Miks sa siis numbrilist ei osta... Peaks ju märksa lihtsam olema kui vanu pliidiplaate koju tassida.
Esimene ettejuhtuv (kui numbrite vahelt kriipsude lugemine pole probleem): https://www.elektrikaup.ee/mootorikaits ... ory_id=225
G
Mootorikaitselüliti on ju ahela katkestamiseks, mis ei pidavat olema praegune eesmärk. Või pidasid silmas sellise abil "kalibreerimist"?
Kas on kõrini saanud elektriklibi juurde jooksmisest, et sellist hoiatus süsteemi teed?
Muide, automaatkaitsmeid on erineva reageerimise kiirusega. Aeglased on rohkem tööstuse jaoks mõeldud, a'la mootori käivituse moment jne aga sobib ilusti kodusesse kasutusse. Täpsemat markeeringut nüüd enam peast ei mäleta, müüja oskab kindlasti ( paremini ) sind suunata valiku osas.
B-tunnusjoonega kaitselülitid on ettenähtud elamusiseste elektriliinide kaitseks. Seal on tarbijateks tavaliselt valgustid, erinevad küttekehad ja teised väikese käivitusvooluga seadmed. Lüliti rakendub viiviseta 3 kuni 5-kordse nimivoolu juures. Suurema voolu juures peab kaitselüliti rakendusaeg olema alla kümnendiku sekundit.
C-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud toiteliinide kaitseks. Sellised kaitselülitid rakenduvad 5 kuni 10-kordse nimivoolu juures.
D-tunnusjoonega kaitselülitid on ettenähtud suure käivitusvooluga tarbijate kaitseks. Need rakenduvad 12,5 kuni 20-kordse nimivoolu juures. Ning peavad taluma kuni kümnekordset nimivoolu.
ma eeldan, et nimivooluks peetakse seda konkreetse kaitsme nö. speci..a'la 16A kaitsme nimivool on siis 16A?
paistab, et ma pean ühe B joone kaitsme omal C joone vastu vahetama, kuna üks suure trahvoga võimendi lööb käima pannes tihtipeale korgi välja ja ma unustan alatasa selle "manuaalset soft starti" käivitades kasutada 
Teemasse ka - kas tavalisel köögipliidil on tõesti nii suur käivitusvool, et kui kaitsmekilbis on kõik muud asjad B16 siis pliidil vaatab vastu 3xC16? Mis ime asi seal sees niimoodi käivitub?
Ega seal ei käivitu suurt midagi. Aga- igasugune seadme lülitamin võtab hetkeliselt rohkem vool kui järjepidev tarbimine. Jutt käib tegelikult väiksemast ajavahemikust, kui sekund.
Lihtsustatult- tasane teepind, lükkad autot. Liikuma saamiseks pead kõvemini lükkama, kui saad juba mingi hoo üles on lihtsam lükata. Põhimõte suht sama.
Teemasse ka - kas tavalisel köögipliidil on tõesti nii suur käivitusvool, et kui kaitsmekilbis on kõik muud asjad B16 siis pliidil vaatab vastu 3xC16? Mis ime asi seal sees niimoodi käivitub?
Pliidil on mitu rauda tules ja üks faas ei kannata seda voolu. Kui ma nüüd küsimusest õigesti aru sain.
Koormuse monitoorimise teemal teooriat. enamus DIN lati arvestid annavad välja impulsi, kiirust läbiva voolu kohta. sinna järgi nt odavama otsa siemensi LOGO 8 kontroller. millel 4 programeeritavat väljundit.
Kes pole veel aru saanud siis kõik maskide, COVIDi, vaktsineerimise jutud kustuvad siit havi käsul ja adminnide tahtel maagiliselt, muidu saab internet täis. Facebookis, Delfis, Postimehes ja kõikides "alternatiivkanalites"on seda piisavalt. Siia ei tule. Diktaatorid otsustasid nii, kaevata võib ... oot, kurat, polegi kellegile kaevata. Rääkige millest muust iganes. 
mõtlesingi tükk aega, et kuidas plats nii puhas on...aga ei, sobib. ega ei viitsiks küll seda nuttu ja hala veel ühest kanalist lugeda
Millal ilm nii ilusaks läeb, et saab tsikliga maakodus käia ja asju vedada ja värki? Hetkel nagu metsavahel kurvides jääd juba maas, natuke iffy tundub.
Väike elektriküsimus. Kui 3-faasilise elektrimootori iga faasi vool oli ampertangidega mõõdetult 2,3 A, siis kui suure võimsusega see töötab? 2,3x400=920 W või on seal 3 faasi tõttu veel mingi "konks" sees?
P = √3 × pf × I × V
pf power factor, võid selle ka 1'ga asendada, siis saad võimsuse, mis siseneb vooluringi, mitte võimsuse mis teeb efektiivselt tööd. ja pinge minuteada on faasil ikkagi 240v, mitte 400.
Ametlikult peaks olema 230V ühel faasil ning faaside vahel 400 V (ehk see 400 mu arvutuses oligi sisuliselt √3 x V). Siis nagu peakski u. 920 W tulema ja oligi vaja teada palju reaalselt elektrivõrgust tarbib ehk seda "pf" ei arvesta.
