Miks kulub rehv ühelt poolt rohkem?

[HeitiKender]

Ka kahel kõrvutisõitval laeval tekib omavaheline hõrendus, mille tõttu võivad nad kokku sõitta, kui üksteisele liiga ligi sõidavad.

Aga ise olen proovind lennukis seda keerise asjja. Ja kui just tegu liigses viskis ei olnud siis johannesburgis peale tõusu ja frankfurtis enne maandumist käisid samas lennukis küll keerised erinevat pidi.

Tegu oli liigses viskis ja see kestab, nagu kirjavigades näha

[scryth]

Ja kui just tegu liigses viskis ei olnud siis johannesburgis peale tõusu ja frankfurtis enne maandumist käisid samas lennukis küll keerised erinevat pidi.

Kus kohas sa seda keerist tekitasid? Kõris?

[Bladyhell]

Ja kui just tegu liigses viskis ei olnud siis johannesburgis peale tõusu ja frankfurtis enne maandumist käisid samas lennukis küll keerised erinevat pidi.

Kus kohas sa seda keerist tekitasid? Kõris?

Tõenäoliselt õnnestus tal lennu jooksul teaduse toetamise eesmärgil mitmeid kordi pelleris käia.

[ulmo]

Ka kahel kõrvutisõitval laeval tekib omavaheline hõrendus, mille tõttu võivad nad kokku sõitta, kui üksteisele liiga ligi sõidavad.

Sitta neist laevadest aga kui auto või veel hullem, tsikliga, maanteel mõnest suuremast kärakast mööda sõita, siis on küll tunda, kuidas imeb paremale.

[Sebar]

Ka kahel kõrvutisõitval laeval tekib omavaheline hõrendus, mille tõttu võivad nad kokku sõitta, kui üksteisele liiga ligi sõidavad.

Sitta neist laevadest aga kui auto või veel hullem, tsikliga, maanteel mõnest suuremast kärakast mööda sõita, siis on küll tunda, kuidas imeb paremale.

Aatomijõud???

[Julge]

Selle veekeerise asja proovisin ISIKLIKULT selle aasta jaanuaris Austraalias järgi. Samas kraanikausis tekkis keeris täpselt nii kui jumal juhatas. Ja hiljam nii, nagu mina juhatasin. Ehk - kui ajad vett käega kausis ringi samal ajal, kui korgi eest võtad, siis nii pidi ka keeris tekib.

MOTT

[viira]

rehv kulub ühelt poolt rohkem (tavaliselt vasakult poolt) sest vasakule poole võetakse kurve kiiremini kui paremale poole..

[spinna]

Muhhahhaa!

1. Keeris kraanikausis tekib erinevatel poolkeradel erinevat pidi teoreetiliselt. Põhjuseks selle keerise väiksus ja kohalike mõjude suurem mõju globaalse mõju üle. Ehk siis keerise suunale loeb sellisel puhul rohkem vedeliku algne liikumine, anuma ja ava kuju jne. Coriolisi jõud pääseks mõjule ainult ideaaltingimustes ja siis rakenduks tooria praktikas. Küll aga on Coriolisi jõud oluline tegur õhumasside jms suurte massivide globaalsel liikumisel ja seetõttu on tsüklonid ja keeristormid tõepoolest eri poolkeradele vastassuunalised.

2. Seoses rehvide kulumisega sai kunagi läbi arutatud igasugu faktoreid, a'la vasakuid kurve võtame kiiremini jne. Ei toimi. Inimesed on erinevad ja kellele meeldib paremale kallutada, kellele vasakule. Kris'i toonane teooria välis- ja sisekurvi raadiuste kohta ei pea paika seetõttu, et kui võtta vasak kurv raadiusega 200m ja seejärel paremkurv raadiusega 250m, siis osutub sisekurvides läbitud trajektoor pikemaks kui väliskurvides, ehk lisaks inimestele on ka kõik kurvid erinevad ning ühe pööru välisraadius võib olla palju väiksem ja lühem kui teise pööru siseraadius. jne jne jne.

