Kaherattalise piduri stend?

[TiitX11]

Reaalses elus ikkagi erinevaid kettaid ja klotse samades tingimustes katsetada ei õnnestu.Vaevalt suudetakse ühtlaseid temperatuure,tuule kiiruseid ja sadat muud tegurit saavutada lageda taeva all.

Aga autod? Tuleb kompromiss leida nii tempida kui asfaldi suhtes. Midagi keskmist

[Tsikkelröövel]

Mulle jääb ka natuke hämuseks selle arutelu tegelik mõte. Pidurite juurde ütleks aga omalt poolt seda, et su pidurdusjõud saab olla nii suur, kui palju sa suudad asfaldi peale jätta - ehk siis, ülivõimsad ja üüberhead klotsid ei loe midagi, kui rehv ei pea. Ja kui rehv ka peab, siis tuleb mängu raskuskeskmest tingitud moment, mis su lihtsalt üle nipli viskab. Need ongi maksimaalse vajaliku pidurdusjõu piirid. Miskipärast usun ka, et absoluutse enamiku rataste konstruktorid on selleni tegelikult ka jõudnud ja see, miks tehase katsetel saadi pidama, päris elus aga mõni ei saa, on tingitud pigem juhi võimekusest (no ok, kruus asfaldil on alati tegija). Alustades juba sellest samast tagapiduri kasutamisest, mida paljud mõttetuks peavad. Tagapiduri efekt pole mitte see mõni protsent pidurdusjõudu, mida ta lisab, olles tagaratta õhkutõusmise piiril. Kui teda hetke enne esipidurit vajutad, vajutab ta sul tagumiku maha ja siis esipiduri vajutamisel ei sukeldu sa enam nii järsu löögiga ette ning ei lenda ka üle nipli. Protsess on paremini kontrollitav. Tagaratta külglibisemise vastu aga aitab jalgpiduri lahtilaskmine - vajaliku töö on ta juba niikuinii ära teinud ja pööreldes hoiab ta sind ka püsti. No ja lõppude lõpuks - juttude järgi on elu maanteel nii kuramuse ohtlik, et kogu aeg keeratakse ette ja kogu aeg on vaja teha äkkpidurdusi - sellest ma ei saa aru. Mul on aastaid, kus olen sõitnud ka 12 000 kilomeetrit (rattaga) ja lubatud kiirust mõõdukalt ületan ka alati.... aga ma ei saa küll öelda, et mulle kogu aeg ette keeratakse ja tõelist äkkpidurdust olen teinud elus vast korda 3 - 4 (kusjuures IGA KORD, (kiirteel kaheksi ja kolme kohvriga, rattaga, mille ühekettalist esipidurit loetakse liiga lahjaks.....isegi vana Jawaga) tõden, et mitte pidurid ei jää nõrgaks, vaid minu enda oskused olemasolevat ära kasutada). Teie hulgas on külluses minust paremaid sõitjaid, aga probleemid on ... tegelikult meil kõigil samad. Minu arvamus, võtke või jätke.
PS! Kiiresti te, poisid, ka sõidate, et kogu aeg lahjade piduritega jama on?

[TiitX11]

Spoiler:

