Lugu Bloombergilt selle kohta, kuidas mototööstus vähehaaval hääbub: noori enam ei huvita ja jäävad vaid vanad peerud.

"And then there’s the generational time-bomb. In 2003, only about one-quarter of U.S. motorcycle riders were 50 or older. By 2014, it was close to half. The market has been cruising on a demographic that may only be able to buy one more bike."

https://www.bloomberg.com/news/articles ... e-industry

Mototööstus ei sure kuhugi, kindlustusfirmad lihtsalt kasseerivad nii mõnusalt, et alla 50 aastastel on suht võimatu sportratast osta.
Ilmekaks näiteks on kasvõi mu enda busa või siis minu nimel olev ktm rc8, kui oled 37 aastane siis on suhteliselt võimatu leida firmat kes kindlustuse teeks ja kui siiski leiad kellegi siis hind on 10000-15000 eur aasta. Ratas ise maksab heal juhul 6000 euri. Päris haige?
Tegemist siis rootsi kuningriigiga. UK-s suht sama.

Üks teema minu meelest on ka see, kuidas mototööstus ei oska jälgida trende, mis noortele peale läheb. Mujal maailmas on dual-sport ja super-moto masinad järjest populaarsemaks muutumas ja noored valivad aina rohkem sportratta asemel pigem supermoto, aga suurte tootjate valikus on need kas ajast ja arust mudelid või siis täitsa ära kadunud. Noored tahavad odavamat lihtsat viisaka välimusega asja, mida ei peaks kogu aeg remontima (sest paljudel pole garaaži) ja mida poleks kahju retsida..
Ühtlasi peegeldab see ka praegu kohalike poodide valikut...

Ehk tuleks siit välja lugeda hoopis seda, et mingil hetkel läksid rattad nii heaks, et sõidetakse nendega uue ostmise asmel pikemalt?
Kiidetakse ju siinsamas ka takka, et läbisõit pole oluline ja 50000+km on ikka hea ratas veel.

Äkki on suureks põhjuseks on ka kliima soojenemisega kaasnevad jahedad ilmad. Mis sa neist ratastest ikka ostad, kui pole sõiduilma.
Tean et saab ka paduvihmas ja lumesajus sõita, aga tavainimene seda ei tee.

Krl kirjutas:

Äkki on suureks põhjuseks on ka kliima soojenemisega kaasnevad jahedad ilmad. Mis sa neist ratastest ikka ostad, kui pole sõiduilma.
Tean et saab ka paduvihmas ja lumesajus sõita, aga tavainimene seda ei tee.

Suuremas osas maailmast pole lumesadu eriti sagedane nähtus.

Eks see mingil määral trendides kinni kah.Praegustel noortel meeldib iga aasta uuem ja võimekam föön,kübersex ja arvutimängud .Ega tsikklitootjad jõua neid uusi nö.trendikaid masinaid iga aasta ka välja lasta.Eile oli miskine saade raadios kus räägiti et enam ei osteta elektrikitarregi,.Fender ja Gibson panevad täiega kahjumit.Ainult need ostvat kellel enne juba olnud on.

Kui pole enam inimesi, kelle elektrikitarre, või rattaid vaja on, siis oleks ka lauslollus neid toota.

Sama käib ka autode ehitamise/tuunimise kohta nt just Eestis. Noortel on lihtsam võtta mingine lux klassi pill liiparisse ja teravad kinganinad taevapoole "ärikat" mängida kui, et ise miskit valmis teha. 10a tagasi oli asi veel hoopis teine. Iga asi saab kunagi otsa ja tulevad teised trendid ning generatsioon peale.

franz125 kirjutas:

Eks see mingil määral trendides kinni kah.Praegustel noortel meeldib iga aasta uuem ja võimekam föön,kübersex ja arvutimängud .Ega tsikklitootjad jõua neid uusi nö.trendikaid masinaid iga aasta ka välja lasta.Eile oli miskine saade raadios kus räägiti et enam ei osteta elektrikitarregi,.Fender ja Gibson panevad täiega kahjumit.Ainult need ostvat kellel enne juba olnud on.

