puhas, soe ja valge suur ruum - Ei kõla ju üldse keeruliselt.
Samas, kui City24's teha kiire otsing, siis esimesed reaalsed ruumid, milles saaks kohe ilma suure remondita alustada, on 1200 + KM + kõrvalkulud + küte
Suurusega 10 max 15 tsiklit.
Ehk siis palju reaalsem tunduks äriidee, kus koha maksumus on sinna 250 suurusjärku ja põhirõhk olekski sellel, et seal on suurte rindadega administraatoritsikk, tasuta kohvi, külmad õlled kapis (tasulised), diivan, suur telekas ja piljardilaud.
a'la kutsetega klubi stiilis "kui pead küsima, mis see maksab, siis pole see sulle"

will111 kirjutas:

Lihtsalt mingisugune enamvähem suurusjärku jääb võrdlus, mul on isiklik garaaz _20ruutu, kusjuures osa sellest on mingite maast laeni objektide all kinni. Olen seal hoidnud kuni 4 ratast ja 1-2 kallal saab suht vabalt samaaegselt töötada.

Rattaga kallal on hea töötada, kui ikka 360 kraadi saad rattale tiiru peale teha. Paned igasugu lauad, kapid, tehnika juurde ja saadki kenasti umbes suurusjärk _15m2 ratta kohta. Ehk ongi, et 10m2 läheb ratta alla ja 5m2 ühiskasutatava ala alla.
Muidugi saab rattad nagu silgud karpi pakkida ja kui ruumis kõrgust on, siis veel mitmele tasandile sättida, kui eriti hulluks minna. Kui tõesti rattad pigem niisama hoiustamiseks, siis jah saab ka vähesema ruumiga hakkama ala rattaid hoitakse kalasabana mõlemal pool seina ja keskel ala toimetamiseks. Kõik oleneb siiski sellest, et mis ja kui palju rataste korral nokitsetakse.

Anyway endal isiklik garaaž 28m2 ja üle kahe ratta korraga sinna mingi trikiga toimetama ei mahu. Proovitud, kirutud ja testitud. Lõpptulemus on ikka, et ajasin ühe ratta garaazi ette ära, et vabalt toimetada saaks. Juba garaazi pikkusest tuleb puudus ja kõrvuti ei pane ka kahte laiali ratast ära. Ruumis töölaud ja kaks kappi. Kui igasugu kappide jne ala maha arvestada, siis ongi 20m2 nn vaba liikumise ala.
Oi kuidas tahaks garaaži diivanit ja õlledele külmkappi panna, aga no lihtsalt pole põrandapinda selle jaoks.

Rasmuse välja käidud 50 eur kuus näkku sellise ruumi eest on siiamaani minu arust kõige objektiivsem number.

Eks lõpuks on muidugi kõik kõigi üksikisikute isiklike soovide, vajaduste ja nõuete küsimus. Leidub ju ka mitte vähe inimesi, kes väidavad, et neile on lihtsalt elamiseks/olemiseks vaja min ₁₀₀ ruutu pinda per nose jne.
Mina näiteks ei kujuta ette, mida teha ruumiga umbes 5 meetrit korda 6 meetrit (see on enamvähem siis 28 ruutu) ühe mootorratta ümber. Kas seal on vaja tantsu lüüa või trenni mõttes võimalikult pikalt ühest seinast teise erinevaid tööriistu toomas käia. Aga nii ongi, et kõigil ilmselt üsna erinev arusaam sellest vajalikust (või minimaalsest) ruumist. Ja see on juba omaette üks üsna tõsine küsimärk sellise kommuuni juures. Mõni tahab saada oma ratta ja tegemiste jaoks isiklikud 30 või miks mitte ka 50 ruutu pinda, mõni teine arvab, et talle piisab 4 ruudust ratta hoidmiseks ja vajadusel keti õlitamiseks või õli vahetamiseks küll ja veel. Sealt tuleb pehmelt öeldes päris muljetavaldav käär sisse ka selles osas, et mida keegi sellise koha või teenuse eest kuus maksta tahaks.

Aga minu üldisem point oligi selles, et lihtsalt hoidmiseks ei pea iga ratta ümber olema hullu hulka ruumi. Hoidmise ala ja ehitamise ala võivad olla ka kasvõi eraldi ruumid. Viimase häda korral kasvõi eraldi (kuu)tasuga vms.
Mis rahalist poolt ja igasuguseid kinnisvaraportedest võetud näidisdiile puudutab siis mulle pigem tundub, et sellise klubi realiseerimine on usutavam ja tehtavam siis kui kellelgi on juba mingit otsapidi olemas mingi sobiv ruum, või siis kasvõi näiteks mingisugune nö. hea leping kuskil sobivas kohas. Aga eks tallinna tohutu moderniseerumise tulemusena on iga päevaga aina vähem selliseid "vanu peldikuid" nurga taga. See maa asendub vaikselt kõik uute ja vägevate kortermajadega ja seal majade all maksab ruutmeetrite koht oma lubeladida hoidmiseks ka 30000euri

Tehniline nüanss. Ka MTÜ's saab "kasumi" "omanike" taskusse vajadusel nihutada.

piiks kirjutas:

Tehniline nüanss.

