Kas hapukapsas on aedvili või juurvili? No kapsas ise kasvab loomulikult põllul ja üldjuhul peetakse seda aedviljaks ehk köögiviljaks. Kui aga kapsas pannakse hapnema keldrisse (allpool maapinda) kas siis hapukapsast võib lugeda juurviljaks?

Kui velje laius 19 cm siis mis mõõdus rehv normaalne peale panna? (autol)

Normaalne milleks ? Võid panna 195 kuni 225, oleneb rehvist.

Melx kirjutas:

Normaalne milleks ? Võid panna 195 kuni 225, oleneb rehvist.

195/65 -velgedele käivad rehvid peale ,et oleks parem sõita

Osavad sõidavad ka ilma rehvideta, rehvid käivad pigem selleks, et veljed kauem vastu peaks .

Huvitav, kas margikohased svammid pesevad ka oluliselt paremini? Kui nii, siis on vähemalt BMW meestel võimalus oma ratas kooralikult puhtaks saada.
Kas see svamm annab kõige parema tulemuse margikohase vee ja shampooniga või kõlbab ka tavaline kraanivesi?
http://www.bmw-motorrad-store.co.uk/bmw-sponge.html

Enda autole ja rattale svammiga küll ei lähene, kasutan "Leopoldi kasuka" sarnast kinnast. Svammiga ainulk ehk pigitäppide üksik eemaldamine, aga mitte üldpesu.

macintosh kirjutas:

Huvitav, kas margikohased svammid pesevad ka oluliselt paremini? Kui nii, siis on vähemalt BMW meestel võimalus oma ratas korralikult puhtaks saada.
Kas see svamm annab kõige parema tulemuse margikohase vee ja shampooniga või kõlbab ka tavaline kraanivesi?
http://www.bmw-motorrad-store.co.uk/bmw-sponge.html

Motorexi vesi, 22 euri liiter. Vastasel juhul kaotab garantii kehtivuse.

kalmer1989 kirjutas:

Kui velje laius 19 cm siis mis mõõdus rehv normaalne peale panna? (autol)

Kui seda veljemõõtu autotootja mudelikohases nimekirjas pole (?) siis ma prooviks margifoorumist otsida-küsida.

Mida paganat tähendab fiksnumbrile helistades operaatoripoolne teade "HETKEL TE EI SAA ÜHENDUST soovitud numbriga, proovige hiljem uuesti" ? Inimene on toru hargilt ära jätnud, pistikust välja tõmmanud?

bitter kirjutas:

Mida paganat tähendab fiksnumbrile helistades operaatoripoolne teade "hetkel te ei saa ühendust soovitud numbriga, proovige hiljem uuesti" ? Inimene on toru hargilt ära jätnud, pistikust välja tõmmanud?

Kas tegu on üksiknumbriga või mitme IP-telefoniga lokaalvõrgu ruuteri taga? Kui sellised teated kord on, kord pole, ja telefonidega peaks kõik korras olema, siis on viga ilmselt valesti konfitud ruuteris.

bitter kirjutas:

kalmer1989 kirjutas:

Kui velje laius 19 cm siis mis mõõdus rehv normaalne peale panna? (autol)

Kui seda veljemõõtu autotootja mudelikohases nimekirjas pole (?) siis ma prooviks margifoorumist otsida-küsida.

See on 7,5 tolli laiust ja netis on tabeleid küll. Esimesel ettejuhtuval peetakse 205-215 kõige paremaks rehvilaiuseks sellele veljele. GOOGLE!

Palju on ühe 800se Kawasaki Vulcani hind umbes? 2000, 2500, 3000?
Üks tegelane müüb 3700ga, ratas meeldib ja plaaniks ühendust võtta aga hind tundub vist mingi nali olevat.

kurihiir kirjutas:

Palju on ühe 800se Kawasaki Vulcani hind umbes? 2000, 2500, 3000?
Üks tegelane müüb 3700ga, ratas meeldib ja plaaniks ühendust võtta aga hind tundub vist mingi nali olevat.