See on kulunud klishee, aga tänapäeva noorus on ikka väga hukka läinud (loe:lumehelbekeseks hakanud). Oodatakse, et pannakse pudrulusikas suhu ja ise ei pea eriti midagi tegema.

Margusxx kirjutas:

kes kindlustuse teeks ja kui siiski leiad kellegi siis hind on 10000-15000 eur aasta. Ratas ise maksab heal juhul 6000 euri. Päris haige?

miks siis lihtsalt tegemata ei jäta seda kindlustust??? ma eeldan, et tegu on kaskoga ikka, mitte nö. kohustusliku kindlustusega...sel juhul oleks 15k euri aastas ju nii mitmekordselt absurdne, et sellise teemaga võiks ilmselt kuskile euroopa kohtusse pöörduda juba.

aga mis mototööstust ja suremist puudutab siis mulle on tegelikult samuti silma jäänud, et tootjad ei suuda või ei taha lihtsalt ajaga kaasas käia eriti. kui ma näiteks tahaks osta mingit kerget, piisava aga mitte eriti suure mootoriga, ökonoomset ja lihtsamat tüüpi linnaratast siis mis on valikus täna? ktm miski rc390 ja...suht kõik vist? okei, mingi räigelt ülehinnatud bemm oli vist ka, aga no olgem ausad asi on suht hapu. ja üldse, mingeid normaalseid elektrikaid võiks nagu ka juba tulema hakata vaikselt, kuidagi vaikne sellel rindel...

Tegemata ei jäta sellepärast, et kui kellegi teise või enda vigaseks sõidad siis läheb veel kallimaks.

kas tervise või elukindlustus ei ole mitte täiesti omaette asi kui sõiduki (kasko)kindlustus?

kellegi teise või ka enda vigaseks sõita võib ju täpselt sama hästi ka autoga. eriti aga just ilmselt kellegi teise, st. see on palju suurem tõenäosus kui tsikliga ma väidaks. aga noh jah, ei viitsi väga süveneda sellesse rootsi teemasse...ise ei läheks ilmselt ei sinna ega uk'sse nii ehk naa kuangi elama, just seepärast, et need on päris imelikud riigid ikka. äkki mujal maailmas siiski on veel natuke aega võimalik noortel ka tsikliga sõita

Margusxx kirjutas:

Mototööstus ei sure kuhugi, kindlustusfirmad lihtsalt kasseerivad nii mõnusalt, et alla 50 aastastel on suht võimatu sportratast osta.
Ilmekaks näiteks on kasvõi mu enda busa või siis minu nimel olev ktm rc8, kui oled 37 aastane siis on suhteliselt võimatu leida firmat kes kindlustuse teeks ja kui siiski leiad kellegi siis hind on 10000-15000 eur aasta. Ratas ise maksab heal juhul 6000 euri. Päris haige?
Tegemist siis rootsi kuningriigiga. UK-s suht sama.

Kas ratast Eestis ei saa arvele võtta ja siis sõita seal ringi Eesti kindlustusega?

zilkz kirjutas:

Margusxx kirjutas:

Mototööstus ei sure kuhugi, kindlustusfirmad lihtsalt kasseerivad nii mõnusalt, et alla 50 aastastel on suht võimatu sportratast osta.
Ilmekaks näiteks on kasvõi mu enda busa või siis minu nimel olev ktm rc8, kui oled 37 aastane siis on suhteliselt võimatu leida firmat kes kindlustuse teeks ja kui siiski leiad kellegi siis hind on 10000-15000 eur aasta. Ratas ise maksab heal juhul 6000 euri. Päris haige?
Tegemist siis rootsi kuningriigiga. UK-s suht sama.

Kas ratast Eestis ei saa arvele võtta ja siis sõita seal ringi Eesti kindlustusega?