3. Coriolise jõud on üks asi, mida me oma keskkonna ega ka mitte individuaalsete omadustega kuidagi mõjutada ei suuda. Õigemini suudame küll, kiirendustega ja kiirustega lokaalse taustsüsteemi suhtes muutub ka Coriolise jõu mõju suunda arvestav resultantvektor.

   Samas olen ka ise skeptiline selle jõu mõju suhtes rehvide kulumisele, aga raudtee näide andis alust mõtisklemiseks. Eelpool keegi mainis,et rööpa kulumine esineb vaid kahe rööpapaariga teel ja kalde tõttu. Ei pea paika. Praktikas ja reaalselt esineb Coriolise jõust tulenev rööbaste erinev kulumine kaherööpmelisel raudteel alati. Ehk siis kui mitu rööpapaari kõrvuti on, kas üks paar või üksteist paari, siis igal rööpapaaril kulub intensiivsemalt just sama poole rööbas võrreldes teise poole rööpaga. See on fakt ja edasisele arutelule ei kuulu

Küll aga kuulub edasisele arutelule Coriolise jõu võimalik mõju tsiklirehvide kulumisele ühise nimetajana erinevalt käituvate rataste ja inimeste puhul.

Võimaliku faktilise tõestuse või faktilise ümberlükkamise variandile ma juba juhtisin tähelepanu : leidke võimalus võrrelda sama skeemi alusel toimuvat liiklust kahes eri riigis, üks põhjapoolkeral ja teine lõunapoolkeral. Näiteks UK ja Austraalia. Mul seal tsiklituttavaid ei ole, seega minul võimalus võrdluseks puudub

Teema on populaarteaduslik ja puhtalt meelelahutuslik ning ei oma mitte mingisugust olulist tähendust maailmarevolutsiooni ega ka mitte kohaliku elu-olu suhtes Ehk siis Nobeli preemiat me ei saa, ükskõik mida me lõpuks järeldame.

[kris.]

Minu poolt kirjeldatud teooria aluseks on 3 eeldust või väidet:

Eeldus 1: vasak ja parempoolseid kurve on ühepalju
Eeldus 2: vasak ja parempoolsete kurvide keskmine raadius on sama (Spinna ilmselt tahab selle eelduse ümber lükata)
Eeldus 3: eeldused 1 ja 2 kehtivad nii vasak kui ka parempoolse liiklusega riikides.

Lähtudes nendest eeldustest väidan ma, et parempoolse liiklusega riikides läbib tsikkel vasakule kaldu olles pikema vahemaa kui paremale kaldu olles. Kuna sirgeid teelõike on suhteliselt vähe, on tsikkel tegelikult enamuse ajast ühele või teisele poole kaldu ning seetõttu kulub ka rehvi vastav serv rohkem.

Selle teooria vastased peaks ümber lükkama mõne eelduse (ma ei tea teedeehitusest halligi - kas kurvid on sama raadiusega?). Kui eeldused on õiged siis on meie liikluses rehvi vasak serv teepinnaga rohkem kontaktis kui parem ja seetõttu kulub rohkem. Seega on teooria minu jaoks piisavalt tõendatud - teega kontaktis olemine või mitteolemine on siiski peamine kulumist põhjustav tegur. Kõik ülejäänu on teisejärguline.

Ühinen Spinna disclaimeriga - ei pretendeeri absoluutselt tõele ja lobisen niisama .

