Rumalad või segased küsimused jms

[renx]

Need hüdratihendid on "usit"id.

Fakt on see, et enamus inimesi keerab polte üle, eriti alumiiniumi sees. Need ei tule üldse kinni tõmmata nii tugevalt. Paljudes kohtades tuleb kasutada liimi ning väiksema momendiga.

Olen pea terve oma täiskasvanu elu remontinud autosid ja mootorrattaid. Juba tekib lihasmälu ja kogemus.
Üldiselt ainult käega, ilma keha kasutamata, saab ~120nm. Ehk siis rattapoldi saab vabalt kinni.

Õlipunn suure narrega ainult rannet liigutades.

Muud m6 poldid(õlifiltri kaas näiteks) väikse narrega rannet liigutades(mitte nii palju kui jõuad).

Kui sa tõmbasid tõesti liiga vähe kinni, siis sa märkad seda varsti õlilekete näol.

Vaskseibe saad igast autopoest. Ei maksa mitte midagi ning võid võtta juba varuga neid tuleviku jaoks.

Üldiselt on kolme sorti polte. Kummist o rõngaga, alumiinium ja vaskseib. Alumiiniumi saad ära lõigata ja edukalt vaskseibi panna asemele. O-rõnga vahetad ära või ostad uue poldi ~5€ eest. Pole mingi raketiteadus.

[oil]

Mis oleks sobiv valget värvi liim furgoonhaagisele igasuguste lisade (aknad, vent jne) liimimiseks? Ehk siis keegi teab kohe kindla peale soovitada. Teise variandina lähen uurin ehituspoest, aga sealt vaja selle jaoks teadja müügimees leida.

Hea oleks, kui oleks ~300 ml tuubis, mida siis silikoonipüstoliga manustada.

[MustVälk]

Klaasiliim, aga ma ei tea kas seda saab valgena.

[kiilas]

Mis oleks sobiv valget värvi liim furgoonhaagisele igasuguste lisade (aknad, vent jne) liimimiseks? Ehk siis keegi teab kohe kindla peale soovitada. Teise variandina lähen uurin ehituspoest, aga sealt vaja selle jaoks teadja müügimees leida.

Hea oleks, kui oleks ~300 ml tuubis, mida siis silikoonipüstoliga manustada.

Klaasiliim, aga ma ei tea kas seda saab valgena.

Auto kerehermeetikutel mida on saada valge, halli ja mustana on väga head liimimisomadused.
Näiteks see: https://www.rivor.ee/et/a/d.-kerehermee ... alge-300ml
või see https://salutary.ee/e-pood/automaalri-k ... 310ml-sp5/

[oil]

Ei tea, miks ise selle peale ei tulnud . Sain juba kätte õige möksi ka, aitäh soovituse eest!

Mis oleks sobiv valget värvi liim furgoonhaagisele igasuguste lisade (aknad, vent jne) liimimiseks? Ehk siis keegi teab kohe kindla peale soovitada. Teise variandina lähen uurin ehituspoest, aga sealt vaja selle jaoks teadja müügimees leida.

Hea oleks, kui oleks ~300 ml tuubis, mida siis silikoonipüstoliga manustada.

Klaasiliim, aga ma ei tea kas seda saab valgena.

Auto kerehermeetikutel mida on saada valge, halli ja mustana on väga head liimimisomadused.
Näiteks see: https://www.rivor.ee/et/a/d.-kerehermee ... alge-300ml
või see https://salutary.ee/e-pood/automaalri-k ... 310ml-sp5/

[MustVälk]

Eks ma mõtlesingi autoklaasi liimi. Antud masinate foorumis ilmselgelt.
Kerehermeetik ka hea!

[Raitsraisk]

Igasugu keerised, mille telg on maapinnaga risti, tahavad keerelda vastavalt oma asukohale ekvaatori suhtesl.
Kuidas on aga lugu horisontaalsete keeristega? Kas neil on ka lemmik-käelisus?

[Maaks]

Igasugu keerised, mille telg on maapinnaga risti, tahavad keerelda vastavalt oma asukohale ekvaatori suhtesl.
Kuidas on aga lugu horisontaalsete keeristega? Kas neil on ka lemmik-käelisus?

Eo ole olemas sellist asja nagu "lemmik-käelisus" Pöörlemise suuna määrab ikka ja alati ainult jõudude vahekord.

[Krl]

Igasugu keerised, mille telg on maapinnaga risti, tahavad keerelda vastavalt oma asukohale ekvaatori suhtesl.
Kuidas on aga lugu horisontaalsete keeristega? Kas neil on ka lemmik-käelisus?

