Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[ranel]

Ma ei tegele küttesüsteemide seadistamisega enam ca 15 aastat vist, ammu juba teisel erialal. Tehnoloogia on muutunud, palju, aga termodünaamika ja füüsika mitte väga palju. Ja mul puudub huvi kellegi süsteemi ka üldse süvenema hakata.
Põhjuseks on see, et mind tegelikult ei häiri see, et sul palju kulub, olgu siis elektrit või raha. Kulub palju kulub. Iga mehe oma asi.

Aga palun mitte ainult oma näite põhjal mingit tõde kuulutada. Et vot mul kulus nii ja nii ongi. Ei ole. Sõltub. Valikutest.

Sama nagu nende päikesepaneelidega. Üks mees teeb sest tahab - teine tegustseb ainule exceli tabeli tasuvuse põhjal. Kumb neist loll on? Mitte kumbki? Mõlemad? Või sõltub? Millest?

OK,ei tegele enam, aga siis oma termodünaamika alaste (mis pole ju muutunud) teadmiste põhjal saab öelda, et millises osas ja mis on valesti. Või kui ei saa seda öelda,siis on ka kriitika tühja kohapealt. Või siis tegid kriitikat teadmata täpseid parameetreid ehk lahmisid niisama.

Mina panin siia reaalsed numbrid(faktid) ja saan nende reaalsust ka takka järgi tõestada.

Ehk ma väljendasin ennast halvasti. "valesti all" pean silmas, et kompenseerimise kulu on liiga suur selle kohta, et sul põrandaküte (maaküttega + suur soojainerts) on. Miks see nii, ma ei tea ja uurida ka ei taha/viitsi. Võimalik, et Will on siin põhjuse ära öeldnud, aga võib ka mingi muu põhjus olla.

S.t. midagi pole valesti, kui tuba ju soe on. Aga numbrid on ebaloogilised ja saaksid (peaksid?) olema paremad. Minu arvates on komenseerimise kulu liiga suur.
Ja räägin kwh-dest, mitte rahast.

Rahaliselt ju tasus ikkagi ära, vaatamata sellele, et numbrid on imelikud. Nii et sa kogemata tõestasid, et ikkagi tasub optimeerida.
Aga igasuguse optimeerimise aluseks on see, et küttesüsteem on korras, tasakaalus, läbimõeldud ja õigesti projekteeritud + sama ka soojustuse kohta.
Kui mingi a'la basseini kütmine käib, siis see ei allu enam tavapärasele loogikale nagunii.

Seadistuse teema. Kompressorile lisaks on elektritenniga otse kütmine ka juures, kui maakontuurilt tagasivoolu temp läheb liiga madalaks. Osadel saab häire piiri nihutada. Osadel lükkab häire ette ja selleks, et kliendid pidevalt ei helistaks, et pumbal häire ees, panedki elektritenni pigem varem rakenduma kui hiljem, kuigi pumba parameetrid lubaks veel hulga temperatuuril langeda, kui kriitiline häire tuleb. Seda teemat kohtab, kui maakontuuri on pandud pigem vähem, kui rohkem. Selline 2-4h ööpäevas väljas pole midagi hullu põrandaküttes soojemate ilmadega, aga kui ikka suure külmaga päev otsa väljas istub, siis tekivad soojuspumba eripära tõttu teised probleemid, mis on seotud juba soojusmahtuvusega. Lisaks veel soojuspumba puhul tähendab üleskütmiseks kõrgem temperatuur madalamat kasutegurit. Temperatuuri hoidmine saaks aga madalama küttetempiga hakkama, mis annab suurema kasuteguri. Madalam temp madalsurve poolelt taas vähendab kasutegurit. See kallimate hindade välja lõikamise teema pole päris nii lihtne nagu mõned müügiinimesed üritavad seda välja reklaamida, aga spetsialistile, kes jagab soojusõpetust, soojuspumpade ehitust ning natuke elektroonikat ei tohiks üle mõistuse keeruline olla. Seda siis maasoojuspumba puhul. Õhk-vee puhul on see veel oluliselt keerulisem.