Ma arvan, et 90-ga kuumeneb mootor üle ja hakkab kolvi kinni katkuma. Kui kauem edasi täristada, siis jookseb mootor kokku.

Johnny kirjutas: ↑20 Juun 2020, 23:49

Ma arvan, et 90-ga kuumeneb mootor üle ja hakkab kolvi kinni katkuma. Kui kauem edasi täristada, siis jookseb mootor kokku.

Kui on korras mootor,siis on see probleem kerge tekkima. Kulunumaga ei hakka,aga ei jaksa ka eriti 90-ga minna 70-80 on selline kiirus,millega saab ka pikemalt sõita.

Ei teagi kas hakkab kolbi kinni pooma või on hoopis mingi muu ülekuumenemisega seonduv probleem. Kindlasti mingil määral võib mõjutada ka see, et ühte õhu suunamise plekki pole (kõige vasakpoolne, mis ülevalt alla peaks tulema). Eks seal on kõik asjad kuumad, näiteks süütepool, kondensaaator, karburaator oli ka väga kuum. Sõitsin täna kokku 113 km. Üldse olen sõitnud nüüdseks 307 km. Kiirusega ei hakanud täna pingutama, hoidsin koguaeg 60-70 vahel. Kui olin juba pikemat aega 60-70-ga sõitnud, siis korra vaid prooviks lasin 80 kanti ja siis hakkas kohe üsna kiirelt jõnksutama/turtsuma jms.
Tagumine rehv sai juba mõned nädalad tagasi uus:

Täna vahetasin ära ka esirehvi:

Taga on Rosava K96 ja ees Mitas B14. Uued õhukummid ka.
Roostega kaetud süütevõti sobib hästi üldise roostes ilmega kokku.

Kütusekraani pikenduse külge panin nn. käsimutri, et oleks mugavam kraani keerata. Auk läbi nii mutrist kui pikendusest ja väikese poldiga kinni.
Peale tänast sõitmist:

Millalgi vist panen vähemalt prooviks selle jubeda klaasi ka külge ja vaatan kuidas sellega sõita on. Kui saab puhastamisega piisavalt heaks, et normaalselt läbi näeb. See vist on nii kõrge, et üle selle ei näe.
Piduriklotsidega peaks midagi ette võtma, täna esiratast alt võttes oli näha, et 1 neet oli juba kattega tasa. Pole manuaale lugedes silma jäänud, aga võibolla kusagil siiski on kirjas kui paks uus kate peaks olema? Mõtlen seda, et kui viin katete vahetamisele, siis kuidas nad teavad kui paksu panna. Variant on see, et mõõdan ja hindan ise kui paks võiks normaalselt ära mahtuda.

Kui hakkad midagi keti juures näppima,siis kui raske pole loe ära mitu hammast on vedaval hammakal ja pane siia ka üles. Peaks vist olema 15 või 17. Ma ukrainlastega oma varusoasa otsinguil eriti kaugele pole jõudnud,seal kõik nö erakuulutuse tasandil müük ja hetkel uut genekat pole müügis. Proovin nüüd vene tuttavatega asja edasi arendada. Seal mingid poed ka veel müüvad üht teist. Telliks uued keti hammakad ka,aga ei viitsi selleks saaremaale minna,et teada saada,milline seal sees on. Ma enne ei viitsi rollerit sealt ära tuua,kui uus genekas-starter olemas, vanaga ei viitsi enam jännata.

Matm kirjutas: ↑26 Juun 2020, 23:02

Kui olin juba pikemat aega 60-70-ga sõitnud, siis korra vaid prooviks lasin 80 kanti ja siis hakkas kohe üsna kiirelt jõnksutama/turtsuma jms.

Minu Turistil oli sarnane teema, kui kütust peale ei saanud korralikult.`

Kas kraani pikendus on originaaldetail või ise tehtud? Kui originaaldetail, siis kas oleks sellest võimalik pilti saada?

Võibolla nädalavahetusel saan keti hammasratast vaadata.
Kütuse peale saamise probleemi väga ei kahtlustaks kuna siis kui mootor ei ole väga kuum veel, siis saab kiiremini sõita ka (olen sõitnud 90-ga ja võibolla veidi ülegi).
Ei ole kunagi ühtegi teist kraanipikendust näinud, seetõttu ei oska kindlalt öelda kas on originaal või mitte, aga võin pildi teha ikka.

