Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[will111]

1) kas ma väitsin, et sa mõtlesid need numbrid ise välja? vastus lihtne ja lühike - ei väitnud. ütlesin, et ebaloogilised numbrid on ja pakkusin välja põhjuseid, millest need võisid tulla.
2) kui ilmad on suhteliselt muutlikud nende päevade lõikes, mil sa selliseid numbreid vaatad ja võrdled siis olgem ausad, tegelikult ongi need numbrid antud juhul suhteliselt võrreldamatud ehk mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei saa.
adekvaatset testi/võrdlust ei olegi tõesti päris nii lihtne teha, üllaülla. tuleb valida periood kui ilm püsib enamvähem üks ja sama ikka nende paari päeva jooksul. minul siin praegu näiteks on juba 3ndat päeva järjest väga stabiilne -8 -9 õues. ideaalne testimise/võrdluse aeg kui oleks vaja seda teha.
3) see mis mingi tootja kirjutab "kütab ära kuni blabla ruutu" - vabanda väga aga selliseid reklaamjuttu küll tõsiselt võtta ei saa. enamus õ-õ soojuspumpade puhul kirjutatakse ka kuidas need kütavad ära kuni 120 ruutu. jah tõepoolest, kliiimas kus temp ei lange kunagi alla -2 on see pump tõepoolest võimeline hoidma mingit enamvähem elatavat keskmist temperatuuri 120 ruudusel pinnal, uhades koguaeg oma maksimaalsel võimsusel.
reaalsus on see, et kui reklaamitekse 120 ruutu siis jaga see esiteks kohe tuimalt pooleks ning saad umbes tegeliku eesti karmimate talvepäevade jaoks. ning optimaalne reziim on sellest pooleks jagatud numbrist omakorda umbes pool. maasoojuspumba puhul ei kehti ilmselt täpselt sama valem, aga võiks näiteks aru saada, et maasoojuspumbal on seal süsteemis sees need tennid, õ-õ pumpadel selliseid asju ei ole! siit saab edasi teha juba loogilisi järeldusi.

kui sul läksid otseelektriga tennid töösse, mida nad päris kindlasti ka läksid...JA lisaks sellele olid külmad päevad siis ongi see müsteerium tegelikult ju lahenenud. loomulikult kui võrrelda tegelikkuses täiesti võrreldamatuid asju siis saab tulemuseks igasuguseid segaseid numbreid. soojumpump sul töötab kasuteguriga vast midagi 3+. tenni kasutegur on 1. külmem ilm vajab rohkem sisendenergiat kui soojem ilm. ega edasi pole vaja palju arvutada, et miks järgi kütmine nii ebaefektiivne oli.

mida sa oleksid pidanud tegema? ma ei tea, ja ma pole ka öelnud et oleksid üldse pidanud midagi teistmoodi tegema. kui ilmad oleksid pigem leebemad ja need R;L;P oleksid olnud kõik suht sama leebe temp siis mina näiteks oleksin proovinud tennid välja lülitada. aga üldiselt nagu ma aru saan siis selle manuaalse ajastuse liigutusega sa ju ikkagi kokkuvõttes hoidsid päris arvestatava summa raha kokku?! seega...TÄPSELT see, mida ma olen siin teemas sulle lehekülgede kaupa üritanud selgitada ja tõestada, osutus sinu enda näitel 100% tõeks. ehk siis sa tegid selle liigutuse, et lülitasid kütte õigel hetkel välja ja õigel hetkel sisse. ning sellest oli kokkuvõttes kõvasti rahaliselt kasu, isegi arvestades asjaolu et su küttesüsteem pidi pärast otseelektriga "järgi võtma".
kui filosoofilisel tasandil rääkida, et mida sa võiksid või oleksid võinud teha millalgi minevikus siis noh näiteks puuküttel korraliku ahju oleks võinud teha. või puudega köetava küttekolde, mille väljundi saab lülitada sinu veeringlusel põhinevasse kontuuri. kui sul on tõesti 220 köetavat pinda siis mina isiklikult ei oleks never ever projekteerinud ega lasknud omale projekteerida süsteemi, kus ongi kütteallikaks vaid üksainus soojuspump. kuid ega ma ei ürita sinu eest elada...eks igaüks teeb nii nagu ta heaks arvab. kui sa usud, et ühe soojamasinaga on hea ja optimaalne ja kõige parem siis las ta olla. minul on 2 ja olen ka väga rahul. varsti lisandub vast kolmas veel juurde