rannamees kirjutas: ↑14 Okt 2023, 09:35

Macintosh kirjutas: ↑13 Okt 2023, 23:12

2022. aastal oli eesti maksumaksja tegelik maksukoormus keskmiselt 35%. Keskmiselt.
Tegelik maksukoormus sõltub väga mitmetest asjaoludest ja seega on inimesi, kes maksavad vähem ja neid kes maksavad rohkem. Rusikareegli järgi maksavad need rohkem, kes vähem teenivad. Suurim maksumaksjate grupp on üksikemad, kelle arvestuslik maksukoormus möödunud aastal oli 44%. Kes soovivad, võivad nüüd arvatava automaksu juurde arvutada ja teads saada, mis nende tegelik maksukoormus on.

Peale km ja automaksu kehtestamist läheb tegelik julgesti 75% juurde

Kirjelda see väide "julgesti 75% juurde täpsemalt lahti. Et kuidas selline number arvudes välja kujuneb.

rannamees kirjutas: ↑14 Okt 2023, 09:35

Peale km ja automaksu kehtestamist läheb tegelik julgesti 75% juurde

Arvutatakse Eesti keskmist, arvutab seda Eesti Maksumaksjate liit ja see baseerub rahvuslikul koguproduktil ja makstud maksudel. Erinevatel peredel on tegelik maksukoormus erinev. 35% on keskmine. Sa võid oma pere tegeliku maksukoormuse välja arvutada: sissetulek / (tulumaks + maamaks + automaks + käibemaks + töötuskindlustusmaks + aksiisid + muud maksud) = sinu majapidamise tegelik maksukoormus

Oma pere maksukoormuse hulka ei peaks arvutama sotsiaalmaksu ja ettevõtte poolt makstavat käibemaksu, juhul, kui oled ettevõtja. Need on tööandja maksud ja need on juriidilise isiku maksukoormus.

Imelik oleks mitte arvutada. Suurusjärgus 3/4 lähebki riigile ja 1/4 enda kasutuseks.

Hääd kaasteelised!

Minu mõtted selle maksu osas leiab siit https://motomari.com/andestage-aga-see- ... -ja-koike/

Kui keegi arvab sama, on teretulnud 19. okt kas tsikliga või tsiklita kell 12.30 - 14.00 Riigikogu ette avalikku koosolekut pidama, sõna võtavad ka mootorratuuritest poliitikud, kes päriselt ka tsikliga suvel tööl käivad, Rene Kokk ja Erki Savisaar, Motoföderatsioon ja mõned sõnavõtjad veel lisanduvad.

Kae perra, on veel mõni, kes ei vaata hiina ketsid jalas trammi aknast või oma Hunday Ketsi aknast maailma totter lämin suunurgast välja venimas.
On olemas ka aktiivseid inimesi, kelle peres on töö, vajaduse, ning hobi tõttu rohkem sõidukeid kui eelpool mainitud liikumisviisideks vajalik.
Aga nendele lajatatakse lagipähe ainult selle eest, er võrklaeva aknast paistab mingi lääpas nissan vms, mille tõttu on tal tekkinud pime viha kõige vastu, mis on suurem kui tema oma või mida tema hinnangul pole kodanikul vaja ja kodanik peaks selle ära (viskama) utiliseerima.

Inimese omandis olevate asjade maksustamine lihtsalt selle eest, et sa seda omad on ... (äi taha risustada )

Madlobster kirjutas: ↑16 Okt 2023, 14:33

Inimese omandis olevate asjade maksustamine lihtsalt selle eest, et sa seda omad on ... (äi taha risustada )

Varamaksude loogika seisneb vist selles, et sa hoiad vara omamisega raha kinni ja ei suuna seda uuesti majandusse ringlema. Siis leitakse teine viis, kuidas see raha kätte saada ja uuesti ringlema panna. Unistuste kodanik midagi ei oma, elab palgapäevast palgapäevani, raha kogumise asemel joob ja reisib selle maha ja suurema ootamatu väljamineku vajaduse tekkimisel võtab kiirlaenu.

joel kirjutas: ↑16 Okt 2023, 15:41

Madlobster kirjutas: ↑16 Okt 2023, 14:33

Inimese omandis olevate asjade maksustamine lihtsalt selle eest, et sa seda omad on ... (äi taha risustada )

Varamaksude loogika seisneb vist selles, et sa hoiad vara omamisega raha kinni ja ei suuna seda uuesti majandusse ringlema. Siis leitakse teine viis, kuidas see raha kätte saada ja uuesti ringlema panna. Unistuste kodanik midagi ei oma, elab palgapäevast palgapäevani, raha kogumise asemel joob ja reisib selle maha ja suurema ootamatu väljamineku vajaduse tekkimisel võtab kiirlaenu.

varamaksu tulekski rakendada ainult kinnisvarale, et sa ei ostaks näiteks linnas magusaid krunte kokku ja siis lihtsalt ootaks hindade tõusu, midagi tegemata

@joel
Sinu küsimusega on seotud probleem. Sa lähened küsimusele valest vaatenurgast. Küsimus ei ole selles, kuidas või kas auto/tööjõu/maa või kinnisvaramaksu loogika on tekkinud/põhjendatud, vaid pigem selles, et kuidas või kas selle (kaasaegne variatsioon) on tekkinud mingil arusaadaval ratsionaalsel põhjusel. Ette rutates olgu öeldud, et see siin puudub.