Eo ole olemas sellist asja nagu "lemmik-käelisus" Pöörlemise suuna määrab ikka ja alati ainult jõudude vahekord.

Päris nii ikka ei ole. Arvestades seda, et vanad Eestlased olid ikkagi targemad, kui praegused, siis ajal mil nad kella pöörlemise suuna leiutasid, siis kahtlemata arvestasid nad sellega, kuhu see kell looduse poolt pöörlema tahab hakata. Ei olnud mõtet hakata veel mingitele väljakujunenud jõududele vastu töötama, arvestades, et sel ajal oli elektrit veel raskem toota, kui praegu.

[MustVälk]

Jäin korraks mõtlema, et päiksekell vist käib mõlemal pool maakera samas suunas.
Horisontaalsetel keeristel on ka oma lemmik käelisus. Veega vähemalt käib ühtpidi ikka paremini. Tornaadod samuti kuuldavasti.
Selles jutus võibolla on tõde ja võibolla ei ole ka.

[Tuuletallaja]

Kas tornaadod ei käi mitte (vähemalt alguses) ikka sedapidi, kuidas seda tekitavad õhumassid kohtuvad?

Ma pole küll lõunapoolkeral käinud ega sealseid päiksekellu imetlenud aga selle teooria järgi peaks seal allpool olev päiksekell olema peegelpildis .

[Turist]

Päris nii ikka ei ole. Arvestades seda, et vanad Eestlased olid ikkagi targemad, kui praegused, siis ajal mil nad kella pöörlemise suuna leiutasid, siis kahtlemata arvestasid nad sellega, kuhu see kell looduse poolt pöörlema tahab hakata. Ei olnud mõtet hakata veel mingitele väljakujunenud jõududele vastu töötama, arvestades, et sel ajal oli elektrit veel raskem toota, kui praegu.

Eks vanadel eestlastel olid jah elektriga töötavad kellad.

[MustVälk]

Kas tornaadod ei käi mitte (vähemalt alguses) ikka sedapidi, kuidas seda tekitavad õhumassid kohtuvad?

Ma pole küll lõunapoolkeral käinud ega sealseid päiksekellu imetlenud aga selle teooria järgi peaks seal allpool olev päiksekell olema peegelpildis .

Oleks mehhaaniliselt loogiline, et tornaadod on õhu liikumise järgi.
Aga kui hakkad google abil leidma õiget vastust, siis:
In general, most tornadoes in the northern hemisphere rotate cyclonically, or counter-clockwise. Only around five percent of tornadoes in the northern hemisphere rotate clockwise, or anti-cyclonically. In the southern hemisphere, however, most tornadoes rotate clockwise.

Päikse kellade kohta õige. Lõunas peab olema peegel pildis. Päike liigub mööda ekvaatorit ja vari põhja ning lõunasse jääb loogiliselt erinevas suunas.
Mu mõte oli, et päike liigub samas suunas ja loogiliselt kell tiksub päripäeva mõlemal pool sest ühel ja teisel poolusel ongi peegelpildis.

See endiselt ei anna aimu mulle, et mida mõeldakse horisontaalse keerlemise all. Kas horisontaalne nagu tornaado või horisontaalne nagu ratas maal?
Kuigi enne küsimust vist on selge, et jutt tornaadodest. Ja uuritakse ratta stiilis liikumist mööda maakera.

[daub]

Igasugu keerised, mille telg on maapinnaga risti, tahavad keerelda vastavalt oma asukohale ekvaatori suhtesl.
Kuidas on aga lugu horisontaalsete keeristega? Kas neil on ka lemmik-käelisus?

Ma pakuks, et nende puhul sõltub rohkem vaatleja asukohast

[Raitsraisk]

Kas tornaadod ei käi mitte (vähemalt alguses) ikka sedapidi, kuidas seda tekitavad õhumassid kohtuvad?

Ma pole küll lõunapoolkeral käinud ega sealseid päiksekellu imetlenud aga selle teooria järgi peaks seal allpool olev päiksekell olema peegelpildis .

Oleks mehhaaniliselt loogiline, et tornaadod on õhu liikumise järgi.
Aga kui hakkad google abil leidma õiget vastust, siis:
In general, most tornadoes in the northern hemisphere rotate cyclonically, or counter-clockwise. Only around five percent of tornadoes in the northern hemisphere rotate clockwise, or anti-cyclonically. In the southern hemisphere, however, most tornadoes rotate clockwise.