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

[Telempe]

2. Seoses rehvide kulumisega sai kunagi läbi arutatud igasugu faktoreid, a'la vasakuid kurve võtame kiiremini jne. Ei toimi. Inimesed on erinevad ja kellele meeldib paremale kallutada, kellele vasakule. Kris'i toonane teooria välis- ja sisekurvi raadiuste kohta ei pea paika seetõttu, et kui võtta vasak kurv raadiusega 200m ja seejärel paremkurv raadiusega 250m, siis osutub sisekurvides läbitud trajektoor pikemaks kui väliskurvides, ehk lisaks inimestele on ka kõik kurvid erinevad ning ühe pööru välisraadius võib olla palju väiksem ja lühem kui teise pööru siseraadius. jne jne jne.

Aga äkki on selleks müstiliseks jõuks hoopis kurvis normaalkiirendusest tekkiv jõud?
Seda enam, et normaalkiirendus on võrdeline joonkiiruse ruuduga.

[spinna]

Kurviga ei saanud ju seostada, kuna kurve on kahte pidi aga kulumine on sarnane enamusel.

[kris.]

Kurviga ei saanud ju seostada, kuna kurve on kahte pidi aga kulumine on sarnane enamusel.

Oluline ei ole mitte lihtsalt kurvis kallutamine vaid tõsiasi, et vasakule pööravas kurvis on tsikkel suurema teepikkuse osa kaldu kui paremale pööravas kurvis (parempoolse liikluse korral). Olen hetkel võõra arvuti taga, muidu võiks väikese joonise kribada mis puust ja punaseks teeks .

terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

[numan]

Ma selgelt mäletan oma kogemustest et vasakule kallutad julgemini ja kiiremini kui paremale (ärge küsige miks, lihtsalt katsetage enda peal) nt selline asi kui külg ees- tagarattas plokkis pidurdamine... ma pole elu sees vasak külg ees pidurdanud, alati parem. mingi alateadvuse värk.

[-PitBull-]

Ma selgelt mäletan oma kogemustest et vasakule kallutad julgemini ja kiiremini kui paremale (ärge küsige miks, lihtsalt katsetage enda peal) nt selline asi kui külg ees- tagarattas plokkis pidurdamine... ma pole elu sees vasak külg ees pidurdanud, alati parem. mingi alateadvuse värk.

Ma ka panen vasakule julgemalt, osad jälle panevad paremale.

[Primo]

Jätkates kallutamise/pidurdamise teemaga.Parem külg ees libiseda on julgem ühel lihtsalt põhjusel - paremal pool on piduripedaal ning seega on parem jalg hõivatud.Jalgrataste maailmas, kus mõlemad pidurid on juhtraua küljes kandub asi pigem vaimsele tasandile ( mitte et see ei seonduks mootorrataste maailmaga samuti ).See võib tuleneda näiteks ajutegevustest, ajupoolkerade erinevatest tööülesannetest või ka sellest, kas inimene on parema- või vasakukäeline ( mis tuleneb ka otseselt ajupoolkerade erinevast talitusest )

[madone]

Primo, kumb kera sul talitab?

[spinna]

Oluline ei ole mitte lihtsalt kurvis kallutamine vaid tõsiasi, et vasakule pööravas kurvis on tsikkel suurema teepikkuse osa kaldu kui paremale pööravas kurvis (parempoolse liikluse korral). Olen hetkel võõra arvuti taga, muidu võiks väikese joonise kribada mis puust ja punaseks teeks .

Ma saan aru küll mida silmas pead. See pädeb ainult siis, kui kurvid on standardraadiusega, ehk võrdsed. Aga minu arust nad ei ole. Teekatte kumerus on lokaalsetest mõjuritest tõenäolisem. Kuid ka siin tuleks saada faktiline kinnitus, et näiteks inglastel on kulumisprobleem teistpidi.

Ja mina kallutan paremkurve palju julgemalt ja tagumist loha lastes ongi probleemiks see, et jalg on piduril, aga parem külg ees on mulle loomuvastane. Ebamugav, pelgamapanev.
Hmm, viga on kerades.....

