Hundiratta Honda "Hondoora" Deauville NT700VA 2012

Kasutaja avatar

Teema algataja
Hundiratas
Postitusi: 16
Liitunud: 03 Sept 2025, 18:53
Tsikkel: Deauville 700
Asukoht: Jõgevamaa
Tänanud: 12 korda
Tänatud: 11 korda

Re: Hundiratta Honda "Hondoora" Deauville NT700VA 2012

Lugemata postitus Postitas Hundiratas »

vpu kirjutas: 05 Okt 2025, 18:42
Muidugi see musta jääga sõitmise jutt suverehviga näitab ülimat meisterlikkust ratta valdamisel, oma oskuste juures ma sellist riski ei julgeks võtta ja veereks tõenäoliselt tee servas killustiku puru peal.
Hola, mitte mingit meisterlikkust seal polnud. Istusin tikksirgelt ratta peal ja ei teinud mitte ühtegi üleliigset liigutust. Veidi counter-steerisin lenksuga nii 10% ulatuses kaasa kuid intuitsioon otsustas lasta masinal triivida omapäi. Suure tõenäosusega mängis ratta kaal ~250kg minu kasuks, kergemaga oleks ma arvatavasti lõpetanud kraavis või kuskil seal veoki ja kaubiku vahel.

Mul on selliseid momente elus ikka ette tulnud, läbisõitu on sinna 800k kanti nüüdseks ja näinud olen ning juhtunud on nii mõndagi, nii auto kui erinevate kaherattalistega ja kui nüüd ausalt ütlen, siis ega nendel hetkedel väga mõelda pole jõudnud. Kõik käib ju väga kiirelt, nagu siis, kui vastu maad lohised ja üks hetk seisma jäädes mõtiskled, et mis just juhtus.

Siiski pean siinkohal ka mainima, et olen väga palju noorest saadik ise neid olukordi ka loonud, seda siis "treeningu" mõttes. Mingi hetk jõudsin järeldusele, et ohusituatsioonis töötab lihasmälu 100% ehk teed neid liigutusi, mis on sisse harjutatud eelnevalt. Kui harjutanud ei ole, siis (crash)

Noorena sai palju rolleriga sõidetud, nii suvel kui talvel. Endalegi ootamatult jõudsin praegu järeldusele, et küllap see musta jääga olukorra ära valdamine oligi võimalik tänu sellele, et lapsepõlves sai tiigi peal rolleriga, millel suverehvid, talviti sõitmas käidud. No ja tegelikult mitte ainult tiigi peal. Ühte pean veel lisama, et oma kukkumised tegin ma nooruspõlves ära, tean, mis tunne on vastu maad lohiseda nii kruusal kui asfaltil särgi väel sõites ja küllap sealt tuli nõnda palju karmat, mis ongi mind viimased 4 hooaega hoidnud hullemast ära.

Hulljulguse kohapealt ma pean end pigem keskpäraseks, mõttetuid riske pigem ei võta ja üldjuhul kalkuleerin manöövrid läbi. Ometigi, saades tagasisidet mõistan, et äärmused ja nende ulatused on erinevad igaühe jaoks, mis ühe jaoks keskpärane, see mõne teise jaoks absurdselt ohtlik. Aga ega mul ei olegi võimalik teha selgeks inimesele, kes on vaid autoga sõitnud, et tsikliga sõit on palju kiirem, ohutum ja mugavam kui neljarattalisega ringi vurada, mis tekitab justkui tunde, et midagi juhtuda ei saa. Kas või naelrehviga sõit, mis tekitab võltsenesekindluse. Kui ei saada hakkama lamelliga, siis ei ole naelastki suurt kasu, lõpetatakse lihtsalt kaugemal põllul. Sama kehtib ka veoskeemide esivedu/tagavedu vs nelivedu puhul.

Lõpetuseks motaga sõidu koha pealt, aparaat olgu korras, teadke enda ja suksu võimeid, usaldage masina rehve ja no muidugi teed võiks ka teada, elementaarne... :bsmile:

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Mootorrattad ja projektipäevikud”