Seletad äkki lähemalt?

Mingi aeg tagasi sai sarnasest asjast unistatud ja tänaseks on see teoks saanud.
Tallinnas Pirital 70m2 küttega, valvega, puhas ja valge ruum kuhu lisaks sai ehitatud juurde peldik ja dušš, kraanikauss ja pesumasin.
Olemas ka külmik õlle jaoks, kohvimasin, musabox ja ehk peagi ka telekas seinale. Seda kõike saab nautida diivanil istudes.
Tänaseks on see jagatud kahe enduurohundi vahel, aga oleme valmis huviliste osas laienema, et kulusid mõistlikumalt jagada.

Renditöökojana välja ei paku, pigem püsielanikule või siis hoiustamise võimalusena.

Huvi korral privasse ja seal muud detailid paika.

Mingi osa motoklubidest ju tegutsebki, nagu kommuunigaraaž-töökoda. Sellele lisaks sõidetakse ja pidutsetakse samuti koos. See mingi teine osa jälle teevad pätti koos.

Macintosh kirjutas:

piiks kirjutas:

Tehniline nüanss.

Seletad äkki lähemalt?

1. ostetakse liikmetele MTÜ tegevusega seonduvat nänni, mis sobib kulusse kanda. Tavaline asi ju, et nii mõnigi MC ostab teenitud tulu eest liikmetele varustust näiteks.

2. Tõstetakse raha läbi mõne OÜ välja.

Seda tuleb case by case vaadata, et oleks poliitiliselt, juriidiliselt, moraalselt, maksualaselt, jne korrektne.

Premium1 kirjutas:

Mingi aeg tagasi sai sarnasest asjast unistatud ja tänaseks on see teoks saanud.
Tallinnas Pirital 70m2 küttega, valvega, puhas ja valge ruum kuhu lisaks sai ehitatud juurde peldik ja dušš, kraanikauss ja pesumasin.

Mis teil kogukuluks tuleb?

Teen siinkohal veelkord üleskutse kõikidele, kes võiksid soovida kaasa löömast, kui tuumikseltskond või osaleda hooajati ja väiksemas mahus. Sellisel juhul saab teha ühise töögrupi ja selgitada välja soovid, vajadused ning võimalusel tegudeni jõuda. Kontakt minuga, erasõnumiga, võid siia teemasse ka oma huvist märgi maha jätta - võtan ise ühendust.

Lembit kirjutas:

Minuarust taandub see küsimus laias laastus selliseks küsimuseks:
Kui palju on leida "kliente", kes on nõus umbes selliste tingimustega:

• Koht maksab 100/kuus (ca 10 - 15m2 per ratas)
• Makstakse aastaringselt

Mul isiklikult ei lähe 1200 eur aastas tsikli hooldusele isegi siis, kui kõik meistrite juures teha. Sellise hinnaga ei oma see mingit mõtet.

Õhku visatud idee üheks oluliseks osaks ongi kolme sorti asjaosalised: aastaringsed tuumikmeistrid (nn tsikliehitaja), väikse osakoormusega nokitsejad, kes käivad ehk paar korda kuus või ka ainult talveks saabuv talvituja. Ilmselegelt maksavad vähemate õiguste ja vajdustega isikud ka vähem. Lihtsalt oletame, et talvituja maksab hooaaja välisel ajala ntx 20-30€/kuu ja saab vajadusel ka talvel tsikli juures nokitsemas käija. "Nokitseja" on enam vähem hübriid eelnevast, selle erinevusega, et ta teab juba ette, et tahaks regulaarselt iga paari nädala takka tunni-kaks-kolm tsikli juuures nokitseda. Need talvised parkijad, kel oma garaazi pole, maksavad üldjuhul oma tsikli ületalev hoidmsie eest ligikaud samas määras.
Kui tuumikusse liituks veel mõni tegelane, kes täna kusagil maaalauses garaazis üksiküritajan tiklitöökoda peab siis saab enamus kevadisi talvitujiad endale ka kohe võimaluse kevadiseks hoolduseks. Sellisel juhul meigib see kõik minu silmis vägagi senssi.

