Suurtes foorumites, nagu näiteks advrider, ongi valdavad need megateemad - pmst suht võimatu on ükskõik mis asjast ülevaadet saada, kuna igasugune struktuur puudub. Näiteks 2012.a KTM 500EXC teemas on 19334 postitust 967-l lehel, ma olen üpris kindel et selle voki küljes pole üldse erinevaid osi ja kruvisid nii palju kui neid postitusi, seega jäuravad nad ilmselt sajandat korda samadest asjadest. Et noh, äkki pole mõtet iga lollust järgi teha, mis laias maailmas ette tehtud on...

Et toredam oleks on seal selliseid KTM500EXEC teemasid veel 2-3 erinevat. Reegliks on siiski, et advrideri meagteemad on ühe toote/probleemi/lahenduse kohta. Mitte nii, et ühes teemas on läbisegi majaehitus, lastekasvatus ja mootrorattad. Lisaks tasub enne nurisemist minna ja vaadata, mis on öeldud selle teema kohta päris esimeses postituses. Seal on juhtnöörid oleamas. viewtopic.php?f=12&t=102656#p785113

Sorry, et avaldasin toetust praeguse olukorra kehtimajäämise poolt, enam ei tee...

Jesper kirjutas:

Sorry, et avaldasin toetust praeguse olukorra kehtimajäämise poolt, enam ei tee...

mac ei vaielnud vastu, lihtsalt lisas ühe fakti

Jesper kirjutas:

Sorry, et avaldasin toetust praeguse olukorra kehtimajäämise poolt, enam ei tee...

Mhm, ma näen, et minu postitust on võimalik mitmel viisil tõlgendada. Ma ikka olen sinuga selles küsimuses samas paadis.

simp kirjutas:

Sellisest "mitte nii päris rumalad küsimused" teemast ei ole võimalik midagi hiljem üles leida.

Ja palju sa oled oma silmaga näinud, et keegi enne postitamist kasutaks kuskil foorumis reaalselt otsingut? Rääkimata eesti keele toredast omapärast erinevate sõnalõppudega olla, seega otsing võib suht nulliga lõppeda väga sageli. Ingliskeelseteski foorumites on ise abi otsides jube keeruline seda õiget fraasi leida, millega tulemust saada..

Mul muud ei ole tegelt, et see pidev splittimine on nagu tõesti naljakas juba. Tehniliselt võiks juba siis rumalate küsimuste teemale eraldi mode panna, kes iga uue küsimuse eraldi teemaks splitib. Sest siis on järgmisel muretsejal lihtsam leida.

Kas on mingit olulist põhjust eelistada sama hinnataseme juures odavale seikluskaamerale auto videoregistraatoriks (dashcam) ehitatud seadet?
Mulle tundub, et odavad seikluskaamerad annavad üldjuhul kvaliteetsema pildi, kui samas hinnaklassi videoregistraatorid.

Videoregistraatori plussiks on vist ajatempli salvestamine videole, mõnedel millel GPS sees ka kiiruse. Seiklukaameral pole sellist ajatempli võimalust kohanud (või pole menüüst üles leidnud)

Automaatne salvestama hakkamine toidet peale andes vast ka. Kas mõni seikluskaamera hakkab?

Mida rohkem uusi teemasid, seda rohkem klikke ja raha.

• veel G sensor, liikumisandur, pikivahe jälgimine ja muud lisad mida tavaliselt seikluskaameratelt ei leia.

Videoregistraatorid on üldjuhul niiskuse eest kaitsmata ja pole ka võimalusi seda teha. Salvestamine on näiteks Prestigio 560GPS mudelil HD kvaliteedis ja igati hea. Ma jällegi ei kasuta maksimumi ,mida seade võimaldab. Lisaks on neil pimedas salvestamine kordades parem,kui seikluskaameratel. Suvist Transfaragasani salvestust oli päris äge ka ka kodus telekast vaadata. Ma selle suvise reisi päevad salvestasin kõik õhtul läpakasse ja kunagi ilmselt monteerin huvitavamad lõigud kokku ka.
Reisil olles(autoga) on videoregistraator igati tore lisa igasugu muudele kaameratele.

