ABS mootorrattal

[Henn]

Minu poolt veel viimane kommentaar.
Eelpoolmainutud koolitusel oli demo, ainult esipidur ja esi- ning tagapidur koos. Ma usun, et koolitajad (20a kogemusega) andsid mõlemal juhul maksimumi. Ainult esipiduriga oli pidurdusmaa 5-6m pikem. Ma ei mäleta hetkel kiirust pidurdamise alguses. Aga arvutasime, et sel hetkel kui mõlema piduri kasutaja seisis, siis esipiduriga pidurdaja jääkkiirus oli 15 km/h. 15km/h millelegi otsa sõites läheb isegi Honda katki.

[Virks]

Ainult esipiduriga oli pidurdusmaa 5-6m pikem. Ma ei mäleta hetkel kiirust pidurdamise alguses. Aga arvutasime, et sel hetkel kui mõlema piduri kasutaja seisis, siis esipiduriga pidurdaja jääkkiirus oli 15 km/h.

Ehk 15kmh sõites on pidurdusmaa 5-6m? Arvutasite väga mööda või on valesti meeles.

[Henn]

Ainult esipiduriga oli pidurdusmaa 5-6m pikem. Ma ei mäleta hetkel kiirust pidurdamise alguses. Aga arvutasime, et sel hetkel kui mõlema piduri kasutaja seisis, siis esipiduriga pidurdaja jääkkiirus oli 15 km/h.

Ehk 15kmh sõites on pidurdusmaa 5-6m? Arvutasite väga mööda või on valesti meeles.

Ma ei mäleta kiirust pidurdamise alustamisel ( ütleme 70 km/h). Kolm tsiklit alustasid samaaegselt pidurdamist, üks mõlema piduriga ja teine ainult esipiduriga ning kolmas tsikkel, mis pidurdas ainult tagapiduriga. See demo oli mõeldud teooria tõestuseks, et mõlema piduriga pidurdades on pidurdusmaa kõige lühem. Mõlema piduriga pidurdades oli kõige lühem pidurdusmaa, ainult esipiduriga natuke pikem ja ainult tagapiduriga liiga palju pikem. Kuna ma märkmeid ei teinud, siis numbreid ei kirjuta, aga jääkkiirus oli ainult esipiduriga pidurdamisel liiga suur. Jääkkiirus on see kiirus, mis oli ainult esipiduriga pidurdaval tsiklil, siis kui ta veel liikus selle koha peal kus mõlemi piduriga pidurdades ratas juba seisis. Ehk kui oleks seal olnud sein, siis üks sai enne seina seisma, aga teine sõitis jäkkiirusega vastu seina.
Aga see selleks.
Mind pigem huvitab, miks Motosurvival ja kasvõi nt Motohunt õpetavad mõlema piduri kasutamist kui siin teemas väidetakse, et see on vale. Lisan tsitaadid:
1. ohuolukorras, kus sul on vaja maksimaalselt kiiresti teha maksimaalselt tugev pidurdus, sa ei saa hakata möllama mingi mitme heebliga ja mõtlema ning arvutama, et kuidas, kui palju ja mismoodi ma nüüd vajutan või tõmban ühte ja teist. Seetõttu on ja jääbki üks ja ainult üks variant, kasutada maksimaalselt, totaalselt ja optimaalselt ära see pidur, millest nii ehk naa tuleb minimaalselt ~90% kogu tsikli pidurdusjõust
2. ja tagapiduri poolel ma ütleks lausa hädavajalik asi...no vähemalt kõigile neile kes ikka hirmsasti tahavad seda kasutada ja usuvad, et see annab kuidagi, midagi palju juurde hädapidurduse olukorras
3. Miks, sellepärast et kõige tugevam ja efektiivsem pidurdamine toimubki, nagu juba varemgi vist öeldud, siis kui tagaratas on tsiklil üleüldse kergelt õhus.

[Fox]

Ma enda õpilastel ei luba absi raginaga seisma saada, nui neljaks harjutame, et saaks asendi, pidurite järjekorra ja pidurdusjõu paika, et abs võiks jääda reservi selleks päevaks, kui seda päriselt vaja.

Ma saan sellise õppe mõttest väga hästi aru aga loodan, et selle nui neljaks harjutamise juurde selgitad ka õpilasele, et ABS-i raginat ei ole vaja ilmtingimata vältida ja karta? Tundub, et tehnikakaugemad inimesed kipuvad sellist õpet valesti tõlgendama. Mul on tulnud ühele värskelt autokooli lõpetanud tütarlapsele seletada, et see on igati ok kui libedal teel ABS ragiseb, auto ei lähe sellest katki

[arendaja]

Ma enda õpilastel ei luba absi raginaga seisma saada, nui neljaks harjutame, et saaks asendi, pidurite järjekorra ja pidurdusjõu paika, et abs võiks jääda reservi selleks päevaks, kui seda päriselt vaja.

Ma saan sellise õppe mõttest väga hästi aru aga loodan, et selle nui neljaks harjutamise juurde selgitad ka õpilasele, et ABS-i raginat ei ole vaja ilmtingimata vältida ja karta? Tundub, et tehnikakaugemad inimesed kipuvad sellist õpet valesti tõlgendama. Mul on tulnud ühele värskelt autokooli lõpetanud tütarlapsele seletada, et see on igati ok kui libedal teel ABS ragiseb, auto ei lähe sellest katki

Ja ikka käib selgitustöö asja juurde

[will111]

Henn, ma ei hakka sinu ega kellegi teisega nende nn. demode ja testide tulemuste osas siin vaidlema. See oleks totaalne ajaraisk ning selle kohta võib öelda lihtsalt nii, et kui vaja siis saab alati produtseerida täpselt piisavalt erinevaid tulemusi kuskil sellisel "demol", näitamaks et miski on täpselt nii või täpselt naamoodi. Kui on tõesti soovi siis võime kokku leppida ning ma tulen ja pidurdan need motohundid sealsamas demol kõik üle kasutades ainult esipidurit. Tagapiduri võin tsikli küljest ära monteerida, et ei tekiks mingeid küsimusi.