AnTyx kirjutas:

Lembit kirjutas:

Minuarust taandub see küsimus laias laastus selliseks küsimuseks:
Kui palju on leida "kliente", kes on nõus umbes selliste tingimustega:

• Koht maksab 100/kuus (ca 10 - 15m2 per ratas)
• Makstakse aastaringselt

Mul isiklikult ei lähe 1200 eur aastas tsikli hooldusele isegi siis, kui kõik meistrite juures teha. Sellise hinnaga ei oma see mingit mõtet.

Ma sel aastal pole ise oma garaazis tsikliga midagi teinud,aga lasin klapid ära regullida,mootori keti vahetada,hoolduse teha ja tagarehvi vahetada.Kokku kulu suurusjärk alla 300€.
Eelmisel aastal vahetasin ise karpade sisud ja paigaldasin lisatuled,tegin hoolduse,tegin suts uut juhtmestikku ning veel siit sealt ratta juures modimist. Lasin istme uuesti nahatada ja uue põhja tegin.Reaalset tööaega kõigele kokku äkki 3-4 tööpäeva.
Ehk kohe kuidagi ei lähe isegi sinna 1200.- ligidale.

Mis asja alustusse puutub,siis äkki on mingit kohaliku omavalitsuse toetust või ettevõtlustoetust või mida iganes muud toetust võimalik saada,et asja käima tõmmata. Edasisteks kuludeks ja tegijatele tasuks on juba lihtsam eelarvet teha. Kindlasti on raskem seda toetust saada Tallinnas ehk paljud toetused välistavad pealinna.

Kui kohta silmas pidada,siis näiteks Osmussaare teele Päästeameti kõrvale ehitatakse mingit auto-moto ettevõtetejaoks uut hoonet.Mis maksab ei tea,aga nägin reklaami.

Kas see asi ei võiks mahtuda Biker.ee(Biker Home) egiidi alla ja rahastust võiks pakkuda ka siinsed toetajad nö annetuse korras. Mina küll teeks mingi sümboolse summa igal aastal,isegi kui reaalselt ruume ei kasutaks,aga käiks selle eest vahel niisama sooja õhku suust välja ajamas ja vaatamas mida teised teevad(kui teevad).

See üritus ongi mõeldud neile kes tahavad midagi muud kui lisatulesi rattale külge kruvida ja omada suts erinevat ratast kui poes letil.Kuna kõik ei ole nii tublid et omale eramaja ja garaažisinna juurde ehitada siis korteris elutsejate jaoks on see mõistlik lahendus.Ja kui teistpidi juurelda siis selle jaoks erakat ehitada et garaažis nokitseda on sitaks kulukam kui see rendisumma.
Mul oma kõige vanema ratta juures nt.pole midagi teha peale õli vahetuse ja keti määrimise.

AnTyx kirjutas:

Lembit kirjutas:

Minuarust taandub see küsimus laias laastus selliseks küsimuseks:
Kui palju on leida "kliente", kes on nõus umbes selliste tingimustega:

• Koht maksab 100/kuus (ca 10 - 15m2 per ratas)
• Makstakse aastaringselt

Mul isiklikult ei lähe 1200 eur aastas tsikli hooldusele isegi siis, kui kõik meistrite juures teha. Sellise hinnaga ei oma see mingit mõtet.

Eks oleneb natuke, mida see raha sisaldab, aga üldjoontes olen ma sinuga nõus. Kliendi poolelt vaadates tõesti ei ole nagu mingit mõtet...

Samas, kui ma olen kolm korda olnud sarnases ürituses "teenusepakkuja" poolel (ehk siis see mees, kes ruumiga seotud kulud maksab rendileandjale) ja sellega seoses kaks korda pidanud märkimisväärse osa oma isiklikust varast maha müüma, et mitte võlgu jääda rendileandja ees, siis muudel tingimustel see lihtsalt ei tööta. Või, noh, töötab selle lamba arvelt, kes annab ruumide rendilepingule allkirja.
Ja isegi nende hindade juures on see heategevus selles mõttes, et jahmerdamist on täpselt samapalju, kui jooksutada mingit enda ettevõtet, aga isegi mitte kasum, vaid kate on null.
Neid küsimusi, mis vajavad lahendamist ja millega enamasti ükski klient ei soovi mingit tegemis teha on lihtsalt nii palju:
a'la - kui tegemist on mingi juriidilise kehaga, siis kes selle aastaaruande teeb? Isgi nullidega aastaaruande eest küsiti 400.- OK. Kindlasti saab ka odavamalt, aga kes selle odavama otsimise töö ära teeb ja mis vahenditest?
Või siis, kui tekib vajadus taga ajada neid "suuri ärimehi", kelle jaoks selle 20 või 30.- Euri regulaarne maksmine siiski mingitel põhjustel ülejõukäivaks muutub? Otsustab siis selline klient mingil hetkel su kõnedele e-mailidele enam mitte vastata, mis teed siis?

