Lühike jäme vs pikk peenike

Siin ei mängi rolli kui pikk või lühike vaid kui paks või peenike (sellest oleneb pindala, mis läbi õhu teed teeb omale)

Kiirusrekordi ja ka rakettide pikkus tuleb pigem kogu tehnika peenema keha sisse mahutamie vajadusest (pikkuse tõttu hõõdeteguri suurendamine on oluliselt väiksem loss kui nina pindala vähendamise win) ning jällegi puusalt lastes stabiilsuse suurendamiseks.

No see on iga aerodünaamika ABC esimese peatüki materjal, Wikipedias on tabel kohe alguses uurimiseks: https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_coefficient . Ma ei oska peast öelda, kas Reynoldsi arv 10000 on õhus liikuvatele võidusõiduautodele adekvaatne, ei mäleta enam 15a tagasi õpitut, aga noh, mingi pildi ikka annab. Kui sa juba nii kaugele jõudsid, et hakkasid mõtlema esimesele otsale mõjuvast rõhust ja pika saba pinda mööda tormava õhu hõõrdetegurist, siis tegelt on asja uba üsna käegakatsutavas kauguses Lihtsalt ära lase end segada laup-pinnast, see on õhutakistustegurist sõltumatu suurus.

Minu öeldud nina pindala ei ole korrektne väljend
Koonus (mis on kiirelt sõitva/lendava silindri kuju) on suurem kui silndri ristlõike pindala. Lühidalt jämedamat vorsti puusse lükata on raskem kuigi koonus on sama tahtsin öelda.

Nagu ma ütlesin, laup-pind ja õhutakistustegur ei sõltu üksteisest. Sama laup-pinnaga pika silindri õhutakistus(jõud) on väiksem kui lühikese oma (mõistuse piirides, ilmselt kilomeetreid pika varda puhul hakkab millaski pinna hõõrdejõud domineerima). Laup-pind ei oma selle pärast tähtsust, et NASCARi autod on kõik ühesugused.

Ma arvan, et meist kumbki ei ole "tuuletunneli doktor" seetõttu siis väga pikalt pole mõtet siin varrast venitada ning kaaskannatajtele "spetsialistid asja arutamas" showd anda. Printsiipides oleme ühel meelel, detailid vajavad mõlemal lihvi

Jesper kirjutas: ↑19 Apr 2023, 17:22

Aga videot uurides selgus, et see ei ole nii, sest autod ikkagi ei ole enamuse ajast füüsiliselt koos, seega ainuke mehhanism, millega esimene midagi võita saab, ongi see, et tänu "sabale" (mis tema vaatenurgast on kaalutu ja ilma veeretakistuseta objekt) on tema õhutakistustegur väiksem (sest laup-pind ju ei muutu).

Mingil hetkel oli see üksteise lükkamine üsna pop, pampridki olid kujundatud nii, et sobiks tandemi tegemiseks. Aga seda üritati raskendada reeglite muutmisega, ehk pamprid kujundati omavahel mitte nii hästi kokku sobivaks. Lisaks vähendati vist ventavasid, et teise tuulekotis olles mootor kiiremini üle kuumeneks ja pikalt sellist tandemit kasutada ei saaks.

Heh, tänks, kergendus - ma juba arvasin, et olen kõik need aastad mingit suvalist joga uskunud

Päris tuline vaidlus, aga enda arust juba pakkusin seletuse sellele sabas sõitmise efektile enne, kui te üldse NASCARini jõudsite. Küll lihtsalt oletusena ja näiteid ei viitsinud otsida (ja ega tegelikult ma sellest NASCARi värgist ei teadnud ka:) ). Terminid ei pruugi küll päris õiged olla, aga sisult võib auto koguõhutakistuse mõtteliselt jagada kolmeks: esiosa lauppinna takistus, külgedel-katusel toimuv hõõrdumine ning auto tagaosa hõrendus. Järjestikku sõites vähenebki see hõrenduse osa.

Ühesõnaga, mingit ruumilist keha läbi õhu vedades tekib vahetult selle taha alarõhuga ala. Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tõmbab ta sinna alasse igast suunast seda, mida võtta on. Liikuvale kehale (autole) mõjub see lisatakistusena (mõtteliselt sikutab keegi autot sinna alarõhu suunas) ning mujalt tõmmatakse sinna õhku (tuuletunnelis keerised). Kui nüüd see alarõhu ala täita teise kehaga (autoga), siis ees liikuva auto koguliikumistakistus väheneb - lauppinna takistus ja külgede/katuse hõõrdetakistused jäävad samaks, tagaosa hõrendus väheneb.

Kui nüüd looduse analoogia peale mõelda, siis aerodünaamiliselt kõige väiksema koguõhutakistusega ruumiline keha on veetilk (per ruumala), mille ristpindala väheneb sabaosa suunas sujuvalt ning see viib selle nn hõrenduse osa miinimumini.