Suurem-kiirem jahutusventikas, karpanõel aste või paar kõrgemale ja saab sügiseks rehvide servast nibud minema kallutatud küll!

Nael kummi, nostalgiliselt äge masin!

Jahutusventikas on väntvõlli otsas, seda kiiremaks teha ei saa. Pole ka näinud, et neid mingeid erinevaid variante olemas oleks.

Ühestki videost ei hakanud silma ning igaks juhuks mainin, et silindripea ribid peavad olema sõidusuuna mõttes risti, mitte pikki, nagu ma nii mõnigi kord Muraveidel ja Turistidel näinud olen

Tõmba sooja mootoriga tooreklapiga segu rikkamaks. Kui siis jääb paukuma, siis ei jõua kütus kohale, kui paukumine lõppeb, siis pigem nõel madalal, ujuki tase madal, peadüüs väike/umbes vms. Sealt edasi juba läheks küünla värviga. Küünal puhtaks, ratas käima ja kohe 70 peale. Paarikilomeetrise sõidu järel hoo pealt süüde välja (et madala pöörde segu ei saaks küünla värvi muutma hakata) ning seismajäämisel kontrollida küünla värvi. Seejärel saaks teha järgmised järeldused.

Enda Turistil mähkisin leegitoru kollektoriteibiga. Istmealune läks oluliselt jahedamaks ning seda soovitaks kõikidele turistiomanikele. Lisaks on mul muidugi ka see õhku alla suunav plekk olemas.

Eks proovin.
Silindripea on õigesti peal. See pilt on tehtud esimesel käivitamise päeval, praegu näeb mootor puhtam välja. Mõtlesin ka, et võiks proovida ise mingi katte sinna aretada, et puhuks suurema osa kuuma õhku põhja alla, praegu jääb päris palju istme alla, väljast plekk läheb vasakult poolt korralikult kuumaks. Istme all olevas tööriistade panipaigas oli mul sõites muuhulgas varuküünal kaasas ja see tundus peaaegu sama kuum olema nagu oleks äsja mootori küljes olnud, vähemalt käes hoida ei saanud.

Prii kirjutas: ↑29 Juun 2020, 10:11

Kas kraani pikendus on originaaldetail või ise tehtud? Kui originaaldetail, siis kas oleks sellest võimalik pilti saada?

Näeb välja nagu oleks ise tehtud või ümber tehtud. Ma ei usu, et originaalis on selline väike kruvi kraani asendi piirajaks.
Kraanil endal on kenasti aastaarvuks 1974 peal (4-74).

Matm kirjutas: ↑04 Juul 2020, 23:00

Prii kirjutas: ↑29 Juun 2020, 10:11

Kas kraani pikendus on originaaldetail või ise tehtud? Kui originaaldetail, siis kas oleks sellest võimalik pilti saada?

Näeb välja nagu oleks ise tehtud või ümber tehtud. Ma ei usu, et originaalis on selline väike kruvi kraani asendi piirajaks.
Kraanil endal on kenasti aastaarvuks 1974 peal (4-74).

See ei ole originaal kohe kindlasti. Mis see must seal otsas on? Võti keeramiseks? Oroginaalil on lihtsalt pilu, nagu kruvil, ehk saab tavalise lapiku kruvikaga keerata.

Matm kirjutas: ↑30 Juun 2020, 21:22

Eks proovin.
Silindripea on õigesti peal. See pilt on tehtud esimesel käivitamise päeval, praegu näeb mootor puhtam välja. Mõtlesin ka, et võiks proovida ise mingi katte sinna aretada, et puhuks suurema osa kuuma õhku põhja alla, praegu jääb päris palju istme alla, väljast plekk läheb vasakult poolt korralikult kuumaks. Istme all olevas tööriistade panipaigas oli mul sõites muuhulgas varuküünal kaasas ja see tundus peaaegu sama kuum olema nagu oleks äsja mootori küljes olnud, vähemalt käes hoida ei saanud.

Kui seda plekki pole,siis jahutus ei toimi nagu peab. Kui teist poolt(kust õhk peale tuleb) vaadata,siis saab aru,et suurem osa ventika tekitatud õhu voolust läheb üle silindri pea ja silindrile endale jääb väheseks. Äkki saad selle originaali kelleltki laenata ja selle järgi omale teha või lasta teha.

Pikendusel oli otsas pilu küll, aga ma panin mugavamaks keeramiseks sinna otsa sellise:

Puurisin augu läbi ja panin väikese poldiga ja mutriga kinni.