Mind huvitaks tegelikult rohkem, kas eesti turg on arenenud sinnamaale, et on olemas mingeid ühe tehnikaharrastusega tegelevaid inimesi, kes on valmis vastavasisulisse klubisse kuulumise eest maksma aastamaksu suurusjärgus 3000.- eur. Jah, loomulikult, selle summa eest saab juba väga erinevaid teenuseid/mugavusi pakkuda, aga kas üldse oleks turgu.

Ma isiklikult nats kahtlen, aga mine sa tea...

No kuulge, minumeelest see jutt kaldub juba natuke absurdi maailma. Esmalt 1200 aastas, lõpuks räägitakse juba 3000 eurost. Mille eest, klubisse kuulumise??? Ma ei tea mis imeteenuseid sellise raha eest pakkuma peaks, tasuta litside valik tagaruumis? :O Kindlasti on eesti niinimetatud turul ka käputäis selliseid "kliente" kellele müüa mingisugusesse klubisse kuulumist 3k eest aastas...teisisõnu isikuid, kelle eesmärk ongi lihtsalt kulutada oma lihtsalt ja kiirelt teenitud meeletut raha sisuliselt mille iganes peale, mis kõlab vähegi uhkelt või eksklusiivselt. Aga ma väga kahtlen, et selliste isikute "klubi" loomine oli siin teemaalgataja ideeks või plaaniks.

Kõiki asju ei saa võrrelda ja hinnata ainult oma kogemuste põhjal. Sinul võis näiliselt sarnane üritus ju täielikult peesse kukkuda aga sellel võib olla mustmiljon erinevat põhjust, sinust endast sõltumatuid...või ka sõltuvaid.
Kui kv'st vaadata siis eeldatavalt sobiliku pinna kuu üür on kuskil suurusjärgus 400-700euri, olenevalt siis täpselt vajaminevatest ruutudest, mugavustest, asukohast jne. Suurem osa pindasid, mida vaatasin oli juba olemas korralik valve, peldik ja kätepesu ja mõnel ka mingisugused kõrvalruumid. See ei ole selline summa, et keegi "loll allkirja panija" peaks nüüd hakkama kogu oma maist vara müüma kui mingi 3 venda 10'st ei taha 2 kuud oma üüri ära maksta. Aga loomulikult selge on see, et iga sellise ürituse puhul peab olema keegi, kes on valmis võtma teatava vastutuse. Ja teiselt küljest saab seda vastutust ikkagi üsna mõistlikult jagada ka, kui vähegi mõelda. Eks igakuiselt kuskil nii 30-50eur tuleb sellise asja puhul arvestada kindlasti. Seda siis juhul kui on kuskil nii ₁₀ püsikundet ja lisaks mõningad talvitujad. Aga ma usun sarnaselt Urmasele, et taolisele bikeri garaazile oleks ka nii mõnigi vabatahtlik annetaja ja niisama targutamas käiv fänn.

will111 kirjutas:

No kuulge, minumeelest see jutt kaldub juba natuke absurdi maailma. Esmalt 1200 aastas, lõpuks räägitakse juba 3000 eurost.

Mhmh.
Sinu jaoks peabki see tunduma absurdina!
Sorry, kui see nüüd sulle isiklikult natuke teravalt tuleb, aga minuarust sa lihtsalt ei sobi ei ühisgaraazi kliendiks, ega klubiliikmeks.

Garaazi võtmes klassikaline näide "kliendist", kes on kõikidel elualadel maailma kõige targem, teab täpselt, et kõik asjad on käkitegu ja neid saaks teha täitsa vabalt kolm korda odavamalt ning üleüldse on jummalasta normaalne 4 m2 peal mootorratast remontida, sest sina ju oma garaazis said
Lisaks loomulikult, kui sinusugune lugupeetud ärimees ja vajalik püsiklient, ilma kelleta ükski maailma äri ei õnnestu, peaks mõned kuud võlgu olema (noh, sest lihtsalt äri käib nii kiirelt, et kuidagi ei ole hetkel võimalik seda mõnekümneeurost makset miljonitehingute vahele sobitada) peaks üks garaazipidajast "rott", kes isegi mõnesajaeurost miinust ei ole võimeline mõned kuud neelama, vait olema.

Ja noh, klubi vaates muutub ka tegelikult päris kiiresti tüütuks, kui seal mingi vend kes ei evi funktsionaalset lugemisoskust, targutab absoluutselt kõigil maailma teemadel nendest süviti midagi teadmata.