Ajalooliselt on suurem jõud (riik, maanteröövel, feodaal jne) maksustanud peaaegu kõike, mida ta võis loominguliselt lähendedes maksustada. Kusjuures kaks peamist tõukejõudu olid ja on: A) kas suudetakse välja pakkuda mõõt, mille alusel midagi maksustada saab (ja seejärel kontrollida, kas see on makstud) ja B) kas see toob kaasa jõustamisel piisava ulatusega vastuhaku, et sellest loobuda. Ajalooliste, dokumenteeritud maksuvatuhakkudega võid tuvuda siin: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_h ... resistance)

Agraarühiskondades (ntx Rooma impeerium), ei olnud (pealiskaudselt võttes) eriti midagi, mida mõistlikult maksustada. Peale omanike rikkuse (enmasti maa) ja töö (mõtle pärisorjusele). Viimase mõõdik on lihtne: teatud päevade arvu aastas teed tööd kelllegi teise jaoks või annad ära teatud koguse oma töö viljadest (kümnis). Esimeste jaoks oli see keerulisem (sest nad olid ka ju lõpuks feodaalid, väiksemad küll aga ikkagi) ja keerles selle ümber, kui "hästi" maa oli haritud. Seda siiski ainult sel määral, et maad, mis tootis midagi väärtuslikku, peeti väärtuslikumaks kui maad, mis ei tootnud. Seega maksustati neid ka vastavalt.

Eelnev on ülimalt pealiskaudne. Antiikajal (ja ka hiljem) on olnud väga palju muid, silmapistavlt loomingulisi makse. Mõtle peldikumaksule (raha ei haise), soolamaksule, koldemaksule, aknamaksule, klaasimaksule, TV-maksule, telliskivimaksule, tapeedimaksule, habememaksule jne. Nimeta ainult subjekt/objekt ja ma garanteerin, et selle kohane maks oli ajaloos kusagil, tõenäoliselt olemas. Juhtmõte on alati olnud: kui maksuhaldur suudab selle lihtsalt kokku lugeda, siis saab seda maksustada.
Alles kaasajal hakati maksustama käivet/rahavoogu, nagu kasum, tulu ja tarbimine, sest ühiksond oli piisvalt arenennud, et seda kõike kokku lugeda. Enne seda oli rikkuse maksustamine reegliks, sest see oli kõige lihtsam viis alamate käest raha kokku saada. Feodaalil oli alati rohkem raha vaja ja ka selles osas pole midagi muutunud. Muutunud on ainut põhimõte, kuidas seda jaotatakse. Kuni feodaalajastu lõpuni oli riigil, kui sellisel pm kaks ülesannet: maksud ja sõjavägi. Täna on ülesannete loetelu tublisti pikem, sest suur hulk asju, mida kohalik sootsium (külakogukond) oma kulu ja kijadega korda saatis on täna kas riigi või kohaliku omavlituse pädevuses.
Mis muutunud pole on see, et kui valitev üksus (kuningas,krahv, demokraatlikult valitud valitsus) rahandusega hakkama ei saa (mis on ajaloos olnud üsna tavapärane) siis ta kas laenas kusaglit raha juure, et oma senist elustandardit säilitda või kehtestas uusi makse.

Kaasaegse maksu eesmärk peaks olema pakkuda ühiskonnale väärtust: tuletõrje, kooliharidus, maanteed, politsei, sõjavägi jne. Sina maksad maksu ja riik annab sulle teenuseid vastu. Asjad, millega üksikisikul on väga rske hakkama saada, kui ta just määratult rikas pole. Üldine probleme kipub olema samasugune nagu tuhat aastat tagasi: kogutud makse ei kasutatata selleks, milleks neid koguti, pakutav teenus on vilets ja maksu haldur kipub seda raiskama oma suva järgi muudel eesmärkidel. Ja siis on riigikassa tühi ning vaja on juurde.

Meie automaksu olemus on antud juhul on feodaalne, sest riik ei taha mitte midagi juurde pakkuda või paremaks teha vaid raha on lihstalt juurde vaja. Vahet pole, kuhu seda kulutatakse. Lihtalt midagi on vaja maksustada ja kuna autod pole EEstis otseselt maksustatud ja mujal maailmas on siis automaks on üks hea ja lihtne viis riigikasssasse raha kogumiseks. Vt. teist lõiku (A ja B). Muud põhjendust siin polegi.

Igal pool on keerulised ajad..
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... antskriisi

Macintosh kirjutas: ↑16 Okt 2023, 11:16

Arvutatakse Eesti keskmist, arvutab seda Eesti Maksumaksjate liit ja see baseerub rahvuslikul koguproduktil ja makstud maksudel. Erinevatel peredel on tegelik maksukoormus erinev. 35% on keskmine. Sa võid oma pere tegeliku maksukoormuse välja arvutada: sissetulek / (tulumaks + maamaks + automaks + käibemaks + töötuskindlustusmaks + aksiisid + muud maksud) = sinu majapidamise tegelik maksukoormus

Oma pere maksukoormuse hulka ei peaks arvutama sotsiaalmaksu ja ettevõtte poolt makstavat käibemaksu, juhul, kui oled ettevõtja. Need on tööandja maksud ja need on juriidilise isiku maksukoormus.

