riksx kirjutas:

Ma käike lahti ei võtnud, kõik jäi võllile nii nagu oli. Võimalik, et endine omanik võis midagi panemata jätta aga ma ei usu, et viga selles seibis oleks.
Kui seda seibi ei ole, siis saaksin lihtsalt kogu korvi koos võlliga lõgistada. Aga võll ja korv on täitsa paigal, ka siis kui sidurit sees pole.

Kui sidurit lahudada, siis liigub korv välja ja läheb kohe tagasi kui sidur lahti lasta. Praegus on siiski kahtlus, et siduri poolne laager on läbi, mis suure surve peale järgi annab. Kunagi oli sõbral analoogne juhtum ka kava 250cc krossikal.
Planeta 5 on käigukasti remont lihtne, ei pea mootorit selle pärast maha ega pooleks võtma. Igatahes vahetan laagri ära ja vaatan kas läks paremaks.

Kui siduri vedrud nii peale keeratud ei ole, et lahutamisel keerud kokku lähevad(mis põhjustab võlli väljasurumist), siis peaks ilmselt jah see siduripoolne laager võlli telgsuunas liikumist võimaldama.

Mmmm... see võib olla ka põhjuseks, kuna vedrusi on tõesti võimalik "toruks" kokku keerata.
Kui mu mälu ei peta, siis lahti võttes olid muttrid korpusega tasa ja umbes nii ma nad ka sisse keerasin. Oskad öelda, kui palju neid vedru mutreid kinni peaks keerama?

jawam. kirjutas:

Kui siduri vedrud nii peale keeratud ei ole, et lahutamisel keerud kokku lähevad(mis põhjustab võlli väljasurumist), siis peaks ilmselt jah see siduripoolne laager võlli telgsuunas liikumist võimaldama.

Sidurivedrud ei tohi olla täiesti kinni, erinevalt lääne masinatest. Mälu järgi keerasin enda IZ'il täiesti sisse ja siis 4 tiiru välja.

Mälu järgi oli vist nii, et kui sidur on lahutatud, siis peab "lõtk" 1,5mm (igaks juhuks üle kontrollida) olema. Mõõta tuleks kogu ringi ulatuses, et sidur lahutatuna vedama ei jääks.

See on hea mõte, teen ka nii.

siniraag kirjutas:

Sidurivedrud ei tohi olla täiesti kinni, erinevalt lääne masinatest. Mälu järgi keerasin enda IZ'il täiesti sisse ja siis 4 tiiru välja.

Kogu aeg olen mõelnud ja tundub, et ei pääse sellest. Nimelt originaalis red valve lõdvik on nurga all ja seda planeta mõistes väga palju.
Teen metallist uue sirge karpa kinnituse, siis jääb karpa vähe leebema nurgaga

Kas karpalutut ümberkeerata ei anna, nii et nurk allapoole jääks?

Proovisin ja siis ta on jällegi teistpidi tobeda nurga all ja poldi augud enam ei sobi. KTM peal on originaalis karpa sama kuid mitte nii karmi nurga all. Red valve korpus oleks pidanud olema väikse nurgaga, siis originaal kummi sobiks ideaalselt. Aga nohh ei suuda kõiki asju tegemise ajal ette näha. Praegust tundub, et uue suunaja tegemine on kõige lihtsam. Sobiv toru ja plaat on olemas, vaja kokku keevitada ja augud puurida.

margus014 kirjutas:

Kas karpalutut ümberkeerata ei anna, nii et nurk allapoole jääks?

Tervitused!

Nooo niii poisid ja tüdrukud, sain masina kokku ja põksuma ka. Aga enne kui selleni jõuan räägin oma vaevalist nädalavahetust.
Kõige pealt hea uudis, karpa suunaja teistpidi keeramine andis üli hea tulemuse ja ei pea uut suunajat tegema.
Kohe pilt ka:

Asi selles, et kui ma suunajat lauapeal proovisin, siis silnder oli täitsa püsti, kuid mootoril on ta väikse nurga ja just sellise nurgaga, mis on ideaalne.
Selleks, et suunajat ümber keerata pidin keevitama poltide jaoks paksendused ja uued augud.

