pühak, super idee 
ma tegin omale korterisse sellised "rennid" radikate peale, kust vesi aurustub, kuid neid tuleb liiga tihti täita, mis teeb asja natuke tüütuks. miudu toimisid hästi. kuid sedasi radika alla saaks panna päris korraliku 50 liitrise anuma ja pole vaja täita tihemingi kui kord 2 nädala jooksul vast 
Juba vene ajal olid poes müügil malmradikate ribide vahele riputatavad plastanumad. Ka "taht" oli sees, paraku see taht ei kestnud kaua.
Kogu lubjakivi jääb muidugi tahi sisse. Radikas on selles mõttes halb koht, et selle kohal on tavaliselt aken, mis hea meelega liigse niiskuse õhust jälle endale kondenseerib... Isegi 3-kordne pakett on ilmselgelt seina kõige külmem osa.
Tavaliselt on radika ja akna vahel aknalaud, see muudab õhu liikumise suunda vähemalt mingil määral. Rätiku võib ka radika toru peale sättida, kui see on aknast näiteks kaugemal. Kui on alupex toru, siis on rätikualuse koha võimaliku korrodeerumise probleem ka hoobilt lahendatud.
Kui õhuvahetus on kehv ja hakkad veel lisaks niisutama võib tulemuseks olla hallitav elamine. Betoon-kivi seinal on see kohe näha,aga kipsplaadil või krohvitud puitseinal, hakkab see "elu" just seina sees. Kui juba näha on,siis on kogu konstruktsioon hallitusega nii kaetud,et jääb üle kõik lahti lõhkuda ja uus teha.
no mitte siis kui sul on niiskustase toas a'la 10%
Kuhu kaob teie toas niiskus? Ja miks minu toas ei kao?
Minu kodus, mis on ilma ühegi ventilatsioonisüsteemita? Ei ole isegi freshklappe (selle asemel on pärnu tuuletõkkeplaat +s**t ehituskvaliteet ) ja ei ole probleemi ei liig ega puuduliku niiskusega. Vbl mingid väga harvad perioodid kus karp lahti magades keele liikuma saamiseks on hommikul lonks vett vaja 
aga see on tõesti pigem harva. Või oleme me kõik nii tuimad inimeseloomad probleemi adumiseks 
Madlobster kirjutas: ↑20 Jaan 2020, 14:14Kuhu kaob teie toas niiskus? Ja miks minu toas ei kao?
Minu kodus, mis on ilma ühegi ventilatsioonisüsteemita? Ei ole isegi freshklappe
Siin on juba varemgi öeldud, et külmas õhus on veeauru vähem ja seda sooja tuppa ventileerides viid toas õhuniiskuse alla, kuna soojemasse õhku mahub veeauru rohkem ja viib suhtelise õhuniiskuse alla. Lühidalt nende elamute probleem, kus ventilatsioon töötab liigagi hästi. Nii lihtne ongi.
Sul võib täpselt sama kogus veeauru õhus olla, kuid näiteks 20c korral on suhteline õhuniiskus suurem, kui näiteks 24c korral.
Madlobster kirjutas: ↑20 Jaan 2020, 14:14Kuhu kaob teie toas niiskus? Ja miks minu toas ei kao?
Minu kodus, mis on ilma ühegi ventilatsioonisüsteemita.....
Järelikult sa hoiad oma asju hästi ega kaota midagi, isegi niiskust. Ja kui isegi kaotad (keel suu laes kinni) on savi...
Sul ei ole võimalik tegelikult midagi kaotada, kui sa ei tea palju sul midagi on või peaks olema e. teisi sõnu sinu keha on harjunud taluma igasugust keskkonda.
Nüüd kui anda sulle mõõtja ning kuvada normid ja tuleviku nähud... muutud...
sama teema ka D-vitamiiniga... kõik on ju korras olnud, nüüd kuvatakse normid ja uuringud e. ei ole ikka küll kõik hää.
Vaatasin ka oma tarka ventaparaati (airobot) ja kuvab siseruumidest väljatõmbe õhunäite: 23,9C 35% 543ppm
Ps niisutamisele aitab korralikult kaasa ka märja pesu kuivatamine toas, kuid jällegi on see ajutine tegevus sarnane naisega tegelemisele. Märja pesu kuivatamisega hoiad kokku ka elektrit ja pesumasina ressurssi - pole ju vaja tsentrifuugitada...
Ma tean relatiivse niiskuse tõdesid suht hästi (olen õhu kuivatamisega väga otseselt seotud olnud) Lihtsalt siin nii palju kõlapinda leidunud teema ja ei arvanud, et see on nii paljudel nii suureks probleemiks.