Hetkel pole selle pleki kohta mingit proovimise ega koopia tegemise varianti ette näha, aga kui kellelgi Pärnu kandis peaks see olemas olema, siis võib teada anda. Esialgu proovin alumiiniumplekist ise mingi asja valmis aretada ja vaatan kas on mingit erinevust tunda.

A.Palu raamatu järgi on Tuula-200M maksimaalne kiirus 80km/h.
Kui suurt tippkiirust lubatakse Turistile, tehase poolt?
Ilma tõsisema timmiseta vist jääbki see talle võimete piiriks.

Turistil oli raamatus vene keelest tõlgituna "mitte vähem kui 90 km/h".

urmas66 kirjutas: ↑28 Juun 2020, 14:06

Kui hakkad midagi keti juures näppima,siis kui raske pole loe ära mitu hammast on vedaval hammakal ja pane siia ka üles. Peaks vist olema 15 või 17.

Täna vaatasin. 17 hammast oli.

Määrisin keti ära ka, paistis üsna läikiv olema. Huvitav oli see, et hammasratas oli veidike lahti, sõrmega andis natuke loksutada kui ketti katsusin. Samas mutter oli stoperdatud. Võibolla ei olnud varasemalt korralikult lõpuni pingutatud. Pingutasin ära ja stoperdasin kahest kohast.

Peaks väljalasketoru kuumakindla teibiga üle tegema, kohapeal väikeste pööretega (tühikäigust natuke kõrgem, nii et laadimine toimus) töötades mõõtsin toru temperatuuriks 300°C ja see ilmselt omajagu kütab kapotialust ruumi (nagu ka Prii postitusest lugeda võis). Tegin plekist katte ka valmis alumiiniumplekist, hea oli painutada seda. Välimus sai nii nagu sai... õnneks on sõitmise ajal kõrvaliste pilkude eest varjatud.

Võibolla tundub olema liiga kinnine ja silindri lähedal, aga ribidest on ikka mitu cm eemal. Võibolla peaks seda siiski veel muutma, et eest vasakut nurka rohkem avatuks tegema ja samas pikemalt allapoole suunama (teine plekk külge neetida), et ei hakkaks aku poole kuuma puhuma kui seda poolt rohkem avada. Küünla pealt puhub ka hoolega õhku ülespoole, võibolla ei peaks küünla ümber see ava nii suur olema, piisaks kui küünlavõti läbi mahub.

Pole küll seda rollerit käepärast, aga see pool on silindrist üsna kaugel ja õhu suunab mootori küljekaanest mööda, otse alla. Ehk pleki välimine serv ulatub küljekaanest kaugemale. Googelda, neid pilte leidub.

Vaatasin jah, et päris kaugele tuleb.

Seda ei näe kuidas eest ja tagant on, kas on tihedalt, nii et karburaatori ja aku poole midagi ei lähe. Huvitav miks need plekid tihti ära võetud on, mille tegemist see segas või on põhjus mingi muu.

Ma võin eksida,aga minu meelest oli sel vasakul plekil isegi nö põhi ehk ei puhunud silindrilt tulevat õhku mööda mootori külge, vaid ikka sellest mööda alla.

See kuumenemisega seotud probleem ei tundu olema seotud sellega, et mootor läheks nii kuumaks, et kolb hakkaks kinni jääma. Käib ringi vabalt. Vana mootor ka, ilmselt kolb naljalt nii palju ei paisu, et kinni jääma hakkaks. Ühel hetkel lihtsalt mootor lakkab töötamast. Tavaliselt mitte päris järsult, et kohe paugupealt seisab ja ühtegi häält enam ei tee. Algab vahelejätmine ja siis kohe ka üsna kiirelt tahab päris välja surra, gaasiga mängimine (pigem nii, et gaas põhja) natuke pikendab "agooniat", aga harilikult jääb lõpuks ikka päris seisma ja starterit andes ei tee matsugi. Peale 10-15 min seismist saab jälle käima, aga kui on vaja pikemalt sõita, siis on ka vaja kauem jahutada, muidu üsna varsti jälle tee ääres. Täna mitu korda jäi seisma ja lõpus peale natukest jahutamist proovisin nii, et sõitsin u. 5-6 km 3. käiguga 50-ga, siis on pöörded suuremad kui 4. käiguga näiteks 60-ga sõites, mõtlesin et äkki jahutab siis paremini kuna tiiviku pöörded ju sõltuvad mootori pööretest. Selle 5-6 km jooksul probleemi ei esinenud küll, samas ei tea mis oleks kui oleks pikemalt sõitnud (ei viitsinud enam tee ääres seismisega riskida ja sõitsin koju). Käega katsudes nii karburaator kui süütepool on tulikuumad, ilmselt üks neist ka probleemi põhjustab. Peale seisma jäämist olen proovinud sädet, on olemas. Kas ka mootoris surve all on, seda ei tea. Äkki on olemas ka mingeid elektroonilisi abivahendeid, millega seda määrata?