Tööandja ei peaks tegema neid kulusid, kui tal poleks töötajat. Puhas pimesiku mäng tegelt, nimetame kuidas tahes seda maksu kogumist.
Kui tööandja seda maksma ei peaks (USA näiteks), siis samaväärse teenuse pidamiseks maksaks seda ikka töötaja oma sotsmaksu võtta suuremast palgast.

Võtame suva näite- palgatöötaja, 2000 puhtana kätte.

Palga ja maksude kalkulaator - Palgakalkulaator 2023
Lähteandmed
AbiLähtesumma (€)
2000 netopalk
Tulumaksuvaba miinimum (varieeruv)
Töötaja töötuskindlustusmakse (1.6%)
Tööandja töötuskindlustusmakse (0.8%)
Kogumispension
On liitunud kogumispensioniga (2%)
Maksuskeem: 01.01.2023...
Tulemus
Töötaja palk ja maksud Rahade jaotus
Brutopalk 2 593,36 € 100,0%
Töötuskindlustus (töötaja) (1.6%) 41,49 € 1,6%
Kogumispension (2%) 51,87 € 2,0%
Tulumaks (20%) 500,00 € 19,3%
Netosumma (kätte) 2 000,00 € 77,1%
Arvestatud tulumaksuvaba miinimumi 0,00 €
Tööandja kulud ja maksud
Kogukulu tööandjale 3 469,92 € 100,0%
Brutopalk 2 593,36 € 74,7%
Sotsiaalmaks (33%) 855,81 € 24,7%
Töötuskindlustus (tööandja) (0.8%) 20,75 € 0,6%
Rahade jaotus
Kogukulu tööandjale 3 469,92 € 100,0%
Töötajale (netosumma kätte) 2 000,00 € 57,6%
Maksuametile (kõik maksud) 1 469,92 € 42,4%

Puhtalt palgaarvestuses saab maksuamet 42,5%
Oletame veel suvaliselt...töötaja tarbib kogu oma palga ära kodumaal, makstes iga asja eest 20% KM
Suitsetab? tubakaaktsiis
Autoga sõidab kindlasti, palk ju normaalne, kütuseaktsiisi läheb omajagu.
Toidupoes laob õlut/veini ka korvi, keskmine meeskodanik
Maja kütab elektriga? Rohelised, sinised, punased energiad, elektriaktsiisid, jne, jne.
Hakkab looma?
Maamaks teeb see aasta kena tõusu ja uue aasta märtsis saab märkimisväärne seltskond kergema südari.
OOtame kinnisvara maksu ära.

Ain kirjutas: ↑16 Okt 2023, 18:15

Igal pool on keerulised ajad..
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... antskriisi

Kirjutatakse korstnasse, nagu Kreeka näide on korduvalt tõestanud.

rannamees kirjutas: ↑16 Okt 2023, 19:59

Macintosh kirjutas: ↑16 Okt 2023, 11:16

Arvutatakse Eesti keskmist, arvutab seda Eesti Maksumaksjate liit ja see baseerub rahvuslikul koguproduktil ja makstud maksudel. Erinevatel peredel on tegelik maksukoormus erinev. 35% on keskmine. Sa võid oma pere tegeliku maksukoormuse välja arvutada: sissetulek / (tulumaks + maamaks + automaks + käibemaks + töötuskindlustusmaks + aksiisid + muud maksud) = sinu majapidamise tegelik maksukoormus

Oma pere maksukoormuse hulka ei peaks arvutama sotsiaalmaksu ja ettevõtte poolt makstavat käibemaksu, juhul, kui oled ettevõtja. Need on tööandja maksud ja need on juriidilise isiku maksukoormus.

Tööandja ei peaks tegema neid kulusid, kui tal poleks töötajat. Puhas pimesiku mäng tegelt, nimetame kuidas tahes seda maksu kogumist.
Kui tööandja seda maksma ei peaks (USA näiteks), siis samaväärse teenuse pidamiseks maksaks seda ikka töötaja oma sotsmaksu võtta suuremast palgast.

Võtame suva näite- palgatöötaja, 2000 puhtana kätte.

