tiit1990 kirjutas:Iga kord kui katast käivitan siis kell läheb 00.00 iks. millest see võib tulla? halb ühendus aku klemmidel?
Põhiline, et 666 ei tule ette, see oleks juba päris halb 
tiit1990 kirjutas:
südaööl ei käivita, aku sai see aasta alles uus ostetud 14h Varta.
Kella kahene varta ei ütle suurt midagi, küll aga ütleksid numbrid mis tuleks testri displaylt hetkel kui ratast käivitad 
Osadel aparaatidel katkestab starteri andmise hetkeks mingid vooluahelad ära: tuled tavaliselt. Võibolla oled kella jaoks voolu sellisest kohast võtnud.
simp kirjutas:MarekM kirjutas:....
Vaata kett üle.
Paned ratta keskhargile, keerutad tagaratast ja vaatad kas kett on koguaeg sama pingul või mitte.
St kett venib ühelt poolt pikemaks ja siis hakkabki nõksutama niimoodi.
Ja nii ongi. Teesevas ma seda too moment ei avastanud. Garaazis rahulikult kontrollides tuligi üks pinges koht välja. Et ma saabas ise kaht asja kokku ei viinud, nimelt enne seda sõitu ma ju väskelt pingutasin ketti...
Palm. kirjutas:Kui ohtlik on sõita rattaga, kui tagarattal vajavad rattalaagrid vahetust? Loks on käega liigutades selgesti tunda.
Teine küsimus ratta pasuna kohta, nimelt lenksu küljest tulevad juhtmed ei andnud eile üldse kontakti voolumõõtjaga mõõtes, igaks juhuks lasi sõber miskit spets vasemäärdeainet klemmidele peale ja nüüd pasun töötab, aga kui klemme natukene liigutada, siis jälle ei tööta. Ma ei tea mis häält 99' gsxr pasun tegema peab, aga kole lahja tundub praegune hääl.
Mida teadjamad mehed soovitavad? Kas kogu juhtmestik pasunani välja vahetada, või saab ka kuidagi kergemat teed pidi tehtud?
Ratta pasunad ongi lahjad, ise olen loobunud pasundamast, midagi öelda on või tähelepanu tahan pöörata, siis koputan aknale...
Enamus siiski aru saanud millega nad hakkama saanud on.
Enamusel signaalidest piisab pesust, et hääl paremaks saada, kui see ei aita siis paljudel on väike mutriga stoperdatud polt seal, sellest saad timmida häält. Soovitatavalt käiva mootoriga.
Kas Eestis on 54 algusega mingi eritariifiga telefoninumbrid?
Tuono kirjutas:Kas Eestis on 54 algusega mingi eritariifiga telefoninumbrid?
need peaks ikka 900 algusega olema
mx77 kirjutas:Tuono kirjutas:Kas Eestis on 54 algusega mingi eritariifiga telefoninumbrid?
need peaks ikka 900 algusega olema
Imelik, et 55 algusega oli 13s. minut ja 54-le 55s./min. 
Äkki on soome marga kurss vähe teine?
Pontus kirjutas:Äkki on soome marga kurss vähe teine?
See võib küll olla, ei tulnud ise kohe selle pealegi, suured tänud 
Kas quadidel on ka mingi forum kus aktiivsem tegevus käib?
ok kysin igaksjuhuks teistpidi, kui kulukas on raptori teise käigu remont umbkaudu ja oskate soovitada kuhu viia?
Kus poest võiks leida ühe GT Radial Champiro 128 205/60R15 91H rehvi?
Millisest ja kui paksust plokist peaks garaazi seinad laduma? Sisemise poole värviks üle ja nii jääkski, väljapoole paneks veel 10cm peno soojustuseks. Teist korrust peale ei tule, nii et kandmisega väga probleeme ei ole.
Kas peale soodaprits.ee on Tallinnas veel mõni sooda/klaaskuulpritsi teenust pakkuv ettevõte, kes tagakiige ja veel paar pisikest pudinat puhtaks laseks? Kuskil Laki tänava kandis pidi olema üks normaalne koht, aga ei leia seda.
davidsoniharald kirjutas:Millisest ja kui paksust plokist peaks garaazi seinad laduma? Sisemise poole värviks üle ja nii jääkski, väljapoole paneks veel 10cm peno soojustuseks. Teist korrust peale ei tule, nii et kandmisega väga probleeme ei ole.
No sajane fibo või kolumbia jääb ikka väheks, mittekandvaid siseseinu tehakse sellest. Mis see järgmine mõõt on, 150 ja siis on 200, nendest kannatab juba teha. Olgu pigem tugevam kui nõrgem!
Siseseina plokk on 90 mm. Garaaži võib teha 140 columbiast või 150 fibost. Kui seest krohvida ei plaani siis Columbia jääb oluliselt viisakam, lihtsam värvida. Fibo on veidi lihtsam laduda aga värvikulu . 140mm columbia kannab pmst isegi paneellae ära.
