Väärt mõtteid teemal "Sõidukimaks kaks tuhat kakskümmend kolm/neli"

[Tuuletallaja]

Põhiküsimus oleks -ja edasi? Et mida Sa selle analüüsi või teadmisega edasi teed? Piitsutad ennast masohhistlikult, et meel mõru oleks? Ma isiklikult arvan, et Eestis inimene kes tööd viitsib ja tahab teha see elab normaalselt või pigem hästi ära. Kes on harjunud virisema see viriseb igal ajal ja iga asja peale. Sa võid talle anda 2x rohkem raha aga ta ei ole ka sellega rahul ja ei suuda oma eluga hakkama saada..

Põhiküsimused on- miks me rahvana ei suuda oma riiki pidada? (Raidla büroo audit vastas ära).
Miks me sellise ebaefektiivsusega juba aastaid vaikimisi nõus oleme?
Miks justkui arukad inimesed peale võimule saamist kollektiivselt raiskama ja "varastama" hakkavad, selmet riiki oma rahva jaoks arendada ja parendada?

PS: Mingit masohhismiohtu minul isiklikult pole. Püüdsin vastata lihtsalt kodanikele, kes arvavad veidi ekslikult, et maksavad riigile oma 20% tulumaksuja ära ja kogu lugu, ülejäänud maksud neid ei kõiguta.

Karta on, et meie (laiemalt) seas ei ole piisavalt isiksusi (suure tähega) ning kui mõned leiduvadki ja julgevad pead tõsta, juhtub nagu ahvikatses...
Oli mingi tingrefleksi lugu, kus ahvikari andis alati peksa sellele, kes püüdis käituda loogiliselt... seda isegi siis, kui kõik need ahvid olid välja vahetatud, kes oleks võinud teada algpõhjust... aga tõesti ei viitsi otsida üles praegu seda lugu, sest kalleim vara - elamiseks antud aeg - on väärt enamat, kui mingi ahvikarja taga ajamine (loe: tasuta saun ja õlu ootavad, mille eest maksud on tasutud välisriigis, kliendi rahakotist).