[Primo]

Madone, minul talitavad nad vastavalt vajadusele, aga sina lähed Idasõõrile küll niiviisi

[CasparT3]

Olen ikkagi sellel seisukohal et mõned inimesed julgevad/oskavad paremeni kallutada kas vasakule või paremale. Seegi kui näitek offroadil lähed kurvi siis saad ise aru ja ka teised et kumba kurvi kas vasakut või paremat paremeni küljega võtad. Sama on linna või maanteedel et näiteks minu puhul vasakule kallutan ikka rohkem kui paremale. Lihtsalt on nii ja C-Efekt on tõesti siin puhul nii väike.

[madone]

Ma arvan, et see kõik oleneb... kui vasak kera on raskem siis kulub vasakult... inglastel on vist parem kera raskem

Aga tegelikult jah vasak kulub ikka rohkem kuna parem jalg piduril on poole kindlam tunne

Primol olen täheldanud, et kulub suht võrdselt, tal vist kerade talitus vaheldub - peale iga kõvemat joomist läheb üks kera puhkusele kuni teine kera kuuma endapeale võtab

Primo... kui mina lähen invisibõl pikega idasõõrile siis sinuga teen ma seal nii:

[Primo]

Eksole

[miilits]

Rehvi kulumise kohta on siin palju "teaduslikke" teooriaid, kuid kas olete kindlad, et teite ühelt küljelt rehvi kulumise põhjuseks ei ole viltune ratas.
Selle kindlaks tegemiseks on lihtne moodus: võtke sirge ca. 2m latt ja asetage vastu tagumist ratast-rehvi nii et lati esimese otsa vahele jääb esimene ratas ja veenduge, et see on latiga paralleelne ning mõlemilt poolt mõõtmisel ühel kaugusel, kui see nii ei ole, siis otsige viga kas raamist, mis võib olla kõver, tagaratta asetusest kiigel või siis esiamortidest.
Veidi segane jutt, kuid ehk saate aru.

[spinna]

Sellest kõik algaski

[Tsikkelröövel]

Kui ta ikka kulub vasakult rohkem, siis on Krisi pakutud teooris oma iva. Ma arvan, et kurvide keskmised raadiused on siiski samad, kuivõrd kurv, mis ühte pidi sõites on vasakkurv, on tagasi tulles paremkurv. Aga vasakkurvis oleme ju alati välisservas, paremkurvis aga siseservas. Seega läbime tõesti vasakkurvides pikema vahemaa, kui paremkurvides.

[piloot]

Nüüd, kui tee kaldeid jälgida siis uuemate teede puhul on need peaa-aegu ühesugused, nii sisekurvis, kui väliskurvis, st. pole negatiivseid kaldeid väliskurvis, mis aga viimaste aastate jooksul pole uut katet saanud siis ühte sama kurvi kahte pidi läbides on ratas, asfaldi suhtes, paremkurvis oluliselt vähem kaldu, kui vasakkurvis. Samas on ka vasakkurvi teekond alati pikem.

[Siipel]

Kulub selle pärast, et tavaline sirge tee on tee äärte e parmale poole kaldus. See on tehtud sellepärast nii, et sademetevesi teepealt ära voolaks.
Kes asjast rohkem huvitatud on siis teehituse alast teavet saab kaldu olemise küsimuses siit: http://www.mnt.ee/atp/doc.php?2531

Kurvi teooria on tegelikult huvitav ja mis seal salata ka kohati õige, aga enamuse ajast sõidame me ikka otse. Seega ei usu, et rehv kulumine siin märgatavalt näha oleks.

[piloot]

Kurvi teooria on tegelikult huvitav ja mis seal salata ka kohati õige, aga enamuse ajast sõidame me ikka otse. Seega ei usu, et rehv kulumine siin märgatavalt näha oleks.

