Maaks kirjutas:MarekM kirjutas:no ok, liimeister siis liimeister. Õnneks ei pea tervet posti koorima, vaid maa sisse mineva osa, mille üle tõrvan...
Vanaisa põletas lõkkes postidel need maasisse minevad otsad ära äkki mingi äraunustatud imerohi!
Nii saab ilma peksmata otsad väga teravaks ja lihtne maasse peksta.
Maaks kirjutas:poison kirjutas:Palju tarbib voolu üks keskmine Snaige külmik aastast 1980. Ilus, korras, ei urise, ei mölise, pirn sees ei põle...kas on mõtet vahetada pelgalt vanaduse ja tarbimise pärast? Uus ju ka ei tule niisama.
Elektri tarbimise seisukohalt päris kindlasti ei ole mõtet vahetada
Umbes sama, nadu ostad uue auto et see on ökonoomsem, samas uue auto raha eest saab päris palju kütust osta.
Aga asjast kah. Mul kah maal suvilas veneaegne külmik üksi (kevad/suvi/sügil) toimetab, et õlu ikka joodav oleks ja elektrikulu on mul suvekuudel keskmiselt 1,5...2kWh /24h. Seal on sees ka mõnel nädalavahetusel natuke lampe ja telekat/raadiot, aga põhiline ikka külmik.
Elektri hinda saad siit vaadata.
PS! Külmiku elektritarbimine sõltub väga palju sellest kui tihti uks kinni-lahti käib!
Ah, eks ma arvasin seda isegi...naine ilmselt tahab Brandti, aga lõhkuma ei julenud hakata.
ranel kirjutas:Maaks kirjutas:MarekM kirjutas:no ok, liimeister siis liimeister. Õnneks ei pea tervet posti koorima, vaid maa sisse mineva osa, mille üle tõrvan...
Vanaisa põletas lõkkes postidel need maasisse minevad otsad ära äkki mingi äraunustatud imerohi!
Nii saab ilma peksmata otsad väga teravaks ja lihtne maasse peksta.
Tegelikult on see põletamine ainus moodus mis kestab, juhul kui maakera sisse puitu ajada.
Söel on imepärane omadus niiskus ja putukad eemal hoida. Aga põletatud osa peab kindlasti ulatuma maapinnast vähemalt 5-10 cm kõrgemale.
Aastasadu vanad lõkkekohad on peale väljakaevamisi justkui eile kustutatud, söed kenasti terved ja kujus.
Kus saab hooldada, remontida fox amorti
poison kirjutas:Maaks kirjutas:poison kirjutas:Palju tarbib voolu üks keskmine Snaige külmik aastast 1980. Ilus, korras, ei urise, ei mölise, pirn sees ei põle...kas on mõtet vahetada pelgalt vanaduse ja tarbimise pärast? Uus ju ka ei tule niisama.
Elektri tarbimise seisukohalt päris kindlasti ei ole mõtet vahetada
Aga asjast kah. Mul kah maal suvilas veneaegne külmik üksi (kevad/suvi/sügil) toimetab, et õlu ikka joodav oleks ja elektrikulu on mul suvekuudel keskmiselt 1,5...2kWh /24h. Seal on sees ka mõnel nädalavahetusel natuke lampe ja telekat/raadiot, aga põhiline ikka külmik.
Elektri hinda saad siit vaadata.
PS! Külmiku elektritarbimine sõltub väga palju sellest kui tihti uks kinni-lahti käib!Ah, eks ma arvasin seda isegi...naine ilmselt tahab Brandti, aga lõhkuma ei julenud hakata.
Aga siis unusta ruttu ära, mis ma kirjutasin ja tiri uus masin koju 
Vanast saad seal lahti, kui pood tagasi ei taha võtta (tegelikult peab võtma).
Küsimus elektroonikutele.
Originaalis on rattal spidoblokis parema ja vasaku suuna indikaator eraldi. Uuel aftermarket spidol aga koos ühe tule all. Tahaks need 2 signaali üheks kokku viia, aga niisama kokku sõlmida ja pähe lasta vist ei või. Kuidas saaks? Takistid vahele kuidagi?
Tort kirjutas:Küsimus elektroonikutele.
Originaalis on rattal spidoblokis parema ja vasaku suuna indikaator eraldi. Uuel aftermarket spidol aga koos ühe tule all. Tahaks need 2 signaali üheks kokku viia, aga niisama kokku sõlmida ja pähe lasta vist ei või. Kuidas saaks? Takistid vahele kuidagi?
Küsimus ei kuulu rumalate küsimuste valda, üsna mõistlik teine.
