Smm kirjutas:Tee aga teema. Viimasel ajal ongi kasutajate rataste rubriik suht välja surnud...
Aga mis mõttega seda teha, kui oma tegemiste ja ümberehituste eest vasta pead saad? Või ongi äkki asja mõte selleks võimaluse pakkumine?
Sellega peab kahjuks nõustuma.. Teised teavad ikka paremini, kuidas sa peaksid oma ratast ehitama.. Eks seetõttu paljud teemad jäänud tegemata ka...
pühak kirjutas:Smm kirjutas:Tee aga teema. Viimasel ajal ongi kasutajate rataste rubriik suht välja surnud...
Aga mis mõttega seda teha, kui oma tegemiste ja ümberehituste eest vasta pead saad? Või ongi äkki asja mõte selleks võimaluse pakkumine?
Vastu pead saab igal juhul. On siis ok või porr, vahet pole. See käib nagu asja juurde jahh. Kõvatajatel pole midagi teha muidu.
Konkreetsest pillist loeks, vaataks isegi. Tundub väga teise mandri teema olevat. Kena, et ka siin selliseid pille tehakse.
Jõudu. (nii ehitajale kui mölisejatele 
)
Fast 'n loud nimelist sarja näinud, teavad ilmselt seda paroodia lõikku, OCC suunal. 
[youtube][/youtube]
Sellised vennadsõitsid Tallinnast ja Pärnus läbi. Juhtus keegi neid äkki nägema?
Tea kas krig on nii suur või hoopis "juudihing", et ei kannata rattaid paar riiki alla poole saata. Juhul muidugi kui on tegu mingi pikema matka algusega ja lihtsalt kehva ajastus, et lume kätte jäädi. Politsei ei trahvi selliseid entusiaste? Et talverehvide puudumine näiteks.
Talverehvid ei ole nõutud, seda esiteks. Teiseks ei ole näiteks praeguse ilmaga ka talverehvidest mingit kasu. Piigid ja naelad töötavad, kuid sedagi pigem puhta jää peal.
Kusjuures talverehvid olid kasutuses.
mx77 kirjutas:Kusjuures talverehvid olid kasutuses.
ok. Sellest, miks inimesed jalgratastega talvel oma elu ohtu seavad ja vaalude/autode vahel uisutavad, sellest miks mõnedele meeldib nädalate kaupa autos elada pussu- ja sohihaisu sees, et reisida kuskile või miks on vaja talvel ronida tsikliga reisima ei saagi ma ilmselt kunagi aru saama aga see on puhtalt minu probleem.
Ma saan küll aru. See mingi haige kirg lihtsalt, mis ajab ennast proovile panema. Ise käisin tatikana talv läbi jalgrattaga koolis. Kui pidamine olematuks läks, panin esirehvile vana jalgrattaketi ümber ja sõitsin ikka. Täna on selle tulemus, et randmed ja põlved valutavad ilmamuutuse korral, aga see on minu meelest normaalne, et minu vanuses kere siit-sealt tunda annab.
Üks tuttav soomlane sõidab tsikliga aasta ringi. Suvel chopperiga ja talvel enduroga. Ükskord juhtus tal keset talve avarii, kui keegi purjus tädi kõrvalteelt külje pealt sisse põrutas. Kui tsiklimehel oli kevadeks luud-kondid juba mingil määral kokku kasvanud, toppis ta kargud tsikli raami vahele ja läks sõitma. Ise olen EMO-s arstiga vaielnud, et kas kips, mida ta hetk tagasi mulle jalale pani, segab mul autoga edasi sõitmist või mitte. Leppisime kokku, et ok, ta ei tohi lubada, aga politseid ka ei kutsu. 
Minu teada korraldatakse üle aasta veebruarikuus õhkjahutusega autode ralli Nordkappi. Ühe seltskonna pildid reisidest:
http://www.jupeviihde.fi/nordkapp.html
Kümmekond aastat tagasi tegi üks Eesti seltskond sapakaga selle reisi ära.