Noh, klassikalises füüsikas ei "sikuta" hõrendus või abstraktsemalt millegi puudumine kunagi midagi kuhugi, see on illusioon, mis tuleneb asjaolust, et me oleme harjunud atmosfääris elama. Kui "hõrendus sikutaks", siis sa ei saaks tuule eest maja taha varju minna, sest pealetuuleküljel "lükkaks" sind ülerõhk ja allatuuleküljel "sikutaks" alarõhk.

Ehk siis minu seisukoht on see, et see nähtus on liiga keeruline, et sedasi talupojatarkusega analüüsida. Nagu näha, siis kui NASCARi autod sõidavad üksteise järel 10cm vahega 200km/h, siis see töötab. A kui Volvo XC90 ja Mazda Pregnancy sõidavad üksteise järel 5m vahega 98km/h - tont seda teab.

Nii on

Mitte hõrendus ei sikuta midagi kuskile vaid rõhk surub sinna. Mitte midagi ei saa midagi teha.
Sellel põhjusel pole võimalik ka pikemast kui ca 9m kõrrest kõrgemale mahla imeda, sest mitte sina ei ime mahla omale suhu vaid atmosfääri rõhk lükkab selle sulle suhu. Sama asi siis pumpadega, pane mis tahes võimsusega pump ca 9m +- on lagi, mis "imeda" saad.

Nojah, ande olla:) See "sikutamine" oli näitlikustamaks vektorit suunaga tahapoole

Ma ei nori terminite üle kusjuures, vaid lihtsalt olen kindel, et sa eksid Vähemalt kiiruste osas, mis on kõvasti alla helikiiruse (sealt edasi algab ametlikult must maagia).
Anoh nagu ma juba ütlesin, ma ei ole nii haritud, et lahti seletada, miks täpselt mingi kujuga keha õhutakistustegur on selline nagu ta on.

Näe, leidsin lugemismaterjali, maakeelde tõesti ei viitsi tõlkida:
https://www.quora.com/How-does-Nascar-p ... -this-work
https://www.buildyourownracecar.com/rac ... nd-design/

Madlobster kirjutas: ↑20 Apr 2023, 10:39

Nii on

Mitte hõrendus ei sikuta midagi kuskile vaid rõhk surub sinna. Mitte midagi ei saa midagi teha.
Sellel põhjusel pole võimalik ka pikemast kui ca 9m kõrrest kõrgemale mahla imeda, sest mitte sina ei ime mahla omale suhu vaid atmosfääri rõhk lükkab selle sulle suhu. Sama asi siis pumpadega, pane mis tahes võimsusega pump ca 9m +- on lagi, mis "imeda" saad.

Atmosfääri rõhk merepinnal on 10234mm. Seega on suurim teoreetiline imemiskõrgus 10,1 m. Praktiliselt muidugi palju vähem.Siin pakutud 9m. on samuti liiga optimistlik.
Liikuva objekti taga tekib alarõhk nn. tuulekott.Kuna tegemist tsiklifoorumiga,siis ühe endise rinkamehe pajatus.Pirital ,kahe-poolese ROTAXIGA.Kurvides õnnestus pisut lähemale saada aga sirgel kippus vend eest ära libisema.Viimasel ringil sai sirge alguses tuulde ja sadakond meetrit enne joont käik alla , tuulest välja.Viskas nagu rakulkaga.Edestas lõpus paari meetriga.Tuulekott veab igal juhul kaasa.

Hea teada, et mu "kahtlus" kinnitust sai. Ükskord tuttavaga sattusime sellest rääkima ja tema oli kindel, et see ei saa olla loogiline, et kui ühel (tagasõitjal) kütusekulu langeb, siis teisel (eessõitja) ei suurene.

Teisel teemal: kas keegi on õppinud mõlemat keelt- inglise ja hispaania keelt? Inglise keelt sai kunagi ammu koolis tasapisi aastate jooksul õpitud, seetõttu enam ei mäleta kui lihtne või raske see protsess endale tundus. Inglise keel on võibolla B1 tasemel mul. Nüüd vaikselt tegelen hispaania keele A1-ga (kõige algelisem tase), olen umbes poole peal ja justkui tundub, et hispaania keel hakkab raskemini külge kui inglise keel hakkas (vanust ka tublisti rohkem nüüd ). Samas kui see oleks ka niimoodi paljude aastate peale laiali jaotatud nagu inglise keelega oli, siis võibolla ka ei tunduks raskem ja saavutaks sama ajaga sama taseme, aga kuidas teistele tundub?