Õlle näppu ja keevitama

Kõik oli ilus ja tore kuni selle maani, kui haakkasin uusi auke puurima. Suutsin murda ühte ja samasse auku kaks puuri. Faaaaaak... kui teise oli murdnud, mõtlesin et võtan plasmalõikuri ja fileerin selle selindri ära.

Seal see puuri risu kükitab ja irvitab mulle näkku.

Teine vinge uudis - mõõtsin ära silindri rõhu. 10,2 BAR!!! mehed. Arvad, et on hea tulemus. ON kui mõõta EIIII kui pead käima lööma.
Teate mul jalg valutab siia maani! See tagasi löök on ikka hirmuäratav - tõsiselt hirmuäratav. Nagu keegi raud toruga väntaks vastu talda. Ja seda mitte korra vaid mingi 15. Kuskil 5'nda peal kadus isu ära ja sõna otseses mõttes, ei julgenud enam lüüa. Mul polnud mingi suvaline koss jalas, vaid ehitus tugevtatud turva saabas.
Kui käimalöömis vänt ei ole "teo" süsteemiga, mis võtab ära selle tagasi löögi, siis põrgu see surve aste.

Ja natuke lihtsalt pilte. Kus juures sumps tegi väga normaalselt häält, ei lärmand nagu kartsin.

Ärge kunagi nii tehke nagu mina - juhe algab ühe ja lõppeb teise värviga.

Uuus aju, mis on sama loll nagu IZ ise

Uus tagaamort

Ja täitsa lõpp, ongi kiire seenelkäimise masin valmis. Väga tubli töö ja ettevõtmine
Ehk saad mõne video ka teha aparaadist liikumas

Aeg sai otsa ja sõidu videot hetkel ei ole. Üks hädine põksumise video on olemas, lääb veits aega.

Pidin süüte 60 kraadi pealt, mingi 20 peale keerama, et ültse ta käima saaks. Pean välja mõtlema mehanismi millega saaksin süütenurka muuta. Näiteks kui käima panen, siis nurk on 10 kraadi ja kui käib, siis keeran 60 peale. Idee poolest väikse trossi ja vedruga on see võimalik.

Väike video ka elu esimesest põksumisest. Süüde on ₂₀ kraadi ja pöördesse ei lähe, muidugi masin on ka väga külm.

riksx kirjutas:

Pidin süüte 60 kraadi pealt, mingi 20 peale keerama, et ültse ta käima saaks. Pean välja mõtlema mehanismi millega saaksin süütenurka muuta. Näiteks kui käima panen, siis nurk on 10 kraadi ja kui käib, siis keeran 60 peale. Idee poolest väikse trossi ja vedruga on see võimalik.

Teine variant: muutuva süütehetkega programmeeritav süüde vt http://imfsoft.com/hardware/produkty/ja ... nition.asp

Teeks lühidalt:

• 60 kraadi eelsüütenurka ei kannata ka ükski neljataktiline välja, kahetaktiline ammugi. Kahetaktiliste levinud ESN on u vahemikus 25-20 kraadi.
• kompressioon 10,2 bar ehk 148 psi on veel enam-vähem norm, peab aga ütlema, et tänapäeva pliivabade kütustega suht piiripealne. 2T tootjad kaasajal üldiselt nii kõrget komput ei kasuta.
• Video järgi tundub pigem, et Reed-süsteem ei tööta korralikult.

Imfsoftist:

• tundlikku lahtist elektroonikat ei paigalda ükski tehas geneka juurde temperatuuri ja mustuse meelevalda. Ja ükski normaalne tehas ei kasuta pickup-na (süütesensor) ka optikat. Simple as that.