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=68997853
päris valus matk põhjamaa meestele lugeda,tulevad mingid mehed sooja hispaania keskelt talvel ja sõidavad nordkappi 2 rattaliste tsiklitega lume peal üsnagi edukalt
Kui sa elad pool aastat munadeni lumes, siis ei ole enam valus muhvigi. Nende jaoks on tegu ekstreemusega, meie jaoks lihtsalt ebamugavusega
Hurt kirjutas:ok. Sellest, miks inimesed jalgratastega talvel oma elu ohtu seavad ja vaalude/autode vahel uisutavad, sellest miks mõnedele meeldib nädalate kaupa autos elada pussu- ja sohihaisu sees, et reisida kuskile või miks on vaja talvel ronida tsikliga reisima ei saagi ma ilmselt kunagi aru saama aga see on puhtalt minu probleem.
Mul 1 tuttav ütles kunagi ühe tarkuse: "On kahte sorti inimesi. Ühed on haiged, teistele ei ole veel jõutud diagnoosi panna."
pühak kirjutas:Täna on selle tulemus, et randmed ja põlved valutavad ilmamuutuse korral, aga see on minu meelest normaalne, et minu vanuses kere siit-sealt tunda annab.
Tegelikult paras jubedus ja käib iga sügis närvidele, nii kui vähegi külmemad ilmad algavad, annab tunda.
Alguses sõitsin samuti rattaga, hiljem tsikliga, talvel.
Rekord oli -25 kraadi, siis võis jup viite kräunutada kuidas isu oli, ei kuumenenud üle. Samal ajal, mõned külamehed ei saanud oma autotki käima.
Hooldusvabad linnarattad. Autori sõnul revolutsioon. Lugedes-vaadates: küllap ongi.
http://www.prioritybicycles.com/
Macintosh kirjutas:Hooldusvabad linnarattad. Autori sõnul revolutsioon. Lugedes-vaadates: küllap ongi.
Enamvähem hooldevaba ratas on täitsa reaalne teha ja oma osade projektidega praeguseks umbes poolele teele sinna olen isegi jõudnud... aga nende viidatud rataste kohta on selline väide väga pullikakatasemel müügimehe jutt. Rehvid on seal enamvähem (aga kah mitte torkekindluse tipptase) ja veorihm on tõesti põhimõtteliselt hooldevaba... aga kõik muud komponendid on seal regulaarselt näppimist vajav odavotsa laiatarbekaup või lausa kaka.
Siinses foorumis täpsemalt igat komponenti ühekaupa lahtiseletama ega lahkama ei hakka, sest tegu on ikkagi ilma mootorita kaherattalistega ja ei taha, et mind kividega loopima hakatakse.
oldmoped kirjutas:Siinses foorumis täpsemalt igat komponenti ühekaupa lahtiseletama ega lahkama ei hakka, sest tegu on ikkagi ilma mootorita kaherattalistega ja ei taha, et mind kividega loopima hakatakse.
Vaba teema, räägi millest tahad. Kasvõi kodusea seemendamisest või siis jalgrattadetailidest - keegi ei loobi pullikaka ega kividega (no kodusea puhul pole ma enam päris kindel).
Lühidalt (ja pildi järgi otsustades, sest täpset spetsifikatsiooni pole ratta kohta julgetud välja tuua) - esihark on tavalistel lahtiste kuulidega laagritel (või lahtistel kuulidel), mitte hooldevaba sealed cartige; esirattarumm on odavotsa noname, ilma tihenditeta, lahtiste laagrite ja koonustega eksemplar, mis vajab jooksvalt määrmist ja reguleerimist, mitte kinnistel kuullaagritel mudel; pedaalid on plastkorpusega, lahtiste kuulidega ja tihendivaba "heal juhul saab hooaja lõpuni" saast, mitte sealed mechanism (mis ikkagi vajab vahetevahel kerget hoolet) või sealed bearing tüüpi. Keskjooks on ratta hinda vaadates kah tõenäoliselt mingi odavotsa padrun, mis küll hooldamisele ei kuulu aga kardab vett ja omab 1, healjuhul 2 hooaga eluiga - tippkvaliteedi korralike laagrite- ja tihenditega eksemplarid maksavad ise 1/5-1/3 selle ratta koguhinnast.
Noh, ja ega see Nexus-3 tagarumm, mis seal on, kah mingi eriline superdetail ei ole - selline kõige tavalisem odavotsa masskaup.
(Päriselt mina isiklikult ei julgeks "Pommikindlaks" väidetaval masinal ühtegi väljaspool raami perimeetrit asuva käigu lülitusmehanismiga rummutüüpi kasutada, et sellega ei oleks võimalik kuhugi taha kinni jääda või kukkudes seda ära lõhkuda).