Sina aga katsu mitte ära unustada, et reaalne ohuolukord ja reaalse hädapidurduse vajadus kuskil liikluses, ja mingisugune demo kuskil motokoolitusel on ikka kaks läbinisti erinevat asja. Ma juba eelnevalt siin kirjutasin, et isegi ringrajal sõites on PALJU keerulisem proovida opereerida optimaalselt korraga kahte pidurit. Nii et selles osas midagi vaielda ega väidelda ei ole...ei sinu ega ühegi misiganes motohundi ega karuga.

Koos tagapiduriga saabki teoorias natukene kiiremini pidama, seda siis teatud tingimuste puhul. Mis need tingimused on? Väga kontrollitud situatsioon, selline keskmine (või päris algaja) sõitja ja eriti kui kiirus on enne pidurdamist pigem suhteliselt väike (ehk pidurdusmaa on tegelikult üsna lühike). Palju mängib rolli ka täpne ratta tüüp. Miks see nii on, seda ma juba eelnevalt selgitasin tegelikult puust ja punaseks. Ja siit edasi on asi lihtne, kui su rattal on ABS siis eks suru aga seda tagumist...õnneks ei pea seal mõtlema ega midagi moduleerima ning lappesse minek on peaaegu et välistatud. Kui aga ei ole (abs'i) siis keskmise tänavarattaga tuleks tagapiduri olemasolu OHUOLUKORRA ja HÄDAPIDURDAMISE olukorras ÄRA UNUSTADA!!! Kõik punkt aruelu lõpp. Igasugused hundid võivad õpetada ja rääkida kõiksugu asju, kui nad õpetavad midagi muud ilma täpsustavate nüanssidega siis see õpetus on vale ja jutul lõpp. Kui nad õpetavad seda mingis teatud võtmes, siis on teine asi (a'la osadel ratastel on esipidur nõrk, tagaots väga raske jne jne).

Selles videos räägib WSBK meister täpselt lahti pidurite (ja muuhulgas tagapiduri) kasutamise. Soovitan vaadata ja tähele panna, et mida ta räägib ja kuidas ta asja ära seletab. Siis ei ole vaja willile foorumis liiga palju küsimusi esitada ja mingeid tohutuid selgitusi nõuda. Asi on üsna mustvalge

Mina võtan asja lühidalt kokku nii: kogu pidurdusjõud tuleb oskusliku pidurduse korral esirattast ja esipidurist, kogu mass on esiratta peal ja nii see peabki olema. Tugev pidurdamine asfaldil peaks alati käima ainult ühe (esi) piduri abil sest siis sa ei overloadi oma aju ja saad keskenduda maksimaalselt kiiresti pidama saamisele igal võimalikul juhul. Kõik muud variandid EI OLE kiiremad ega paremad ja see on mustmiljon korda tõestatud absoluutselt kõigi maailma tipptasemel sõitjate poolt. Tagapidurit kasutatakse, aga seda kasutatakse muude asjade jaoks kui pidurdamine.

[slev]

Mulle meeldib selles videos, kuidas ta kurvis põlve välja sirutab, et õhutakistus hoogu maha võtaks.

Ma teen sama asja, aga panen kurvis kanna maha See on palju tõhusam

[Fox]

Vaatasin selle video diagonaalis läbi ja ma nagu sain aru, et osad rinkasõitjad ikkagi kasutavad tagapidurit ka pidurdamiseks? Samas videos WSBK meister ka ütles ju et superbike peal meistritiitli ta sai nii, et ei kasutanud tagapidurit kuna see tehnika pole tema jaoks mugav (pikad jalad vms ta seal seletas) samas moto GP sarjas kasutab, ringiajad pidid paremad tulema. Teine tehnika mida suurmeister mainis, oli varajane downshift enne kurvi - pöörded on kõrgel ning sedasi saab kasutada mootoripidurdust tagarattal. See on ju ka ikkagi pidurdamine? Samas sellised tehnikad ja soovitused on minuarust pigem elukutselisele rinkasõitjale sobilikud, kas suvaline eesti average joe peaks ka neid oskama? ma ei tea, võibolla tõesti.

Ma ise eriline rinkamees ei ole, seega vaidlema ei hakka kuidas superbiked vms tsiklid paremini pidurdavad, kui sa ise nii paremini saad on ju OK. Aga oma endurokaga olen ikkagi pigem tagapiduri usku, esirehv on sel ju peenike kui kitse keel ja tagapidurist on abi küll seisma saamisel. Pidurdusteekondasid erinevate tehnikatega ma mõõtnud oma rattaga ei ole aga eespool Hennu poolt toodud 5-6m pidurdusteekondade erinevus tundub õige või pigem isegi tagasihoidlik.

MUSTVALGET, nagu väidad, ei ole siin minuarust küll midagi.

[will111]

"pöörded on kõrgel ning sedasi saab kasutada mootoripidurdust tagarattal. See on ju ka ikkagi pidurdamine? Samas sellised tehnikad ja soovitused on minuarust pigem elukutselisele rinkasõitjale sobilikud, kas suvaline eesti average joe peaks ka neid oskama? ma ei tea, võibolla tõesti. "

Jah, see ongi ikkagi pidurdamine. Ja täpselt sellest ma ka enne oma jutu sees rääkisin, et kui lased gaasi täielikult maha (sisuliselt ükskõik millised mootorrattal) ja hakkad esimesega samal ajal pidurdama siis mitte midagi tegemata või millegile ise lisanduvalt mõtlemata sa NAGUNII pidurdad juba tegelikult ka tagumise rattaga. Sellepärast rinkavennad seda tagapidurit ei kasuta ka (tugevaks pidurdamiseks), küll aga kasutavad nad seda tõepoolest muudeks asjadaeks ja ka näiteks juba kuskil seal keset kurvi. See aga pole siin meie lihtsurelike kontekstis praegu absoluutselt oluline. Me räägime hädapidurdusest, mille ainuke eesmärk on maksimaalselt lühikese ajaga, ja samas võimalikult kontrollitult ja turvaliselt vähendada maksimaalselt palju ratta kmh'sid. Ja põhjus miks ma selle juures toon nii otsest võrdlust rinka ja rinkavendade tehnikaga on see, et rinkavendade max pidurdused enne kurvi keeramist on TÄPSELT ja absoluutselt sajaprotsendiliselt sama asi, mis hädapidurdus tavalise average joe jaoks. Kiirused muidugi võivad olla teised, aga pidurdamine ise, tehnika ja eesmärk on täiesti identsed.

