Re: Quo vadis Eesti motokross
Teemat ei alustanud ma sugugi ainult mingisuguse vigisemise 100-200 krooni pärast. Iga ettevõtmine liigub üles- või allapoole alati mingil põhjusel, on see siis kellegi tegevus või tegevusetus. Ajalukku vaadates on ka sõdu alustatud tunduvalt tühisemal ajendil kui paarsada krooni. Käesoleval ajal on selged märgid sellest, et rahvast jääb krossidel üha vähemaks, eriti MX1, MX2 klassides. Veel 2007 aastal oli probleeme, et mehi kahte sõitu ära mahutada, praeguse seisuga piisab varsti ühest. Kevadest saadik on nurisetud eelregistreerimise mudeli ja lisamaksu pärast, kui see on tõesti motokrossi allakäigu põhjuseks, siis peab ju seda muutma. Ei olnud enne kursis teiste motospordi osalustasudega, aga niiviisi jätkates jõuamegi sinna, kus igas klassis 5 meest, osalustasu on 3000 "per kärss" ja hooajal on neli krossi. Kuna võistluse ettevalmistuskulud ei ole siiski tegelikult otseselt seotud võistlejate arvuga, siis on krossimeeste õnn, et meid nii palju on. Olen täiesti kindel, et kui suurtes klassides jääb stardipuu taha pidevalt alla 30 võistleja, läheb osalustasu hulga kallimaks. Seepärast peaks nii krossikorraldajad kui ka EMF tegema kõik, et selline asi ei toimuks.
Esimese asjana peaks keegi pädev inimene tegema mingisuguse võistlejatele vastuvõetava otsuse osalustasude suhtes. Kuulge mehed, keegi pole ju kunagi keeldunud maksmast osalustasu või üritanud võlgu sõita, lihtsalt "lambist" ei soovita seda teha!
Kui tõsised krossimehed on valmis oma viimased veeringud spordialale tooma ja harrastust vaatama kehvale ajale jätkama, miks siis sellele vastu sõdida? Kui majanduses on surutis, liisitud rasketehnika seisab, inimestel pole enam tööd, milles on probleem? Mõned aastad tagasi olid ettevõtjad ennast nii "täisöönud", et korralikku tehnikat raja hoolduseks ja ettevalmistamiseks oli ka kõva raha eest raske saada. Nüüd on seda tehnikat kõik aiaääred täis, ainult vali! Pole küll ise erateevõtja, aga minu teada moodustavad alati kõige suurema väljamineku tööjõukulud, igal pool pasundatakse, et palgad on langenud keskmiselt 30%. Sellest lähtuvalt peaks ju asi hoopis veidigi odavamaks minema, või mis?
Õige ärimees areneb pidevalt, hindab olukorda turul ja teeb sellest vastavad järeldused. Kuna ka motosport on äri, siis võiksid ka seda vedavad tegelased hinnata olukorda "turul" kaine pilguga.
Motospordis tundub, et tammutakse ikka ühel kohal. Alustaks kasvõi krossimeeste "piiblist", motokrossi reeglitest, mida meil nimetatakse MX Võistlustingimusteks 200..... Aastast aastasse tehakse copy-paste eelnevast põhjast, parandatakse kuupäevad (kui sedagi) ja ongi kõik. Oskab keegi öelda, millisest aastast, see "põhi" on! Ja siis topitakse sinna vahele igasugu uuendusi, tegelikult suvalistesse kohtadesse. Kõik uus ja huvitav võetakse kohe mujalt maailmast üle ja tahetakse seda järgi teha - no ei hüppa ikka üle oma varju!
Kuigi nendest reeglitest on jube raske sotti saada, on see heal juhul võimalik. Võistelejate ohutust puudutavate reeglite täitmisele vaadatakse pidevalt läbi sõrmede. Praktiliselt igal krossil paneb ennast keegi hüppe taha külli, lehvitatakse kollaseid lippe, paljud hoogu maha ei võta, lajatatakse element täiega. Ja kui mõni "loll" võistleja keerab rulli maha, siis kasutavad paar-kolm seljataga olevat konkurenti selle ära ja sõidavad mööda. Võib-olla alustaks nende reeglite täitmise jälgimisest. Nagu tavaliselt lehvitavad ohtlikes kohtades krossil lipuga teismelised, kel pole asjast aimugi. On ikka vaks vahet, kuidas seda teha, et ka lähenevad võistlejad seda märkaksid.
