spinna kirjutas:

Kris'i teooria kindlustas tagalat. Modelleerin ilmselt kaks trajektoori, ühe suvaliste raadiustega, ühe sarnaste raadiustega ja teen proportdionaalsusprintsiibil ( ah mida asja, ma saan ju M 1:1 selle teha ) asjale tõestuse või ümberlükkamise. Üks on selge, täisnurksetel ristmikel see teooria rakendub faktiliselt.
Nüüd tahaks ikkagi kuulda, mida inglismannid räägivad. Credo ae, endine poole kohaga britt.....

Siis võiks ju arvestada ka sellega, kurvist sõltub ka sõidukiiruse valik, väliskurvist suurema raadiusega vasakule pöörates on vähemat minul ka sõidukiirus suurem kui ümber äärekivi paremale minnes.
Tea kui tõsiselt seda võtta aga seee võib meid tagasi nulli tuua.

teatud hobidega tegeledes olen ka endas avastanud tõsiasja et inimesel on kaks külge. Ehk siis vasak ja parem. Üks nendest on domineerivam ja inimene ühte pidi kehaasendis tunneb ennast oluliselt kindlamana kui teistpidi. Ehk siis krossitades saad kohe aru kas võtad vasakkurvi või paremat. Ühele poole kurvi minnes oled enesekindlam ja kiirus seetõttu suurem Kurvist väljudes annad ka gaasi rohkem. Teisele poole on tunnetus kehvem ja võtad ka kiiruse alla ja gaasi andmine on kesisem.
Kes seda nüanssi teab see saab aru millest räägin.
Ehk ongi siin vastus küssale miks ühelt poolt kumm rohkem kulub kui teiselt?

ups! kommisin nii et eelmise lehekülje postitusi ei olnud veel lugenud. a sõu vat!

Hetkel minuarvates siin väga valesid väiteid pole olnudki, lihtsalt on tõdemus, et missugune jõud on suurem ja mõjutab rohkem..

Näiteks see rongi rööbaste teema. Kui paneme nad mööduma üksteisest ja sel hetkel, kui on kõrvuti aja nullik/ehk seisma, siis võib öelda, et kokkuvtõttes nad tõmbavad üksteist enda poole, kui ka raudteed on viltu aga C jõud võib tõesti kogu seda kremplit mõjutada ja seeläbi rööbaste kulumist.

Tekkis äkkmõte, et enamasti möödutakse eesolevast autost vasakult poolt, mistõttu võibolla tunneme kindlamini keerates vasakule või hoides sinna poole. Kuigi samas enem seda, kui hakkasin tänaval sõitma sai põllupeal kimatud ja siis oli tunda, et isiklikult lasen külge nn vasakule poole parema meelega ja kindlamalt kui paremale poole.

Whitebalance kirjutas:

Tekkis äkkmõte, et enamasti möödutakse eesolevast autost vasakult poolt, mistõttu võibolla tunneme kindlamini keerates vasakule või hoides sinna poole. Kuigi samas enem seda, kui hakkasin tänaval sõitma sai põllupeal kimatud ja siis oli tunda, et isiklikult lasen külge nn vasakule poole parema meelega ja kindlamalt kui paremale poole.

Muidugi, sest sa oled autosuhtes ka vasakul, tee auto mille rool pedaalid käima kang ja kõik on keskel siis on yhtemoodi...
selle erinevust et vasakule parem teha ei mõjuta mingi jõud....
Inglased jälle lähevad põllupeale ja on paremale poole jõle hea

Whitebalance kirjutas:

Muidugi, sest sa oled autosuhtes ka vasakul, tee auto mille rool pedaalid käima kang ja kõik on keskel siis on yhtemoodi...
selle erinevust et vasakule parem teha ei mõjuta mingi jõud....
Inglased jälle lähevad põllupeale ja on paremale poole jõle hea

Et siis ku bagiga sõita, libista kummale poole tahad ikka tunne ühesugune..... julgen selles kahelda???

taros kirjutas:

Siis võiks ju arvestada ka sellega, kurvist sõltub ka sõidukiiruse valik, väliskurvist suurema raadiusega vasakule pöörates on vähemat minul ka sõidukiirus suurem kui ümber äärekivi paremale minnes.
Tea kui tõsiselt seda võtta aga seee võib meid tagasi nulli tuua.