Kui sa sellise tehnika all mõtled enne kurvi downshifti siis minumeelest ei ole mitte lihtsalt nii, et average joe peaks seda oskama vaid see justkui nagu kuulub tegelikult tsiklisõidu juurde nii ehk naa, või ei?! Average jou lihtsalt tavaliselt teeb oma downshifti mitte varakult, vaid pigem väga hilja. No on sellega kuidas on, mootoripidurdus toimub sõltumata sellest kas sa vahetad neid käike alla või mitte. Rinkavendadel, kes meeletult käike alla laovad toimub lisaks tohutule mootoripidurdusele veel ka "mootoripidurduse vähendamine" samaaegselt ja loomulikult automaatselt. Ma olen kunagi pärnus ilma slipper clutchita ka käike hoogsalt alla ladunud ja tagaots hakkas ikka hoogsalt ja koheselt lappama Kui õigesti mäletan siis vist isegi vaid 2 alla laotud käigu pealt. 3 pealt igatahes väga agressiivselt. Ja kõik see toimus loomulikult ilma tagapidurit hetkeski puutumata ehk täiesti puhtalt vaid mootoripidurduse pealt.

Endukaga on nii, et kui sa räägid mingist muust pinnasest kui asfalt siis kõik minu eelnev jutt unusta ära. Täitsa teised põhimõtted ja optimaalne pidurdamine käib hoopis teistmoodi. Kui asfaldist siis peamine pidurdamine on ikkagi esimesega aga jah, tagumist on vaja nüüd vähem/rohkem lisaks kasutada sõltuvalt sellest milline on parasjagu sinu esirehv, tagarehv, kui pehme on su ratta esiots jne.
Teisest küljest, ma sõidan ja teen pidevalt trenni nii rinkal (ehk asfaldil) kui ka täiesti full krossirattaga metsas. Mina olen oma krossikal tagapidurile limiteri ehitanud. See on muidugi reguleeritav, kuid tavaliselt on ta mul reguleeritud ikkagi selliselt, et kui pedaali nö. täiesti põhja vajutan siis on mingit pidurdusjõudu küll tunda, kuid ratta blokeerumisest on asi veel VÄGA kaugel. Just üleeile sõitmas käisin siis regullisin natuke lõdvemaks huvi pärast, ehk et saaks ka ratta blokeeruma. Absoluutselt igalpool ja igas võimalikus olukorras, kurvis jne oli see kehvem kui varasem regull, mis ratast füüsiliselt blokeeruda ei lase. Ehk siis teisisõnu, ka kõigil pehmematel pinnastel, kruusal jne kasutan mina ikkagi vähemalt ~80% esipidurist pärinevat pidurdusjõudu ja tagumine on rohkem selline igaks juhuks asi. Üks hooaeg oli ka täiesti küljest ära (unustasin tagasi installida peale siduri vahetust) ja ausalt öeldes suurt puudust ei tundnud. Kuigi vahel on hea mõnes kohas hetkeks loha lasta, kui on sellised hästi kitsad ja aeglased kurvid, mis väga järsult keeravad

[701]

Üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Rinka ja tänavasõit ei ole päris üks ühele kattuvad. Väga hästi ei kujuta ette, kuidas mingi tüüp chopperiga, matkakaga jms. esirattal ja põlv väljas enne kurvi pidurdab. Kõik motospordis maksimaalse tulemuse saavutamiseks kasutatavad sõiduvõtted ei ole päris üks ühele kasutatavad klassikuga tööl käimise korral. Ja vastu pidi, see mis linnavahel töristads tundub, mugav, turvaline ja lihtne võib võidusõidus hoopis tulemust pärssida.
Lisan veel juurde algse teemapüstitaja küsimusele vastates, siis mina, kes ma eriti sõita ei oska ostaks igal juhul kurvi ABSiga ratta. Eriti hea oleks, kui rattal saaks veel tagumist ABSi eraldi välja lülitada. Minul on ABS mitu korda tublisti abiks olnud ja ilma ei taha, kui tegu pole just kerge endurokaga vms..

[Ikka mina]

KUi sul ikka kasvõi linnas lappama läheb või eessõitja teeb postipidurdust sest burks kukkus sülle siis ilmselt sõidad-pidurdad kasvõi lenksa peal et pidama saada.
Jutt oli ju ekstreemsetest pidurdustest?
Niisama rullides pole tõesti erilist vahet aga kasvõi trenni mõttes võiks ju õigesti harjutada.
Igatahes huvitav ja hariv vestlus .
Ise arvan ka (natsa kogemusi ikka on, nohh rohkem krossi raja pealt) et libedaga (vihm, jne) on mõistlik 1-sujuvalt esipidur, 2. toetad/mängid ka tagumise piduriga.
Muidugi eeldab et aju, reflektsid töötavad ja ei taba paanikahoog - siis on PUPU.

