Perekonnaseisuametis registreeritakse kolm abielu.
Paaridelt küsitakse: “Kas abiellute armastuse või kasu pärast?”
Esimene paar on noored tudengid:
“Me oleme mõlemad nii vaesed, nii et mis kasu me sellest saaks? Ikka puhas armastus!”
Teine paar on 20-aastane neiu ja 70-aastane mees:
“Ikka vist kasu pärast …” vastab pruut häbelikult sosistades.
Kolmas paar on paks naine ja väike kõhn mehike:
“Mis kuradi armastus?!” kisab naine. “Kõik mehed on sõnnik! Mina võtsin lihtsalt väiksema hunniku!”
Laual on tühi klaas.
Pessimist: "Kõik on ära joodud, raisk!"
Optimist: "Pole veel valatud, jess!"
“Ma lihtsalt ei tea enam, mida teha!” kurdab üks sõber teisele. “Prussakad on mu täiesti ära piinanud! Sebivad igal pool ringi ega anna enam üldse rahu!”
“Aga sa osta prussakavastast kriiti!” soovitab sõber.
“Ja kas see siis tõesti aitab?”
“Muidugi aitab! Näed, mul enam ükski ei sebi ringi – kõik istuvad nurgas ja joonistavad …”
Oli vihmane päev ja lasteaiaõpetaja tõmbas parajasti pisipõnnile kummikuid jalga.
Naine sikutas kuidas jaksas ja poiss lükkas jalga ikka sügavamale.
Kerge see töö polnud.
Lõpuks, kui teinegi kummik oli suure vaevaga jalga tiritud, tõdes poiss: “Need on vales jalas!”
Poisil oli õigus ja sajatusi alla neelates kiskus lasteaiaõpetaja kummikud poisil jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima.
Kui kummikud taas jalga saadi, voolas naisel higi ojadena.
Siis aga taipas poiss: “Kuule, need ei ole üldsegi minu kummikud!”
Õpetaja luges mõttes kümneni, et vältida vandesõnu.
Tõmbas siis hambad ristis kummikud jalast ja küsis poisilt: “No miks sa siis kohe ei öelnud?”
“Need on minu venna kummikud ja emme käskis need mul täna jalga panna!” vastas poiss.
Tädi oli närvivapustuse äärel ja käis välisuksel õhku ahmimas.
Tuli siis tagasi ja tõmbas poisile uuesti kummikud jalga, ise näost tulipunane ja hingeldav.
Huhh….. lõpuks ometi valmis!!!
Seejärel küsis poisilt: “No nii, kus su kindad on?”
“Panin need kummikute sisse, et nad ära ei kaoks ….”
Poiss saabub sõjaväest koju.
Koduküla rahvas kohe uurima, et mida see kroonuvärk endast siis kujutab.
“Ah, täielik debiilsus!” vastab poiss tüdinult.
“Mida see tähendab, kuidas …? Räägi täpsemalt!” ei jää külarahvas rahule.
“Okei, küll ma homme näitan!”
Hommikul, kella viie paiku, kui uni kõige magusam, hakatakse külaplatsil häirekella lööma.
Hirmunud ja unine külarahvas jookseb platsile kokku.
Astub siis poiss rahva ette ja kamandab: “Nii! Meie läheme nüüd isaga puid raiuma. Ülejäänud – rivitult!”
RUBRIIGIST „ÕPIME UUSI SÕNU“
Kahelapseema – lapsevanem, kelle laps kahtedele õpib
Ääremängija – pallur, keda mänguväljakule ei lasta
Pesupäev – päev, millal pesuväel ringi käiakse
Tolmurull – vahend tolmu rullimiseks
Kohvipaus – hetk, millal kohvi ei jooda
Rikkur – inimene, kes pidevalt midagi ära rikub
Saiakang – kõvaks läinud sai
Tuhkur – inimene, kes ei jaga tuhkagi
Rassist – inimene, kes pidevalt rassib
Jalavarjud – abivahend inetute jalgade varjamiseks
Õhuloss – vaese inimese villa
Klapptool – iste, mis istmikuga hästi klapib
Tunnitööline – inimene, kes töötab päevas ainult ühe tunni
Kroonlühter – ühe kroonine valgusti
Naljatilk – väike nali
Radioaktiivne – aktiivne raadiokuulaja
Põdrapull – soomlase nali
Kõrvakiil – kõrvas pesitsev putukas
Heidik – heitealadega tegelev sportlane
Vabamüürlane – töötu müürsepp
RUBRIIGIST „TÄHELEPANEKUID ELUST ENESEST“
Ainult purjus mees paneb naise autorooli!
Tahad ajusid liigutada, siis raputa pead.
Pealt kuuldud tähelepanek:
"Ilusad tüdrukud ei pea juhilubasid tegema. Neid sõidutatakse!"
Tähelepanekuid loomariigist:
Kaks pingviini kõnnivad kõrbes ja arutavad: "Siin ikka peab sitaks libe olema, et siia nii palju liiva on pandud"
Kui te metsa ära eksite ega tea, kuhupoole minna, siis oodake sügiseni. Linnud lendavad siis lõunasse.
Hiired on närilised, sääsed on imelised.
Õlu muudab keha tihti väga ebasümmeetriliseks