Piipz kirjutas: ↑25 Okt 2023, 15:04

Sonoffi puhul on üks selline tore lahendus: https://github.com/AlexxIT/SonoffLAN (saad oma sonoff seadmeid juhtida ilma, et käsk enne kuskile hiina serverisse saadetakse, seadmeid tasmotaga flashima ei pea).

Sonoffil osad seadmed toetavad ka DIY režiimi, kus pole samuti pilve vaja ning juhid seadet otse HTTP Post päringutega
https://sonoff.tech/diy-developer/

Piipz kirjutas: ↑25 Okt 2023, 14:33

See on aastatega palju muutunud. Ning entusiasmi on vaja ainult seadistamisel, hiljem ei pea ka sellega enam pead vaevama.
Aga olen nõus, igale oma.

Üks näide on need igasugused börsi jälgivad nutipistikud, mis maksavad seal 50€ ringis ja kus kuumaks on 5 - 15€ (pakkujaid on nagu seeni peale vihma viimase aastaga). Hass-iga on see pistik 5€ kuumaks on 0.

Kas saad anda mõned viited ka kuidas ise mingi nutipistkupesa börsi jälgima panna?
Siiani olen vaadanud Gruffi toodet mis 60€ kandis ja kuutasu pole.. aga pole raatsinud osta...

Kui sul Home Assistant juba on, siis https://github.com/custom-components/nordpool
See muidugi on ainult osa, automaatika pead ikka ise seadistama, et kui hind on see, siis pistik teeb nii. Ma pole rohkem süvenenud, kuid ei tohiks maailmatu keeruline olla

Kui ei ole, siis see 60€ ilma kuutasuta variant on kindlasti lihtsam

Piipz kirjutas: ↑25 Okt 2023, 18:43

See muidugi on ainult osa, automaatika pead ikka ise seadistama, et kui hind on see, siis pistik teeb nii. Ma pole rohkem süvenenud, kuid ei tohiks maailmatu keeruline olla

Kuramus, mulle jääb selle asja otstarbekus arusaamatuks.. Et kui vool on kallis tõmbad teleka ja külmiku seinast välja? Või jätad mobiili laadimata? On sellel mingi praktiline väärtus kah?

See sõltub ju tarbijatest. Näiteks kütteseadmete (elektriboiler, soojuspump) tööaega võib enamasti vähemal või rohkemal määral nihutada. Kui palju, sõltub juba tarbimisest, kütteseadme võimsusvarust jne, aga vahel võib ka tunni võrra siia-sinna reguleerimisest juba abi olla, kui kahel järjestikusel tunnil hind kordades erineb. Praktiline väärtus võib vabalt olla näiteks hea emotsioon ägedast süsteemist ja sellest, et õnnestus sama hulk elektrit veidi odavama hinnaga osta. Aga võib olla ka täiesti arvestatav majanduslik sääst. Ehk siis, sõltub tarbijatest, tarbimisharjumusest ja sellsest, palju oled nõus mugavuse osas järeleandmisi tegema soodsama hinna jaoks.

Eleringil on API olemas, kust saab börsihindasid küsida, aga selle kasutamiseks pead programmeerija olema.
https://dashboard.elering.ee/assets/api-doc.html

701 kirjutas: ↑25 Okt 2023, 19:16

Piipz kirjutas: ↑25 Okt 2023, 18:43

See muidugi on ainult osa, automaatika pead ikka ise seadistama, et kui hind on see, siis pistik teeb nii. Ma pole rohkem süvenenud, kuid ei tohiks maailmatu keeruline olla

Kuramus, mulle jääb selle asja otstarbekus arusaamatuks.. Et kui vool on kallis tõmbad teleka ja külmiku seinast välja? Või jätad mobiili laadimata? On sellel mingi praktiline väärtus kah?

Praktiline väärtus näiteks on el boiler. Kui lähed õhtul vanni siis kohe hakatakse ka vett soojendama. Kui öösel on elekter 2x odavam siis pole mingit proleemi kui vett hakatakse soojendama mõne tunni pärast. Samuti saad seadistada nii, et ööpäevas "lõigatakse välja " näiteks 5 kõige kallimat tundi. Vee mõttes pole sellel mingit vahet aga hinnas küll..

Mingi sügavkülmikust võid ju tõesti 5 kõige kallimat tundi välja lõigata. Boileriga on see juba kahtlane. Pesemas käiakse siiski reeglina õhtuti, kui elekter on kõige kallim. Samas selle külmiku võib õhtuks ka mingi suvalise 3€ taimeriga seisma panna. Soojuspumbal on endal enamasti kell peal.

mis seal kahtlast on? piisavalt suure boileri puhul ei ole ju mingit vahet mis kell sa pesemas käid. ütleme juba sellise 100-120l anumaga saab 2 inimest rahulikult pesemas ära käia ja boiler ei pea tingimata hakkama kohe samal ajal vett ülesse kütma, võib hakata 3-4h hiljem millalgi öösel. samuti ei juhtu mitte midagi kui sellel boileril võtad näiteks alates 18st õhtul timeriga voolu tagant ära. mõne kraadi ehk vee temp langeb selleks nö. pesemise minema ajaks. natuke muidugi rohkem kui vahepeal veel miskipärast 10 korda käsi pesed ja jumal teab mille muu jaoks kuuma vett kasutad.

kui ikka elektri hinnavahe on 4-5 kordne siis üsna arvestatav rahaline vahe, millal sa lased boileril ~2kw'ga tiskuda ja millal mitte. ja põhiliselt lähebki raha ikka kraanist alla ja kanalisse. sügavkülm võtab meeletult vähe voolu võrreldes igasuguste igaõhtuste pesemismaratonidega

Just seda ma räägingi, et õhtul 100L soojendamise asemel nt 20/7 300L soojas hoida. Ei tea kas tuleb majanduslikku efekti.