[StreetMoto]

Ei ole siin üks-üheselt õige ja vale õpetust. On harjumused, on instinktid, on teadmised, on füüsika, on teeolud. Paljud inimesed kipuvad koolitusel räägitut paigutama skaalale õige-vale. Aga see, mis on õige ühe jaoks, ei pruugi olla õige teise jaoks. Keegi meist ei lähe Elfyn Evans-ile ütlema, et sa istud rooli taga valesti, nii ei saagi kiirelt sõita. Kõikide jaoks ühine on vaid see, et füüsikareegleid ei saa eirata. Kes kasutab piduritest esimest, kes tagumist, kes mõlemat. Kes järsult, kes sujuvalt, kes progresseeruvalt, kes vastupidi. Kui tugevalt? Kes arvab, et ABS kui juhiabi ongi igapäevaseks kasutamiseks jne... Tuleb meelde ühe Audimehe jutt, kes ütles, et milleks on autol juhiabid kui ma neid ei kasuta: igasse kurvi sisenen nii kiirelt kui auto võimaldab ja siis veojõukontroll ise pidurdab mul vastavalt rattaid, et kurvist välja ei paneks. Sama jutt oli eelmisel nädalal ühe BMW tsiklisti poolt, kes ütles, et keerab alati kohalt minnes gaasi põhja, sest tahab tunda ägedat kiirendust ja tema tsikkel ise väldib noka ületõstmist ja tagaratta ringikäimist... Ja samasuguseid seinast seina harjumusi on ka pidurdamisel.

Ma olen 23 aastat inimesi koolitanud erinevates valdkondades ja olen juba ammu aru saanud, et teatud mõttes muudab koolitus ehk lisateadmiste omandamine inimese rumalamaks, sest ta ei oska panna lisandunud teadmisi oma kogemuste konteksti, vaid kustutab oma teadmistest varasema "vale" ja asendab selle uuega. Häda peitub selles, et ta on terve elu seda vana ja "valet" praktiseerinud ning nüüd tuleb sinna asemele hakata ehitama uut oskust, mida teema esimesest postist lähtuvalt hädapidurdusena ei saagi kuskil treenida. Sa võid lugeda teooriat, vaadata lõputult Youtube videomaterjali ja teha tühjal platsil äkkpidurdusi, aga see ei asenda päriselu situatsiooni, kus kits ootamatult teele hüppab. Siis käitud sa instinktiivselt ja seda käitumist ei saa keegi varasemalt õpetada. Ainus, mis sellise olukorra juures on treenitav, on oskus vajutada pidurit libisemise piirile just konkreetse tsikli korral. See ongi see koht, kus treenimata ja vähese kogemusega isikut võib päästa jutuks olnud ABS, mis teeb pidurdusjõu tugevuse regulli inimese eest.

Ma ei räägi tühja koha pealt pidurdamise mõttes. Kits on ette hüpanud 3x, neist 2x sinna oma elu jätnud. Tagant sisse olen sõitnud autoga teisele autole 3x. Tsikliga korra otsejoones rehvimüüri, 1x liikluses ja kümneid kordi raja peal kukkunud, neist 3x liikumatuks ja otse kanderaamil kiirabiga haiglasse. Kõikide nende situatsioonide juurde on kuulunud pidurdamine ja ma võin seda analüüsida nii või naa ning teha järeldusi, aga järjekordses situatsioonis käitun ikka instinktiivselt. Sellesama kogemuse pealt ütlen ainult ühe õpetussõna ja targutuse: kui liiklust ennetavalt jälgida ja osata oodata, siis kahaneb igasugune pidurdus- ja äkkipidurdusvajadus vähemalt suurusjärgu võrra. Seega tuletage meelde Motosurvivali lööklauset: "osav mootorrattur tuleb välja olukorrast, kuhu tark mootorrattur ei satu". Olgem targad

[hmm]

Nõus kõigiga - minul kõrbiseb uuemal rattal ABS suht tihti (samas ei tunne, et väga agressivselt sõidaks) ja seda ka kuiva ilmaga, olen harjunud kasutama mõlemat pidurit, nagu StreetMoto mainis on see kunagi harjutud tegevus, sest signatuuris toodud ratastega muud moodi mõisliku pidurdusmaaga seisma ei saagi.
Reisil olles alpides kallutades sai nii ühte kui teist katsetatud ning paraku tuleb öelda, et mõlema kasutamine oli kurvides mugavam ja kurvide läbimine kiirem (No nii mõnigi kurv sai ka päästetud, et liiga pikaks ei läinud, või avastasid keset kurvi enda ees mingi sõiduki) - kuigi tõesti ei saa selliseid situatsioone võrrelda kitse ette hüppamisega märjal teel (Siin kohal tuleb meelde üks bikeri jutt aasta või mitu tagasi, kus keegi ülisuurel kiirusel metsea pooleks sõitis TLN-Pärnu mnt ja ise terveks jäi - no ta ei pidurdanud... ei kasutanud esi- ega tagapidurit, vaid pidurdas seale toetudes, esiratta, amortide, raami, radiaatori, mootoriga ning täieliku pidamasaamiseks kasutas motovarustuse hõõrdejõudu)

Kogu selle tulemusel ei olnud ma ikkagi ALpides bemmi gs vendadega sama kiire - julgust jäi puudu.
Mõne sõidukiga on ju nii, et sa ei tohigi aeglaselt sõita, sest muidu muud süsteemid (rehiv temp, aerodünaamika jne) ei hakkagi tööle, et kurve läbida saaks. Rattal ka, kuid nii mees ma pole.

Ka veojõukontroll on mind nii mõnedki korrad teel+püsti hoidnud, kus kindlasti oleks võssis+külili maandunud.

[urmas66]

Võidusõidust võib saada kindlasti hea kogemuse ka tänavsõidus vastavalt olukorrale adekvaatseks käitumiseks ja tehnilisteks oskusteks,aga neid võrrelda vast siiski ei ole vaja. Ei tsikli ega ka 4 rattalisega sõites. Aga Neeme viimased laused on puhas kuld ja seda nii tänava-kui võidusõidus.

