Ei ole võib-olla kõige rumalam küsimus, aga otsing ei aidanud... Millega oleks hea (eelmise omaniku poolt põletatud) rehvimusta eemaldada? Tagatuli, numbrimärk, amort ja veel nipet-näpet. Keegi soovitas brake cleanerit, aga ma arvan, et see on tuleplastikule liiga karm. Tavaline pigieemaldaja mõjuks? Või on mingeid spetsvahendeid olemas?

Skalp kirjutas: ↑08 Juun 2022, 10:00

Ei ole võib-olla kõige rumalam küsimus, aga otsing ei aidanud... Millega oleks hea (eelmise omaniku poolt põletatud) rehvimusta eemaldada? Tagatuli, numbrimärk, amort ja veel nipet-näpet. Keegi soovitas break cleanerit, aga ma arvan, et see on tuleplastikule liiga karm. Tavaline pigieemaldaja mõjuks? Või on mingeid spetsvahendeid olemas?

Ma sain omal pigipesu vahendiga puhtaks. Aga kuidas mõnel teisel rattal plastikuga reageerib, ei oska öelda.

Skalp kirjutas: ↑08 Juun 2022, 10:00

Ei ole võib-olla kõige rumalam küsimus, aga otsing ei aidanud... Millega oleks hea (eelmise omaniku poolt põletatud) rehvimusta eemaldada? Tagatuli, numbrimärk, amort ja veel nipet-näpet. Keegi soovitas break cleanerit, aga ma arvan, et see on tuleplastikule liiga karm. Tavaline pigieemaldaja mõjuks? Või on mingeid spetsvahendeid olemas?

Brake cleaner ei tee plastikule midagi(nt. Motip, Liqui Moly) kui ta ei haise atsetooni järgi(sisalda atsetooni, nt. Ardeca), atsetoonisisaldusega tõmbab plasti valgeks kohe.

Edit: samas võid proovida ka WD-40, see ei aurustu nii kiirelt pealt ära.

Skalp kirjutas: ↑08 Juun 2022, 10:00

Ei ole võib-olla kõige rumalam küsimus, aga otsing ei aidanud... Millega oleks hea (eelmise omaniku poolt põletatud) rehvimusta eemaldada? Tagatuli, numbrimärk, amort ja veel nipet-näpet. Keegi soovitas brake cleanerit, aga ma arvan, et see on tuleplastikule liiga karm. Tavaline pigieemaldaja mõjuks? Või on mingeid spetsvahendeid olemas?

Päris hea puhastusvahend on Würthi Pro Clean, plastikute suhtes küllaltki õrn

Mina alustaks ka pigieemaldiga ja kui see ei aita, siis värvitud palstik kannatab ka nn veljehapet, mis sellist mustust nagu kindlasti peaks puhastama ja värvi ei kahjusta. Tgelikult ka värvimata plastile ei tohiks teha midagi kuid sel juhul prooviks kuskil varjatud kohas,et kas tooni ei muuda.

Aitäh kõigile! Motip'i pigieemaldiga mitmekordselt nühkides sai lõpuks maha. Brake cleaneri ostsin valmis, aga ei pidanud proovimagi.

Edit: ahjaa, unustasin mainida. See pigieemaldaja võttis väga hästi ka numbrimärgi numbrite pealt musta värvi maha, aga mitte numbrimärgi numbrite ümbruses olevat rehvimusta See vist lõhnab rohkem duplikaadi järele...

Kuulge daamid ja härjad, egas keegi pole midagi sellist https://uncrate.com/magzet/ kuskil irl näinud?
Nagu ma aru saan, siis neil vendadel läks see projekt vett vedama.

Keraamika ja kiiver (eriti visiir) versus putukad?

Madlobster kirjutas: ↑12 Juun 2022, 08:25

Keraamika ja kiiver (eriti visiir) versus putukad?

https://www.tobis.ee/image/cache/tw51778-345x365.jpg See oli lihtsalt üks näide, analoogseid peaks ka tanklates ja kõikvõimalikes poodides olema, kus autokeemiat müüakse.
Peale pihustada ja paar minutit lasta seista (ei tohi lasta ära kuivada) ning kõik tuleb veega hästi maha. Kasutan nii auto esiklaasi kui kiivri puhastamiseks.

No mul motuli oma kasutusel ja subjektiivsel hinnangul on üks parimaid
Aga siiski, kas keraamikaga üle tegemisel on mingeid positiivseid (või miks mitte äkki ka negatiivseid) tagajärgi? Või on pigem lihtsalt, et kui igav on võid ju teha ?

Ok, ma mõtlesin, et soovid mingit keraamilisest materjalist asja ja kiivrit putukatest puhastada.

Mis sõit eile ca 12-13 ajal Tallinnas oli? Pirita sillalt pani suurem kogus kroomi ja näputäis plastikut üle, aga interneedusest infot välja ei suutnud peilida…

Madlobster kirjutas: ↑12 Juun 2022, 08:25

Keraamika ja kiiver (eriti visiir) versus putukad?