Lihtsamad masinad kasutavad süüte hetke muutmiseks kahte süüte andurit.
Mida siis kas lüliti või mõne kavalama võttega ümberlülitatakse.

riksx kirjutas:

Väike video ka elu esimesest põksumisest. Süüde on ₂₀ kraadi ja pöördesse ei lähe, muidugi masin on ka väga külm.

ja palju siis need planeetad ikka pöördesse peavad minema - kovikäik ju igavene pikk tal ja masin ka külm alles. ..läheb mootor soojemaks, küll siis pöördesse ka rohkem jookseb
aga sõita proovisid ka v???

Mai saa ka nüüd pihta sellele süüte kraadile. Pole enne küll kuulnud sellest 60-st kraadist
Kui, siis vanal kontaktidega planeetal olid kontaktid avatud 60 kraadi. Ülejäänud osa ringist olid suletud.
Eeelsüüte nurgaks on see ikkagi meeletu. Sel ajal, kui ma veel süüdet paika kruttisin, mõõtsin seda küünla avast supleriga ja planeetal see ei ületanud 5 mm EÜSS. Kas sul bens nii aeglane põlema?

-koi- kirjutas, et mõõdab supleriga.
Ei taha küll vinguda, kuid kõrva riivab. MIs mõõduriist see on? Mina tean nihikut e. nihikmõõdik, kui aga kuskil on ametlikult sõna "supler" olemas, palun juhatage ka mulle.
Olen lugenud, et foorumis näiteks kirjutatakse "silku", hea, et teksti lugedes tuleb asja mõte välja ja saab ka kuidagi aru, kuid see tundub, nagu oleks tehnilises keeles ropendamine. Idanaabritel on vähemalt lihtsam, millele ei oska õiget nime anda, on kõik "jeben-id".
Kord ühes tehnikaga tegelevas kaupluses sain müüjalt sõimata, et, mis asi see "nihik" on.

miilits kirjutas:

-koi- kirjutas, et mõõdab supleriga.
Ei taha küll vinguda, kuid kõrva riivab. MIs mõõduriist see on? Mina tean nihikut e. nihikmõõdik, kui aga kuskil on ametlikult sõna "supler" olemas, palun juhatage ka mulle.

On piisavalt ametlik? Rahvakeeles ka supler

argo_1974 kirjutas:

Teeks lühidalt:

• 60 kraadi eelsüütenurka ei kannata ka ükski neljataktiline välja, kahetaktiline ammugi. Kahetaktiliste levinud ESN on u vahemikus 25-20 kraadi.
• kompressioon 10,2 bar ehk 148 psi on veel enam-vähem norm, peab aga ütlema, et tänapäeva pliivabade kütustega suht piiripealne. 2T tootjad kaasajal üldiselt nii kõrget komput ei kasuta.
• Video järgi tundub pigem, et Reed-süsteem ei tööta korralikult.

Imfsoftist:

• tundlikku lahtist elektroonikat ei paigalda ükski tehas geneka juurde temperatuuri ja mustuse meelevalda. Ja ükski normaalne tehas ei kasuta pickup-na (süütesensor) ka optikat. Simple as that.

Hommik!
Kui nüüd istuda ja rahulikult mõelda, siis 60 kraadi on tõesti ulmeline. See 60 kraadi tuli vene IZH foorumist, kus oli spetsiaal teema antud süüte paigaldamisest ja tegin nende juhiste järgi. Selle kohta leidus ka videosi, kus sama plaat peal.
Säde käib siis kui plaat "ära lõppeb" Ma keerutasin seda ühte pidi ja teist pidi ning jõudsin loogilisele järeldusele, et süüdet pannakse paika A.S.S Siis plaadi alustav serv näitab, kus peab andur olema ja nii automaatselt ongi süüde paigas. 180-120= 60 kraadi. Kuidas te nende plaatidest aru saate?
Kui tahta selle plaadiga 25 kraadi, siis plaat peab olema hoopis 155 kraadi, mitte 120. Ehk 180-155=25 kraadi.

Sobrasin piiblis ja seal annab 4mm Ü.S.S mis on ₂₅...27 kraadi. Kui ma nüüd mõtlen, kui palju ma seda plaati keerata sain, siis 20 kraadi peale ma küll teda ei keerand, pigem 35. Teen uue plaadi ja sihin kraade 25 peale.

petz61 kirjutas:

aga sõita proovisid ka v???