[will111]

Olen Neemega nõus, üks-üheselt õiget või vale õpetust tõesti ei ole..no vähemalt suures plaanis kindlasti mitte. Üsna kindel on see, et suurem osa sellest, mida keegi vähegi kogenum ja pädevam koolitaja õpetab on ikkagi õige. Õigem või vähem õigem saab olla mõni nüanss ja detail. Ja sealgi on tavaliselt ilmselt siiski mingi reaalne põhjus, näiteks üks räägibki pidurdamisest nö. ideaalilähedasel asfaltkattel, teine aga üleüldiselt, või lähtuvalt üht või teist tüüpi ratastest jne. Seal on nii palju eripärasid päeva lõpuks...kui veel iga konkreetne inimene ja tema võimekus jne arvesse võtta, et üks-üheselt õiget õpetust ilmselt ei saagi olemas olla.

Küll aga on olemas täiesti üks-ühene füüsika, ja on olemas ka täiesti reaalsed ja faktilised näited sellest kuidas mootorratastega pidurdatakse seal täiesti absoluutse maksimumi piiril. Ning sellest kõigest saab omakorda teha konkreetseid järeldusi ja jagada ka täpseid õpetusi. Seda need maailmakuulsad rinkasõitjad a'la Crafar, Guintoli ja teised sarnased sägad ka seal oma videotes teevad. Kas see kõik on realistlik ja rakendatav iga eraldi inimese puhul, kõikvõimalikes erinevates situatsioonides...ei, kindlasti mitte. Sellegipoolest on minumeelest vähemalt kasulik ja hea teada, mis need asja põhialused on ja kui juba harjutama hakata siis ka proovida lähtuda õigetest teadmistest ja faktidest. Konkreetne näide - väga paljud tsiklistid reaalselt arvavadki, et kui nad nö. pidurdavad liiga tugevalt esipiduriga (asfaldil) siis libiseb esiratas alt ära ja nad kukuvad. See on KONKREETSELT JA ÜKS ÜHESELT vale, ilma igasuguse vaidluse ja väitluseta. Ja seda peaks rõhutama ja õpetama ning selgitama absoluutselt iga pädevam koolitaja, absoluutselt igal tasemel ja tasandil. Kaasa arvatud nö. motokoolis. Sinna juurde võib loomulikult lisada ka täpsustusi, et see siiski ei kehti alati ja igal pinnasel jne. Aga üks tavalise keskmine tsiklist siiski teeb vähemalt 90% oma sõitudest ikkagi kuival asfaldil. Nii et täiesti objektiivselt vale oleks õpetada või rääkida midagi muud, inimestele kes tulevad saama koolitust tänaval (mitte metsas või maastikul) sõitmise osas.

Võidusõitu ja rinkasõitu tänavasõiduga üheski muus osas polegi mõtet väga võrrelda, kuid tugev pidurdamine sirgjooneliselt on ikkagi praktiliselt identne protsess mõlemal juhul. Võidusõidus/rinkal lihtsalt ongi peaaegu iga pidurdus sisuliselt võrreldav selle nö. hädapidurdusega tänavasõitja jaoks. Ja seepärast ongi hirmus hea seda rinkal harjutada. Sa ei pea minema ega isegi proovima mingit kiiret aega sõita ega midagi muud sellist. Lihtsalt teed RINGrajal ringe ja kasutad seda kontrollitud, turvalist ja kindlat keskkonda, et harjutada seda ühte konkreetsed elementi. Või palun öelge mulle, kuskohas seda parem harjutada on...eeldusel, et soov harjutada on olemas? Öelge palun kuskohas ja kuidas seda õiget refleksi omale sisse harjutada saab kui mitte korrates over and over and over just täpselt seda liigutust ja tegevust, mida sul selle hädapidurduse jaoks vaja on? Kui on kellelgi paremaid ideid siis kuulan huviga

[Maaks]

.. Konkreetne näide - väga paljud tsiklistid reaalselt arvavadki, et kui nad nö. pidurdavad liiga tugevalt esipiduriga (asfaldil) siis libiseb esiratas alt ära ja nad kukuvad. See on KONKREETSELT JA ÜKS ÜHESELT vale, ilma igasuguse vaidluse ja väitluseta. .

Ei ole vale! See on absoluutne tõde ilma ABS-ta rataste puhul! Kui ei usu too mulle paar ratast ja ma näitan sulle kuidas
Ei ole olemas (töökorras piduritega!) ratast millel ei oleks võimalik järsult esipidurit põhja rabades ratast blokki vajutada (heebli seadetest pragu ei räägi!) ja seejärel külili käia. See on muidugi võimalik, et eksisteerib mõni nisanäpp-mootorrattur, kes seda teha ei jaksa.
Pidurdusjõud (projekteeritakse) alati suurem kui on rehvi/asfaldi hõõrdejõud. Edasi ei plaani diskuteerida antud teemal

[LauriT]

No täpselt, sain kunagi isegi oma lahjade piduritega GS500E-ga maru kiiresti maha, kui kõrvalt reast üks rollumees järsku ette vajus ja instinktist esimest sikutasin. Mõelda polnud kohe aega midagi, alles siis, kui juba lohisesin. Kiirus oli...eee foori tagant startisin ja mingi paarkend meetrit vast, nii et jah, saab ka sellistel kiirustel.

[will111]

Oijah, läheb vist juba enda kordamiseks, kui mitte mitmekordseks kordamiseks siin teemas selle küsimuse osas...aga viimast korda siis veel ja lühidalt. ÕIGE pidurdamise ja VALE pidurdamise vahe ongi see, et üks mats paneb matsu ja teine saab väga kiirelt pidama. Sellepärast tulekski minna ja seda operatsiooni teadlikult harjutada, nii et jääks lihasmälusse teha läbi mõlemad faasid - "loading the tire" ja "braking hard". Jätad esimene vahele, oled mats maoli ja kogu lugu. Midagi kuidagi ega ühegi rattaga mulle näitama tulla pole vaja...niipalju võiks praeguseks olla siiski selge, et ma üht teist pidurdamisest tean kui sellest siin nii palju räägin. Seega ma tean täpselt, mis juhtub kui teha seda valesti ja mis juhtub kui õigesti.