Lahendus- https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/a ... 0svav1.mp4

Vint kirjutas: ↑12 Juun 2022, 13:13

Madlobster kirjutas: ↑12 Juun 2022, 08:25

Keraamika ja kiiver (eriti visiir) versus putukad?

Lahendus- https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/a ... 0svav1.mp4

jah kogu kmpl tõotab pikka iga

Ostsin ühe vanema plekist katuse värvimiseks Eskaro mingisugust spets katusevärvi nimega KATTO. Katus ise on tsingitud plekk, kuid tsingikiht on mõnedes kohtades hävinenud. Plekki värvitud ei ole. Veneaegne paks katuseplekk.
Lugesin potsiku pealt, et värvides oleks vaja ka kruntvärv alla panna. Teadsin, et mul on kodus juba olemas üks suurem pütt mingit nö. korrosioonivastast metallikrunti ja seega ei hakanud uuesti poodi tagasi minema, et seda "soovitatavat" spets krunti veel lisaks osta. Selgus aga, et olemasolev kruntvärv on lahustibaasil värv, ning too eskaro KATTO on vesialuseline. Rumal küsimus nüüd selles, et kas katuse võib siiski lahustipõhise krundiga ära teha ning siis selle vesialuselise katusevärvi peale panna või ei saa need omavahel üldse läbi ning tulemus on see, et katusevärv näiteks lihtsalt ei jää üldse peale, ei kesta, koorub maha vms?

Tee kuskil plekitüki peal proovi.

Või guugelda, millest "soovitatav" kruntvärv koosneb.

"toote tehniline leht" ei ütlegi midagi muud sisulist, kui et see soovitatav kruntvärv on samuti vesialuseline.

küsimus rohkem üldine, ehk kas üksteise peale on mõistlik panna lahustipõhist ja veebaasil värvi, kas seda üldse kunagi kuskil tehakse või on keegi teinud või on see big nono. mida see täpsete koostisosade teadasaamine mulle annaks? siis peaks ju mingit süvagoogeldamist edasi harrastama ning adekvaatse vastuseni jõuaks ehk paari päeva pärast.
mõtlesin, et siin mõni värvivaldkonna ekspert ehk teab kiirelt ja lühidalt öelda, kas see on 1) täitsa loll peast 2) väga halb mõte 3) ideaalne ei ole, aga kärab küll.

katsemisele mõtlesin küll ka jah, samas ma kardan, et see ei anna mulle ka päris seda õiget vastust...vähemalt mitte paari tunni ega võibolla mitte ka paari päeva jooksul. praegu on he akuiv ilm, ideaalis tahaks vähemalt selle krundi täna peale visata juba. aga kui see vesialuseline värv näiteks ei nakku korralikult alumise külge ja hakkab kergelt kooruma siis päris kohe ma seda ei pruugi näha, või siis ei pruugi proovitüki peal üldse näha.

Kui võtta aluseks et autotööstuses on lakialused värvid vesipõhised ja lakk lahuseline siis võiks eeldada et nakkumine võiks toimuda mõlemal suunal.

hmm, no siis võiks vist isegi proovida jah. lugesin ka mingisugust teknose pikka ja sisukat pdf formaadis metallivärvide "piiblit" just, aga ega sealgi ei leidnud kohta, kus oleks juttu olnud eri tüüpi krunt ja pealisvärvi kooskasutamisest.

will111 kirjutas: ↑13 Juun 2022, 20:42

hmm, no siis võiks vist isegi proovida jah. lugesin ka mingisugust teknose pikka ja sisukat pdf formaadis metallivärvide "piiblit" just, aga ega sealgi ei leidnud kohta, kus oleks juttu olnud eri tüüpi krunt ja pealisvärvi kooskasutamisest.

Saad ju proovida mingil väiksemal pinnal, et mis juhtub. Pigem vaata,et see krunt tsingitud pinnale nakkub.

peab proovima jah, lihtslat see tähendab, et täna pean tegema selle proovitüki plekile krundiga...kuna vahepeal vaja linna sõita siis kattevärvi saan alles vast homme õhtul peale täielikku kuivamist sinna peale tõmmata ning idee poolest tuleks siis ilmselt veel päevake oodata ning vaadata, et mis juhtub kui see ka täielikult ära kuivab. samas, ilmselt käin espakist läbi ja küsin seal värvimeeste käest ka vahepeal arvamust.

lihtsalt arvestades ilmasid siis ideaalis oleks tahtnud vähemalt krundi täna juba katusele peale visata. ei imestaks väga kui terve edasine suvi käib ülepäeva vahelduvate paduvihmadega vms. aga eks tuleb loota parimat

Vähemalt seina/laevärvidega on nii, et kui alusvärv on vee baasil, siis ei või lahustipõhist värvi peale panna. Vastupidi võib.

franz125 kirjutas: ↑13 Juun 2022, 20:32

Kui võtta aluseks et autotööstuses on lakialused värvid vesipõhised ja lakk lahuseline siis võiks eeldada et nakkumine võiks toimuda mõlemal suunal.