Noup... mul polnud õli käigukastis ja naine andis käivitamiseks ainult 15min. Aga sellel nädalavahetusel igatahes proovin.

Süüte paika panemise põhimõte. Kui teha plaat ainult 25 kraadi, siis peenemas otsas on metalli _5mm ja nii saab Ü.S.S andurit paika panna. Aga pagan, mul on see andur nüüd väga vales kohas deeeem...

Ega siis uut plaati ei pea tegema. Plaadi 120 kraadi sektor on vajalik õige kujuga impulsi saamiseks süütemoodulile.
Plaat tuleb õige nurga all paika panna et süütamine toimuks (25 kraadi) enne ÜSS. St et sellel kohal möödub õige sektoriserv andurist.
Olles kogenud halli andurite tabamatuid tõrkeid soovitan panna kaks andurit, üks 3-5 kraadi, teine ca 35 kraadi, läbi lüliti. Kergem on käivitada ja kui üks andur hakkab kuuma käes jamama on võimalik teisega koju tagasi sõita.

Paha asi on see, et ma keevitasin liblika võllile külge, et vibra paigast ei ajaks.

2 andurit on iseenesest hea mõte. Käivitamiseks näiteks 5 kraadi ja sõitmiseks 25...30 kraadi. Sõltub kuidas need andurid üksteise kõrvale mahuvad.

Tegin uued liblikad ja need siis 25 kraadi peale. Ega mul muud üle jää kui pean andurile ka uue plaadi tegema.

2 andurit üksteise kõrvale ei mahuta, pole lihtsalt ruumi.

Plaadi kinnitus augud on võetud vene lehelt, et ma ei tea kas need ka reaalsusele vastavad. Mina modisin olemasolevat plaati.

Ma nagu saan aru, et see masin on ühe silindriga .
Seega on sul vaja ühe tiivaga "liblikat" selle tiiva nurk (kaare sektor) peab 120 kraadi olema.
See tähendab, et kahe sädeme vahel on "aken" 1/3 ajast kinni ja 2/3 ajast lahti ja kraadid sõltuvad silindrite arvust (mitu sädet pöörde kohta). Ega see akna avatuse suhe väga kriitiline suurus ka ei ole aga mõni kommutaator vale suhtega korralikult ei tööta.
Anduril saab ka kõrvu lõikuda.
Ära keevitamisega väga hoogu mine. Igasugu asjade fikseerimiseks on hulga häid liime välja mõeldud.

Planeta on 1 silindriga. Sportlik huvi on tekkinud, et kuidas sa paneksid 120 kraadise liblika 25 kraadise eelsüüte juurde loogiliselt paika? Mina ei suutnud välja nuputada. Kolbi saab täpselt fikseerida ainult A.S.S või Ü.S.S

Ma pidin keevitama kuna võlli tuli lühemaks teha ja selle tõttu rikkusin 90 kraadise tasapinna. Ehk liblikas hakkas laperdama. Kuna uut võlli puksi polnud, siis keevitasin liblika kinni ja painutasin sirgeks.

ping kirjutas:

Ma nagu saan aru, et see masin on ühe silindriga .
Seega on sul vaja ühe tiivaga "liblikat" selle tiiva nurk (kaare sektor) peab 120 kraadi olema.
See tähendab, et kahe sädeme vahel on "aken" 1/3 ajast kinni ja 2/3 ajast lahti ja kraadid sõltuvad silindrite arvust (mitu sädet pöörde kohta). Ega see akna avatuse suhe väga kriitiline suurus ka ei ole aga mõni kommutaator vale suhtega korralikult ei tööta.
Anduril saab ka kõrvu lõikuda.
Ära keevitamisega väga hoogu mine. Igasugu asjade fikseerimiseks on hulga häid liime välja mõeldud.

Helista parem, number peaks sul ju olema.
Toksimine võtab kaua aega.