Aga noh, argumenteeritud vestlus on vist suures osas nüüdseks ära peetud. Ega edasi siin midagi vaielda tõesti ei olegi, kuidas keegi pidurdab ja miks, see polegi tegelt minu asi. Lihtsalt tore oleks kui palju suurem protsent tänaseid tsikliste oskaks seda teha õigesti, või minimaalsel juhul vähemalt teaks seda teooriatki, et kuidas see õigesti on (asfaldil ja keskmise tänavarattaga).

[M.T.]

See, et keegi palju ja teistest kõvema häälega räägib, ei võrdu teps mitte sellega, et antud kodanik ka teemat teistest paremini valdab või teab. Ehk siis see pole mingi argument. Elus on täiesti tavaline, et kõige kõvem karjuja ja SUURTE TÄHTEDEGA rõhutaja on seltskonna kõige
Ma ei ütle, et nüüd antud teemas ja juhul nii on. Aga lihtsalt fakt, et kõva häälega teistest üle karjumine ei jäta teistele sinust arvamusliidri ja teadjamehe muljet, pigem on asi pöördvõrdeline. That's life

[will111]

No eks sul on õigus sellele arvamusele jah, palun väga. Suurte tähtedega kirjutatud üksikud sõnad, vähemalt minu puhul, ei tähenda ega ole kunagi tähendanud ega pidanud tähendama mingisugust karjumist. Suured tähed on teatud sõnade RÕHUTAMISEKS ja muust tekstist selgemalt välja toomiseks. Sa võid ju vinguda ja viriseda siin selle üle, ausalt öeldes ei huvita. Mõistusega inimene ja neutraalse hoiakuga lugeja saab aru väga hästi, mida ma nende suurte tähtedega taotlen. Pre-biased foorumi "targad" (nagu sina ja veel umbes kümmekond regulaarset mölalõuga siin) loomulikult näevad igas võimalikus willi kirjutatud sõnas midagi negatiivset, isegi tähtede suurus jääb näed ette. I dont mind, kohalike klounide arvamused ja ütlemised pole mind juba viimased 10a siin kuidagi kõigutanud ega huvitanud. Kõige suuremad klounid on blokeeritud ja õnneks ei peagi neid arvamusi enam lugema ega nägema

See, et siin midagi räägin pole loomulikult mingisugune lõplik tõestus sellest, et ma ka midagi nendest teemadest tean. Aga see, et ma olen koolitanud päris mitmeid inimesi edukalt, paremini ja efektiivsemalt pidurdama...no ma usun, et on juba päris adekvaatne tõestus. Ma pole väitnud, et justnimelt mina olen see ainuke kõige targem pidurijumal. Ma olen väitnud, et üks või teine asi on vale ja miski muu asi on õige. Aluseks ei ole mitte lihtsalt ja ainult minu arvamus, ka mitte lihtsalt minu kogemus selle juures. Kui sina või mõni teine siin sellest aru ei saa siis noh, kahju. Your loss. Ühtlasi, ma pole üritanud ühtegi selle teemalist vaidlust kuidagi oma SUURTE TÄHTEDEGA vaigistada ega maha suruda. Küll aga peaks igaühel siin olema igale tugevale väitele mingisugune reaalne põhi. Kui keegi (kes iganes see on) tuleb ja ütleb siin näiteks, et kõige efektiivsemalt, kiiremini ja paremini saab pidurdada korraga tagumist põhja vajutades ja siis esimesega kergelt juurde andes. Siis paluks näiteks ühtlasi ka selgitada miks maailma kõige kiiremad mehed teevad maailma kõige karmimaid pidurdusi kaherattaliste seljas nii, et neil on tagaratas kergelt õhus, pidurijalg pole isegi jalaraua peal ja esipidurite temp kuskil a'la 700-800 kraadi juures? Et siis nad lihtsalt EI TEA, pole mingite eesti foorumi tarkade või motokoolitajatega konsulteerinud ja seetõttu jätavad viimase võtmata? Anyway, see ei olnud üleskutse kellegile midagi selgitama hakata...lihtsalt näide. Ma arvan, et nagu paljudel eelmistel kordadel siis on ka siia praegu saanud kirja piisavalt võrdlemisi pädevat juttu (ei, mitte ainult willi poolt, vaid ka paljude teiste) ja iga lugeja võib ise teha omad järeldused loetu põhjal. Kui kedagi häirivad SUURED TÄHED ja selle põhjal on discredit siis so be it. Kedagi teist võibolla jälle häirib see kui teatud inimesed esitavad igasuguseid tugevaid väiteid, aga ühtegi selgitust ega loogilist põhjundust nendele ei järgne, ainult "ma kunagi panin nii käna, järelikult bla-bla-bla.."

[franz125]

Neid inglise keelseid väljendeid pikid sa mille pärast vahele?Muidu ei kõla jutt veenvalt või?

[will111]

Ausalt öeldes ei tea kõikide vastavat terminite täpseid ja korrektseid eesti keelseid vasteid. Pole isegi täitsa kindel, et neid vasteid kõigele on.
Mismoodi sa tõlgiksid näiteks "loading the front tire"? esirehvi kaalumine? esirehvi surumine? esirehvi masseerimine? Okei, pikalt saab ehk jah välja kirjutada, massi ülekandmine esirattale/rehvile. Ma pole kindel, et see teksti sees väga parem variant kasutada oleks kui need lühikesed ja tõenäoliselt selgemini mõistetavad inglise keelsed terminid.
Kui mõtlesid midagi suvalist a'la "so be it" siis kasutasin seda lihtsalt seetõttu, et konkreetne eesti keelne vaste ei tulnud hetkel meelde. Nüüd hiljem tuli, kas on vaja minna ja "ära parandada" või elad üle? Aga huvitav miks eelnev postitaja neid inglise keelseid väljendeid pikib? Tea kas kättemaksuks või?

