Seoses Euro4 jõustumisega läks Kawasakil tootmisest maha üks päris korralik BSA vääriline retromasin - w800. Tundub, et nüüd tuleb selle asemele 60-ndatest väga populaarne z900.

Allikad:
http://amcn.com.au/editorial/countdown-retro-zed/
https://gearheads.org/coming-soon-kawas ... to-follow/

Nohh minu arust..... see uus oleks nagu miski " abordijäänus". Seda ei saa selle W 800-ga võrreldagi. Kasvõi tema mootori pärast . Sellel ju tavaline R4. Vana paraleltwin oli ikka see... EHE nohh.
Aga see ju puhtalt minu isiklik arvamus.

Ilus tükk isenesest. Mul juba huvitav mis Powercruiseritest saama hakkab. Isenesest Harrikad on e4 juba ja miskit väga ei muutunud. Isenesest pooldan tehnoloogia arengut.

Kusjuures ma ei saa aru, mis seos on E4 ja W800 kadumisel?
Triumph toodab oma retrokaid ju edukalt edasi.

mx77 kirjutas:

Kusjuures ma ei saa aru, mis seos on E4 ja W800 kadumisel?
Triumph toodab oma retrokaid ju edukalt edasi.

Triumphi retrorattad käisid uuenduskuuri läbi juba mõni aeg varem. Nende tsikltel olevad jõuallikad on tänaseks vesijahutusega (jahutusribid silindril on erasats), omavad OBD2 porti (nõutav vähemalt OBD1), katalüsaatorit, besiiniaurude püüdjat ja palju muid põnevaid asju (loe: mõttetetut jama) lisaks sellele paiskavad nad õhku märkimisväärselt vähem erinevaid heitgaase (vingugaas , vääveldioksiid , lämmastikoksiidid jne) kui eelkäijad. w800 seevastu on õhkjahutusega vanakkooli masin, mis sisuliselt kord juba Euro3 nõuetele vastavusse viidud. w650 (1999-2006) sai 2011 aastal sissepritse, katalüsaatori ja hunniku erinevaid andureid. Ilmselt oleks uus w900 (või mis iganes ta nimi ka poleks olnud) nõudnud liiga palju arendsukulusid (sisuliselt uut mootorit) ja ega ta teab mis hiiglaslik müügihitt Kawasaki jaoks olnud.

Siis peab nentima, et Kawa mehed tegid W800 arendades apsaka ja ei vaadanud piisavalt pikalt ette.
Triumph on tõestanud, et on võimalik toota rattaid mis näevad pagana head välja, sõidavad hästi ja vastavad ka normidele.

Aga kelle on nostalgiat vana õhkjahutusega klassiku järele, siis tuleb käised üles käärida ja ise endale meelepärane ratas ehitada - toorikuid leidub õnneks veel piisavalt .
Poeratas on nagu viiner selvekaupluse külmletist võrreldes gurmeerestorani peakoka loominguga