Ma ei ole ka kurtnud, et mulle kõrva röögiti. Eeldama peab ka seda, et ta nagunii peab sulle asju kõvemini ütlema kuna kiivri sees ka muud möla niigi olemas. Teine äärmus oleks ju mingi soigumine, nii et igakord tahaks üle küsida MIDA?????????
Kri§to kirjutas:Ma ei ole ka kurtnud, et mulle kõrva röögiti. Eeldama peab ka seda, et ta nagunii peab sulle asju kõvemini ütlema kuna kiivri sees ka muud möla niigi olemas. Teine äärmus oleks ju mingi soigumine, nii et igakord tahaks üle küsida MIDA?????????
- Aga ei saa
Motokarus oli kokkulepe, et kui said käsklusest aru, noogutasid. Kui ei saanud aru, siis raputasid pead.
see kokkulepe vast kehtiv igal pool, aga kui sa nagu idikas 15 minsa pead raputad ei ole ka normaalne vist 
Ühesõnaga jutt on mölaks läinud. Eks igaüks teeb oma valikud ise, kui keegi sinu kõrvadega ebameeldivusi teeb, siis pead mitte nurga taga uluma vaid õpetajat vahetama. Minul eelpoolnimetet härraga probleeme polnud ja A kat illusasti käes. Enam ei viitsi jaurata siin nagunii paar lehte juba OT'd.
Mul on küll hullult hea meel, et meil oli koolis kahepoolse sidega süsteem. Kui ikka aru ei saanud, siis küsisid üle ja probleeme ei tekkinud. Teine hea asi selle juures oli muidugi see, et kuna tegu oli väga normaalse õpetajaga, siis sai ka niisama juttu rääkida ning sõidutunnid oli kohe hulka lõbusamad(mitte et muidu igav oleks hakanud).
Ei tea kas teema algataja on juba sõidukooli läinud ja kumb kool valituks osutus....
Igatahes kui ei ole läinud veel siis võin südamerahus motokaru soovitada, väga vahva inimene ja väga hästi teeb sõidu kaherattalisel selgeks (Y). Kunagi sai Motokaru juures isegi alustatud ja täiesti nullist, kogemus oli igati positiivne.
Motokoolituse kohta ei tea, aga käisin seljakotina nüüd just see nädalavahetus Moto-Survivalil ja Raido oli selline hästi muhe ja rahulik koolitaja seal. Kuna ta on ka üks Moto-Survivali maaletoojatest, siis arvan, et häid nippe jagub talt ka riikliku ainekava-väliselt.
Aitäh vastuste eest! Valisin Motokaru. Esimene sõidutund on järmisel nädalal.
Muidu karjumise teema pihta. Minule said ristmikud ka ilma karjumata selgeks ning piisas täiesti tee äärde tõmbamisest, vea arutamisest, joonistamisest jne.
Karjumine tundub olevat asjakohane olukorras, kus õpilane reaalselt ei ole huvitatud A kategooriast ja tahtlikult nahaalitseb.
Enamik siiski omast lollusest ja huvitatud enese parandamisest.
macintosh kirjutas:Huvitav, mis ajast saati kellegi peale röökimine õige õppevõte on? Röökimine on tillukese inimese manifestatsioon võimetuse kohta saavutada soovitud tulemus muude vahenditega. Alati röögib tugevam nõrgema peale ja mitte kunagi vastupidi. Õppesõidupotsessis on õpilane alati nõrgem. Samahästi võiks siis juba väita, et viletsale õpilasele lõuga andmine on igati õige ja viisipärane.
Ütleme nii, et koolitusvõtteid on erinevaid ja osade juhtumite puhul on hääle tõstmine ainuõige lahendus. Aga haruharva, kui selline olukord tekib ja veel harvem, kui sellest röökimisest käegakatsutavat kasu ka on.
Eks üldjoontes taandub selline intiimne suhe nagu õpetaja-õpilase suhe siiski ka omavahelisele klapile/keemiale - on inimtüüpe, kes lihtsalt omavahel ei klapi.