Motikat ja sõitjat ei saa käsitleda ühe tervikuna, kuna nende vahel puudub piisavalt tugev ja jäik side - ainsateks ühisteks nimetajateks on liikumiskiirus ja liikumise suund.
Hüper-super kiiresti liikuva kärbse energiat ei maksa alahinnata 
Tennisepalli kaalu teab keegi? (edit: leidsin netist, et 2,7g)
sry, et sinu müüti pastin aga tennisepall kaaluga 2.7g ei saa küll olla mingi õige tennisepall! 
umbes sinna 100g juurde oleks juba realistlikum kuigi otseselt kaalunud muidugi ei ole.
võimalik, et sa pead silmas pinksi palli. see vast võib tõesti olla 3g. aga kuivõrd siis algselt kärbestest räägiti siis üks tüüpiline kärbes pidavat kaaluma umbes 10mg'd. mis on ikka väga märkimisväärselt vähem kui 1g!
Kui silma satub, siis pole kiirust vajagi. 
Maaks kirjutas: ↑27 Dets 2018, 17:29Spoiler
Motikat ja sõitjat ei saa käsitleda ühe tervikuna, kuna nende vahel puudub piisavalt tugev ja jäik side - ainsateks ühisteks nimetajateks on liikumiskiirus ja liikumise suund.
Hüper-super kiiresti liikuva kärbse energiat ei maksa alahinnata
Tennisepalli kaalu teab keegi? (edit: leidsin netist, et 2,7g)
pea 60 g paistis.
Tennisepalli nõuded on ikka päris udupeened:
Pall peab olema ühtlase pealispinnaga, valget või kollast värvi, liitekohad ilma õmblusteta. Palli läbimõõt on üle 6,35 cm ja alla 6,67 cm, kaal üle 56,7 grammi ja alla 58,5 grammi.
Kukkudes 254 cm kõrguselt betoonpinnale peab pall põrkama üle 135 cm ja alla 147 cm. 8,165 kg raskuse mõjul peab palli deformatsioon otsesuunas olema üle 0,56 cm ja alla 0,74 cm ning põrkesuunas üle 0,89 cm ja alla 1,08 cm. Need kaks deformatsiooni näitajat arvutatakse kolme üksikkatse tulemuse keskmisena palli kolme telje suunas. Iga üksikkatse tulemus ei tohi erineda teistest rohkem kui 0,08 cm.
Üle 1219 m kõrgusel merepinnast võib kasutada mänguks kahte eelmisest erinevat pallitüüpi. Esimene pallitüüp on identne ülalkirjeldatuga, väljaarvatud see, et ta peab põrkama üle 121,92 cm ja alla 135 cm ning tema siserõhk peab ligikaudu võrguma välisrõhuga ning ta peab olema aklimatiseeritud vähemalt 60 päeva samal kõrgusel turniiri toimumise koha kõrgusega. Sellist pallitüüpi tuntakse rõhuta või nullrõhuga palli nime all.
Kõik testid palli põrke, mõõtude ja deformatsiooni määramiseks tuleb teha vastavuses eeskirjadega.
Arvestades, et ässamad mehed saavad servil tennisepallile ca 250 kmh sisse, siis võrreldava matsu andmiseks vastuvõtjale või palliga pihtasaajale (nt pallipoiss või kohtunik) kärbse kaudu peaks see lendama ca 19500 kmh?
paistab sedamoodi jah. kui võtta eelduseks, et kärbes ja tennisepall on täpselt ühesuguse tugevuse ja omadustega "esemed". ma miskipärast küll arvan, et ei ole
tennisepall kokkupõrkel inimesega lihtsalt muudab kuju ja siis bouncib tagasi, struktuurselt palli endaga ei juhtu mitte midagi. sisuliselt nagu keerdvedru laseks kellegile otse kõhtu. vedru surutakse kokkupõrkel osaliselt kokku ja siis see põrkab natuke tagasi. suur osa vedru lennuenergiast energiast aga kandub otse edasi vastuvõtvale kehale sest ei vedru ega ka tennispall just kaugele tagasi ei põrka sellise katse puhul. hoopis teine lugu on muidugi näiteks tennisepalli vastu suurt, ütleme tonn kaaluvat betoonkärakat lüües. siis põrkab pall vägagi kaugele tagasi ja kiirus peale põrget ei erinegi väga palju kiirusest enne põrget. aga mõlemal juhul jääb pall ise terveks. terveks jääb ka nii pihta saanud inimene kui pihta saanud betoonkärakas. viimast ei mõjuta see 250kmh tennispall aga üldse mitte mingil moel. kui muidugi tuhaneid (võibolla kümneid tuhandeid) selliseid palle täpselt ühe koha peale vastu betooni põrutada siis lõpuks ehk hakkab midagi ka seal juhtuma.