Palga ja maksude kalkulaator - Palgakalkulaator 2023
Lähteandmed
AbiLähtesumma (€)
2000 netopalk
Tulumaksuvaba miinimum (varieeruv)
Töötaja töötuskindlustusmakse (1.6%)
Tööandja töötuskindlustusmakse (0.8%)
Kogumispension
On liitunud kogumispensioniga (2%)
Maksuskeem: 01.01.2023...
Tulemus
Töötaja palk ja maksud Rahade jaotus
Brutopalk 2 593,36 € 100,0%
Töötuskindlustus (töötaja) (1.6%) 41,49 € 1,6%
Kogumispension (2%) 51,87 € 2,0%
Tulumaks (20%) 500,00 € 19,3%
Netosumma (kätte) 2 000,00 € 77,1%
Arvestatud tulumaksuvaba miinimumi 0,00 €
Tööandja kulud ja maksud
Kogukulu tööandjale 3 469,92 € 100,0%
Brutopalk 2 593,36 € 74,7%
Sotsiaalmaks (33%) 855,81 € 24,7%
Töötuskindlustus (tööandja) (0.8%) 20,75 € 0,6%
Rahade jaotus
Kogukulu tööandjale 3 469,92 € 100,0%
Töötajale (netosumma kätte) 2 000,00 € 57,6%
Maksuametile (kõik maksud) 1 469,92 € 42,4%

Puhtalt palgaarvestuses saab maksuamet 42,5%
Oletame veel suvaliselt...töötaja tarbib kogu oma palga ära kodumaal, makstes iga asja eest 20% KM
Suitsetab? tubakaaktsiis
Autoga sõidab kindlasti, palk ju normaalne, kütuseaktsiisi läheb omajagu.
Toidupoes laob õlut/veini ka korvi, keskmine meeskodanik
Maja kütab elektriga? Rohelised, sinised, punased energiad, elektriaktsiisid, jne, jne.
Hakkab looma?
Maamaks teeb see aasta kena tõusu ja uue aasta märtsis saab märkimisväärne seltskond kergema südari.
OOtame kinnisvara maksu ära.

Põhiküsimus oleks -ja edasi? Et mida Sa selle analüüsi või teadmisega edasi teed? Piitsutad ennast masohhistlikult, et meel mõru oleks? Ma isiklikult arvan, et Eestis inimene kes tööd viitsib ja tahab teha see elab normaalselt või pigem hästi ära. Kes on harjunud virisema see viriseb igal ajal ja iga asja peale. Sa võid talle anda 2x rohkem raha aga ta ei ole ka sellega rahul ja ei suuda oma eluga hakkama saada..

Ain kirjutas: ↑16 Okt 2023, 20:15

Põhiküsimus oleks -ja edasi? Et mida Sa selle analüüsi või teadmisega edasi teed? Piitsutad ennast masohhistlikult, et meel mõru oleks? Ma isiklikult arvan, et Eestis inimene kes tööd viitsib ja tahab teha see elab normaalselt või pigem hästi ära. Kes on harjunud virisema see viriseb igal ajal ja iga asja peale. Sa võid talle anda 2x rohkem raha aga ta ei ole ka sellega rahul ja ei suuda oma eluga hakkama saada..

Põhiküsimus on hoopis see, et kas tekkinud olukord on õige ja õiglane. Kui pole, siis ei peaks sellega vaikimisi nõustuma.

Ain kirjutas: ↑16 Okt 2023, 20:15

Põhiküsimus oleks -ja edasi? Et mida Sa selle analüüsi või teadmisega edasi teed? Piitsutad ennast masohhistlikult, et meel mõru oleks? Ma isiklikult arvan, et Eestis inimene kes tööd viitsib ja tahab teha see elab normaalselt või pigem hästi ära. Kes on harjunud virisema see viriseb igal ajal ja iga asja peale. Sa võid talle anda 2x rohkem raha aga ta ei ole ka sellega rahul ja ei suuda oma eluga hakkama saada..

Põhiküsimused on- miks me rahvana ei suuda oma riiki pidada? (Raidla büroo audit vastas ära).
Miks me sellise ebaefektiivsusega juba aastaid vaikimisi nõus oleme?
Miks justkui arukad inimesed peale võimule saamist kollektiivselt raiskama ja "varastama" hakkavad, selmet riiki oma rahva jaoks arendada ja parendada?

PS: Mingit masohhismiohtu minul isiklikult pole. Püüdsin vastata lihtsalt kodanikele, kes arvavad veidi ekslikult, et maksavad riigile oma 20% tulumaksuja ära ja kogu lugu, ülejäänud maksud neid ei kõiguta.

Mõtlesin seda pikka arvutuskäiku mis puudutas makse ja tema arusaamist protsendist mis justkui kulub inimesel maksudele.
Kui erinevatest allikatest vaadata siis leiame, et keskmine maksukoormus on 35€ ja keegi kuskil foorumis hakkab rääkima 75% protsendist.. Mida me sellest siis arvame?
Sa ise oled mõelnud, et kui palju siis minu maksudeks kulub? Mina ütlen ausalt, et ei ole. Ja mis see mulle annaks?