Siin pole midagi tunduda, hispaania keel ongi palju keerulisem ja raskem õppida. Inglise keel on üks lihtsamaid keeli üldse. Aga kui sa väljakutseid otsid siis proovi mandariini keel endale selgeks teha. Väidetavalt üks raskemini õpitavaid keeli maailmas.

Macintosh kirjutas: ↑20 Apr 2023, 22:30

Siin pole midagi tunduda, hispaania keel ongi palju keerulisem ja raskem õppida. Inglise keel on üks lihtsamaid keeli üldse. Aga kui sa väljakutseid otsid siis proovi mandariini keel endale selgeks teha. Väidetavalt üks raskemini õpitavaid keeli maailmas.

Inglise ja hispaania keel pidavat olema maailma ühest kahest lihtsamini õpitavatest keeltest olema ...
Olgem ausad siiski, paljud eestlased kaasa arvatud mina oleme omandanud hea inglise keele tänu Hollywoodi filmidele. Ega ilmaajasta muus maailmas ei imestata, miks eestlased ameerikapärast inglise keelt räägivad, kuigi koolis õpetati briti inglise keelt.

Macintosh kirjutas: ↑20 Apr 2023, 22:30

Siin pole midagi tunduda, hispaania keel ongi palju keerulisem ja raskem õppida. Inglise keel on üks lihtsamaid keeli üldse. Aga kui sa väljakutseid otsid siis proovi mandariini keel endale selgeks teha. Väidetavalt üks raskemini õpitavaid keeli maailmas.

Ei, lihtsalt mingi nö. väljakutse pärast mõnda keerulist keelt ei soovi õppida.
Algul kui tähestikku ja esimesi sõnu õppida, siis võib vastupidine mulje jääda, sest eesti keelega täpselt samamoodi hääldatavaid tähti on palju rohkem kui inglise keeles (11 vs 5 kui õigesti kokku lugesin) ja seega sõnades ka on rohkem "ütled seda mida näed", inglise keeles ikka enamik sõnu häälduvad teisiti. Samuti ühe ja sama tähe hääldus ei muutu erinevates sõnades nii palju/tihti kui inglise keeles (nagu näiteks A võib olla "a", "ä", "ei"), aga eks hispaania keelel on omad raskused ja trikid. Ma ei ole veel päris kindel kumb raskem on (jah, hetkel on küll mulje, et hispaania keel. Võibolla kui A1 ja äkki ka A2 läbi saab tehtud, on päris selge pilt silme ees.

Kena lugeda, et Pent Nurmekund'i pärandit edasi kantakse

Makita akuga mutrikeerajaga lahti täristades veljepoldid jäävad padrunisse tuugalt kinni. Padrun kui ka poldid visuaalselt korralikult. Ei aita lahti keeramine esimeses, teises ega ka kolmandas astmes. Ikka sama probleem. Mis seda põhjustada võib ja kuidas vältida saaks? Kõikidega pole, vaid osadega.

Panin ka tähele seda, lasin veidi suvalist aerosoolmääret padrunisse, aitas.

ranel kirjutas: ↑20 Apr 2023, 23:04

Makita akuga mutrikeerajaga lahti täristades veljepoldid jäävad padrunisse tuugalt kinni. Padrun kui ka poldid visuaalselt korralikult. Mis seda põhjustada võid ja kuidas vältida saaks? Kõikidega pole, vaid osadega.

Sama siin!
Nipp on õigel ajal keeramine lõpetada ja kui jäigi polt padrunisse kinni, siis padruniotsaga kolks vastu velge ja....

edu

yeekim kirjutas: ↑20 Apr 2023, 23:06

ranel kirjutas: ↑20 Apr 2023, 23:04

Makita akuga mutrikeerajaga lahti täristades veljepoldid jäävad padrunisse tuugalt kinni. Padrun kui ka poldid visuaalselt korralikult. Mis seda põhjustada võid ja kuidas vältida saaks? Kõikidega pole, vaid osadega.

Sama siin!
Nipp on õigel ajal keeramine lõpetada ja kui jäigi kinni, siis padruniotsaga kolks vastu velge ja....

edu

See on probleemiks just lahti keerates, mitte kinni. Aga proovin aerosoolmäärde padrunisse lasta. Vaatab, kuidas aitab.

Nii ongi, lahtikeerates jääb liigse agaruse korral polt padrunisse.
Enne lõpliku lahtikeeramist päästik vabaks ja tuleb inertsiga.
PS! Määrida ei ole veel proovinud, äkki ongi parem

Turist kirjutas: ↑20 Apr 2023, 22:51

Macintosh kirjutas: ↑20 Apr 2023, 22:30

Siin pole midagi tunduda, hispaania keel ongi palju keerulisem ja raskem õppida. Inglise keel on üks lihtsamaid keeli üldse. Aga kui sa väljakutseid otsid siis proovi mandariini keel endale selgeks teha. Väidetavalt üks raskemini õpitavaid keeli maailmas.