kui kärbes lendab 19000kmh vastu seda betoonkärakat...mis siis juhtub? kas kärbes põrkab sealt tagasi samamoodi nagu 250kmh lennanud tennispall ja jätkab oma lendu teises suunas? või äkki kärbes hoopis tekitab betooni sisse sügava augu? veel on õhus variant, et kärbes muundub väikesteks aineosakesteks betooni pinnal ja selle ümbrsuses kes mida usub, või on veel pakkumisi mis võiks juhtuda? ühes ma olen kindel, kraatrit ei teki ning betoonkärakas paigalt ei liigu!
Tegelasel on siin teemas juba universum purustatud, betoonkärakas ei sega selli "sõitu" küll rohkem kui sulavõi.
Tegelt on mul klassivend tuumafüüsik (sõna otseses mõttes), peaks temalt superkärbse kohta aru pärima?
Et kui palju sinna energiat üldse laadida saaks?
no reaalses maailmas ei saa sinna kärbses***agi laadida. puruneb ära.
aga eks sa küsi, tahaks teada küll kui suur siis TÄPSELT see kiirus ikkagi on, millega täiesti tavaline eesti kärbes tsiklisti sadulast minema põhib. kuigi ma tean juba küll, mida sinu tuumafüüsik sellise ülesande püstituse peale ütleb aga võid talle öelda, et kärbes ja tsiklist lendavad üksteisele täpselt risti vastu ning kärbes tabab otse täpselt tsiklisti nabaaugu ja tissinibude vahele ja kokkupõrkepind on kärbse lennusuunaga igaspidiselt täisnurga all ning perfektselt lame
Kord anti teadlaste grupile ülesandeks uurida, miks farmi lehmad niivõrd vähe piima annavad ning esitada ettepanekud selle parandamiseks. Teadlaste rühm käis kohapeal asja uurimas, tegi arvukalt mõõtmisi keerulise aparatuuriga ning saatis lõpuks farmerile aruande. Aruanne algas lausega „Arvutuste lihtsustamiseks eeldame, et teie lehm on kerakujuline ja paikneb vaakumis.“ Farmer miskipärast edasi lugeda ei tahtnud.
Valemiteadlikud (kiirused, massid, jõud) mehed valmistuksid selpuhul universumi purunemiseks (kuigi, mida seal üldse valmistuda on?)
Praktiseerivad kärbselömastajad (kes omavad ettekujutust kärbse kehaehitusest) võtaksid nahktagi seljast, et tunda, kas kärbselennust (enne nanopihustumist) tekkiv tuuleiil, rinnakarvugi liigutab. 
Aitaks kohalikke insenere siin läbi käinud valemiga natuke matemaatikaga. 
Valemis peab kiirus olema kujul m/s.
Kustuta kohe ära või tee ühikud korda, seda foorumit võib mõni kooliealine lugeda ja sa annad halba eeskuju
Ülesande püstituse järgi "et tsiklimees sadulast pühkida" pead lähtuma sõitja massist, aga mitte kogumassist.
Õpeta nagu oma last 
EDIT Martin jõudis ette
(varem justkui küsis, et vahepeal on uusi postitusi vms. ...)
Ühikute edasi tagasi teisendamine ei muuda ju lõpptulemust ning see on lihtsalt kiire näide arvutuskäigust. Kui tõesti väga nokkida tahad, siis jah J on tõesti üleliigne kirjutatud sinna.
See edasine on juba puhas nokkimine. Ma lihtsalt arvutasin etteantud arvud valemis ära, et saada kiirust. Eespool toodi välja selliseid ulmelisi numbreid ala nagu 30240000km/h.