Faaside vahel 400V ja faas-neutraal 230V
Peaks siiski tulema u. 1590W, sest kasutad 400V toitepingena.
P = √3 × pf × I × V
P= 1,732 x 1 x 2,3 x 400
kiiretes olukordade aitab ka google.
Tundub tõesti, et aluseks tuleb võtta faasidevaheline pinge (nn. liinipinge) ja see tuleb veel √3-ga läbi korrutada. Samas peab ka võimsusteguriga läbi korrutama, seega reaalselt tarbitav võimsus tuleb väiksem. See võimsustegur on antud mootoril 0,71. Seega 2,3 A korral peaks tarbima 1131 W.
Need "pf" ja "V" on Eestis nagu natuke võõrad tähised, leidsin eestikeelset infot ka:
Lisan ka pildi mootori andmesildist:
1,1 kW näitab siis reaalselt välja antavat võimsust maksimumkoormusel (3A). Eks ma ajasin esialgu asju natuke segi ja arvasin, et 1,1 kW on maksimaalne tarbitav elektrivõimsus.
tarbitav võimsus ei saa mitte kunagi ega mitte kuidagi olla väiksem kui kasulik ehk tööd tegev võimsus! alati on vastupidi ning power factor on nende kahe jagatis
ma väga arvutada siin ei viitsi aga kui sul mootori peal on kirjas 1100w ja mingi arvutus andis sulle 1130w seinast ning mingi teine arvutus andis 920w mootori kasulikuks võimsuseks siis nende kahe väärtuse vahe ongi sinu mootori võimsustegur/power factor ning asi ants
Kas autol võib asulas halva nähtavuse korral lisaks lähituledele kasutada ka udutulesid ka sel hetkel kui vastu tuleb teisi sõidukeid?
Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Justkui keelatud ei ole? Kas nende udutulede arv on ka kuidagi piiratud? 
Turist kirjutas: ↑28 Okt 2021, 17:58Kas autol võib asulas halva nähtavuse korral lisaks lähituledele kasutada ka udutulesid ka sel hetkel kui vastu tuleb teisi sõidukeid?
Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Justkui keelatud ei ole? Kas nende udutulede arv on ka kuidagi piiratud?
Tuleks meeles pidada, et udutuled valgustavad vaid vahetult auto ees olevat ala, millest on 0 kasu mistahes ohu tekkimisel. Nimelt ei jää aega pidurdamisele või põikamisele mõtlemisekski, kui takistus ilmneb udutulede valgustatuse alas.
Udutulede kasutamine teeb tõestatult sõitmise ohtlikumaks, kuna autoesine on liialt valgustatud ning silmad ei suuda 40-50 m kaugusest pimedusest seetõttu piisavalt hästi objekte eristada. Parim, mis saavutatakse, on eeskätt vihmamärjal teel vastutulijate pimestamine, kuna vesiselt asfaldilt peegeldub valgus veel iseäranis hästi.
Udutulesid kasutan ise auklikul metsateel, siis on just vajalik näha nina ees olevat auku või kändu ning kiirus selline jooksutempos.
Jah, tean et praktikas suhteliselt mõttetud tuled, aga huvitaks seaduslik pool. Kas ka asulas vastutuleva autoga kohtudes võivad põleda (lisaks lähituledele) ja kas võib rohkem kui 1 paar.
krt kas polnud nii, et udutulesid võis kasutada ainult valgustamata teel, pimedal ajal, vihma, udu või lumesaju korral? parandage kui eksin
Esimesi udutulesid võid kasutada koos lähituledega halva nähtavuse korral, ehk siis kui nähtavus on alla 300m, pimedust ei loeta halvaks nähtavuseks. Asulas sees võib kasutada esimesi udutulesid, keelatud on kasutada asulas tagumist udutuld.
Lugege ikka värsket liiklusseadust, palun. Mitte, et ma muudatuste üle rõõmus oleks, aga kord on ajas muutunud.
Minu teada oli selline lahendus juba ammu, ka enne viimase LS jõustumist
§ 42. Udutulede kasutamine
(1) Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
(3) Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
Urmas juba viitas kehtivale sõnastusele, panen ka varasema (2002a Liikluseeskiri) sõnastuse. Kokkuvõttes pole si**agi muutunud 
§ 180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.
§ 181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole
Hetkel võib ju sõita udukatega lähitulede asemel, ei pea olema sadu ega halb nähtavus. Paar muudatust tagasi vms, võis nendega sõita ainult halvanähtavuse korral. Kas ma eksin?
Esimesi udukaid võib kasutada päevasõidutuledena.
Mingil perioodil tõesti vist ka ei võinud eesmisi udutulesid valgel ajal kasutada lähitulede asemel, aga see oli suhteliselt lühikest aega nii.
Samas nagu meenub mingist ajast nõue, et teise sõidukiga kohtudes võis põleda ainult 1 tuledepaar, seda nõuet hetkel ei paista kusagil olema ja huvitaks, et kas ka lisaudutulesid võib kasutada teise sõidukiga kohtudes, näiteks siis lähituled +2 paari udutulesid.