Kasutatud pöidade kohta ei julge midagi väita, aga esmapilgul tunduvad olevat kõige tavalisemad vaesemehe ühekambrilised c-1000 või analoogid, mis lihtsalt mustaks värvitud.
Päriselt tegu ei ole tõenäoliselt kuskilt otsast halva rattaga vaid sellise tavalisema "harju keskmisega".
Keti asendamine rihmaga teeb elu küll mugavamaks (ja ka puhtamaks) aga ainult sellest, et pääsed keti määrmisest ja pingutamisest, ei muutu ülejäänud jalgratas ise kuidagi "hooldevabaks rattaks".
Olen oma silmaga näinud hooldevaba linnaratast. Veljed olid plastmassist "valuveljed", mille peale oli tõmmatud umbsed rehvid. Üleüldse oli plastmassi nii palju kasutatud, kui vähegi võimalik. Ratas oli kataloogikaubafännist onunaise oma. Selle sitanikerdise hooldevabadus seisneski minu meelest selles, et ajal, mil tavaline jalgratas hooldusesse läheb, visatakse sihuke hooldevaba prügimäele.
simp kirjutas:
sügavalt ropu inimesena, meenutas õhuvõtt mulle koheselt peale kõva keppi lonti vajunud riista, millelt kantoss kohe-kohe ärakukkumas... 
reimps sina või http://www.pealinn.ee/newset/ajateenija ... sse-n28771
Ei olnud mina, ma pole logistik, ma ei oska kätega tööd teha 
Täpsemalt ei teagi, miks nii läks, aga julgen arvata, et instruktori plokk oli ka mängus. Nimelt peab instruktor olema see tropp, kes sõduri eest ära tõmbab ja talle peale hüppab, kui mingi taoline s**t juhtub. Seega viga oleks pidanud saama hoopis läbiviija, see viiteaeg on nii pikk küll, et jõuab reageerida.
Ja jah, ma tean, mis tunne on sõdurit kehaga kaitsta, sain kunagi fosforgranaadist lendavad "tilgad" krae vahele. Aga sõdur jäi terveks
reimps kirjutas:Ei olnud mina, ma pole logistik, ma ei oska kätega tööd teha
Täpsemalt ei teagi, miks nii läks, aga julgen arvata, et instruktori plokk oli ka mängus. Nimelt peab instruktor olema see tropp, kes sõduri eest ära tõmbab ja talle peale hüppab, kui mingi taoline s*** juhtub. Seega viga oleks pidanud saama hoopis läbiviija, see viiteaeg on nii pikk küll, et jõuab reageerida.
Ja jah, ma tean, mis tunne on sõdurit kehaga kaitsta, sain kunagi fosforgranaadist lendavad "tilgad" krae vahele. Aga sõdur jäi terveks
Kas see garnaadi viide suht loto pole? 3 sekki vist peab olema a kauem viivitada on lubatud, vähemalt eelmine sajand oli nii... muidugi euro nõudeid ei tea 
Mul on niipalju loto olnud, et hoobilt meenub 3 granaati, mis on teistsuguse viitega olnud kui paberites. Sütikud lihtsalt ei "töötanud"
Muidu on 3-5 sekki reeglina, väike erinevus on vastavalt sütikule. Alla 3 sekundilise viitega ei tulegi hetkel meelde ja ei tahaks ka väga uskuda, et sellised tänapäeval kasutataks. Miinid on teine asi. Aga mine käige ajateenistuses ära või astuge Kaitseliitu, saate targemaks ja olete lõpuks ka Eesti riigile kasulikud, muidu ainult lõhute rehve, saastate õhku ja ületate kiirust 
Kaukaaslane kirjutas:simp kirjutas:sügavalt ropu inimesena, meenutas õhuvõtt mulle koheselt peale kõva keppi lonti vajunud riista, millelt kantoss kohe-kohe ärakukkumas...
Millegi kuradi pärast on ots pruun kuidagi...
Sadness kirjutas:Millegi kuradi pärast on ots pruun kuidagi...
Veel ropuma inimesena pakun, et tegu polegi tsikliga, vaid klistiirimasinaga. Lihtsalt nooremale generatsioonile mõeldud, noh, nondele, kes ralliautokujulises voodis juba vaba Eesti ajal magasid ja kes alumiiniumkorgiga piimapudelitest vaid kuulnud on..