Vbl tõesti peaks ostma omale ühe hügromeetri. Või siis pigem mitte (praegu ju ei ole probleemi )
Vbl tõesti minu elutegevusega söögi tegemine, pesemine (vannitoas ka ei ole venti ja uks on enamvähem koguaeg lahti) hoiab toas talutava niiskustaseme ja kurk kuivab vaid juhul kui pole ammu pestud või süüa tehtud 
Ventilatsioon toimib siis läbi eelnimetatud põhjuste läbi seinte ja enamvähem koguaeg lahtise siibriga kamina.
Väljatõmme on veel olemas pelleris ja köögikubu, mis siis töötavad vastavalt kasutades. Need jamad vist tekivad jah üle reguleeritud ja automatiseeritud kodudes tundlike kodanikega (ei taha kellegi kohta midagi halvustavat öleda) Sellises keskmises "isereguleeruvas" osmikus õndsas teadmatuses olles on justkui kõik korras.
Mul on aknalauad lillepotte täis ja kui korra nädalas nood ära kasta, siis tõuseb niiskuse tase 25%-30% pealt 40%-45% peale. Seda muutust on väga hästi tunda. Magamistoas on ruutmeetrine peenar ja sinna läheb nädalas kusagil 3-6l vett, olenevalt kütteperioodist. Sellest saab väga hästi aru kui taimed kuivama hakkavad, siis hõõrun läbi une silmi. Õhuniiskuse teema on kindlasti oluline. Eriti nendele kes päevad läbi arvutis istuvad.
Kui samal ajal inimesed ka kodus olid (?) siis 543 ppm co2 tundub liiga hea. Vent liiga hoogne või andur kalibreerimata?
Madlobster kirjutas: ↑20 Jaan 2020, 15:10Ventilatsioon toimib siis läbi eelnimetatud põhjuste läbi seinte ja enamvähem koguaeg lahtise siibriga kamina.
Väljatõmme on veel olemas pelleris ja köögikubu, mis siis töötavad vastavalt kasutades.
Paned köögis kubu tööle ja kompensatsioonõhk siseneb läbi korstna/kamina ja pelleri... Pole ka just ideaalne lahendus. Nagu ikka - mis ei tapa, see karastab .
Mis ei tapa teeb sandiks.
Ei hakka mul ei peldik ega korsten tagurpidi tööle.
Tuleb läbi selle pärnu tuuletõkke plaadi (mis on minu arus kõige sitem ehitusmaterjal mida üldse kunagi on müüdud). Põhjus on siis "spetsialistide" paigalduses ning ma olen üsna kindel, et "freshauke" on sinna lisandunud ka väikeste töökate "Mikide" tõttu, kes sügisel lämbemat ulualust ja maitsvamat ninaesist otsima on tulnud. Kuna tuba on soe ja mingit suurt kadu küttearvetel ei kajastu siis täna on nii jäänud. Tuulisemate ilmadega on mõnest pistiku pesast ja akanalaua ääre alt tunda kuidas eelnimetatud freshid toaõhku värskena hoiavad
Ehk siis lahendus oleks panna magamistuppa paar vagu kartuleid maha ja neid siis voolikust kasta vastavalt vajadusele.
Inimesed (2 täiskasvanut ja kaks last) kodus 3h olnud
Mul see näit kõigub 445...690-ni, Kui külalised tulevad siis läheb 800-1200ni. Nüüd kui tutika airobot S1 seadme esimest korda tööle panin (2 kuud tagasi) oli 2100, siis uhas 6h kui 1000 juurde jõudis. Vot ei oska öelda anduri kalibreerimise kohta midagi, kuid ei tahaks loota, et 2 kuud kasutusel olnud aparaatusel see läbi on.
Maja on 140m2 ja 3m lagedega. Masina vent piiratud kuni 1-5 astmeni (kokku 10 astet). 90% ajast on vent 1. astmel ja tõstab oma pöördeid 30 minutiks siis, kui vannitoas pestakse ja niiskuse mõõtur teeb järsema tõusu.
Aga majas õhk on väga OK.
Elan viimaseid vaapeid veel ahi-/pliidiküttega ürgaegses väga ebaloogilise koridorsüsteemiga elamises ja õhuniiskus on sama eluline kui ühel kohalikul väikesaarel motokiivri kandmine. Vahel on tarvis mõni uhketest plastakendest avada, et ahjud "tagurpidi" konkureerima ei hakkaks.
Trenni tegemiseks minule meeldib 45% 
Ega ma müü midagi... lihtsalt sellised näidud on . Praegu on 23.8c 32% 522ppm
See, et vent iga niiskuse järsu % tõusu korral ventileerima kipub on ehk tarkvara arenduse teema. Saaks ju teha nii, et kui niiskuse tase on alla 50%, siis vent aksepteeriks neid järse tõuse välatõmmatavas õhus...
35% niiskuse üle nüüd väga õnnelik ka pole aga mis teha. Pakutakse sellele süsteemile ka niiskuse tagastusga lisaseadet jm lisasid