See nüüd on küll kommuunigaraaziga veidi tangentsiaalne teema, aga...
Klassikaliselt on klubi point enamasti ühendada samade huvidega inimesi.
See näiteks tähendab seda, et kui tahad reede või laupäeva õhtul teha meeldivas seltskonnas mõned õlled või väikse viski, mängida sinna kõrvale piljardit, pokkerit või noolemängu, vaadata asjatundlike sõprade seltsis MotoGP'd ja seda kõike ühes kohas, kus on meeldiv olustik, alati garanteeritult hea seltskond (sest klubi on kinnine ja suvalised purjus pubekad tänavalt sisse ei saa), saab iseenda tsiklil, klaas käes, rehvi toksida ning pädevate inimestega arutada, missugune piduripump või tagahammakas sinu sõidustiiliga kõige paremini sobib, siis klubi on sellise tegevuse jaoks päris hea variant.
Ning kui lisaks sellele on sul veel võimalik valges, puhtas ja tööriistadega hästi varustatud ruumis oma isiklikku tsiklit tuunida teades, et ka kõik vajalikud kuluvahendid on alati riiulis olemas ja kui omadega puntrasse jooksed, siis klubi peamehhaanikul on sinujaoks alati aega, ning ka pädevust. Siis hakkab asi juba veelgi rohkem mõttekaks muutuma osade inimeste jaoks.
Kusjuures oma ratta juures ei tee sa ise tööd üldse mitte sellepärast, et sa ei jaksaks selle eest mehhaanikule maksta. Teed sellepärast, et sulle meeldib ka vahelduseks oma kätega asju teha ja tahad olla kindel, et kõik on tehtud parimal võimalikul moel.

Sellise klubilise tegevuse jaoks raha leidmine on tõenäoliselt isikuti erinev.
Keegi lööb oma aasta kuludes kokku, kui palju tal kulus garaazi, remondi, õlle ja piljardi peale kokku ja vaatab, et sama või õige pisut suurema summa eest saab kõik teenused ühest kohast ja parema kvaliteediga.
Mõnel mehel on lihtsalt aastane "mänguasjade eelarve" nii suur, et tema jaoks ei ole eriti vahet, kas garaazi/klubi kulu on 3k või 5k Euri aastas. Talle võib näiteks olla hoopis olulisem, et valitud kohas on meeldiv seltskond, kõikvõimalikud väljalubatud tähtajad peavad, käepigistus on sajaprotsendiline garantii jne.

Edit: Et see kuluteema ei tunduks siin mingi suvalise lahmimisena, siis minul kulub garaazi/remondi/tööriistade peale üle 3k aastas. Õlu/viski/piljard jms. asjad selle summa sisse kindlasti ära ei mahu. Aga ma ei kurda. See on minu enda valitud hobi ja mulle meeldib. Samas ei saaks ju välistada, et selliseid inimesi on veel ja mõned tööriistad on tänapäeval päris kallid ning niikuinii hobikasutuses 24/7 ei huugaks. Võiks koopereeruda küll.

Lembit kirjutas:

See nüüd on küll kommuunigaraaziga veidi tangentsiaalne teema, aga...

Lembit need,kellel pole vahet,kas ruumi kulu on 3k või 5k teevad ise käed õliseks ilmselt väga harva. Selline inimene ostab 99% juhtudest tsikliehituse teenust sisse,millest siin ühes teises teemas on põhjalikult juttu olnud.Palgatöölisele on ka 100€ kuu ikkagi väljaminek,mitte ,et sada siia teine sinna ja vahet pole kui ka kolm sajalist läheb.
Võib olla ma ei tea tänapäeva elust olust midagi,aga minu tutvusringkonnas pole inimest kelle jaoks rahal numbrid puuduvad.Võibolla mõned patsiga poisid kuskilt peegel klaasidega majast tõesti ei loe raha,aga siin vist pole selliseid.

Mul on näide omast käest võtta,et kui pidada ülal juba soetatud maja, MTÜ-ga millel liikmeid 32,siis 50€ aastast liikmemaksu oleks ilmselgelt liiga vähe umbes 100 ruuduse hoone ülalpidamiseks. Hoone oli plaan soetada ja remontida toetusega seltsimajaks,millel omaosalus 10%. Kuna ,aga keegi ei olnud nõus rohkem maksma ,siis ei läinud projekt töösse. samas kõik tahtsid ,et oleks oma seltsimaja. Täna on liikmemaks meil 13€ aastas ja ka selle kätte saamine vajab osadele korduvat meeldetuletamist.
See on näide lihtsalt inimeste suhtumisest,mitte et see konkreetse asjaga kuidagi seostuks.

Urmas, Tegelikult mulle ei ole vaja elementaartõdesid selgitada.
Minu viga, et ma kommunaalgaraazi teemasse midagi muud otsapidi sisse tõin. Niimoodi on lihtne inimesi segadusse ajada küll. Mea Culpa.