701 kirjutas: ↑25 Okt 2023, 22:15

Just seda ma räägingi, et õhtul 100L soojendamise asemel nt 20/7 300L soojas hoida. Ei tea kas tuleb majanduslikku efekti.

Üldise harimise mõttes jagan: matemaatiliselt on ülesse kütmine väiksema energia kuluga kui soojas hoidmine, sest soojuskaod sõltuvad temp. vahest (vesi-ümbritsev keskkond) ja üleskütmise variandil tuleb keskmine temperatuuride vahe väiksem.
Kui kellegi tarbimisgraafik seda võimaldab, siis kõige energiasäästlikum oleks (näiteks saunas, mida 1x nädalas kasutatakse) enne pesemist boileri küte välja lükata, et kogu soe vesi ära tarbida.

Maaks kirjutas: ↑26 Okt 2023, 09:31

701 kirjutas: ↑25 Okt 2023, 22:15

Just seda ma räägingi, et õhtul 100L soojendamise asemel nt 20/7 300L soojas hoida. Ei tea kas tuleb majanduslikku efekti.

Üldise harimise mõttes jagan: matemaatiliselt on ülesse kütmine väiksema energia kuluga kui soojas hoidmine, sest soojuskaod sõltuvad temp. vahest (vesi-ümbritsev keskkond) ja üleskütmise variandil tuleb keskmine temperatuuride vahe väiksem.
Kui kellegi tarbimisgraafik seda võimaldab, siis kõige energiasäästlikum oleks (näiteks saunas, mida 1x nädalas kasutatakse) enne pesemist boileri küte välja lükata, et kogu soe vesi ära tarbida.

See on ka põhjus, miks ma kasutan gaasil läbivoolusoojendit reeglina. Oma boileri ja ümbritseva torustikuga(kahesüsteemne) puhul olen saanud soojuskaoks 75W/h 48h keskmiseks. See teeb umbes 50kWh kuus soojuskaoks.

Maaks kirjutas: ↑26 Okt 2023, 09:31

701 kirjutas: ↑25 Okt 2023, 22:15

Just seda ma räägingi, et õhtul 100L soojendamise asemel nt 20/7 300L soojas hoida. Ei tea kas tuleb majanduslikku efekti.

Üldise harimise mõttes jagan: matemaatiliselt on ülesse kütmine väiksema energia kuluga kui soojas hoidmine, sest soojuskaod sõltuvad temp. vahest (vesi-ümbritsev keskkond) ja üleskütmise variandil tuleb keskmine temperatuuride vahe väiksem.
Kui kellegi tarbimisgraafik seda võimaldab, siis kõige energiasäästlikum oleks (näiteks saunas, mida 1x nädalas kasutatakse) enne pesemist boileri küte välja lükata, et kogu soe vesi ära tarbida.

Täiesti selge. Aga kui sa sellest 300L boilerist õhtul 150 L ära tarvitad, siis boileri südaööni välja lülitad, et siis öösel 150L + natuke jahtunud 150L uuesti soojaks ajada ja 20h seda 300L soojas hoida. Selle asemel et õhtul veel 50L soojaks lasta ja ööpäev 100L soojas hoida. Kas nende kahe lahenduse vahel tuleb mingit tuntavat majanduslikku efekti või mitte? Arvutamise küsimus, kui keegi viitsib..

Kui tarbitavad veekogused on sama suured, siis on kaotajaks see kellel on suuremate gabariitidega seade, sest välisjahtumise osa on suuremal seadmel suurem. Kehtib muidugi ainult siis kui tarbitava ja siseneva vee temperatuurid on mõlemal juhul samad.

Kui paljudel siin on kodus 300l elektriboiler?

Ain kirjutas: ↑26 Okt 2023, 15:45

Kui paljudel siin on kodus 300l elektriboiler?

Ega väga ei maksa neist numbritest kinni hakata. Enamasti on vist 200L. Mul maal on nt 70L ja seda jääb neljale väheks, kui priisata. Kokkuhoidlikult tehes veab välja. Kui ma 150L paneks ja selle õhtuti välja lülitaks, ma ei tea, kas tuleks mingit rahalist kokkuhoidu? Seda ma muidugi katsetamiseks ei tee. 1. on praegune boiler hetkel töökorras ja teiseks suurem sinna ei mahu.

Maaks kirjutas: ↑26 Okt 2023, 15:45

Kui tarbitavad veekogused on sama suured, siis on kaotajaks see kellel on suuremate gabariitidega seade, sest välisjahtumise osa on suuremal seadmel suurem. Kehtib muidugi ainult siis kui tarbitava ja siseneva vee temperatuurid on mõlemal juhul samad.

Energia koguses on sul õigus, aga sama energiakoguse pealt rahaline võit võib mitmekordne olla, kui börsihinnaga elektrit osta.

Minu soovitus oleks shelly.