Kõik oleneb ju... Mis aasta masin ja mis seisukorras... Teisi samaväärseid masinaid peaks otsima müügiportaalidest vms - saad umbkaudse turuhinna kätte ja nondega võrdluse ise teha...
Mingi 94.a. Vulcan 750 44kW on müügis 2800ga (soodushind 2190)...

Miks mu pulmarallile vesi peale tõmmati? On üks küsimus ja teine küimus puudutab maanteedel olevaid liiklustiheduse loendureid (risti üle tee veetud 2 voolikut/juhet/kaablit). Nimelt huvitab mind nende tööpõhimõte, kuidas asi töötab?

Loff kirjutas:

Miks mu pulmarallile vesi peale tõmmati? On üks küsimus ja teine küimus puudutab maanteedel olevaid liiklustiheduse loendureid (risti üle tee veetud 2 voolikut/juhet/kaablit). Nimelt huvitab mind nende tööpõhimõte, kuidas asi töötab?

1. Kas sa oleksid soovinud oma koerapulmale personaalset teemat?
2. Kahe kaabliga saab mõõta:
3. sõiduki kiirust
4. sõiduki tüüpi (telgede arv)
5. sõidusuunda
   Piesolelektilised andurid kaabli sisemuses annavad ülesõidul elektilise impulsi. Mõõdetakse impulsside saabumise ajavahet kaabli ületusel. Tarkvaralised algoritmid oskavad arvutada saadud andmetest kiiruse, teljelisuse ja teljevahe ning selle järgi panna paika ka sõiduki klassi.

kuidas need suudavad vahet teha pikal rekkal (2 silda ees, 2 taga) ja kahel üheteise järel tihedal kannul oleval sõiduautol?

tazavi kirjutas:

kuidas need suudavad vahet teha pikal rekkal (2 silda ees, 2 taga) ja kahel üheteise järel tihedal kannul oleval sõiduautol?

piezo annab suurema surve korral rohkem voolu

macintosh kirjutas:

Loff kirjutas:

Miks mu pulmarallile vesi peale tõmmati? On üks küsimus ja teine küimus puudutab maanteedel olevaid liiklustiheduse loendureid (risti üle tee veetud 2 voolikut/juhet/kaablit). Nimelt huvitab mind nende tööpõhimõte, kuidas asi töötab?

1. Kas sa oleksid soovinud oma koerapulmale personaalset teemat?

2. Kahe kaabliga saab mõõta:

3. sõiduki kiirust

4. sõiduki tüüpi (telgede arv)

5. sõidusuunda
   Piesolelektilised andurid kaabli sisemuses annavad ülesõidul elektilise impulsi. Mõõdetakse impulsside saabumise ajavahet kaabli ületusel. Tarkvaralised algoritmid oskavad arvutada saadud andmetest kiiruse, teljelisuse ja teljevahe ning selle järgi panna paika ka sõiduki klassi.

1. Ei ma nüüd nii suure kella külge seda ka ei tahtnud panna.

2. Ah või nii, no sellisel juhul on pilt selge.

Loff tänab.

Aga huvitav, kui mõni tsiklimees tagarattal üle liiklusloenduri voolikute laseb, milliseks sõidukiks see juhtum siis kvalifitseeritakse? Kas mingiks üherattaliseks UFO-ks või liigitub lihtsalt lollakate ja ajuvabade kilda?

Ilmselt jäetakse sellised kõrvalekalded loendusest välja.

nonii aiandusspetsialistid! tormiga murdus üks astelpaju puu teise peale(isane emase otsa)emane jäi terveks,aga juured maru nõrgakesed,vajus jubedalt ära. sikutasin ta koormarihmaga uuesti enam vähem loogilisse asendisse püsti. küsimus siis selline,et kui ta mul nüüd on seal koormarihma pinge all näiteks kevadeni,kas on lootust,et seisab omal jõul kenasti edasi,kui rohma järgi lasen?

pühak kirjutas:

Aga huvitav, kui mõni tsiklimees tagarattal üle liiklusloenduri voolikute laseb, milliseks sõidukiks see juhtum siis kvalifitseeritakse? Kas mingiks üherattaliseks UFO-ks või liigitub lihtsalt lollakate ja ajuvabade kilda?