Päikse kellade kohta õige. Lõunas peab olema peegel pildis. Päike liigub mööda ekvaatorit ja vari põhja ning lõunasse jääb loogiliselt erinevas suunas.
Mu mõte oli, et päike liigub samas suunas ja loogiliselt kell tiksub päripäeva mõlemal pool sest ühel ja teisel poolusel ongi peegelpildis.

See endiselt ei anna aimu mulle, et mida mõeldakse horisontaalse keerlemise all. Kas horisontaalne nagu tornaado või horisontaalne nagu ratas maal?
Kuigi enne küsimust vist on selge, et jutt tornaadodest. Ja uuritakse ratta stiilis liikumist mööda maakera.

Tegelikult oli huvi gaasi/vedeliku pöörlemise kohta maapinnaga paralleelses torus. Mõtlen just pöörlemist ümber toru kujuteldava telje.
Oletades, et meil on perfektselt sile toru, kus toimub millegi voolamine. Põhikooli füüsika ütleb, et kui mingeid tõkkeid ees pole, siis voolab sirgjooneliselt. Aga kui ma nüüd tahaks ta ikkagi pöörlema ajada, kas ta siis eelistaks parem- või vasakkeeret? Kas seal rakendub kuidagi Coriolisi effekt vms?

[Henn]

Kas vedeliku ja püssikuuli või poldi vahele võib võrdusmärgi panna? Muidu lendaks kuul otse, aga rauas on vint (mutris on keere) ja oleneb, kas on ühte- või teistpidi.
Ma segaks korraliku joogi, laseks vanni vett täis. Istuks vanni, tõmbaks vannil korgi eest ja vaataks... Siis teeks teise joogi, vann vett täis ja sama protseduur. Kolmanda korra järel võiks mingi statistika teha juba.

[franz125]

Ma segaks ainult joogid sest kui kui vann jääb omale kohale siis on tulemus teada ilma statistikatagi ja võib rahulikult kõrrega klaasis ükskõik mispidi vedelikku ringi ajada.

[Turist]

Reaalses elus ehk siis näiteks vannitoas ära voolava vee keerise suunda mõjutavad kordades rohkem torustiku käänud/nurgad/kalded jms kui olematult väike Coriolisi jõud. Enamasti on nii, et võiks selle sama vanni ja torustiku lõunapoolkerale viia ja pöörleb ikka samamoodi.

[yeekim]

[Maaks]

Kas vedeliku ja püssikuuli või poldi vahele võib võrdusmärgi panna? Muidu lendaks kuul otse, aga rauas on vint (mutris on keere) ja oleneb, kas on ühte- või teistpidi.
Ma segaks korraliku joogi, laseks vanni vett täis. Istuks vanni, tõmbaks vannil korgi eest ja vaataks... Siis teeks teise joogi, vann vett täis ja sama protseduur. Kolmanda korra järel võiks mingi statistika teha juba.

Ma ise oleks kolmandaks katseks soovitanud vanni vertikaalseks pöörata, et saaks katsetulemuse üle viia "horisontaalsele torule", nagu küsiti

[Tuuletallaja]

Kas vedeliku ja püssikuuli või poldi vahele võib võrdusmärgi panna? Muidu lendaks kuul otse, aga rauas on vint (mutris on keere) ja oleneb, kas on ühte- või teistpidi.
Ma segaks korraliku joogi, laseks vanni vett täis. Istuks vanni, tõmbaks vannil korgi eest ja vaataks... Siis teeks teise joogi, vann vett täis ja sama protseduur. Kolmanda korra järel võiks mingi statistika teha juba.

Ma ise oleks kolmandaks katseks soovitanud vanni vertikaalseks pöörata, et saaks katsetulemuse üle viia "horisontaalsele torule", nagu küsiti

Ja siis veel vann suuremale pöördalusele ning piisavalt kiirest pöörlema, et tsentrifugaaljõud hoiaks vee vanni põhjas .

[Macintosh]

Teemaks jalgrattad. Kusagil eesotsast kostab selline aeg-ajalt krpõps-krõps-krõps heli. Esineb ainult sõidu ajal. Kas tegu võiks olla esiratta laagritega, mis on lootusetult läbi?

[kiilas]

Teemaks jalgrattad. Kusagil eesotsast kostab selline aeg-ajalt krpõps-krõps-krõps heli. Esineb ainult sõidu ajal. Kas tegu võiks olla esiratta laagritega, mis on lootusetult läbi?

Võib, võivad olla ka kaelakausilaagrid.