Mul pole füüsika raamatuid. Ei oska öelda. Mälu järgi ei peaks suurem joonkiirus mõjutama, küll aga mõjutab suurem raadius. Samas väiksema raadiuse korral on sul joonkiirus väiksem, aga nurkkiirus suurem. Põhimõtteliselt ei sõida sa ju kurvi mitte spidomeetri järgi vaid tagumikutunde järgi, konstanteerides fakti, et mida suurem raadius, seda suurem näit spidol, kuid kallutad ikka sama palju et tunda jõudusid tasakaalus olevat. Seega üldistatult üritad alateadlikult resultantvektorit mistahes kurvis samaväärsena hoida. Ma oletan, et tehted vektoritega kellegi sõidu ajal silme ees ei jookse
( See oli teoreetiline mõttekäik )

spinna kirjutas:

Mul pole füüsika raamatuid.

F= ma

a= √(a_t² + a_n²)

a_n= v² / r

a_t= (v-v_0)/2

kus

F - jõud
m - mass
a - kogukiirendus
a_t - tangentsiaalkiirendus (piki joonkiirust)
a_n - normaalkiirendus (risti joonkiirusega)
v - joonkiirus
r - kõverusraadius
v_0 - algjoonkiirus

mina arvan et vasak külg kulub meil ringteede pärast rohkem

Austraaliast käis meil möödunud aastal külas selline mees nagu Sibbo. Võtsin ja kirjutasin talle küsimuse, et kummalt küljelt tema rehv rohkem kulub:

My tires seem to wear the same on both sides. Although, most of my riding is at race tracks (where we can run the reverse direction as well), so there is a mix of corners.

When I rode mostly on the road, I would probably think I would wear the left side first, as in the hills were there are nice twisty roads, I feel a lot more comfortable on left handers. This is because we ride on the left and I am leaning away from the cars and also have a little bit more road to play with.

Mind hakkas ka huvitama teema.
Ma elan Londonis ja hakkan homme uurima, mismoodi nad siin rehve kulutavad.
Kuigi minu loogika ütleb, et peaks võrdselt kulutama.
liiklus on vasakul ja see peaks tee kalde pärast paremat poolt kulutama.Sirgetel.

kurvides on aga vasakule kallutamist rohkem, kuna parempöördeid ei lasta ohutuse tõttu niipalju teha.
enne saadetakse ringiga silla alla või peale, kui paremale keerata.
see on siis sellistest kohtades, kus kiirused suured ja jõud ka.
või on paremale keeramine fooriga, kus kiirus tavaliselt suur ei ole.
mind ikka hämmastab, et foore nad siin igale poole topivad, aga liiklusvool suur ka tegelt.

ma võin nüüd eksida, aga kuskil mälus on veel rehvitootjate mingi põhimõte autorehvide tootmisel, et rehv peab kaldeta teel kergelt tee keskele jooksma. mõte selles, et kaldega teel auto paremini otse hoiaks.
(siis roniks rehv justkui kalde tipu poole, samas gravitatsioon tiriks masinat allapoole ja tulemuseks oleks kalde tipuga paralleelne liikumine.)
siis peaks erinevatel maadel erinevad rehvid olema.
ja ei tea, kas mootorratastel ka sama asi?
ja kas siuke ronimine üldse mõjutab asja, kui muidu rooliks ise nagunii vastu?
või panen siis puusse...

mõtlesin nats ja järeldasin, et mõjuks siis, kui rehvid meelega ühelt poolt kulumiskindlamaks tehakse kalde pärast. nagu osadel rehvidel on keskosa kulumiskindlam kui ääred. siis peaks olema keskosa ja natike üht äärt kõvemaks tehtud. ja kui nüüd selline näit. UK spec(kui tehakse eraldi) rehv Eesti satub, siis kulub ta valelt poolt ja peaks näha olema..

