Üks paarike teeb usinasti värki, kui keegi koputab uksele. “Mu mees tuleb!” hüüatab naine. Armuke peitis end vannituppa. Tegelikult tuli järgmine armuke. No panevad ja panevad kui keegi jälle koputab. Seekord läks teine armuke vetsu peitu. Kolmas kord juhtus sama asi kolmanda arukesega ja koju tuli mees. Kolmas armuke oli end peitnud nurgas seisvasse raudrüüsse. Pikapeale hakkas asi ebamugavaks minema ja kõik kolm nuputasid, kuidas minema saaks. Tuleb esimene vannitoast välja “Kraan ei tilgu enam! Tasu pole vaja..” ja astub uksest välja. Teine haarab mõttest kinni ja ütleb “Ummistus on likvideeritud, aitäh”. Kolmas on ikka veel raudrüüs tobedas olukorras. Lõpuks astub ta ette ja küsib: “Vabandage, ega siit juhuslikult Ümera mehed mööda läinud?”.
Meenus üks tõestisündinud lugu:
Taustainfo: olen sõjaväes juhtival kohal ja seega maandub igasugu infot mulle. Üks alluv seersant haigestus kunagi kodus rängalt.
Nali ise: Heliseb mul mobiil ja näitab tundmatut numbrit. Tühja kah, võtan vastu- optimistlik naishääl teatab pärast minu vastuvõtmist kiirel kõnel: "Tervist, mina olen seersant rongaema /edasine info ei kuulu avalikustamisele/"
Ma ei osand isegi mitte naerma hakata, nii äkki ja ladusalt tuli see asi...
Nali oli selles, et minu alluv oli seersant Ronk ja helistas tema ema... (kes ei olnud üldsegi mitte suu peale kukkunud)
Minul on tänaseni lõbus meenutada seda kõnet...
Postitatud: 16 Mai 2007, 00:20
Postitas numan
Kuzmitz kirjutas:
Meenus üks tõestisündinud lugu:
einohh, kui tõestisündinud naljadest juttu siis ma poetan ka sõna sekka... kui ma olin noor ja rumal käis mul tihti üks kahemeetripikkune sõber külas, aga ta oli nii süüdimatu et mu ema (naljaga) ütles talle: Oled ikka üks m.nn küll !..
nu jäi ta hüüdnimeks (kitsas ringis) siis m..n : nali juhtus aga siis kui me emaga kaubamajas olime ja ema (vihjates et ma võiksin sõbra ka külla kutsuda) sõnas kõva häälega: Kle, pole juba ammu pikka mu..i näinud... õnneks seda juttu kuulsid vähesed poekülastajad
Postitatud: 16 Mai 2007, 09:21
Postitas ishijupp
Kah tõestisündinud lugu. Eramajal kanalisatsioon umbes, kaevukaan kinni külmunud. Peale n+1 õllet otsustasid härgatäis mehed kaane bensiiniga üle valada ja põlema panna. Mõeldud - tehtud. Aga bens va pimeloom ei teadnud, et ta kaevu ei tohi immitseda. Käis kõmakas ja raske malmkaas kerkis oma tubli meetri.... samal ajal kui üks õbluke naisterahvas, kes parasjagu wc-s istus, kerkis oluliselt rohkem. Kui palju ilusaid sõnu lendles parast seda ilusas kevadises õhtus....
Postitatud: 16 Mai 2007, 10:00
Postitas saqu
Tõestisündinud lugu:
Enne pulmi
Mees: Hurraa! Lõpuks ometi! Ei jõudnud ära oodata!