Sellepärast mul enamus rattaid eestis arvel ongi.

Sent from my SM-G935F using Tapatalk

Ma tooks veel ühe suuna sisse, miks enamus sõitjatest üle 50 on. Rattad on lihtsalt nii palju uhkemaks aga see tähendab et ka kallimaks läinud. Noored lihtsalt ei jõua endale rattaid osta.

Nende noorte jaoks kes uut ratast osta ei jaksa on turg täis kasutatud rattaid.Aga paraku kasutatu ei kõlba praegustele noortele.Kohe on vaja saada see kõige-kõigem.Minu viimane ratta ost oli nt.93.a. Yamaha GTS1000.Vana ront aga töötab kui kell ja rüüpab alla 5.liitri.

Ongi parem kui neid vanu ronte teedel liiga palju ei liigu. Uued rattad on ikkagi turvalisemad (ABS, veojõukontroll jms)

Raki kirjutas:

Ongi parem kui neid vanu ronte teedel liiga palju ei liigu. Uued rattad on ikkagi turvalisemad (ABS, veojõukontroll jms)

Ja selle tulemusena on piduritel ja gaasirutskal ainult kaks asendit-on ja off.Miskipärast lendavad need turvalised autod kole tihedalt maanteelt välja.Ja hakkavad lendama tsiklid samamoodi sest füüsikat ei aduta vaid jäetakse masina otsustada.

Raki kirjutas:

Ongi parem kui neid vanu ronte teedel liiga palju ei liigu. Uued rattad on ikkagi turvalisemad (ABS, veojõukontroll jms)

See turvalisuse illusioon on nende kolmetäheliste abimeestega ikka väga lihtne tulema. Raskeid (või isegi keskmisi) õnnetusi, kus paremad pidurid või veojõu kontroll oleks õnnetuse ära hoidnud annab tikutulega otsida. Sellest kõigest ei maksa teha jäeldust, et mul on ABS/TCS vastu midagi - progress on mõistlik niikaua, kui ta on arengus abiks. Mootorratta põhiline aktiivne turvalisusemeede istub sadulas ja seda ei asenda ükski tehniline vigur.
Kõik need vinged abimehed on teinud aga rata oluliselt keerulisemaks. Koos keerukusega on kasvanud ka tema hind. Jaburalt kõrgeks. Ja koos tõsuva hinnaga on kadunud noored sõitjad elik järelkasv.
Lisaks on kasvav keerukus (ja elu korteris) toonud suures osas kaasa sõitja võimetuse ise ratta juures midagi ette võtta: remont, hooldus, tuuning jne.

Kuna tänased lapsed üha enam lumehelbekesed,siis peaks jah tsiklil olema ABS-EBS-jne ning kui saaks siis veel airbag ka

Auto juures on need kolmetähelised ikka väga-väga abiks. Kõige parem näide on vana ABS. Neljal rattal ei ole siin küll suurt midagi ette heita. ESP ja ASR jmt toimetavad ka ikka väga hästi. Reaalsuses jah, pean nõustuma, et kui teeolud on ÜLIMALT kehvad ja pidamine täiesti kaob, siis oled tõesti omapäi (kollased tulukesed vilguvad aga abi on neist alles siis, kui oled oma oskustega suutnud masina teel hoida ja pidamine natukenegi taastub). Isiklik kogemus Volvo, Audi ja BMW abidega.

Tsiklil ei oska lõpuni kaasa rääkida, sest armastan vanatehnikat ja ei olegi siiani moodsate tsikliteni jõudnud - aga emotsiooni pealt ütleks, et eelistan ilma kolmetähelisteta.

Sõiduõpe on täiesti omaette teema. Kui ikka üldse päris ilma abimeheta sõitnud ei ole ja see hetk kui tagaots märjal asfaldil ketsi ringi on võtnud, ning rehv ühtäkki uue pidamise saab, üllatusena tuleb, on ilmselt tsikkel üsna lihtsalt tagaporikal ja juht kõhuli.