Karpa probleem ilmselt.Mu vanal õhkjahutusega FJ1200-l juhtus ka aegajalt seda nalja.Ja ka just maantee sõidul kui kütuse tarve suurem.Ma ei viitsinud mässata aga vb.mingi ekraan päästaks olukorra.Uuematel pandi pumbaga kütus ringlema.

Kas see plekk,mille ise tegid silndri ümber ongi hetkel selline nagu siin eespool pildil? Kui nii,siis tee ta vasakult alt natuke rohkem lahti,sest seal pole sellel kuumal õhul kuhugile minna ja karpa saab ilmselgelt liigset kuuma. Enne ma muud ei näpiks.

Muidu sama, aga plekki painutasin eest nurgast (kust siduritross tuleb) rohkem avatuks, sealt puhub välja küll. Küünla ava peale panin ka täiendava pleki veel, nii et küünlavõti täpselt läbi mahub.
Karburaatori ja mootori vahele võiks äkki proovida ka mingit vahetükki, mis soojust väga hästi edasi ei juhiks, praegu lahutab neid vaid õhuke tihend. Mõnedel vene ratastel on selline 5+ mm paksune plastikusarnasest materjalist vahetükk seal.
Jäi veel mainimata, et leegitoru mähkisin kollektorilindiga korralikult sisse, mitu kihti. Teoreetiliselt võis segu natuke rikkamaks muutuda nüüd.

Millest see segu ise rikkamaks muutus,mähkimisega ajasid kogu seda elu kuumemaks.Soojus enam leegika kaudu ei lahku.Vanasti püüti roostevaba leegikate abil žigulle tuunida et ei peaks neid totraid pükse vahetama aga tulemus oli ülekuumenemine.Selle tabureti juures sul küll pole vaja et gaasid kuumalt võimalikult kiiresti lahkuks.

Leegitoru soojus küttis seda nö. kapotialust ruumi, nüüd läheb selle võrra summuti rohkem kuumemaks, aga see asub juba eemal ja allpool.
Mingis suunas pidavat leegitoru mähkimine segu veidi muutma, ma päris kindel pole kas rikkamaks, kusagilt jutust selline mulje jäi.
Sain lenksatoru otsa käiva peegli ka. Enne oli peegel klaasi kinnitusaukudes ja klaasi ette proovida ei saanud, nüüd sain. Uued kummid käepidemetele ka.

Mitte ainult summuti ei lähe kuumemaks vaid ka silinder ja sellega seoses ka karbuss.Enne andis leegikas sellest osa kapotialusesse,enam mitte.Õhk ju tunduvalt s.t.m soojusjuht kui metall.A sa katseta edasi.

Kõlab loogiliselt. Kui enne oli leegitoru näiteks 300 C (see oli väikeste pööretega), siis nüüd võibolla 500 C ja see 500 C toru on silindri vastas ja hoiab silindrit kuumemana.

Kuna see isetehtud plekk korpus on tunduvalt väiksem,kui originaal,siis sul see ajabki selle asja sassi. Vaata selle pildi pealt,kus on originaal kest ja saad ise ka aru,et see on silndrist mitu cm(pakun mälu järgi,et umbes 5cm) eemal. Kuna sul silindri ribid on ikkagi risti selle korpuse seinaga ja see on liiga lähedal silindrile,siis jahutus toimib sul ainult silindri alumisele osale. Seal ei teki mingit õhu liikumist üleval olevate ribide vahelt. Võta see isetehtud kest ära ja proovi siis kas on muutusi,kui on,tee uus ja avaram kest. Küünlaaugust pressib sul õhk välja sest tal pole kuhugile minna.

Siin videos ka see silndri korpus suht hästi nähtav 1:18 juures.Kui selle toimima saad,pole seda leegika teipi küll vaja. Ma olen enda omaga kunagi ikka kuumade ilmadega sõitnud ja seda ka metsas ja kus iganes,kuid jahtus töötas tal laitmatult.