Eestis kuluvad rehvid vasakult ikka sellepärast et tee kalle on paremale ja ringteed on teadupärast ka ühtepidi meil

Mõtlesin,et uurin mida teadjamad mehed sellisest rehvi kulumisest arvavad http://taff.planet.ee/rehv.jpg
Punasega siis sõidu suund ja oranziga mustri klotsi "eesmine" pool.
Pildi pealt pole küll nii hästi näha aga rehv on keskelt kõvasti vähem kulunud kui külgedelt ja keskmine osa on kulunud klotsi tagumisest otsast rohkem nii,et klotsi ette otsa tekivad juba "kärna nupud":P
Ärge näkku lööge,niisama huvi pärast.
Idee poolest peaks ju mustri klotsi esimene osa rohkem kuluma ju.
Aga endal selle esirehviga olen ka täheldanud,et vasak külg on rohkem kulunud:)

Keskelt on vast sellepärast nii kulund, et muster "mängib" pidurdades, st paindub läbi ja mustri tagumine serv saab sellega rohkem vatti. Jalgratta piduriklotsiga on sama teema, et kui paralleelselt pöiaga panna, siis hakkab tagumist osa rohkem kulutama, sest klots paindub läbi, sellepärast pannakse klots nii, et esiosa puutub pöida u 1-2 mm varem, kui klotsi tagumine serv.
Küljed kuluvad äkki sellepärast, et oled räme kallutaja? Osadel kummidel on külgmised servad pehmemast segust ka.

Junzu kirjutas:

Keskelt on vast sellepärast nii kulund, et muster "mängib" pidurdades, st paindub läbi ja mustri tagumine serv saab sellega rohkem vatti. Jalgratta piduriklotsiga on sama teema, et kui paralleelselt pöiaga panna, siis hakkab tagumist osa rohkem kulutama, sest klots paindub läbi, sellepärast pannakse klots nii, et esiosa puutub pöida u 1-2 mm varem, kui klotsi tagumine serv.
Küljed kuluvad äkki sellepärast, et oled räme kallutaja? Osadel kummidel on külgmised servad pehmemast segust ka.

Eks kallutada meeldib küll ja nüüd Slovakkias mägiteedel sai kõvasti kallutatud, samas Poolas,Leedus,Lätis oli küllaga pikki sirgeid teid.
Aga jah just hakkas huvitama see mustri klotsi kulumine:) Suhteliselt pehme rehv on tõesti....enam vähem 50:50 endurorehv(Mefo MFE99). Samas esimene on nüüdseks u13Kkm püsinud.

Muster kulub saehambasse pidurdamissest. Mustri klots paindub läbi ja seetõttu see klotsi serv, mis vastu maad olles eespool on, kulub rohkem. Tagarehvil on vastupidi, kuna pidurdamise mõju on tavaliselt kiirendamise omast väiksem.

Servast rohkem kui keskelt - oleks nagu surve madalavõitu. Isegi kui surve on nagu juhend soovitab, võib see teatud rehvile liiga vähe olla.

Pezzi kirjutas:

see klotsi serv, mis vastu maad olles eespool on, kulub rohkem.

Aga mul just vastupidi....klotsi eesmine serv on vähem kulunud kui tagumine

Tafka kirjutas:

Pezzi kirjutas:

see klotsi serv, mis vastu maad olles eespool on, kulub rohkem.

Aga mul just vastupidi....klotsi eesmine serv on vähem kulunud kui tagumine

Ma vist väljendasin segaselt. Kui need pildil olevad viltused klotsid pool pööret ära teevad ja maha jõuavad, siis on madalam serv sõidu- (mitte pöörlemise) suunas eespool.

Mhmh jõudis ka nüüd pärale....vähese une viga. Arusaadav nüüd minu poolt:)