Sinu jaoks ei kõla mu jutt ju nii ehk naa veenvalt, ükskõik milliseid sõnu ma kasutan või ei kasuta. Nii et miks üldse selle pärast muretseda? Mina ei muretse siin kellegi veenmise pärast, kes tahab see loeb, kes tahab see võtab midagi vajalikku minu jutust kaasa. Kes ei taha, need vinguvad, virisevad, halisevad ja nutavad...aastaid ja aastakümneid, iga viimase kui posti takka. Edu teile

[yeekim]

... ja on neid, kes iga postituse juures "tarka panevad" ning Tammsaare väärilisi traktaate kirjutavad!

[will111]

iga postituse kohe jah? iga foorumi teema, iga postituse juures. for sure yeekim...aga ei tegelikult on tore näha, et sa iseennast peeglist ikka ära tunned ainult et võta see tammsaare osa maha, ära ehi end võõraste sulgedega. see võimekus on minul, mitte sinul. sinu võimekus midagi siia trükkida piirdub 3-4 sõnaliste täiesti sisutühjade "süvafilosoofiliste torgetega". üldiselt, ma sinu asemel oleks selle jaoks juba mingi roboti kirjutanud, mis automaatselt sirvib a'la iga tunni aja tagant ja siis kui näeb võtmesõna, paneb sinu nime alt ühe neist eelnevalt valmis trükitud "tarkustest" kirja.

minge istuge vahelduseks tsikli selga ka, proovige neid oma parimaid teadmisi päriselus järgi ja vaadake, kas päeva lõpuks on siis ikkagi päriselt ka õigus teil või nendel vendadel, kes eluaeg on "hädapidurdusi" teinud hommikust õhtuni. ja kui see aus vastus käes siis tulge võtke siin uuesti sõna. muidu on ikka natuke kahju näha seda täiesti tühja jutu ketrajate klubi, kes tegelikkuses polegi kordagi oma pika "foorumikarjääri" jooksul üldse tsikli seljas tugevat pidurdust teinud...sest mingi koolitaja kunagi ütles neile mingi totaka fraasi a'la "tark mootorrattur ei peagi pidurdama sest tark mootorrattur ei saa hoogu üles"

[M.T.]

No eks sul on õigus sellele arvamusele jah, palun väga. Suurte tähtedega kirjutatud üksikud sõnad, vähemalt minu puhul, ei tähenda ega ole kunagi tähendanud ega pidanud tähendama mingisugust karjumist. Suured tähed on teatud sõnade RÕHUTAMISEKS ja muust tekstist selgemalt välja toomiseks. Sa võid ju vinguda ja viriseda siin selle üle, ausalt öeldes ei huvita. Mõistusega inimene ja neutraalse hoiakuga lugeja saab aru väga hästi, mida ma nende suurte tähtedega taotlen. Pre-biased foorumi "targad" (nagu sina ja veel umbes kümmekond regulaarset mölalõuga siin) loomulikult näevad igas võimalikus willi kirjutatud sõnas midagi negatiivset, isegi tähtede suurus jääb näed ette. I dont mind, kohalike klounide arvamused ja ütlemised pole mind juba viimased 10a siin kuidagi kõigutanud ega huvitanud. Kõige suuremad klounid on blokeeritud ja õnneks ei peagi neid arvamusi enam lugema ega nägema

@will111 kui sa ei tunneks ennast puudutatuna või ei huvitaks, siis millest selline pikk eneseõigustus nüüd? Vinguda ja viriseda, kuskohas ma seda siin tegin? Tõmba tiba tagasi, maailmanaba. See lihtsalt sõbralik soovitus, eksju
Ma kommenteerisin ainult - ...niipalju võiks praeguseks olla siiski selge, et ma üht teist pidurdamisest tean kui sellest siin nii palju räägin. Seega ma tean täpselt, mis juhtub kui teha seda valesti ja mis juhtub kui õigesti.

Et see väide pole päriselus alati näitaja ja asjaolu, mis teisi milleski veenma peaks. Lisasin ka, et ma ei väida, et see ka antud juhul nii on. Sul jäi see lause lugemata? Ja pole ka sind isikuliselt silmas pidanud. Aga tundub, et sul tõmbas suures koguses vere ikka kuhugi ning tundsid end miskipärast puudutatuna. Miks? Et loe mu eelnev jutt uuesti ning vaata enda egost ja ninaotsast natuke kaugemale.

[Antt1]

Mõni endapoolne tähelepanek veel.
Mootoripidurdus ja tagaratta blokeerimine sõltub vast konkreetsest rattast. Jäi silma et kuskil koolitusel oli kästud tagaratas blokki pidurdada ja see oli vist keeruline?
Noeitea, minul läheb tagaratas väga lihtsalt lohisema. Igavene suur mootorikolakas silma järgi mootorratta esimese kolmandiku peal ja kui veel end kätega juhtrauale toetada polegi väga palju vaja. Meil on üks foor mis väga loominguliselt värve vahetab. Ma sain tagapiduriga linnakiirusel pidevalt ratta blokki kuni hakkasin suuremalt jaolt esipidurit kasutama. See ei tähendanud kukkumist vaid tekkis "söerajasõitja asend" . Täitsa kuiv asfalt, üle 20 kraadi sooja ja 50 km maanteesõitu selja taga.
Kui tagaotsale matkakohvreid laduda läks asi tunduvalt paremaks.

Mootoripidurdus mida Will tagapiduri asendajaks nimetab on samuti äge. Juba kardaan neelab palju jõudu ja kubatuur on 940. Linnas olen vahel pikalt sõitnud nii et pole üldse pidurit vaja olnud. Seda siis kui ettepoole vaadata ja foorid enam-vähem rohelises laines on. Mõne 500-600 kuubikulise ratta ja kettülekandega on see ilmselt teistmoodi.

See ka muidugi et näppudega ehk esipiduriga on lihtsam jõudu doseerida. Jala ja tagapiduriga , kui veel raske saabas ka on , võib kergesti üle pingutada.