Kindlasti on ka sirge tee kaldel asjas oma osa. Märgatavat kulumist võin oma ratta pealt näidata. Saksast tuli ratas suht vähe sõitnud rehvidega ja silmaga märgatavat erinevust ei olnud parema ja vasaku rehvi poole osas. Siin aga peale 3000 km on juba kulumises täitsa oluline vahe.

[Heart]

Hahhhahahahaaa, mida kassid

[shake]

Refereerin lehekülge: http://www.rattlebars.com/valkfaq/tirewear/

Esiratta vasaku poole kulumine:
Algatuseks tuleb aru saada, mis üldse põhjustab rehvi külgede kulumist. Külgede kulumine on ilmne mõlema esirehvi poolel ja vähemal määral ka tagumisel rehvil. Külg kulub kõige rohkem kindla mootorratta kõige tavalisema kaldenurga kohalt kurvides. Selle põhjustab teekatte ja rehvide kokkupuude pööretel. Kui pöörata, siis mootorrattas tahab tegelikult ikkagi otse sõita (Newtoni esimene seadus). Et ratast kurvis hoida, tuleb talle jõudu avaldada.
Ütleme et sõitja koos varustusega ja ratas kaaluvad alla poole tonni. Ja nüüd tahab see pool tonni 70km/h kiirusel (tavaline lõdvalt võetud kurv) kurvi võtta. Ainuke, mis takistab ratast otse jätkamast, on 5cm laiune kummiriba. See hõõrdumine ei lasegi kurvidest välja sõita. Miks ikkagi vasak pool? Tegelikult on vasaku poole suurem kulumine märgatav ainult riikides, kus on parempoolne liiklus. Paremal sõitmine tähendab, et rehvil on rohkem (ja tõenäoliselt kiiremaid) kilomeetreid vasaku külje peal (mõnedel äärmuslikel juhtudel isegi kuni topelt). Ja küljekilometraaž tekib ainult kurvides kallutades, muul ajal ei puuduta see ala üldse teekatet. Vasakkurvidel on suurem raadius, seega sõidad rohkem ja tõenäoliselt ka kiiremini.

Tagaratta kulumine keskelt:
Kui ainult lisakilomeetrid tekitavad kulumist, siis miks ei kulu rehv kõige rohkem keskelt, sest sirget teed on ju rohkem kui kurve? Jah, keskelt kuluvad rehvid samamoodi. Aga esirehv mitte nii palju, kui küljelt, sest püsti sõitmine korraliku rõhuga rehvil ei tekita ees nii tugevaid hõõrdejõude. Tagarehvi vaadates aga näeb, et see kulub tõesti keskelt kõige rohkem. Selle põhjuseks on kiirendamine ja mootoriga pidurdamine. Iga kord kui käiku vahetada või gaasi keerata, tekitatakse tagaratta puutepinnas tugev hõõrdejõud. Sõites on see pind ainuke, mis hoiab ratast liikumas. Kuna enamasti toimuvad kõik kiirendamised ja pidurdamised sirgel teel, siis ongi tagarehvi kulumine kõige selgem keskosas. Kardaanülekandega ratastel kulub tagarehv kiiremini, sest kiirendamise ja aeglustamise löök kantakse otseselt rattale. Rihm ja kettülekanded pehmendavad neid šokke ja vähendavad veidi kulumist. Sellist tüüpi kulumine on esirehvil minimaalne, sest ta pole vedav ja ainult veereb kaasa kui tagaratas tööd teeb.

[spinna]

Kris'i teooria kindlustas tagalat. Modelleerin ilmselt kaks trajektoori, ühe suvaliste raadiustega, ühe sarnaste raadiustega ja teen proportdionaalsusprintsiibil ( ah mida asja, ma saan ju M 1:1 selle teha ) asjale tõestuse või ümberlükkamise. Üks on selge, täisnurksetel ristmikel see teooria rakendub faktiliselt.
Nüüd tahaks ikkagi kuulda, mida inglismannid räägivad. Credo ae, endine poole kohaga britt.....