Kokku saad viia dioodidega, need lasevad voolu vaid ühes suunas voolata. Teadjamad mehed annavad sulle ehk ka täpse skeemi, kuidas see ühendamine välja võiks näha.
Macintosh kirjutas:Tort kirjutas:Küsimus elektroonikutele.
Originaalis on rattal spidoblokis parema ja vasaku suuna indikaator eraldi. Uuel aftermarket spidol aga koos ühe tule all. Tahaks need 2 signaali üheks kokku viia, aga niisama kokku sõlmida ja pähe lasta vist ei või. Kuidas saaks? Takistid vahele kuidagi?
Küsimus ei kuulu rumalate küsimuste valda, üsna mõistlik teine.
Kokku saad viia dioodidega, need lasevad voolu vaid ühes suunas voolata. Teadjamad mehed annavad sulle ehk ka täpse skeemi, kuidas see ühendamine välja võiks näha.
Dioode on vaja juhul, kui kasutad LED-suunakaid ja/või kui tsiklil on olemas ohutuled. Tavapirnidega ja ohutuledeta skeemi puhul ühendad lihtsalt ühe poole suunaka ühe signaal-lambi klemmi külge ja teise poole teise klemmi külge.
Mac - tänks, eks ma saan kuskilt poest küsida ka, kust junni ostma lähen.
Isakene - ei saa aru. Ohukaid pole ja tavapirnid on, aga mismoodi "ühe klemmi külge ja teise klemmi külge"? Mass on nagunii olemas ju ning mõlema suunatule plussi ei saa ühe (teise) signaallambi klemmi alla kokku viia minu mõistuse järgi. Sellest ka küsimus.
Tort kirjutas:Mac - tänks, eks ma saan kuskilt poest küsida ka, kust junni ostma lähen.
Isakene - ei saa aru. Ohukaid pole ja tavapirnid on, aga mismoodi "ühe klemmi külge ja teise klemmi külge"? Mass on nagunii olemas ju ning mõlema suunatule plussi ei saa ühe (teise) signaallambi klemmi alla kokku viia minu mõistuse järgi. Sellest ka küsimus.
Astu järve oomipoest läbi 
Tort kirjutas:Mac - tänks, eks ma saan kuskilt poest küsida ka, kust junni ostma lähen.
Isakene - ei saa aru. Ohukaid pole ja tavapirnid on, aga mismoodi "ühe klemmi külge ja teise klemmi külge"? Mass on nagunii olemas ju ning mõlema suunatule plussi ei saa ühe (teise) signaallambi klemmi alla kokku viia minu mõistuse järgi. Sellest ka küsimus.
Mõlema suuna pluss juhtme vahele paned kontroll-lambi. Kui lülitad ühe poole suunda saab kontroll-lamp massi läbi teise poole suuna pirnide
Keegi teab, kas eestis kas mõni selline koht on (sõidetav asfalt, vähe liiklust)?
tartust mine võrru mööda vana postiteed, võrust mine haanjasse meegomäe kaudu ning päevalõpuks mine võrust postitee kaudu otepääle (mitte üle valgjärve, seal küll asfalt kuid palju kruusa kurvides- kui otsid rohkem põnevust ellu siis paneb vahetevahel südant põksuma küll) sellel ringil peaksid saaama nokka rohkem kui paarkümmend korda õhku ning kui päevalõpuks veel ühes tükis siis pajatad seiklusi. muidugi lihtsal sõber kaasa võtta kes liiklusel silma peal hoiab eespool paar kilomeetrit
Tänud, simp.
laf1247 kirjutas:Mõlema suuna pluss juhtme vahele paned kontroll-lambi. Kui lülitad ühe poole suunda saab kontroll-lamp massi läbi teise poole suuna pirnide
Miks lamp? Taktstid on ka olemas ju maailmas? Eks ma uurin.
Tort kirjutas:Tänud, simp.
laf1247 kirjutas:Mõlema suuna pluss juhtme vahele paned kontroll-lambi. Kui lülitad ühe poole suunda saab kontroll-lamp massi läbi teise poole suuna pirnide
Miks lamp? Taktstid on ka olemas ju maailmas? Eks ma uurin.
Ma mõtlesin, spidoplokis olevat suunatule indikaatorit kontroll-lambi all. Juhul kui see ei ole led, siis saab mõlema suuna + juhtme ühendada indikaator lambi külge.
laf1247 kirjutas:Mõlema suuna pluss juhtme vahele paned kontroll-lambi. Kui lülitad ühe poole suunda saab kontroll-lamp massi läbi teise poole suuna pirnide
Ma saan aru, et sina ja Isake pakute sama lahendust. Lihtsamat. Üks asi jääb mulle arusaamatuks: Kas teise poole omad siis ei sütti, kui vool peale antakse? Miks?