Lisaks jääb veel võimalus tavalise 4-rattalisega neid voolikuid diagonaalis ületada... BTR?

Aivar123 kirjutas:

pühak kirjutas:

Aga huvitav, kui mõni tsiklimees tagarattal üle liiklusloenduri voolikute laseb, milliseks sõidukiks see juhtum siis kvalifitseeritakse? Kas mingiks üherattaliseks UFO-ks või liigitub lihtsalt lollakate ja ajuvabade kilda?

Lisaks jääb veel võimalus tavalise 4-rattalisega neid voolikuid diagonaalis ületada... BTR?

Ja võid veel pidada oma tsikli või auto nende voolikute juures kinni ja hakata niisama voolikute peal trampima lootuses, et süsteem ennast segi kammib.

pühak kirjutas:

Aivar123 kirjutas:

pühak kirjutas:

Aga huvitav, kui mõni tsiklimees tagarattal üle liiklusloenduri voolikute laseb, milliseks sõidukiks see juhtum siis kvalifitseeritakse? Kas mingiks üherattaliseks UFO-ks või liigitub lihtsalt lollakate ja ajuvabade kilda?

Lisaks jääb veel võimalus tavalise 4-rattalisega neid voolikuid diagonaalis ületada... BTR?

Ja võid veel pidada oma tsikli või auto nende voolikute juures kinni ja hakata niisama voolikute peal trampima lootuses, et süsteem ennast segi kammib.

On täiesti võimatu leiutada midagi lollikindlat, sest lollid on harukdaselt leidlikud.
-Murphy seadused-

Võibolla ka rumal küsimus aga millest teha paadimootorile (Veterok 12) plokikaane tihendit? Seda tihendit kuskilt välja võluda ei ole õnnestunud. Raudasbestile pääseks isegi ligi aga teema on just nendes plekist rõngastes, mis plokikaanetihenditel on silindri avade ääres. Kui teeks vase lehest tihendi terves tükis? Või on mingeid muid võimalusi veel. Kuna mul turboga autot ei ole siis millest kõvad turbotajad plokikaanetihendeid teevad, et need vahelt minema ei lendaks nagu seda teeb tavaline tihend?

Olin kunagi ühe Alfaga hädas kaanetihend kutu ja uut polnud too aeg saada, sai siis vana tihend sedasi seest puhtaks lõigatud, et vana tihend jäi vee ja õlikanaleid tihendama, hülsi serva sai tehtud punasest vasest rõngad, mingi 0,2mm paksemad kui tihend. Vaskrõngad prenneriga punaseks ja õlisse, et pehmeks läheks. Ja siis kogu kupatus kokku. Kestis mis hirmus, sai sõbrale veel maha müüdud se masin sõber ei andnud ka armu aga kokku jäi. Sul vast kannataks ka silindri servadesse vask panna ja ülejäämud värk siis raudaspestist või miskist muust tihendimaterjalist. Sõber viskas veteroki jala peale muruniitja mootori, lükkab lootsikut küll. Vaskrõngad said treipingis vaskplekist välja treitud, kuna õige paksusega vaske polnud siis sai erineva paksusega rõngad panna omavahel kokku.

Loff kirjutas:

Võibolla ka rumal küsimus aga millest teha paadimootorile (Veterok 12) plokikaane tihendit? Seda tihendit kuskilt välja võluda ei ole õnnestunud. Raudasbestile pääseks isegi ligi aga teema on just nendes plekist rõngastes, mis plokikaanetihenditel on silindri avade ääres. Kui teeks vase lehest tihendi terves tükis? Või on mingeid muid võimalusi veel. Kuna mul turboga autot ei ole siis millest kõvad turbotajad plokikaanetihendeid teevad, et need vahelt minema ei lendaks nagu seda teeb tavaline tihend?