[Ain]

Palju selliseid krõpse/naksumisi võib olla näiteks lenksust või keskjooksu padrunist. Pole korralikult kinni ja naksub. Laagrid läbi siis pigem ühtlaselt kuuled sellist paha häält. Kaelakausid teevad tavaliselt keerates midagi aga väga harva. Piduriketastest on tulnud häält kui kõverad. Klotsidega ka mingi hääl kui velg kõver ja käib vastu. On ka juhuseid kus rehvi kummist niblakad käivad vastu ja teevad häirivat häält.. Pedaalidest on ka vahest naksumisi olnud
võimalusi palju..

[Maaks]

Teemaks jalgrattad. Kusagil eesotsast kostab selline aeg-ajalt krpõps-krõps-krõps heli. Esineb ainult sõidu ajal. Kas tegu võiks olla esiratta laagritega, mis on lootusetult läbi?

Kodar lahti/ katki? Loksuv helkur samuti krõpsub igal ringil Ja mustri sisse kinni jäänud kividest ei hakka üldse rääkima ...

[Jazzyl]

Teemaks jalgrattad. Kusagil eesotsast kostab selline aeg-ajalt krpõps-krõps-krõps heli. Esineb ainult sõidu ajal. Kas tegu võiks olla esiratta laagritega, mis on lootusetult läbi?

Kusjuures mu enda mitte kõige odavamal cyclo rattal oli suhteliselt samasugune heli. Just siis kui kõvemini pedaali sai sõtkuda käis naks ja naks kuskilt läbi, tundus et heli tuleb kas eest või keskjooksust.. Lõpuks siis läksin hawaisse kuna närv viskas mustaks juba selle peale ja seal keerati sadula mutter lahti - puhastati toru ära, pandi natuke määret vahele, kinni tagasi ja krõksumine kadus ära.. Oli ikka maru piinlik küll, aga soovitan igaks juhuks ära proovida.

[will111]

tegu võib olla sisuliselt millega iganes. alates veljest/kodaratest kuni laagrite, kergelt vastukäiva klotsini ja isegi raam võib krõpsuda. Endal oli kunagi aastaid ratas /raam, mis niimoodi krõpsus kui tugevamini pedaali vajutasin näiteks.

praegusel rattal on samuti esiratas häält tegema hakanud üle talve. ilmselt kodaratest aga ausalt öeldes ega väga ei viitsi neid näppima hakata ka. las krõbiseb, suht savi

[Macintosh]

Teemaks jalgrattad. Kusagil eesotsast kostab selline aeg-ajalt krpõps-krõps-krõps heli. Esineb ainult sõidu ajal. Kas tegu võiks olla esiratta laagritega, mis on lootusetult läbi?

Võib, võivad olla ka kaelakausilaagrid.

Ma kaelakausid ja laagrid panin uued, ei taha hästi uskuda, et need naksuvad. Kui siis kuidas? Liiga kinni? Samas lenksu ei poo, liigub vabalt ja loksu ka sees pole.

[Macintosh]

Palju selliseid krõpse/naksumisi võib olla näiteks lenksust või keskjooksu padrunist. Pole korralikult kinni ja naksub. Laagrid läbi siis pigem ühtlaselt kuuled sellist paha häält. Kaelakausid teevad tavaliselt keerates midagi aga väga harva. Piduriketastest on tulnud häält kui kõverad. Klotsidega ka mingi hääl kui velg kõver ja käib vastu. On ka juhuseid kus rehvi kummist niblakad käivad vastu ja teevad häirivat häält.. Pedaalidest on ka vahest naksumisi olnud
võimalusi palju..

See krõpsumine on selline, et see ei tule kindlasti keskjooksust. Heli pole ühtlane vaid tuleb aega ajalt ja see pole millegi vastukäimise heli, et rehvid või klotsid, pigem selline klõps-klõps-klõps aeg-ajalt, pole püsiv ja pidev. Näib, et seda on rohkem, kui lenksuga mängida aga jube raske on aru saada, et mis seda tingib. Kui kohapeal ilma koormuseta proovida siis pole kusagil midagi.

[Tort]

Mul sama nagu jazzyl. Küll ma mõtlesin ja testisin, paigal, vaba hooga, vändates, suure koormusega, väikse koormusega, seistes pedaalidel, istudes sadulas, väänates sõidu ajal lenksu jne. Nagunii keskjooksu laagrid mis lõhuvad ka raami jne. Tegelikult oli asi sadulapostis. Ise avastasin õnneks. Tundus, nagu tuleks keskelt või eest. Ei olnud ratta veeremise taktis, tuli ja läks kui tahtis, muud reeglipärasust ei olnud.