Vot selliste reeglite täitmise asemel mõõdetakse meil nüüd hoopis võistlustel müra (tõsi küll, väikeste mööndustega). Selline asi võetakse küll "euroopast" üle, sest selle eest on võistlejat väga lihtne karistada. Kas keegi oskab ka põhjendust tuua, miks selline asi üldse vajalik oli meie tingimustes kusagilt võtta. Kes nüüd väidab, et see 98 dB on Eesti pealtvaatajale niipalju ohutum kui 105 dB, seda viimast ei löö arvatavalt ka kõige vingem müügilolev "tuuningsumps" üle, eeldusel, et ikka vill sees on. Reeglites on kirjas, et loositakse enne võistlust välja 5 võistlejat, kelle ratta mürataset peale finišit mõõdetakse. No miks me peame siis Eestis võistlejaid nöökima, kust võistleja teab, et tal dB lõhki lähevad, valige see 5 meest välja ja minge mõõtke juba enne sõitu nende müra siis ära, et mees ka teaks ja jõuaks veel midagi ette ka võtta. Ja siis teab, millega riskib. Praegu on nii, et mees punnitab pool tundi, ajab viiest konkurendist mööda - kolm nendest rikkusid kollaste lippude reeglit, kaks sõitsid villast tühjade või lõhkist sumpsidega (mis tegid reaktiivlennuki häält), aga peale finišit pannakse tema ajale minut otsa 101 dB eest, teisi ei karista keegi. On see siis õiglane? Krossikomisjoni otsuses on öeldud, et enne starte on võimalus ratta mürataset mõõta. Kas keegi kujutab ette kui enne igat starti käib umbes 30 meest oma müra mõõtmas, et minutit mitte otsa saada, ja nii igas klassis, päev läbi. Kui ma ostsin omale 5000 krooni eest sumbutaja [Motobot: õige on "summuti"] (originaal läks katki), kirjas oli, et 94 dB, mõõtmisel selgub, et hoopis 99dB, mida ma siis tegema pean? Keegi tark kindlasti ütleb, et mida te tellite sealt välismaalt, ostke kohalikelt kaupmeestelt ja õige. No andke andeks, miks ma peaksin kohalikule spekulandile sama sumbutaja [Motobot: õige on "summuti"] eest 10000 viima, dB lähevad ikka lõhki. No eks ta ole ikka eputamise värk ka , enamiku tulemust sumbutaja [Motobot: õige on "summuti"] ei mõjuta, aga no see on lihtsalt nii noh! Mõnes asjas ajame näpuga rida, kopeerima FIM reegleid, seal ei sõida ässad kahte sõitugi ühe sumbutajaga, igal tiimil on olemas vahendid müra mõõtmiseks jne. Samas on ka hulga nippe müramõõtja petmiseks, aga neid ei ole vist kohane propageerida. See teeb sama välja, kui osalustasu tagasisaamiseks pead teesklema "traumat". Kui võistleja läheb kusagile tipptasemel võistlusele, eks ta siis arvestab sealsete reeglitega.
Omaette teema on võistlejate motivatsioon.
Paatosega räägitakse EESTIKAD, oleme ausad, enamiku jaoks ei ole võistluse määrangul tähtsust, see puudutab ehk korraldajat ja igast võistlusklassist esimest 5 kiiremat. Hommikul saab vastavalt kohalolijatele esikolmiku paika panna, nemad saavad karikad ja paremad punktid, ülejäänud sõidavad lihtsalt võidu. Aga sisimas tahab iga võistleja midagi saada, no kasvõi siis peale konkurendist möödasõitmise ka meistrivõistluste-karikavõistluste punkte. Karikavõistlustel saavad 60 võistlejat punkte, seal on asi enam-vähem paigas, meistrivõistlustel saavad ainult 20 esimest. A stardis on 30 võistlejat, seal on ka kõige aeglasemal siiski teoreetiline võimalus midagi saada. B stardi 30 meest sõidavad "nullidele", andke neile ka punktivõimalus, kasvõi esimesele 10 mehele, kahju on või? Punktid ei maksa korraldajale ja EMF-ile sentigi. Andke meestele mingigi stiimul, mille nimel võidu ajada. See, et MM saavad punkte 20 meest ei tähenda meie oludes midagi, sel aastal on seal stardis keskmiselt 30 võistlejat, järgmisel aastal tänu reeglimuudatusele võib-olla veelgi vähem. Jagage EMV punkte 40 võistlejale, alustage näiteks 50 punktist allapoole. Kui selline mudel tooks võistlejaid EESTIKATELE ja üldse krossirajale tagasi, on see tasuta saadud!