Ma ka nagu ei saa aru, mis tähtsust sel protsendil on, loeb ju lõpuks see, mida poodi viia saab. Vbl tõesti on kuskil a'la Ungaris või Rumeenias maksukoormus madalam ning ametnike palgad "õiglased ja kontrolli all", aga seal käid ka riigiga suhtlemas, pakk eurosid lõdvalt taskus, sest ilma "määrimata" menetletakse näiteks sinu lasteaiakoha taotlust miinimum 7 aastat või "kaotatakse" paberid üldse ära ja kogu see jats. Rääkimata sellest, et palk ise on madalam, aga poes maksavad tsiklid ikka sama palju. Või siis Lääne-Euroopa, kus nad on oma bürokraatia igal sammul nii keeruliseks ja mitmetahuliseks ajanud, et isegi kui ametnik tahaks pistise eest asjade käiku forsseerida, oleks see võimatu, sest keegi ei oska Või kindlasti on Eesti tervishoiusüsteemil ka kõvasti arenguruumi, aga siinsamas Lätis käivad riigiarsti juures ainult reaalselt miinimumpalgalised, sest see süsteem on nii pekkis lihtsalt, keskklassi jaoks on reaalne ainult erameditsiin - ise veel kannatad ära, a kuidas meeldiks näiteks lapse kõrge palaviku korral paar sotti lauale panna, et keegi sellega tegeleks?

Enne läheb Issanda päike uuesti looja, kui ma kõik need maailma lollused üles jõuan lugeda, mida Eestis kas pole või siis on kuidagi e-riigi vms lahendusega nii lihtsaks tehtud, et pmst ei märkagi. Äkki ikka kõik need "mõttetud ametnikud ja laisad poliitikud" oskavad midagi õigesti ka teha?

rannamees kirjutas: ↑16 Okt 2023, 19:59

Puhtalt palgaarvestuses saab maksuamet 42,5%
Oletame veel suvaliselt...töötaja tarbib kogu oma palga ära kodumaal, makstes iga asja eest 20% KM
Suitsetab? tubakaaktsiis
Autoga sõidab kindlasti, palk ju normaalne, kütuseaktsiisi läheb omajagu.
Toidupoes laob õlut/veini ka korvi, keskmine meeskodanik
Maja kütab elektriga? Rohelised, sinised, punased energiad, elektriaktsiisid, jne, jne.
Hakkab looma?

Tegelikult on asi veel palju hullem. Praegu ei viitsi täpselt rehkendada (ja nagu kohe selgub, ei oma see ka mingisugust tähtsust), aga oletame, et see varasemalt mainitud 75% maksudeks on õige. Sellest võib jääda petlik mulje, et 25% kuulub kodanikule. Tegelikult ostab ta selle eest mingit kaupa või teenust (millest 20% KM on juba eelnevas arvutuses sees), aga ülejäänud 80% läheb kaupmehele, millest see maksab töötajatele palka (75% maksudeks), ostab kütust (aktsiis), elektrit (aktsiis), maksab maamaksu jne. Lõpuks läheb sel viisil kogu raha kas riigile või importkaupade eest Eestist välja (ehk siis mõnele teisele riigile).

rannamees kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:04

Ain kirjutas: ↑16 Okt 2023, 20:15

Põhiküsimus oleks -ja edasi? Et mida Sa selle analüüsi või teadmisega edasi teed? Piitsutad ennast masohhistlikult, et meel mõru oleks? Ma isiklikult arvan, et Eestis inimene kes tööd viitsib ja tahab teha see elab normaalselt või pigem hästi ära. Kes on harjunud virisema see viriseb igal ajal ja iga asja peale. Sa võid talle anda 2x rohkem raha aga ta ei ole ka sellega rahul ja ei suuda oma eluga hakkama saada..

Põhiküsimused on- miks me rahvana ei suuda oma riiki pidada? (Raidla büroo audit vastas ära).
Miks me sellise ebaefektiivsusega juba aastaid vaikimisi nõus oleme?
Miks justkui arukad inimesed peale võimule saamist kollektiivselt raiskama ja "varastama" hakkavad, selmet riiki oma rahva jaoks arendada ja parendada?

PS: Mingit masohhismiohtu minul isiklikult pole. Püüdsin vastata lihtsalt kodanikele, kes arvavad veidi ekslikult, et maksavad riigile oma 20% tulumaksuja ära ja kogu lugu, ülejäänud maksud neid ei kõiguta.

Karta on, et meie (laiemalt) seas ei ole piisavalt isiksusi (suure tähega) ning kui mõned leiduvadki ja julgevad pead tõsta, juhtub nagu ahvikatses...
Oli mingi tingrefleksi lugu, kus ahvikari andis alati peksa sellele, kes püüdis käituda loogiliselt... seda isegi siis, kui kõik need ahvid olid välja vahetatud, kes oleks võinud teada algpõhjust... aga tõesti ei viitsi otsida üles praegu seda lugu, sest kalleim vara - elamiseks antud aeg - on väärt enamat, kui mingi ahvikarja taga ajamine (loe: tasuta saun ja õlu ootavad, mille eest maksud on tasutud välisriigis, kliendi rahakotist).

MotoMari kirjutas: ↑16 Okt 2023, 13:05

Hääd kaasteelised!

Minu mõtted selle maksu osas leiab siit https://motomari.com/andestage-aga-see- ... -ja-koike/

Kui keegi arvab sama, on teretulnud 19. okt kas tsikliga või tsiklita kell 12.30 - 14.00 Riigikogu ette avalikku koosolekut pidama, sõna võtavad ka mootorratuuritest poliitikud, kes päriselt ka tsikliga suvel tööl käivad, Rene Kokk ja Erki Savisaar, Motoföderatsioon ja mõned sõnavõtjad veel lisanduvad.