Selle kohta, kas nii oleks õige läheneda pole ma midagi öelnud ju ....
Lähteülesanne on lahendamiseks niikuinii puudulik, sest sõitja massi pole antud, nagu ka seda, kui palju peab sadulast pühkimiseks sõitja kiirus tsikli omast erinema (ilmselt lendab mees sadulast ka siis, kui tema kiirus vähendada 100 km/h pealt 50 km/h peale). Küll aga peaks selle ülesande lahendamiseks kohaldama liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadust, mitte energia jäävuse oma.
ranel, ei ole siin mingit nokkimist. kui kärbse mass on tõepoolest 10mg nagu mitmed teaduslikud materjalid väidavad siis peab see nende energiate võrduma panemiseks kärbse kiirus olema mitte 54000, vaid 540000kmh.
aga noh, see teadmine ei anna tegelikult endiselt suurt midagi, peale selle, et taolise teoreetilise kiiruse juures on kärbse kineetiline energia umbes võrdne tsiklisti omaga. mis täpselt juhtub peale põrget, seda ei tea, ega oska siin nii ehk naa mitte keegi kunagi täpselt välja arvutada. saab vaid oletada, mis tüüpi põrkega oleks antud juhul tegu ja mismoodi tulevad selle koha peal mängu teised füüsikaseadused.
Impulss, impulsi jäävus
Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega
p=mv
Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud
mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka
elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk.
Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu.
Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel,
kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi
jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st
mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne.
Kehade liikumisel ja omavahelistel vastastikmõjudel kehade impulsid muutuvad,
muutuda võib ka kehade arv süsteemis. Nii näiteks võivad kehad põrgetel liituda
kui ka laguneda mitmeks kehaks.
Põrked jaotatakse elastseteks ja mitteelastseteks põrgeteks. Elastsel põrkel
muutuvad põrkuvate kehade kiirused ja liikumissuunad selliselt, et kehade kogu
kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne
põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast
kehade siseenergiaks ja summaarne kineetiline energia jääv ei ole (elastsel põrkel
kehade siseenergia ei muutu). Mistahes põrkel kehtib alati kaks jäävusseadust – impulsi jäävuse seadus ja energia jäävuse
seadus. Viimase kuju aga sõltub sellest, millise põrkega on tegemist. Absoluutselt elastsel
põrkel on põrkuvate kehade kineetiliste energiate summa jääv suurus, st. kineetiliste energiate
summa enne põrget on võrdne kineetiliste energiate summaga pärast põrget. (Mitteelastsel
põrkel see nii ei ole, sest osa energiast läheb kehade deformeerumisel nende siseenergiaks)
Sa ei pea mulle ttü materjale kopeerima. Teema esimeses postituses on algandmed välja toodud, mitte ise ei pea numbreid välja mõtlema
Lisaks kordan ennast, ma lihtsalt võtsin esimeses postituses olevad algandmed ja panin need mõned postitused edasi olnud valemisse sisse kogu muusika.
IRW, hakkab vaikselt looma, nädalavahetus alles ees, saab korralikult füüsikat teha
Aga asjast kah: arvan et 100->50 on liiga suur erinevus, et "pühkimisest" rääkida (see siis juba teleporteerumine), pakuks (täpsustaks lähteülesannet) et pühkimiseks saab asja nimetada kui see tegevus toimub <=0,5 sekundi jooksul. Oletame, et ratas on kahekohaline (ja ilma tagakohvri ja paikiraamita) ja sadula pikkus 0,6m(kunstnahast ?).
Siis peaks ratta ja sõitja kiiruse erinevus olema >1,2m/s (>4,32km/h), seega 100->95 oleks adekvaatsem.
Ratas (keskmine naistekas, bensiin kohe otsa saamas) 200kg, sõitja (järelikult mitte mina) 100kg (koos varustusega).
(Kelel sellest vähe võib välja arvutada kui palju tõuseb püksitagumiku (nahast) temperatuur kui hõõrdetegur 0,7(?), puutepind 0,0624m2 (=A4) jne.)