Just lasin autovärvi kokku segada. Ei usu, et veepõhine on kui niimoodi haiseb.

Turist kirjutas: ↑13 Juun 2022, 22:55

Vähemalt seina/laevärvidega on nii, et kui alusvärv on vee baasil, siis ei või lahustipõhist värvi peale panna. Vastupidi võib.

franz125 kirjutas: ↑13 Juun 2022, 20:32

Kui võtta aluseks et autotööstuses on lakialused värvid vesipõhised ja lakk lahuseline siis võiks eeldada et nakkumine võiks toimuda mõlemal suunal.

Just lasin autovärvi kokku segada. Ei usu, et veepõhine on kui niimoodi haiseb.

Siin värvipoodides saad lahusti põhise,Autotootjad ja esinduste värvitöökojad peavad kasutama vesipõhiseid.

Rusikareegel on, et lahusti baasil krundile ei panda veepõhist värvi. Vastupidi enamasti võib.

Nujah, ühesõnaga kõik võimalikud versioonid/arvamused on nüüd esindatud, et mispidi võib ja mispidi mitte Miskipärast igatahes oli endal ka selline kahtlus, et see veepõhine ikkagi kõige paremini ei sobi sinna lahustikrundi peale, aga proovitükk sai nüüd ka pulli pärast tehtud..eks näis mis nägu see on kui kõik kihid lõpuks ära kuivavad.

Võibolla ikkagi ostan siis veel eraldi potsiku seda "spets krunti" homme ära kuigi oli ka korra mõte, et ei hakkagi kruntima. Panen lihtsalt sedasama lõppvärvi esialgu ühe "krundikihi", mille lasen lõpuni ära kuivada ning siis katan veel pärast üle sama värviga 2 kihti. Nii ei tohiks vähemalt mingit ühildumise probleemi küll jääda.

@will111 lühiajaliselt ilmselt probleemi pole. Kannad ükskõik mille ükskõik mille peale ja see näib proovitüki baasil igati OK. Eelkõige on siin küsimus, milline on sinu riskitaluvus. Tahad sa terve katuse baasil järgi proovida mis saab aasta pärast?

Kui sellega miskit juhtub, siis üsna kohe. Lahusti baasil värvid kuivavadki, kuni lahusti lendub. Seega peaks andma sellele krundile aega kuivada. Hiljem on krunt suht neutraalne teglane. Kui just ei kanna sinna peale mingit ainet, mis värvi uuesti lahustab. Vesialuseline värv seda reeglina ei tee. Krundi põhiline mõte ja eesmärk on ju moodustada metalli pinnale kaitsekiht ja parandada naket. Samas on katuse värvimine siiski piisavalt kallis ja tülikas ettevõtmine, et riskide maandamiseks oleks ilmselt mõtekas järgida tootjate juhendeid. Lihtalt otsustamise koht.

@701 "juhtumisi" on kahte sorti, aktiivsed ja passiivsed. Esimene selgub tõepoolest kohe: esineb jõuline, silmaga nähtav reaktsioon või siis mitte. See aga kas kahe kihi nake on piisav ja tõeline selgub pikema aja jooksul. Siis, kui sul kaks kihti on aasta jagu katusel olnud. Vaevalt, et see tegijat rõõmsamaks teeb, kui aasta pärast teada saab, et et siit-sealt hakkab värv vähehaaval maha kooruma ja lisaks uuesti värvimisel tuleb enne vana kiht katuselt kätte saada. Aga nagu öeldud: kõik sõltub tegija riskitaluvusest ja eksperimenteerimisjulgusest. Mina olen jänes ja püüan juhinduda reeglist: kooner maksab alati kaks korda.

Tsingi peale soovitaks igal juhul panna ainult selle jaoks ette nähtud krunti. Küllalt nähtud tsingitud vihmaveerenne ja -torusid, kust värv nagu paber paari aastaga maha koorub. Nagu Mac õigesti ütles, kohe näed seda, kui värv aluskihi üles "keedab". Kui hästi kihid üksteise ja aluspinna külge nakkuvad, seda näed aasta(te) pärast. Ja seda ka, kuidas värv katusel pleekima hakkab. Omal on RR23 tooni tumehall plekk-katus ja hoolsa omanikuna lasin ikka kõik kriimud aerosooliga üle, et rooste ei läheks. Nüüdseks on tumehallist parandusvärvist saanud helehall, peaaegu valge ja katus oleks nagu üraskite rünnaku alla jäänud Olen proovinud paari eri tootja aerosoole ja ka toonitud pintslivärvi ja kõik nad pleegivad ajaga ära erinevalt tehases värvitud plekist, mis ei pleegi (või teeb seda väga vähe). Oskab keegi soovitada tumehalli (RR23) plekkkatuse värvi, mis paari aastaga ära ei pleegiks?