Mõnel seikluskaameral on pardakaamera funktsioonid täitsa olemas.
Aga hea pardakaamera eelised (minu jaoks) on:

Pildi kvaliteet pimedas
Eriti lai filmimisnurk
Töökindlus (nad ongi loodud hirmus palju filmima, taksojuhtidel 10 tundi päevas). Odavam pardakaamera ikkagi kipub kokku jooksma paari aasta möödudes. On kindlasti erandeid sama palju kui kaameraid.
G-sensor (läheb tööle, kui keegi nt tuuleklaasile tugevamini koputab või autot müksab, samas akud on seniste kogemuste põhjal pardakaameratel vaid mõne minuti jagu vastu pidanud peale poolt aastat kasutamist).
GPS kiiruse ja asukoha salvestamiseks

Miks Prantuse autod võtvad kütust ka siis, kui manuaalkastiga käik on sees ja jala gaasipedaalilt tõstad? Saksa Wag masinad võtavad alati sel juhul 0 L/100 kohta mis minu arvates ongi normaalne, milleks kütust raisata?
Hetkel konkreetselt jutuks 2016 Citröoen Jumper, mis sellisel juhul võtab alati kütust 2,0 L/100 km kohta.

Tänud

Pigem on küsimus elektroonikas, kui kütusekulu erinevuses. Kui mootor töötab, siis kütust ikkagi kulub ju. Ainult sel juhul saaks olla see 0 L / 100km kohta, kui mootor sureks reaalselt välja. Pigem just wag huijab numbritega.

VAG-i esimene täht tuleb sõnast "Volkswagen".

Mootor ei pea selleks kindlasti mitte välja surema. See kehtis viimati karboraatormootorite aegu, et kütusekulu oli pidev. Kõik sissepritsemootorid lõpetavad kütuse silindrisse pritsimise kui sa jala gaasilt tõstad ning auto oma inertsiga käik sees edasi veereb. Kui käigu välja võtad ja sedasi veered siis tõepoolest pihustamine jätkub, justnimelt sellepärast, et mootor seisma ei jääks vaid ikkagi tühikäigul tiksuma.

Üsna kindel, et ka prantsuse autod ei võta sellises olukorras tegelikult kütet, ju see arvuti näitab lihtsalt valesti või püüab sind oma loogikaga "mitte eksitada"...või siis on pöörded liiga madalad veeredes. Ehk arvatakse prantsusmaal, et kui teatud juhid näevad kuidas nende autod inertsiga veeredes näitavad 0l/100 siis nad kukuvad näiteks võimalikult palju kiirendama ning siis jalga pedaalilt tõstma, arvates ise, et säästavad seeläbi kütust. Pole naljaasi, ma olen reaalselt sellist inimest näinud, kes kunagi just nii tegigi ja just sel põhjusel!

Pane trip kompu lihtsalt paagitäiega järelejäänud Km-de asendisse ja lõpeta see pidev hetke- ja keskmise kulu jõllitamine. Niikuinii sõidad, nagu sõidad ja kütus kulub.

Kas mitte näidik ei lülitu tühikäigul ümber näitamaks kuluvaid liitreid tunnis (2.0l/h)

Kõik sissepritsemootorid lõpetavad kütuse silindrisse pritsimise kui sa jala gaasilt tõstad ning auto oma inertsiga käik sees edasi veereb. Kui käigu välja võtad ja sedasi veered siis tõepoolest pihustamine jätkub

Ei usu,1988 passat küll nii tark ei olnud.Kui käigupealt gaasi lahti lasid ja sidurit painasid siis ju välja ei surnud.Siduri all lülitit ka pole.Mingeid abs-sse ja muid vigureid ka mitte.Kust spido signaali sai ei mäleta.Käima tõmmates ju ka gaasi kohe ei anna aga käima läheb.Chevy bussil võin huvi pärast arvuti taha lükata ja vaadata kas pritsidele signaal tuleb.