Samas on siin lõimes päris mitu korda välja toodud põhjusi, muuhulgas ka minu poolt, mispärast on seda kommunaalgaraazi raske (mitte võimatu) teha.
Kuni 50.- per nägu, võtavad eestvedajad päris märkimisväärse rahalise riski ja/või teevad päris palju tasuta tööd ja/või on ruumid kehvakesed.
Niipea, kui raha suurusjärk läheneb 100.- per nägu on alternatiiviks iseenda garaaziboks.

Ja loomulikult, nagu ikka internetis, ei väljenda ka minu arvamus absoluutset tõde. Kesiganes arvab, et tegelikult on see üsna lope värk ja raha jääb paksult ülegi, saab täitsa vabalt koostada äriplaani ja sellega minna panka KredExi käendusega stardilaenu võtma. See on selles mõttes päris hea test, et kui laenutaotlus saab positiivse vastuse, siis võib ausalt kirjutatud äriprojekt isegi eluvõimeline olla.

Tegelikult taandub kogu see idee usaldusele ja korrektsusele ning üldse mitte kulule. Kulu hakkab suurenema just siis kui usalduse poolelt hakkab näpistama. Senikaua kui on viis kodanikku, kes käivad koos ühes rendiruumis, kasutavad heaperemehlikult kõiki töövahendeid ja inventari, koristavad oma järel ära ja kontrollivad ära minnes, et ruum ning sisustus on samas või paremas seisus kui enne tulekut, siis puudub vajadus haldaja järele. Sellisel puhul pole ka muid kulusid kui ära jagada kuu rent.

Sellest hetkest kui peab hakkama kellegi järel koristama, puuduvaid tööriistu otsima või uusi ostma, kellegi õliloiku pesema või keset tuba unustatud poolikut projekti oma koha peale lükkama tekib automaatselt vajadus halduspealiku järele. Mingi aja võib vallaline halduspealik teha manitsustööd entusiasmist, kuid ühel hetkel saab villand ja siis tekib küsimus "miks mina pean?". Ainuke tänapäevane motivaator on ilmselt rahaline kompensatsioon ja ongi igakuised kulud kohe topelt.

Tegelikult ma mõtlesin päris tõsiselt idee peale, kus teatud tingimustel oleksin nõus välja rentima StreetMoto töökojast ühe osa. Kõik vahendid (tõstukid, suruõhk, tööriistakomplektid jne) on olemas. Ruumid on soojad ja täpselt nii puhtad kui ise suudad hoida. Valve on, kindlustus on, oskusteave on, ratta hoiustamisvõimalus on. Täpsem kodukord ja reeglid tuleks täiendavalt paika panna. Mida veel vaja? Ainuke probleem on selles, et iseseisvalt väljaspool tööaega keegi ligi ei saa. Kõik isetegevus saaks toimuda ainult tööaegadel.

Eile Karuga arutades jõudsimegi sinnamaale, et kas tööajaga piiritletud nokitsemisvõimalusel on üldse huvilise jaoks pointi, sest enamik meist käib samuti tööl ja saab oma ratast nokkida suure tõenäosusega justnimelt väljaspool tööaega.

Nonii, ja nüüd mõtteid...

Arvan, et siin sõltub palju juba sellest, kas nimetatud tööaeg on -17 või -18. Kuna paistab, et on viimane variant siis ehk isegi pole see niivõrd suur probleem. Tänapäeval päris paljude ametite peal juba tekkinud teatav vabadus oma graafikut pisut nihutada. Kui igapäevaselt mitte siis mõni päev saab kindlasti tund või 2 varem lahkuda ja mõni teine päev selle tasa teha. Meil kontoris oli neid vendi küll ja veel, kes lahkusid enne kui kell oli saanud 16.

Kas see töökoja osa rentimine toimuks skeemiga per eraisik, per kord/tunnid või mingit muud moodi a'la kokkulepitud kuutasu eest mõnele nö. klubile, mis siis ise haldab millal keegi käib, palju kasutab jne?

Siis lähed mingi hetk sinna kohale, mõtled et nokitsed seal rahulikult. Kohale jõudes aga näed, et üks teistest kaasüürnikest joob seal juba koos oma kuue jorsist sõbraga õlut, mnnid paljad ja vene muss röögib.

Ja kui see sõber siis viisaka märkuse peale oma õlled, jorsist sõbrad ja paljad m*nnid koos vene mussiga kokku korjab ning öhe haihtub nagu poleks seda kunagi juhtunud siis on kõik väga hästi. Kui ei siis võib juhtuda, et garaažiseltskond rakendab varasemat kokkulepet ja kaasüürnikust saab täiesti ootamatult mittekaasüürnik. Elu, kas tead, Krl, on täis vindiga lööke.