Tuleks, aga teenin väljamaal automaksuraha, sest mul ka neid mootoriga luksusvidinaid rohkem, kui p*rseid, millega neis/neil istuda.

Jesper kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:12

Enne läheb Issanda päike uuesti looja, kui ma kõik need maailma lollused üles jõuan lugeda, mida Eestis kas pole või siis on kuidagi e-riigi vms lahendusega nii lihtsaks tehtud, et pmst ei märkagi. Äkki ikka kõik need "mõttetud ametnikud ja laisad poliitikud" oskavad midagi õigesti ka teha?

Umbes sarnast juttu olen mõne poliitiku suust ka kuulnud, ega sa juhuslikult toompeal leiba ei teeni?
Jah, mõned asjad on meil kindlasti siin riigis õigesti ka välja kukkunud... aga olles ka natuke maailmas ringi rännanud on mul viimasel ajal üha rohkem tunne, et meil on loorberitele puhkama jäädud. Mul üks õppejõud tavatses ikka öelda et "konkurent ei maga!"

Tuuletallaja kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:26

rannamees kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:04

Ain kirjutas: ↑16 Okt 2023, 20:15

Põhiküsimus oleks -ja edasi? Et mida Sa selle analüüsi või teadmisega edasi teed? Piitsutad ennast masohhistlikult, et meel mõru oleks? Ma isiklikult arvan, et Eestis inimene kes tööd viitsib ja tahab teha see elab normaalselt või pigem hästi ära. Kes on harjunud virisema see viriseb igal ajal ja iga asja peale. Sa võid talle anda 2x rohkem raha aga ta ei ole ka sellega rahul ja ei suuda oma eluga hakkama saada..

Põhiküsimused on- miks me rahvana ei suuda oma riiki pidada? (Raidla büroo audit vastas ära).
Miks me sellise ebaefektiivsusega juba aastaid vaikimisi nõus oleme?
Miks justkui arukad inimesed peale võimule saamist kollektiivselt raiskama ja "varastama" hakkavad, selmet riiki oma rahva jaoks arendada ja parendada?

PS: Mingit masohhismiohtu minul isiklikult pole. Püüdsin vastata lihtsalt kodanikele, kes arvavad veidi ekslikult, et maksavad riigile oma 20% tulumaksuja ära ja kogu lugu, ülejäänud maksud neid ei kõiguta.

Karta on, et meie (laiemalt) seas ei ole piisavalt isiksusi (suure tähega) ning kui mõned leiduvadki ja julgevad pead tõsta, juhtub nagu ahvikatses...
Oli mingi tingrefleksi lugu, kus ahvikari andis alati peksa sellele, kes püüdis käituda loogiliselt... seda isegi siis, kui kõik need ahvid olid välja vahetatud, kes oleks võinud teada algpõhjust... aga tõesti ei viitsi otsida üles praegu seda lugu, sest kalleim vara - elamiseks antud aeg - on väärt enamat, kui mingi ahvikarja taga ajamine (loe: tasuta saun ja õlu ootavad, mille eest maksud on tasutud välisriigis, kliendi rahakotist).

Puuris istus viis ahvi. Puuri lae alla riputati banaan, mille alla seati redel. Peagi läks üks ahv redeli juurde ja hakkas banaani poole ronima. Otsekohe pritsiti kõiki teisi ahve külma veega. Tekkis paanika ja ettevõtmine jäi katki. Mõne aja pärast üritas teine ahv banaani poole ronida, kuid tagajärg oli sama – teised uhuti külma veega üle. Varsti läks nii, et kohe, kui mõni ahv hakkas üles ronima, püüdsid teised teda takistada. Külma vett polnud enam vaja. Eksperimendi teises faasis võeti puurist üks “õpetatud” ahv välja ja tema asemele pandi uus, mujalt toodud ja “õpetuseta” ahv. Uus ahv nägi banaani, tahtis mööda redelit üles ronida, aga teised ahvid andsid talle lihtsalt tappa. Pärast järgmist katset ja keretäit ta juba teadis, et ronimisega kaasneb keretäis. Nüüd vahetati viiest ahvist järgmine taas uue vastu välja. Temagi läks redeli juurde ja temagi sai peksa. Ka esimene uustulnuk võttis tema karistamisest vaimustusega osa! Nii vahetati esialgu puuris olnud ahvidest välja ka kolmas, siis neljas ja viimaks viimane viieski. Iga kord kui uus ahv redeli juurde läks, ründasid teda teised. Suuremal osal ahvidest, kes teda kolkisid, polnud õrna aimugi, miks ei tohi redelist üles ronida või miks nad redelist ronijat kolgivad. Meenutame, et pärast kõigi esialgu puuris olnud ahvide väljavahetamist pole ainsatki puuris olevat looma külma veega pritsitud. Sellegipoolest ei lähe enam ükski neist isegi redeli ligi, et banaani järele ronida.
Miks siis? Sest nad teavad, et selline on tava! Aga mida teevad “kogemusega” ahvid mujal, seda võime üksnes oletada.