Ise küllalt kõhuli käidud ja omad koolid kätte saadud. Ei kujuta ette, milline väärastunud arusaam füüsikast võiks olla, kui kõik need 16- ja 18-aastaselt tehtud lollused koos kolmetäheliste abimeestega oleks läbi käidud.

ElectroMoto kirjutas:

Üks teema minu meelest on ka see, kuidas mototööstus ei oska jälgida trende, mis noortele peale läheb. Mujal maailmas on dual-sport ja super-moto masinad järjest populaarsemaks muutumas ja noored valivad aina rohkem sportratta asemel pigem supermoto...

Ega autotööstuski oska. Põhjus on lihtne- asja välja mõtlemine ja kokkupanek võtavad oma aja. Seejärel, kõikvõimalikud testid ja muud sellised asjad, enne kui antakse luba teha.
Tänapäeava trendid aga muutuvad kiiremini.
Siinkohal on huvitav, et pole tooremat teed mindud, kus ostad lihtsalt mingi pool-fabrikaadi ja nö. upgrade'd/ uuendad, vastavalt sellele, milliseid lisavidinaid, välja mõeldakse. (Aga näib et paljud ei viitsi. Nii tootjad kui ka kliendid. )

Originaal osade ostuga saab ka mototööstust toetada. Mitte, et midagi järelturu tegijate vastu oleks aga nii lihtsalt on. Arvestades kui väike on tsiklite ja nende varuosade müük võrrelduna nt. autodega, võib vaid oletada, et kerge neil pole. Oma ratta (mida on eestis vist alla 10) eest kavatsen tootjale lähiajal jälle väikse aitäh "öelda"

ma parem ei hakkaks selliseid asju oletama...kui kellelgi huvi siis ilmselt saab suurte tsiklitootjate majandustulemuste ja majandliku seisu kohta ka netist infot leida. kui ma peaksin oletama, siis ma oletaks, et ega neil nüüd nii hirmus raske ka ei ole
ja originaalosasid ostetaks kindlasti rohkem kui need hinna poolest oleks mingilgi määral konkureerivad ning ei oleks kohati nii absurdselt (mitmekümnekordselt) ülehinnatud. kättesaadavus ka kindlasti teema paljudel juhtudel.

huvitav on vaadata (vähemalt eesti puhul) seda, et kuigi tsiklitega justkui sõidetakse iga järgnev aasta aina rohkem ehk siis sõitjaid tuleb juurde, siis järelturgu vaadates jääb mulje nagu sõitjaid jääks aina vähemaks. või on tsiklimüügikanalid siis niivõrd palju muutunud, et ma ei tea enam absoluutselt õigetest kohtadest vaadata. igatahes kasutatud ratta valik on suht masendav! ja neid mis on, üritatakse valdavalt müüa absurdselt kõrge hinnaga - sest noh turul ju midagi odavamat ei ole

Vint kirjutas:

Ega autotööstuski oska. Põhjus on lihtne- asja välja mõtlemine ja kokkupanek võtavad oma aja. Seejärel, kõikvõimalikud testid ja muud sellised asjad, enne kui antakse luba teha.
Tänapäeava trendid aga muutuvad kiiremini.

Autotööstuses on standard uue mudeli välja töötamiseks viidud 24-36 kuu kanti, mis pole enam teabmis üüratu aeg. Pigem on asjalood sedapidi, et kogu see trendivärk on ajakirjades ja netis tore asi mille üle arutada, aga kui rahakotiraudade paotamiseks läheb, siis ostetakse ikka hall škoda ja sinna kõrvale mingi pirakas jaapani kroom või tonnine bike

morse kirjutas:

Auto juures on need kolmetähelised ikka väga-väga abiks. Kõige parem näide on vana ABS...