Neeme võttis asja ilusti kokku minu arust. Olen ise olnud ühe hooaja sarnases usalduslikus garaazis üüriline. Ma olin seal suht inimene tänavalt, kes kasutas ühte nurka ratta hoiustamiseks ja muud ei vajanud. Ülejäänud seltskond oli aga omavahel nii öelda seltskond, kes teadis üksteist pikemalt ja kelle vahel oli usaldus. Igal ühel oli oma personaalala, samas ka ühisala. Tööriistad-värgid isiklikud, samas ei pandud ka pahaks kui keegi kasutas kellegi teise omi ja need tagasi pani. Aegajalt ka hängiti ühiselt ja hiljem valitses seal läbu, koristati nii ühiselt, kui ka üksi. Ühesõnaga gäng hingas ühtemoodi ja valitses nii ühine vastutus, kui ka pohhuism teiste individuaalsete tegevuste osas. Kuidagi kõik toimis ja probleeme polnud. Üüriraha pandi teatud kuupäevaks “kassasse” ja uksevõti oli “mati all”. Kokkuvõtvalt on isegi eestlaste seas selline kommuunigaraaz võimeline toimima küll, ka erinevate inimtüüpide korral, kui omavaheline usaldus ja ausus on olemas.

Siin ongi nüüd selle kommuuni defineerimisel kaks varianti.

Üks lahendus on see mida Neeme kirjeldab ja see toimima saada ei ole ilmselt väga keeruline. Samas minu ettekujutuses see ei ole kommuunigaraaž vaid lihtsalt "meie pundi" garaaž ehk kinnine asutus,kuhu võõrastel tänavalt pole asja kunagi.

Teine variant ja mis oleks siis näiteks Tallinna kommuuni või Nõmme kommuuni või mida iganes piirkonna kommuuni garaaž ja seal oleks mingi hulk nii öelda püsimaksuga liikmeid,kellel on võimalus broneerida omale töökoht ja-või ületalve majutus ning tema rahaline kulu ongi see püsimakse.Mis summa seda kataks on keeruline teema nagu siin eespool juba selgunud on. Lisaks nö püsimakse liikmetele on teretulnud kõik tsikli-rolleri kasutajad ja nad saavad omale broneerida töökohta teatud tasu eest(tund-päev-nädal jne.) vastavalt hinnakirjale. Kolmandaks saab veel broneerida oma rattale ületalve majutust kindla summa eest kuus.Lisaks on seal nö vaba aja veetmise nurk,kust saavad läbi astuda "toetaja liikmed" ja lihtsalt asjast huvitatud tsiklirahvas või miks ka mitte Tallinna sattunud välismaalane,kel mingi probleem või tahaks mõne semu leida,kes talle Tallinna-Eestit tutvustaks(koos sõidaks ntks).

Esimene variant ei nõua loomulikult mingeid erilisi lisakulutusi ja puudub vajadus mingi administreerimise järele,aga ilmselt välistab mingite kallimate ühiskasutatavate tööriistade-pinkide soetamise ja nii lihtsalt ongi. Võimalik ka mingis nõukaaegses garaaži boksis tegevust arendada.
Teisel lahendusel on reaalselt kommuni ühendav funktsioon ja siin ei saa ilma juriidilise keha ja kuni paari kolme töötajata ning korralike ruumideta hakkama.Ilmselgelt vajab suuremat hulka nö püsimaksega kliente ja püsivat nö igapäevast teenuse kasutajate massi.

Panen oma mõtteid ka veidi kirja. Mäc-i algatatud teema on mul endal mõttes mõlkunud ammu ammu ja olen nii ja naapidi neid asju palju kalkuleerinud. Kõigepealt omaenese praktikast negatiivsed tähelepanekud. Töötades igapäevaselt metallifirmas, kus kõik justkui on omavahel väga heades suhetes ent kus siiski valitseb selline halvas mõttes kolhoosimentaliteet, näen väga palju hoolimatust. Seda just töökaaslaste (kasutuses olevatesse) tööriistadesse. Mitte et keegi otseselt teise asja ihaldaks. Lihtsalt võetakse ja oma kohale tagasi ei tooda. Ja see on väga frustreeriv. Olukorra lahendas (teatud määral) nimeliste lukustatavate kappide tegemine, kuhu siis iga töötaja tööpäeva lõpus oma tarvikud lukustab. Aga ka see ei tee kogu probleemi olematuks- ikka ja jälle leiab üks ja teine oma tööriista näiteks liivapritsiangaarist liiva seest jne. Lühema süütenööriga (ja oma töövahenditesse erilise lugupidamisega suhtuva) inimese jaoks viskavad sellised olukorrad suht kiiresti s.ta ventikasse.