Fox kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:48

ega sa juhuslikult toompeal leiba ei teeni?

Jah, kui keegi end Eestis üldjoontes hästi tunneb, siis järelikult külakurnaja!

Jesper kirjutas: ↑16 Okt 2023, 22:06

Fox kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:48

ega sa juhuslikult toompeal leiba ei teeni?

Jah, kui keegi end Eestis üldjoontes hästi tunneb, siis järelikult külakurnaja!

Ma tunnen ka end üldjoontes hästi ja põhimõtteliselt kannataks oma peres oleva 5 sõidukiga selle tulevase maksu vabalt ära.
Aga kui vaatan kuidas on elu eesti "suurlinnadest" väljaspool siis ma julgeks küll öelda et üle poole eesti elanikest väga hea eluga kiidelda ei saa. Palju käiakse välismaal leiba teenimas või on siis päriselt juba võõrsile jäädudki. Ju siis midagi nende jaoks on seal välismaal paremat
Ehk siis minu jutu mõte oli selles pigem, et Tallinn vs välismaa võrdluse asemel tasub algatuseks võrrelda kuidas on elu näiteks Tallinn vs Antsla. Ma kardan et selliste rahakogumismanöövritega jääb meie riigis neid maksumaksjaid üksjagu vähemaks.

Jesper kirjutas: ↑16 Okt 2023, 21:12

Või kindlasti on Eesti tervishoiusüsteemil ka kõvasti arenguruumi, aga siinsamas Lätis käivad riigiarsti juures ainult reaalselt miinimumpalgalised, sest see süsteem on nii pekkis lihtsalt, keskklassi jaoks on reaalne ainult erameditsiin - ise veel kannatad ära, a kuidas meeldiks näiteks lapse kõrge palaviku korral paar sotti lauale panna, et keegi sellega tegeleks?

Ma ei laida meie tervishoidu sugugi, aga meil on ka kahjuks nii, et kergete lugude ja surmatõvega saad abi, aga vahepealsete krooniliste asjadega jäädki ootama ja väljapääs on erameditsiin. Omal pole vaja olnud, aga põlves vesi või selg pekkis, siis palju õnne. Ooteajad minimaalselt pool aastat kui niigi hästi.

Fox kirjutas: ↑17 Okt 2023, 08:53

Ehk siis minu jutu mõte oli selles pigem, et Tallinn vs välismaa võrdluse asemel tasub algatuseks võrrelda kuidas on elu näiteks Tallinn vs Antsla. Ma kardan et selliste rahakogumismanöövritega jääb meie riigis neid maksumaksjaid üksjagu vähemaks.

Saan kitsikusest loomulikult aru ja nean riigi põhjatut rahanälga, kõrvutades seda absoluutse visioonitusega, maapõhja. Aga küsin ka retooriliselt, et palju Antslas üldse maksu makstakse? Mina taon need Antsla teed ja haiglaarved samamoodi kinni, nagu sina. Aga väikelinna lillepoes on raudpolt ümbrikupalk.

Tõsi, maakohtades on haltuurat palju, kuidagi tuleb ju ellu jääda.
Aga minuarust kaval poliitik oleks selle raha kuskilt mujalt kaudsel teel maksumaksja käest välja pigistanud ja rahvas oleks vaikselt edasi rüganud.
Auto on paljude eestlase jaoks üpris püha asi, kui selle koha pealt kuidagi piirama ja pigistama hakatakse on viha ja solvumine suur ka keskklassi seas. Umbes samal tasemel nagu lastetoetuste kärpimine (lastega perede jaoks muidugi).

Palun aidake "kannatan ära" loogikaga reele

Ma nimelt kannataks häda korral ära ka telgis elamise ning tõenäoliselt kui telk töökohale lähemale sättida võiks sõidukid ära utiliseerida. Kui veel mõned eurikud tööandjalt leiva jaoks saaks, siis oleks "ära kannatamine" lähedal maksimaalsele tasemele. See aga on minu jaoks veidral kombel pöördvõrdeline soovitule, seetõttu ma selle loogikaga siin puntras oleng.

Mul nimelt on kuidagi selle "ära kannatamisega" suur probleem, sest iga uue asja "ära kannatamine" vähendab nii minu kui ka minu järelkasvu ja teiste pereliikmete heaolu. Ei- see ei tähenda, et suisa nälga või telki jääksime vms. Aga ilmselt jäävad ära mõned kinokülastused või mõned paremad rõivad või restorani külastus või mõni kõik hinnas reis erdoganimaale vms. Ükskõik mismoodi ka matemaatikat teha siis miinus tehe vähendab ka keskklassi ostujõudu.
Eestlasele kombekohaselt lööme vastu rinda ja mõmiseme, et " kannatame ära".
Kas laulurahva kannatus ka kunagi katkeb? Või miks üldse kannatama peab? Kui siiani on võimalik omada täpselt nii palju ja nii suuri sõidukeid kui keegi oma hobile, tööle, või vajadusele vastavalt oluliseks peab, siis mis häda on kuskil kõrgemal kellegi arvata, et seda tuleb kärpima hakata (kannatamise karikasse on möödapääsmatu vajadus lisa valada)?