Mootori pöörete andurist piisab, et mitte lasta mootorit mootoriga pidurdamisel janusse surra.

Tõlkima ei viitsi hakata aga kuskil vaagi foorumis suht piisav selgitus sellele tühikäigu murele ja muudele sellistele asjadele: "I understand that the VAGCOM read zero fuel injected. But I question this. If I am in gear with zero fuel injected and I push in the clutch really quick then the engine should die.."
The fuel cut-off is down to about 1,200 RPM. You can actually feel it cut in at about that RPM if you drop below that coasting in gear. There will be a slight surge and then, depending on the gear you are in, a lugging feel. When you depress the clutch during engine over run, fuel begins flowing through the injectors at idle quantity right as the engine slows to about 1200 RPMs. But the fuel flow will only support an idle speed of 900 or so RPMs, so the engine speed keeps falling until the preset idle speed of 900 is obtained.

Need pöörded, millest seal jutt on, mingil määral erinevad ühel ja teisel mootoril, aga kuskil seal tühikäigust natuke kõrgemal tulevad pihustid küttega taha. Ja seda on selgelt tunda, absoluutselt igal autol! Nagu Black ütles siis piisab pöörete andurist. Kui nüüd aus olla siis ma arvasin, et siinses foorumis ikka iga viimane kui üks isik teab, et ükski pritse ei pritsi käiguga coastides See on nii elementaarne asi, et seda õpetatakse isegi autokoolis rohelistele. Kui see nii ei oleks siis jalg gaasilt ära x kiiruselt veereksid kõik autod kaugemale kui täpselt sama kiiruse pealt käik välja ja vabaga. On aga vastupidi sest käik sees veerev auto töötab vastu nii tuule, veere, kui jõuülekande takistustele + ajab tühjalt mootorit ringi. Vabakäigule lükates aga ületab vaid tuuletakistust ja veeretakistust.

Piipz kirjutas:

Pigem on küsimus elektroonikas, kui kütusekulu erinevuses. Kui mootor töötab, siis kütust ikkagi kulub ju. Ainult sel juhul saaks olla see 0 L / 100km kohta, kui mootor sureks reaalselt välja. Pigem just wag huijab numbritega.

Miks nii? Kui ikka pritse ei pritsi siis reaalne kulu ongi 0, mootri töö ei puutu asjasse.. Ja ei ole ainult volkaril nii, mul Subaru ja täpselt samamoodi veeredes on null, vaid siis kui kiirus väikseks jääb taastub pritse ja hakkab mingit kulu näitama.

Ei näidik näitab ikka 2L / 100 km kohta, mitte tunnis. Seda ka suurel kiirusel gaasipedaali vabastades, seega ei ole ka pöörded liiga madalad. Ma olin ka siiani arvamusel, et pritsega masin ei tohiks pritsida käiguga coastides. Sellepärast küsingi, miks Citröen võtab siiski sel juhul 2L / 100 km kohta. Never ei näita vähem.
Kuskilt kuulsin ammu, et mingi EU määrus isegi on selle kohta, aga võin eksida.
Siiani erinevad oletused ja arvamused, aga ehk siiski keegi teab veel midagi, mida me ei tea...

Erci kirjutas:

Ei näidik näitab ikka 2L / 100 km kohta, mitte tunnis.

Erci kirjutas:

Sellepärast küsingi, miks Citröen võtab siiski sel juhul 2L / 100 km kohta. Never ei näita vähem.

"Näitab 2L/100" ja "võtab 2L/100" ei ole ju üks ja sama. Spidokas näitab sulle ka reaalsusest rohkem. Mõnda asja on üldjoontes rumalale massile (ei midagi isiklikku hetkel kellegi suhtes) mõistlikum reaalsusest teistmoodi esitleda. Saada Vehosse kiri ja uuri, miks PSA täpselt nii teeb. Küllap sellel on mingil statistikal põhinev põhjus.