Või näiteks mõni plokk vastavalt võimalustele ja soovile Aeroci valikust, paksust otseselt soovitada ei oskagi. Jääb soojem ja lihtne laduda.
Kuidas termotöödeldud puit õues päikese käes kestab? Mitme aastaga see pruunist halliks muutub?
bitter kirjutas:Kuidas termotöödeldud puit õues päikese käes kestab? Mitme aastaga see pruunist halliks muutub?
Ilmselt pole täpselt selliseid uuringuid tehtud, võimalik, et satud kellegi peale, kellel see kogemus olemas on, aga Eimas (http://www.eimas.ee) kirjutab nii:
Ilmastikukindlus
Looduslikes tingimustes on termopuidu niiskussisaldus tavapärase puiduga võrreldes umbes poole väiksem. Ultraviolettkiirgusest tulenev pinna pragunemine on termopuidu puhul väiksem kui tavalisel puidul. UV-kiirguse tõttu võib termopuidu algne värv siiski pleekida. Värvi säilitamiseks soovitatakse puidu pinda töödelda UV-kaitset andva vahendiga.
Nii et minu arusaamist järgi kestab kauem, kui tavaline või immutatud laud aga siiski vajab lisatöötlemist.
Meil osad kaugemad kliendid välismaal nõuavad toodete puitpakendit termotoöödeldud puidust, s.t. et üraskite ja muude putuktegelaste immigratsiooni tõkestada. Et nad ei pääseks sugu parandama sinna.
Tavaliselt peaks piisama ka HT sertifikaadist pakendipuidul. Aga kui nad nõuavad termopuitu ja on nõus selle vahe kinni maksma, siis pole ju probleemi 
?
Kuidas bikeri mail thunderbirdile söödavaks teha?
Mul on imap niimoodi pandud:
server: mail.biker.ee
port: 143
davidsoniharald kirjutas:Millisest ja kui paksust plokist peaks garaazi seinad laduma? Sisemise poole värviks üle ja nii jääkski, väljapoole paneks veel 10cm peno soojustuseks. Teist korrust peale ei tule, nii et kandmisega väga probleeme ei ole.
Kui ma ise peaks ehitama ja tahaks sooja garaazi saada ,siis kasutaskin ilmselt pärnu termoplokki. Ise tegin omale sarnasest tootest pooleteisekordse elumaja. Plussiks oleks see ,et pole miskeid eritellinguid ja asju vaja ehitusel, samuti pole mingeid silluseid ja külmasildasid. Miinuspoolele ehk ainult see kui tahad hiljem siseseina miskit eriti rasket riputada. Välja/sisse krohv või vastavate lisatarvikute abil miskine plaat/laudis.
Plussideks veel see, et langeb ära igasugune vundamendi tegemine ja soojustamine. Ja asi saab soe!
Lisaküsimuste puhul 55 34 250
Kauri
Oot, mis trikiga see plokk nii kaval on et vundamenti pole vaja 
Kui tähtis on antud skeemil nr 8 vedru( All paremas nurgas ), exup klapil läks puruks klapi avamis tross ja see vedru. Trossi saan korda, aga vedru tuleb ülejärgmiseks nädalaks alles. Seni ometi ratas ei seisa. Muudab see midagi kui ilma kokku panna? Oli vist pikemat aega juba puruks ja ei täheldanud mingeid probleeme
Teine küsimus oleks, et kus asub 2004 Yamaha R1 õlisurve andur?
Kuna mu 620 LC 4 nii kohvi tundus, vähemalt käima lüües, siis kiskusin silindri maha. Mõtlesin, et sebin suurema kolvi ja lasen puurida. Silinder on sile ja ilma randita (jawa ajast harjunud ranti leidma), kolb aga tundub kuidagi ligadi logadi. Nüüd ei teagi, kolvi kuju vaadates paistab, et peabki natuke loksuma äkki, siiski uut sama mõõduga kolbi ei julge ka osta. Siit siis loll küsimus, kes/kus saaks mind mõõtmistega aidata.
Mõistlikel LC4-del peaks olema nikassiilkattega silinder. Ma ei usu, et sa seda puurima tahad hakata. Nikassiil on nii õhuke, et erilist kulumist ei saa olla, sel juhul hakkab juba tükkidena eemalduma.
Kui silindris ranti pole, siis kolvivahetusest peaks piisama. (kui just keegi meister pole eelnevalt katkist silindrit puurimisega remontinud)
ubin kirjutas:Kuna mu 620 LC 4 nii kohvi tundus, vähemalt käima lüües, siis kiskusin silindri maha. Mõtlesin, et sebin suurema kolvi ja lasen puurida. Silinder on sile ja ilma randita (jawa ajast harjunud ranti leidma), kolb aga tundub kuidagi ligadi logadi. Nüüd ei teagi, kolvi kuju vaadates paistab, et peabki natuke loksuma äkki, siiski uut sama mõõduga kolbi ei julge ka osta. Siit siis loll küsimus, kes/kus saaks mind mõõtmistega aidata.