Macintosh kirjutas:laf1247 kirjutas:Mõlema suuna pluss juhtme vahele paned kontroll-lambi. Kui lülitad ühe poole suunda saab kontroll-lamp massi läbi teise poole suuna pirnide
Ma saan aru, et sina ja Isake pakute sama lahendust. Lihtsamat. Üks asi jääb mulle arusaamatuks: Kas teise poole omad siis ei sütti, kui vool peale antakse? Miks?
Sellepärast, et suunatule pirn on kordades võimsam, kui indikaatori oma. Seda "efekti" võid niiviisi katsetada, et võta kahe hõõgniidiga piduri/gabariiditule pirn ja ühenda akuklemmid pirni põhjas olevate +klemmide külge. 5W park põleb päris heledalt ja 21W pidur vaevalt hõõgub, sest minu kirjeldatud skeemiga ühendad Sa pirni hõõgniidid pirni -klemmi kaudu jadamisi. Kuna indikaatori pirn on vist 1W ja suunatuli 21W, lisaks on neid veel 2tk per pool, siis ei hõõgu seal nii väikse voolu puhul enam midagi, indikaatori pirn toimib "vale" poole suundade jaoks takistina. Kui Sa ikka arvad, et "vale" poole suunad ka vilkuma peaksid hakkama, peaksid Sa suutma näha ka igasuguse põleva pirni sabas olevate juhtmete hõõgumist. Seal ka ju vool liigub.
Ehk siis, teoorias näeb asi nii välja,et 1W indikaatorlamp tarbib, valemi P=UI (võimsus [W] = pinge [V] x voolutugevus [A] ) põhjal 1/12 = 0,08A voolu. 2 suunatuld ehk 2x21W vajavad põlemiseks 42/12=3,5A voolu. Nende mõnede sajandike amprite jaoks on kahe 21W pirni takistus praktiliselt olematu. Pluss veel teadmine, et külma hõõgniidi takistus on kordi väiksem kui hõõguval.
Miks filmides neegrid alati higised on?
davidsoniharald kirjutas:Miks filmides neegrid alati higised on?
Kastis neegrid pole
Need kes puudrit kasutavad on juba valged, aga tuhka keegi ei kasuta.
Kuskohast leiaks noor kiletamishuviline eestis carbon kilet?
MarekM kirjutas:Kuskohast leiaks noor kiletamishuviline eestis carbon kilet?
Osta.ee ja okidoki. 
davidsoniharald kirjutas:Miks filmides neegrid alati higised on?
Lugesin kunagi eelmise Vabariigi ajal välja antud raamatusarja, täpselt ei mäleta enam, aga vist oli pealkiri "Maailma maad ja rahvad". Seal oli Aafrika kohta käivates peatükkides küllalt põhjalikud kirjeldused neegrite kasutusvõimaluste kohta kaevandustöös, põllumajanduses jms töödel. Juuresolnud piltidel olid neegrid samuti higised. Äkki on siin mingi seos? Targemad, avaldage arvamust!
Tahaks teada selle Tallinnas avalikus kohas alkoholi tarbimise kohta, et kes selle jälgimisega tegelevad, kas politsei ja mupo või ainult mupo. Ja mis õigused neil muponautidel üldse on? Kas nad võivad mu dokumenete minult linnas nõuda nt. Või mida nad üldse teha saavad kui ma kuskil joon ja nad tulevad midagi ütlema aga ma põhimõteliselt ignoreerin neid? Siin kodus uudiseid vaadates tekkisid lihtsalt sellised küsimuse ja ehk oskab keegi siin vastata asjalikult
pühak kirjutas:davidsoniharald kirjutas:Miks filmides neegrid alati higised on?
Lugesin kunagi eelmise Vabariigi ajal välja antud raamatusarja, täpselt ei mäleta enam, aga vist oli pealkiri "Maailma maad ja rahvad". Seal oli Aafrika kohta käivates peatükkides küllalt põhjalikud kirjeldused neegrite kasutusvõimaluste kohta kaevandustöös, põllumajanduses jms töödel. Juuresolnud piltidel olid neegrid samuti higised. Äkki on siin mingi seos? Targemad, avaldage arvamust!
Kõik ära seletatud:
http://www.vanguardnewsnetwork.com/v1/2 ... actory.htm
Tartus keegi oma tsikli tasulises parklas ka hoiab? Mis tsiklikoht maksab sellistes?
Kas mingi nõksuga(näit. puurimine) on võimalik Virago(xv1100) originaalsumbutitest välja võluda ka mingit paremat häält kui õmblusmasinal?
Märtt kirjutas:
Lisaks Proplastik ja Lexplast. (kui Tallinnas otsid)