EMV punktisüsteem on iidsetest aegadest, kui olid suurtes klassides 125 cc, Open A ja Open B. Seal polnud mõnikord isegi 20 võistlejat, kõik said punkte. Punt "direktoreid" (70-80) oli paigutatud Hobby C klassi, kellel oli karikaarvestus, kes maksid kõrgemat osalustasu. Siis löödi "Direktorid" laiali MX1, MX2 klassidesse ja võeti võimalus osadel võistlustel punktide eest võistelda.
Paar aastat tagasi kasutati EMV-l mudelit, kus üks punt aeglasemaid mehi sai ühe "lohutussõidu" jagu sõita, veel aeglasemad võisid koju minema hakata. See oli siis karjuv ebaõiglus. Suurtes klassides oli võistelda soovijaid järelikult üle 70-80. Möödunud aastal muudeti tänu "vingumisele" formaati, võimaldati ka C grupi "sprint", aga seda enam vaja ei läinud. Käesoleval hooajal on lausa MX1, MX2 võistlejatele eraldi päev, võib aga juhtuda, et B sõidus jääb puu tühjaks. Need võistlejad, kes varem kõrvale tõugati, on krossikorraldajate ja EMF-i jaoks võib-olla jäädavalt kadunud. Katsuge need mehed nüüd siis kuidagi tagasi tuua!
Kamp "naljamehi" üritas eelmise hooaja alguses käivitada alternatiivset EMX krossisarja. Siis ärkasid küll kõik igasugu tegelased ja hakkasid "reegleid" välja andma, mida Eestis seoses motospordiga tohib ja mitte. Selline nendepoolne tegevus tegi kohe päris paljudele nalja. Kahjuks oli ka hulk motosportlasi, kes ideed maha tegid ja mõnitavaid ja solvavaid kommentaare jagasid. Tegelikult oleks võinud üritada ennast panna nende olukorda, kes pidevalt eemale pidid jääma. Oleks huvitav teada, mitu korda mõni meie "tippmees" käiks 1500 EUR osalustasu eest MM proovimas, et peale saada, teadmisega , et kaotaks juba 40-ndale mehele ajasõidus ringiga. Mis ta siis loobukski motokrossist või, ei loobu ju, tuleb koju sõitma. Aga aeglasematel meestel polnud ju kusagile enam langeda.
Tegelikult on probleem selles, juba mitmeid aastaid toimuvad nn "ühistreeningud koos võistlusega" erinevate nimetustega - teisipäeva-kolmapäeva-neljapäeva, jaanipäeva, mihkli-ja toomapäevakross jne. Ja seda ka praegu. samas on nende näol ka tegemist niiöelda samuti EMF normatiivaktide järgi "ebaseaduslike" võistlustega. Mõnel pool on kohal ka meditsiinitöötajad, rajakohtunikud jne. Aga tegelikult on tegemist ikkagi krossivõitlusega, seal sõidetakse võidu, saadakse punkte ja auhindu. Samas EMF-ile nii tähtsad reeglid ei kehti, pole vaja litsentsi (järelikult ka määruste teadmine kaheldav), pole need krossid kusagil EMF kalendris ega midagi. Vägisi tekib tunne, et keegi on võrdsemast võrdsem, ühele lubatud, teisele samas mitte.
Arvatavalt oli tookord asi lihtsalt selles, et EMX võttis julguse ja otsustas korraldada krosse EMF-i ja paljude teiste jaoks pühal ajal, NÄDALAVAHETUSEL ja koguni mõne etapi EESTIKATEGA üheaegselt. Jube jultumus, eksole! Ülejäänud "alternatiivvõistlused" toimuvad nädala sees, EMF-il suht savi, mis seal toimub.
Lugupeetud tegelased, mõelge järele, tehke otsused ja tooge need võistlejad radadele tagasi!
Veel motivatsioonist.
Mitmel hooajal on võistlustel osades klassides +35 ja +40 arvestus. Olgem ausad, 35 aastane mees on veel täies elujõus, paljudel aladel profisportlane. Kui korraldajad aga otsustavad seda vääriliselt märkida, siis miks mitte! Samas on meil radadel võistlemas hulk krossimehi, kes on ületanud 45 aasta künnise või kohe sinna jõudmas. Miks ei võiks siis korraldajad nende ponnistusi väikeste meenetega hinnata, kolm "kulkut" +45 meestele ei lööks eelarvesse suurt auku. Kui on võistlejaid ka +50 vanuses, oleks samuti asi tervitatav.