Teisalt aga, kui sul ikka on elamine korteris ja oma garaaž (või ka rendigaraaži võimalus) puudub, aga sa tahaksid oma projekti(de)ga tõsisemalt tegeleda, siis on hea töökoja kasutamise võimalus ülivajalik. Oma tsikli pisikesed remondid olen teinud maakodus ämma juures, seal on garaaživärki normaalselt. Võis siis lausa lageda taeva all maja ees. Aga kui on ikka plaan ratas sõna otseses mõttes molekulideks lahutada ja nö nullist korralikult üles/ümber ehitada, siis ei mängi kortermaja trepil enam kuidagi välja.

Kõik see antud teemas kolmel lehel olev jutt on olnud asjalik ja pea iga postitaja jutus on olnud oma good point. Leian minagi seda, et selline kommuunitöökoda saab toimida kitsas üksteist väga hästi tundvas seltskonnas, kus on olemas lugupidamine kompanjonide, nende tööriistade ja projektide (olgu see siis tsikkel, auto, paat vm iganes) vastu. Ideaalis võiks olla igal mehel/naisel oma tööriistasett, mida ta igapäevaselt kasutab ja siis veel kamba peale jagatuna suruõhusüsteem, küte, korralik keevitus vms. Ja kui keegi laenab teise käest riista ning selle ära juhtub lõhkuma, toob uue samasuguse asemele. Ja mitte nii, et Makita profipilli asemele noname hiinakas, vaid ikka täpselt sama väärtusliku asja. Ja need reeglid on vaja vastuvaidlematult paika panna ühisürituse alustamisega koos. Arvan, et nii võiks asi isegi toimida.

Ehk siis kokkuvõtvalt: leida pleiss (võimalikult hea hind kaubelda ja et oleks vajalikud ruutmeetrid pinda), kamp kokku, reeglid paika, kulud jagada ja läheb asjaks! Edu ettevõtmisel minu poolt! Ma veel vaatan siin, mis ma oma probleemi lahenduseks välja suudan mõelda

Aga miks ei või see seltskond seal kommuunigaraazis tuttavaks saada ja edaspidi üksteist hästi tunda? Mingis mõttes ju ka selles asja point ongi.

Mis tööriistasid ja nende kadumist jne puudutab siis mina endiselt ei näe kuidagi, et see oleks kuskiltki otsast ületamatu probleem. Lõppude lõpuks võib igaüks tulla kohale omale kolaga ja selle alati endaga kaasa võtta. Ma olen tsikleid kruttinud nüüdseks ikka mingi 7a ja tõesti, see tööriistade "kogus" ei ole just hirmsuur, mida seal vaja läheb! Mul oleks rohkem kahju sellest kui keegi minu laiali võetud silkupea kotti paneb kui sellest, et keegi 10 võtmega vehkat teeb või selle pooleks keerab
Tegelikult on psühholoogiliselt raske autot/tsiklit või misiganes asja päris kuskil lageda taeva all ja täiesti avalikus ruumis ehitada/lammutada. On tunne, et oled kuskil laenatud pinnal ja ei saa kunagi vajadusel midagi jätta "nagu on". See ongi peamine erinevus minumeelest kindla pinna ja "suvalise" pinna vahel. Olgu see pind siis kasvõi oma maja hoovi peal. Ka seal võib keegi sinu asjadesse takerduda või vihm kõik üle ujutada. Natuke jääb see tunne kripeldama ka ühisgaraazis, aga ikka pakju parem kui jätta oma vidinad lageda taeva alla

will111 kirjutas:

Aga miks ei või see seltskond seal kommuunigaraazis tuttavaks saada ja edaspidi üksteist hästi tunda? Mingis mõttes ju ka selles asja point ongi.

Kõik on tore ja roosiline teoorias, päris elus ei tea sa tegelikult kunagi, mis tagamõte kellelgi liitumiseks on - võõraste pundis on oma kahtlase väärtusega eesmärke lihtsam ellu viia kui eelenevalt läbikäiva seltskonna puhul. Mhmh, paranoiapoiss olen.

reimps kirjutas:

will111 kirjutas:

Aga miks ei või see seltskond seal kommuunigaraazis tuttavaks saada ja edaspidi üksteist hästi tunda? Mingis mõttes ju ka selles asja point ongi.

Kõik on tore ja roosiline teoorias, päris elus ei tea sa tegelikult kunagi, mis tagamõte kellelgi liitumiseks on - võõraste pu ndis on oma kahtlase väärtusega eesmärke lihtsam ellu viia kui eelenevalt läbikäiva seltskonna puhul. Mhmh, paranoiapoiss olen.

Õigus Sul on tglt...