Muide, see "loading the front tire" peaks eesti keeles olema "esirehvi koormamine". Ükskõik mis meetodil siis.

[will111]

Sõltub rattast, aga peamiselt sõltub sellest mis (tüüpi) mootoriga täpselt tegu ning kas vahetad ka käike alla ning kui siis kui mitu käiku. Back torque ehk siis eesti keeles...ee, vastujõud? sõltub üks-ühele ülekandest. Sellest ülekandest mis parasjagu ühendab tagaratta võlli ja väntvõlli. Ja see ülekanne on pöördvõrdeline mootori jõuülekandele, mis sul parasjagu "sees" on. Ehk siis mitmes käik ning milline on peaülekanne (a'la 14 ees ja 45 hammast taga, suvaline näide). Paljude rataste puhul siiski ka ei olegi võimalik mootoripidurdusega tagaratast blokeerida, mitte ühegi käiguga...selle tagab slipper clutch. Võta seda kui mootoripiduri ABS'i. Slipperid tulid sportratastel tehasest juba paljudel juhtudel kuskil nii alates 2005 ja edasi. Tänapäeval on neid ka igasugustel muudel masinatel küljes, mitte ilmtingimata ainult kõikvõimalikel sportbikedel ja superbikedel.

Koolitusi ja koolitajaid on ilmselt igasuguseid. Või no kui kasvõi seda teemat siin lugeda siis jääb juba küll selline mulje. Endal ausalt öeldes tekib suuri küsimusi juba nende koolitajate pädevuse osas, kugi teisest küljest ma pean ütlema, et varem pole sõprade/tuttavate käest nagu kuulnud, et kuskil selliseid asju oleks räägitud. Täiesti arusaamatu miks näiteks peaks keegi kuskil spetsiaalselt õpetama tagaratta lukku löömist. Et mis sellest reaalselt kasu peaks olema? Või räägitakse seda üldse mingis muus kontekstis, mitte hädapidurdamisel. Isegi lahtisel pinnasel on sellest nö. abi vaid suhteliselt piiratud juhtudel. Aga no põnev oleks muidugi kuulata nende koolitajate selgitusi ja põhjendusi selliste juhtnööride andmise puhul.

Väga õige märkus piduri jõu doseerimise osas. Täpselt see ongi peamine põhjus miks, eriti hädapidurdusel, on mõistlik kasutada vaid ühte ja loomulikult esimest. Eks teoorias võivad paljud rääkida sellest kuidas nad siin või seal pidurdasid mõlemaga korraga, kõik oli (enamvähem) kontrolli all ja justkui said väga kiirelt pidama. Reaalne hädaolukord on midagi muud kui ükskõik milline olukord, kus sul on olnud kasvõi natukenegi aega mõelda ja tegutseda mingisuguse konkreetse plaani järgi. Või üldse olnud aega mõelda.

Ahjaa...päris hea pakkumine ka "loading the tire" kohta, esirehvi koormamine võiks tõesti isegi olla suht sobiv tõlge. Kuigi väike kahtlus jääb, et kas see tegelikult ikkagi päris õiget tähendust edasi kannab inimese jaoks, kes nö. täitsa nullist sellist juttu ja sellelaadseid termineid kuuleb. Aga jätan meelde, võibolla isegi peaks seda koolitusel kasutama.

Ja kuna ma juba videoid siia jaganud olen siis jätkan ikka samas vaimus, veel üks päris hea näide sellest kuidas tugevalt esipidurit kasutades ratas alt ära libiseb, NOT Tegelikult selgitab väga hästi, mis on esipiduriga võimalik, koos hirmus efektse visuaalse demoga ja samuti räägib põgusalt ka sellest, et isegi kui see esimene peaks korra libisema hakkama siis tegelikult see polegi kohene maailmalõpp, kohene crash and burn.

[franz125]

Kuigi väike kahtlus jääb, et kas see tegelikult ikkagi päris õiget tähendust edasi kannab inimese jaoks, kes nö. täitsa nullist sellist juttu ja sellelaadseid termineid kuuleb.

Ja miks selline inimene peaks inglise keelsetest terminitest paremini aru saama?

[Turist]

ABS korral vist vahet pole, aga ilma ABS-ta peaks vastupidi, enne esipidur ja siis tagumine. See on sellepärast, et esipiduriga pidurdamine viib osa raskust ette ja kui tagaratast juba oli pidurdatud, võib see blokeeruda.

See on vastupidi: enne vajutatakse tagapidurit ja seejärel esipidurit, sest tagapidur surub esiratta amordid kokku ja esiratas ei lähe alt ära.
Tagapidurit ma siiski pigem ei kasutaks, sest tagaratta libisemise korral võib tekkida "high side" õhulend, aga esiratta libisemisel "low side" kukkumine.

Olen üsna kindel, et kunagi mingist mootorrataste-teemalisest raamatust lugesin seda soovitust nii nagu mainisin ja olen ka seda järginud. Olen ka järgi proovinud vastupidist varianti, tõesti kui enne tagapidurit vajutada ja esipidurit alles peale seda, siis läks tagumine ots kergeks küll ja ratas hakkas libisema. Esiratast pole suutnud (või pole olnud vajadust) kunagi ühelgi rattal libisema saada. See jutt käis otse sõites pidurdamise kohta, võimalik et kurvis on olukord teine, ei oska isikliku kogemuse põhjal kommenteerida-kurvis ei pidurda, vaid alati enne.

Leidsin mainitud jutu üles. A. Palu "Mootorratturi õpik-käsiraamat". Kunagi kui omal veel mootorratast ei olnudki (ja polnud ka veel piisavalt vana), sai juba selliseid raamatuid loetud:
"...pidurite töösse rakendamisel käsipidur eelneb jalgpidurile. Viimane on vajalik tagaratta külglibisemise vältimiseks, kuna pidurdamisel raskusjõu ettekandumise tõttu väheneb tagaratta sidestus teepinnaga..."