Erci kirjutas:

Sellepärast küsingi, miks Citröen võtab siiski sel juhul 2L / 100 km kohta.

Berlingo näitab mootoriga pidurdades nulli.

mx77 kirjutas:

Piipz kirjutas:

Pigem on küsimus elektroonikas, kui kütusekulu erinevuses. Kui mootor töötab, siis kütust ikkagi kulub ju. Ainult sel juhul saaks olla see 0 L / 100km kohta, kui mootor sureks reaalselt välja. Pigem just wag huijab numbritega.

Miks nii? Kui ikka pritse ei pritsi siis reaalne kulu ongi 0, mootri töö ei puutu asjasse.. Ja ei ole ainult volkaril nii, mul Subaru ja täpselt samamoodi veeredes on null, vaid siis kui kiirus väikseks jääb taastub pritse ja hakkab mingit kulu näitama.

Ahaa. Et kui mootor auto veeredes töötab aga pritse ei pritsi, siis mootor töötab ainult õhust ja armastusest? Samas ma olen oma mõistuselt mingi riga mootori tasemel, kus kõik on lihtne ja kus kõik koguaeg töötab või siis kõik koguaeg üldse ei tööta. igasugune kaval elektroonika ja start-stop süsteemid on natsa liiga palju juba.

Kui veermik läbi käigukasti mootoriga pidurdades mootorit ringi veab, siis pole õhku ja armastust vajagi (kütusest rääkimata), et mootor seisma ei jääks. See on juba aastakümneid pritsega mootoritel nii ja pole mingi hüper-super tehnika viimane sõna. Pole võimatu, et isegi osadel karpamootoritel pandi magnetklapp mootoriga pidurdamise ajaks kinni, kui pöörded piisavalt kõrged (kui õigesti mäletan, siis 80-ndande lõpu Audil 2.3l KE-Jetronicuga mootoril oli see piir 1400 rpm).

Mida tähendab sinu jaoks mootori töötamine? Kas mootor töötab kui see käib ringi? Või mootor töötab kui see teeb kasulikku tööd?

Coastimine ehk mootori ringi ajamine, ilma, et mootor sel ajal kasulikku tööd teeks ongi mõeldud selleks, et hoida kokku kütust ja hoida kokku pidureid. Ning teha juhi elu lihtsamaks. Mootor võib ju käia ringi ka õhust ja mannavahust...kui tal parasjagu ei ole ülesannet tööd teha ja autot vedada (autot veab see töö, mida mootor eelenvalt on teinud).
Start-stop on samm edasi, mootori tühjalt ringi vedamine aga iseenesest ei ole mitte midagi kuigi keerulist. kui sul rigal täie vilega lendamise pealt saab kütus otsa siis mis juhtub? mootor "jääb seisma" ehk ei tee enam tööd. kuid pill veereb ikkagi edasi. kui sa nüüd oled kiire vana ja võtad seljakotist pudeli ning valad selle pakki tühjaks ning õnnelikul kombel see kütus jõuabki uuesti karbussi siis mis juhtub enne kui pill jõuab seisma jääda? pill läheb käima ja sõidada edasi. see, mida teeb pritsega auto coastides ei ole niiväga palju erinev kirjeldatud olukorrast lihtsalt seal on mõningad andurid, mis mõõdavat teatud asju ning pihustid, mille tööd saab iga hetk täpselt kontrollida

joel kirjutas:

Pole võimatu, et isegi osadel karpamootoritel pandi magnetklapp mootoriga pidurdamise ajaks kinni, kui pöörded piisavalt kõrged...

Isegi Ladadel, millel magnetklapiga karbuss, on see funktsioon täitsa olemas. Sundökonomaiser vist oli selle nimi...