Ei, lihtsalt mingi nö. väljakutse pärast mõnda keerulist keelt ei soovi õppida.
Algul kui tähestikku ja esimesi sõnu õppida, siis võib vastupidine mulje jääda, sest eesti keelega täpselt samamoodi hääldatavaid tähti on palju rohkem kui inglise keeles (11 vs 5 kui õigesti kokku lugesin) ja seega sõnades ka on rohkem "ütled seda mida näed", inglise keeles ikka enamik sõnu häälduvad teisiti. Samuti ühe ja sama tähe hääldus ei muutu erinevates sõnades nii palju/tihti kui inglise keeles (nagu näiteks A võib olla "a", "ä", "ei"), aga eks hispaania keelel on omad raskused ja trikid. Ma ei ole veel päris kindel kumb raskem on (jah, hetkel on küll mulje, et hispaania keel. Võibolla kui A1 ja äkki ka A2 läbi saab tehtud, on päris selge pilt silme ees.

¡Hola!
Umbes pool aastat olen natuke õppinud.... una cerveza por favor
Kuna meediast ja fb-st enam midagi lugeda pole, siis vabal hetkel olen nt Duolingot kasutanud. Minu arust on hispaania keelt lihtsam õppida kui mingi võõrkeel on juba all. Hispaania keeles on ka nais- ja meessoost sõnad (vene keelega sarnaselt siis vastavalt eessõnad).
Mul on üks tarnija Hispaanias, proovin temale kirjutada hispaania keeles, siis kontrollin google tõlkega üle. See google tõlge paneb ka kelbast, aga midagi abiks ikka. Ainult kirjapildi järgi on raskem õppida, hea oleks audiomaterjali kuulata. Leia omale kirjasõber-vestluskaaslane ja tuld
Saludos,

Henn kirjutas: ↑21 Apr 2023, 09:22

¡Hola!
Umbes pool aastat olen natuke õppinud.... una cerveza por favor
Kuna meediast ja fb-st enam midagi lugeda pole, siis vabal hetkel olen nt Duolingot kasutanud. Minu arust on hispaania keelt lihtsam õppida kui mingi võõrkeel on juba all. Hispaania keeles on ka nais- ja meessoost sõnad (vene keelega sarnaselt siis vastavalt eessõnad).
Mul on üks tarnija Hispaanias, proovin temale kirjutada hispaania keeles, siis kontrollin google tõlkega üle. See google tõlge paneb ka kelbast, aga midagi abiks ikka. Ainult kirjapildi järgi on raskem õppida, hea oleks audiomaterjali kuulata. Leia omale kirjasõber-vestluskaaslane ja tuld
Saludos,

Eks seal nende "sooliste" sõnadega natuke tegemist on jah, kõikidest sõnadest ei saa peale vaadates soost aru, vaid peab lihtsalt peas olema. Ebareeglipäraste tegusõnade pööramine samuti. Sõnade järjekord lauses on ka veidi segadusse ajav, harilikult ei saa eesti keelest otse ümber tõlkida samas järjekorras. Ma olen hetkel u. 3,5 kuud tasapisi tegelenud sellega. Praegust tempot arvestades heal juhul võibolla suve lõpuks on võimalik A1 tase saavutada, aga karta on, et suvel tempo aeglustub. Kasutan hispaaniakeelekursused.ee lehte. Kodulehel on kõrgemad hinnad, aga kui Facebookist otsida "Hispaania Keele Kursused internetis", siis pakutakse A1 kursust 29 eur-ga. See reklaam kunagi silma jäigi ja siis mõtlesin, et sellise raha eest miks mitte proovida. Algul leidus motivatsiooni vaid tähestiku ära õppimiseks ja siis aasta hiljem jätkasin.
No bebo cerveza.

Kõige parem on keeleõppimise juures üks pikajuukseline sõnaraamat!

Kas kuskil Tallinnas keegi mustrilist klaasi ka müüb/lõikab. Laua mustriline klaas oli ühel päevallambist katki läinud.

Ain kirjutas: ↑24 Apr 2023, 22:52

Kas kuskil Tallinnas keegi mustrilist klaasi ka müüb/lõikab. Laua mustriline klaas oli ühel päevallambist katki läinud.

Klaasisepa kadaka tee alguses.

Mul aias kandine metallraamiga mahuti vihmavee kogumiseks. Kas oravad või üliosav teine pool on mu otsakorgi lootusetult ära kaotand, kuhu sammud seada, et uue korgi saaks? Vaja oleks sellist millel veel kahanev tila otsas millest oleks võimalik mingi üleminekuga see tavalise aiavooliku otsaks ratsida….