Täiesti vabalt võib olla, et olen ullike, kes ei taha kannatada kuigi peab ja lihtsalt ei saa aru, et peab. (jääkuubikul puntras üle ääre kukkumise vältimiseks üksteisest kinni hoidvad pingviinid ning muidu tuleb puutin lugu ei aita arusaamisele lähemale, seega seda pole mõtet pakkuda)

Madlobster kirjutas: ↑17 Okt 2023, 12:31

Palun aidake "kannatan ära" loogikaga reele

Ma nimelt kannataks häda korral ära ka telgis elamise ning tõenäoliselt kui telk töökohale lähemale sättida võiks sõidukid ära utiliseerida. Kui veel mõned eurikud tööandjalt leiva jaoks saaks, siis oleks "ära kannatamine" lähedal maksimaalsele tasemele. See aga on minu jaoks veidral kombel pöördvõrdeline soovitule, seetõttu ma selle loogikaga siin puntras oleng.

Mul nimelt on kuidagi selle "ära kannatamisega" suur probleem, sest iga uue asja "ära kannatamine" vähendab nii minu kui ka minu järelkasvu ja teiste pereliikmete heaolu. Ei- see ei tähenda, et suisa nälga või telki jääksime vms. Aga ilmselt jäävad ära mõned kinokülastused või mõned paremad rõivad või restorani külastus või mõni kõik hinnas reis erdoganimaale vms. Ükskõik mismoodi ka matemaatikat teha siis miinus tehe vähendab ka keskklassi ostujõudu.
Eestlasele kombekohaselt lööme vastu rinda ja mõmiseme, et " kannatame ära".
Kas laulurahva kannatus ka kunagi katkeb? Või miks üldse kannatama peab? Kui siiani on võimalik omada täpselt nii palju ja nii suuri sõidukeid kui keegi oma hobile, tööle, või vajadusele vastavalt oluliseks peab, siis mis häda on kuskil kõrgemal kellegi arvata, et seda tuleb kärpima hakata (kannatamise karikasse on möödapääsmatu vajadus lisa valada)?

Täiesti vabalt võib olla, et olen ullike, kes ei taha kannatada kuigi peab ja lihtsalt ei saa aru, et peab. (jääkuubikul puntras üle ääre kukkumise vältimiseks üksteisest kinni hoidvad pingviinid ning muidu tuleb puutin lugu ei aita arusaamisele lähemale, seega seda pole mõtet pakkuda)

Kui sa lähed õhtul õllekasse, siis seal on iga 4. või 6. (ei viitsi otsida andmeid) avaliku sektori töötaja. Erasektori jorsid peavad tegema midagi, mille müügist jagub neile endile palgaks, peremehele midagi ning lisaks veel need avaliku sektori tüübid. Avaliku sektori omad, siis õpetavad, päästavad ja püüavad pätte + veel mingid olulised tegevused. Paraku meie erasektor treib küünlajalgu, teeb odavaid patju või saepurust mööblit. Kui nüüd õlle hind tõuseb ja kõik küsivad palka juurde, siis avalik sektor tõstab mingit maksu või mõtleb uue välja. Aga erasektoril on väga keeruline oma saepurumööblit või küünlajalga kallimalt müüa. Kui leiaks kulda ja teeks kullast küünlajalgu, siis saab erasektor kenasti palka tõsta. Paraku lajatab kõrtsmik ka õllele jälle otsa - avalik sektor kergitab oma palka, ehk siis mõtleb jälle mingi maksu välja. Ilmselt on viga ikkagi selles, et seal õllekas on ühe erajorsi kohta liiga palju avalikke jorsse.

Kes ise ei ole selle peale tulnud, siis mina soovitan kandideerida avalikku sektorisse - edasi on elu nagu lill

Maaks kirjutas: ↑17 Okt 2023, 13:19

Kes ise ei ole selle peale tulnud, siis mina soovitan kandideerida avalikku sektorisse - edasi on elu nagu lill

Hea meelega liiguks avalikku sektorisse selle kõige ostsesemalt maksumaksja kukil elava ameti peale e. riigikogujaks. Kahjuks on minu vaated isegi vihatud neljatähelise lühendiga erakonna jaoks liiga ekstremistlikud.

Assamait kirjutas: ↑17 Okt 2023, 16:12

Hea meelega liiguks avalikku sektorisse selle kõige ostsesemalt maksumaksja kukil elava ameti peale e. riigikogujaks. Kahjuks on minu vaated isegi vihatud neljatähelise lühendiga erakonna jaoks liiga ekstremistlikud.

Põhjus, miks sa poliitikas pole paistab siin kõigile kaugelt välja: sa ei pea ju ausalt rääkima millised on sinu veendumused ja arusaamad, sa pead rääkima seda, mida sinu valijaskond ja kaasvõtlejad kuulda tahavad. Õhtul punkris, valitud sõpradega arendad oma ekstremistlikke vaateid ja meisterdad pomme. Valijate ja parteikamraadidega kohtud lips ees ja õiged sõna huulil.
Mis siin siis nii keerulist on?