Olenemata kärbse priskusest tuleb valemis siiski kiirust m/s kujul kasutada. Kuna on astendamine ja juurimine, siis loogiliselt tuleb ka vastus vale valede ühikute kasutamisel. Õiget vastust pole aga olnud huvi leida
Ma ise ei viitsi arvutada aga pmst võiks rahuldavaks vastuseks lugeda, millise kiiruse juures see 10 milligramine tegelane omab energiat, mis kulub 100 kg mehe, kes liigub 100km/h äkilisele seiskamisele, st tsikkle lihtsalt sõidab alt ära ning tsiklimees jääb koos kärbsega tee peale istuma ja järgi vaatama (kumbki keha ei deformeeru, soojene ega pulbristu)
Aga arvuta siis läbi ja näita, et tulevad erinevad tulemused kasutades kmh vs. ms
Või noh, sa ei pea arvutama hakkama...tulemas on täpselt sama. Mingit vahet ei ole, kas kasutad üht või teist ühikut, seni kuni mõlemil juhul kasutad sama ühikut on ka võrduse vastused 1:1 omavahel võrreldavad, ja see ju siin eesmärk oligi, nagu ma aru sain. Lõppvõrdluses pole ühikuid üldse tarvis sest leida püüti põhimõtteliselt lihtsalt võrdset kineetilist energiat
Madlobster, kui kumbki keha ei deformeeru, soojene ega pulbistu ehk siis tegu on absoluutselt elastse põrkega siis ei jää ei tsiklimees ega kõrbes kuhugi situma, vaid mõlemad jätkavad oma teekonda täpselt vastassuunas. Minuteada vist ka kiirused jäävad samaks
Nii vist on jah. No mängime siis, et kärbse pea ja tsiklimehe magu annavad nii palju järgi kuniks energiad on otsa saanud
Pannes raneli paberil valemisse kiiruse m/s kujul (100kmh=27,7...m/s), tuleb 300kg puhul 115740J. Sealt 1g priske kärbse kohta teisendades tuletub omakorda kiiruseks 48112 m/s, ehk 173203 kmh. Pannes raneli saadud tulemuse 54722kmh ja 1g andmed valemisse kontrolliks, tuleb dzaulideks siiski vaid 150000, ehk üks null vähem kui paberil, aga igaljuhul paistab tulemus vale vale kiiruse ühiku kasutamisel.
kui kärbes oleks chuck norrise dublant kärbestemaailmas ja tsiklimees oleks proff (alla selle keeraksid kraavi nähes kõrbest lähenemas, mõttekäik teemast kas b-kat võiks põristada ringi tsikliga) siis kärbes jätkaks sirgjooneliselt oma lendu ja tsiklimees jätkaks sõitu vandudes et kostüümis 4 mm auk sees ja krt ihupesul ka, enda kehale pööraks alles siis tähelepanu kui keegi basukaga oleks liti pannud
ei saanud aru, mida sa nüüd kuhu seal panid aga asi on väga lihtne:
300100ruudus=3000000
0.00154700ruudus=3000000
3000000/3000000=1
ja täpselt samamoodi
30027,7ruudus=300771=230000
0.00115194ruudus=0.001(üks suur arv)=230000
230000/230000=1
sellega oleme tõestanud, et ükskõik milliseid ühikuid sa (mõlema arvutuse puhul ühtmoodi) valemis ei kasuta, lõpptulemust see ei mõjuta ehk kärbse kin energia = tsiklisti kin energia juhul kui kärbse kiirus on 54722kmh või ükskõik millisteks ühikuteks sa selle teisendad
Noh väga hea! Mul järgmine aasta Mat analüüs ette vôtta See oleks väga kôva kui terve motokommuun aitaks mul ülikooli lõppude lõpuks läbi saada 
Kui naine nägi selle teema pealkirja,tekkis tal kahtlus,et ma olen juba hommikul joonud,sest kaine peaga polevat võimalik sellises teemas kaasa rääkida
Täpsemal vaatlusel paistab tõesti, et kiiruse ühikul ei ole vahet. Panin enne m/s kiiruse automaatselt raneli valemisse, ja ei pand tähelegi, et seal mass 0,0001, mille asemel peaks olema 0,001, aga ilmselt see viimane tume null oli mõeldud mahatõmbamisena. Seega lennaku kärbes mis kiirusühikuga tahes.