Mõned turbotajad lõikavad teinekord vesilõikuses vasest, noolutatakse, kanalite ümber liim ja kinni. Kui saad joonise teha, siis PM, saaks lõigatud.
Selline?

pyta kirjutas:

nonii aiandusspetsialistid! tormiga murdus üks astelpaju puu teise peale(isane emase otsa)emane jäi terveks,aga juured maru nõrgakesed,vajus jubedalt ära. sikutasin ta koormarihmaga uuesti enam vähem loogilisse asendisse püsti. küsimus siis selline,et kui ta mul nüüd on seal koormarihma pinge all näiteks kevadeni,kas on lootust,et seisab omal jõul kenasti edasi,kui rohma järgi lasen?

Mõtle ise ka kaasa. Puu seisab püsti ikka oma juurte najal. Kui juured rebitud tava asendist teise asendisse, on neist osa kindlasti pooleks või mullas teise asendisse kistud. Puul pole mälu, millisesse asendisse ta istutati. Kui hoiad rihmaga kuni järgmise sügiseni, siis ehk jõuab rebenenud juurte asemele midagi uut kasvatada, mis hoiaks teda sellises(püstisemas) asendis, aga siiski vähe usutav, sest suurte ja hoidvate juurte kasv ikka väga aeglane.
Pead ikka rihmaga mitu aastat soovitud asendis hoidma, enne kui soovitud asend fikseerub. Tõenäoliselt ei jäägi ta sinu soovitud asendisse ilma toeta püsima. Veidi aitab, kui kevadel kärbid tal oksi madalamalt poolt, et raskus keskme muutmisega tasakaalu tüve suhtes muuta.
Aga paju teadaolevalt kiire juurduma ja võid kõrvale uue oksa maasse tsurgata, kui see piisavalt suureks sirgunud, nüsi vana kõverik maha.

MotoMell kirjutas:

Loff kirjutas:

Võibolla ka rumal küsimus aga millest teha paadimootorile (Veterok 12) plokikaane tihendit? Seda tihendit kuskilt välja võluda ei ole õnnestunud. Raudasbestile pääseks isegi ligi aga teema on just nendes plekist rõngastes, mis plokikaanetihenditel on silindri avade ääres. Kui teeks vase lehest tihendi terves tükis? Või on mingeid muid võimalusi veel. Kuna mul turboga autot ei ole siis millest kõvad turbotajad plokikaanetihendeid teevad, et need vahelt minema ei lendaks nagu seda teeb tavaline tihend?

Mõned turbotajad lõikavad teinekord vesilõikuses vasest, noolutatakse, kanalite ümber liim ja kinni. Kui saad joonise teha, siis PM, saaks lõigatud.
Selline?

Ei ole selline, pildiaparaati käepärast ei ole ja netist ei viitsi hetkel otsida aga minu oma kinnitub 10 tikkpoldiga.

macintosh kirjutas:

Loff kirjutas:

Miks mu pulmarallile vesi peale tõmmati? On üks küsimus ja teine küimus puudutab maanteedel olevaid liiklustiheduse loendureid (risti üle tee veetud 2 voolikut/juhet/kaablit). Nimelt huvitab mind nende tööpõhimõte, kuidas asi töötab?

1. Kas sa oleksid soovinud oma koerapulmale personaalset teemat?
2. Kahe kaabliga saab mõõta:
3. sõiduki kiirust
4. sõiduki tüüpi (telgede arv)
5. sõidusuunda
   Piesolelektilised andurid kaabli sisemuses annavad ülesõidul elektilise impulsi. Mõõdetakse impulsside saabumise ajavahet kaabli ületusel. Tarkvaralised algoritmid oskavad arvutada saadud andmetest kiiruse, teljelisuse ja teljevahe ning selle järgi panna paika ka sõiduki klassi.

Peaaegu õige. Nimelt mõõdetakse ka telje kaalu. Sellest koostatakse antud teelõiku läbiva liiklusvoo statistiline telje kaal ja telgede arv (AKÖL- autode keskmine ööpäevane liiklussagedus). Teede projekteerimise normides on arvestuslik telje kaal (arvestuslik raskeliikluse osakaal) ja sellest tulenevalt arvutatakse katte konstruktsioonide eripärad jne.

Soovitan enda harimiseks lugeda ka http://liiklushunt.blogspot.com/