No muidugi, veojõu kontroll ja ABS on ka tsikli juures väga abiks. Aga need loovad turvalisuse illusiooni ning see hetk, kus abimeeste võime ületatakse on lihtne tulema. Tasakaaluka ja kaalutud riskiga sõitja puhul need vidinad vaevalt, et rakenduvad. Kui, siis ainult äärmusolukordades, millesse mõistlik sõitja tavaliselt ei satu. Aga suvalise tuulepea jaoks nihutatakse riski piir palju kaugemale ja võimaldatakse märksa agressiivsemat sõidustiili.

See kisub nüüd teemast välja aga ...

will111 kirjutas:

kasutatud ratta valik on suht masendav! ja neid mis on, üritatakse valdavalt müüa absurdselt kõrge hinnaga - sest noh turul ju midagi odavamat ei ole

Kui turg on tilluke ja kui nõudlus on kõrgem, kui pakkumine siis valikuid pole. Eesti ostja tahab alla 20K läbisõiduga 10 aasta vanust tsiklit, mida on kogua ja vaid garaazis hoitud, mis pole kordagi kukkunud ning millega on sõidetud kuiva, päiksepaistelise ilmaga (vt. ka kirikuõpetaja müüb autot) ja seda kõike väga hea hinnaga.

Samas pean nentima, et ma müüsin oma poolgondlis 2002 aasta Honda Horneti kuus aastat tagasi 2200€ eest ja täna tehakse samasuguse ratta kiiret müüki tasemel 1999€. Seega õiget hinnalangust pole olnudki.

Jesper kirjutas:

...aga kui rahakotiraudade paotamiseks läheb, siis ostetakse ikka hall škoda ja sinna kõrvale mingi pirakas jaapani kroom või tonnine bike

Häda selles ongi, et seda ülehhinatud biket ei taha enam keegi ja kroomid lähevad ka üha viletsamini müügiks. Mis sa arvad, kuskohalt see vintage kultuur äkki nii jõuliseks muutus? See, mida ostja tahab on mõistlikku ratast mõistliku hinnaga. 19K maksev tsikkkel pole enam mõistliku hinnaga ega ka taskukohane.

Lihtsalt mäletan hästi umbes 3-4a tagust aega kui samamoodi koguaeg tsikliturgu jälgisin (ja ostsin neid ka päris tihti ja igasuguseid) ning olukord oli hoopis teistsugune. Valikut oli nagu rohkem, hinnad olid madalamad või siis vähemalt oli hindu suuremas "ranges". Ega eesti turg ju vahepeal väiksemaks jäänud ei ole, nõudlus ehk on tõesti kõrgem, kuid vähemalt kuulutusi peaks ju siiski olema suur hulk üleval, isegi kui hinnad keskmiselt kõrgemad. Ja teisalt, et neid rattaid, mida ei ole koguaeg garaazis hoitud peaks sel juhul olema müügis küllalt...aga minumeelest pole selliseidki täna eriti. Eks muidugi see on kõik tunnetuslik, mitte otseselt faktipõhine hinnang

Minuarust on see tööstus hetkel natuke persses seetõttu, et Jaapani tootjate pakkumised on konkurentsivõimelised aga igavad, EU/USA/AU omad põnevad aga kallid ja absurdsed.

Vaata näiteks Yamaha MT-07 ja MT-07 Tracer pakkumisi, kirss tordil on see, et lisaks kõigele mis sa selle odava hinna eest saad, pannakse uutele ratastele veel korralikud rehvid alla (Michelin Pilot Road 4 jms). Euroopa tootja on läinud täiesti vastupidist teed, rattad on oluliselt kallimad aga nad on tehtud nii paljaks kui võimalik, varsti pead aku ja vedelikud vist ka lisavarustusena juurde ostma. Rehvid juba on mingid proovirehvid nagu printeril on alguses kassett, mille sees on ainult 30% tahma. Ma ei imestaks, kui varsti on ka piduriklotsid, kettad, kett jne "proovikuluosad", esimeses 10000 hoolduses saad siis maksta teise poole ratta hinnast, mis neil oli plaanis sisse rottida. Ma räägin muidugi liialdustega aga eesmärk on asja mõte arusaadavaks teha. Mis puudutab seda vanusegruppide teemat, siis jõuabki asi selleni, et noorel inimesel ei ole tahtmist osta $12000 ratast, millel iga hooldus maksab veel $1000 ja esmaselt vajalik lisavatustus $3000. Üle jääb valida mõistliku hinnaga uus jaapanlane ja sealt jõutakse edasi selleni, et mis vahe seal on, see jaapanlane võib siis juba ka 10 aastat vana olla.

Kui jaapanlased hakkavad tegema rattaid, mis on paremad/huvitavamad kui nende enda 10 aasta vanused mudelid või kui eurooplased lõpetavad kliendi kottimise ja roti kombel kopikate välja seebitamise, siis ma pakun, et hakkab ka rohkem inimesi leidma teed uute rataste poodidesse. Kuni seda ei juhtu, võetakse mingi Banditi- või Horneti-juust ja selle raha eest ratast küll ja veel.

Mulle tundub, et üks põlvkondade vaheline mõtteviiside erinevus on see, et noored järjest vähem tahavad larpida kellegi teise kokku keeratud sitta. Kui mingi tootja ei oska ökonoomselt majandada või ei suuda teha kvaliteetset kaupa, siis mina ei taha olla see loll, kes selle kinni maksab, remondib, ootab, kannatab jne. EU ja USA tootjad ei tundu veel olevat selle trendiga kaasa tulnud, ikka püütakse oma s**t kliendi kaela lükata ja loodetakse, et küll unustavad ära ja ostavad jälle. Aga ei osta enam, internet mäletab, internet ei unusta, internet ei andesta! Internet tuleb tagasi kasvõi öösel ja hammustab valusasti persest neid, kes teistele kotti pähe üritasid tõmmata.

Aastatel 60-80 oli tsiklihobi meite maadel ajendatud sellest, et tsikkel oli esmalt tarbeese. Noorematel inimestel ei olnud võimalik muud moodi vabadust tunda, kuna autosid ei olnud võimalik soetada. Tsikliga käidi maal talvel kooliski jne. Seejärel sai sellest ka hobi, kuna oma ratast oli ju vaja pimpida ja kiiremaks teha. Tänapäeval aga saab iga 18-aastane omale lubade saamise päeval või varemgi auto osta. Kui lisada veel, et selle aja vanaisad ja isad hakkavad vaikselt ära surema, ega siis (linna)noor ei pruugigi ise tulla selle peale, et võiks tsikli soetada. Targem on kellegi muti C-klassi mersuga Pärnusse tõmmata, ise tagapingil Breezerit või mõnda muud värvilist jooki rüübata. Kellegi aia taha pole ka vaja suvalisel hetkel minna, sest kõigiga saab telefonis suhelda.

Teisalt, suurem osa tsiklirahvast on järelkasvu puudumises ise ka süüdi. Just seetõttu, et soovitakse mingite kasko-, liisingu- ja vilesid täis laotud ratastega sõita. Vaja osta kallis ülikond, lisatuuleklaas, gps-mount, kohvrid, uuendada kaardid, sättida üles BT-HF, vahetada tuled LED vastu jne. Ja siis kui kogu see Dakari varustus on valmis pandud, siis saab äkki Valklasse ujuma sõita vms. Puudub igasugune tsikliromantika, vaid tsikkel on tüütu tillipikendus. Mis point on sellisel üle-relvastumisel? Ükski noor ei viitsiks taolise asjaga tegeleda, et päevad läbi peab netist asju vahtima ja raha koguma ja lõpuks saab mingi uue ihaldatud gadgeti, millega siis teiste õllekõhuga keskastmejuhtide ees eputada.

Seevastu rollumehed on täna ka seal, kus vanasti. Ehitavad oma võrre ja sõidavad kõik suved läbi, sest neil pole muud võimalust liigelda.