Mulle jääb ka natuke hämuseks selle arutelu tegelik mõte. Pidurite juurde ütleks aga omalt poolt seda, et su pidurdusjõud saab olla nii suur, kui palju sa suudad asfaldi peale jätta - ehk siis, ülivõimsad ja üüberhead klotsid ei loe midagi, kui rehv ei pea. Ja kui rehv ka peab, siis tuleb mängu raskuskeskmest tingitud moment, mis su lihtsalt üle nipli viskab. Need ongi maksimaalse vajaliku pidurdusjõu piirid. Miskipärast usun ka, et absoluutse enamiku rataste konstruktorid on selleni tegelikult ka jõudnud ja see, miks tehase katsetel saadi pidama, päris elus aga mõni ei saa, on tingitud pigem juhi võimekusest (no ok, kruus asfaldil on alati tegija). Alustades juba sellest samast tagapiduri kasutamisest, mida paljud mõttetuks peavad. Tagapiduri efekt pole mitte see mõni protsent pidurdusjõudu, mida ta lisab, olles tagaratta õhkutõusmise piiril. Kui teda hetke enne esipidurit vajutad, vajutab ta sul tagumiku maha ja siis esipiduri vajutamisel ei sukeldu sa enam nii järsu löögiga ette ning ei lenda ka üle nipli. Protsess on paremini kontrollitav. Tagaratta külglibisemise vastu aga aitab jalgpiduri lahtilaskmine - vajaliku töö on ta juba niikuinii ära teinud ja pööreldes hoiab ta sind ka püsti. No ja lõppude lõpuks - juttude järgi on elu maanteel nii kuramuse ohtlik, et kogu aeg keeratakse ette ja kogu aeg on vaja teha äkkpidurdusi - sellest ma ei saa aru. Mul on aastaid, kus olen sõitnud ka 12 000 kilomeetrit (rattaga) ja lubatud kiirust mõõdukalt ületan ka alati.... aga ma ei saa küll öelda, et mulle kogu aeg ette keeratakse ja tõelist äkkpidurdust olen teinud elus vast korda 3 - 4 (kusjuures IGA KORD, (kiirteel kaheksi ja kolme kohvriga, rattaga, mille ühekettalist esipidurit loetakse liiga lahjaks.....isegi vana Jawaga) tõden, et mitte pidurid ei jää nõrgaks, vaid minu enda oskused olemasolevat ära kasutada). Teie hulgas on külluses minust paremaid sõitjaid, aga probleemid on ... tegelikult meil kõigil samad. Minu arvamus, võtke või jätke.
PS! Kiiresti te, poisid, ka sõidate, et kogu aeg lahjade piduritega jama on?

Väikestel kiirustel ka nõrk pidur suudab pidurdada. Proovi 100ga või 250-ga saada esipidur blokki? Kui saad on OK ja pidur rahuldav, lisaks on uuematel ABS, mis väldib "üle nipli" lendamist. Harva kui lendad "üle nipli" esipiduri tõttu
Ette keeratakse harva, isegi väga harva aga siis on vaja PIDUREID just neid suure algustähega. Ja sääst klotside arvelt on 10-20jewrikut, teiselpool kaalukausil on oma elu, kas elu maksab siis 10 jewrikut? Mõnel onklil võib isegi see alla seda hinda olla....minul mitte, hindan kõrgemalt.

[mx77]

Huh

[franz125]

Ega üks lihtsalt ei saa aru.Moded võiks kogu teema ära kustutada sest üks on kas aeglane või nagu idapool öeldakse eto provokatsija.

[Maaks]

Kiiruse suurenedes suureneb kitsamalt pidurisadul+klotsid+piduriketas süsteemi silmas pidades ainult kiiremini pöörleva ratta inerts (aga muude jõududega võrreldes on see tühine muutus), seega suuremal kiirusel testimine ei anna eriti midagi juurde. Kui pidur on võimeline ratta seiskama 30km/h kiiruselt siis 99,999% tõenäosusega on võimeline ta seda tegema ka kiirusel 200+. TÜV punktis autodele tehakse seda testi vist kah ~30km/h või äkki veelgi aeglasemalt.
Kiiruselt 240 maha pidurdamine on muidugi midagi muud kui kiiruselt 30 (ja kellel natukenegi oidu peas ei tee seda blokkis esirattaga), aga vahe on ainult energia hulgas, mis on vaja läbi hõõrdumise soojuseks muundada aga pidurdusjõudu ei ole selleks vaja 8x rohkem
PS "Pidur on kiiruse surm, kasutada mõislikult!"

[TiitX11]

Ega üks lihtsalt ei saa aru.Moded võiks kogu teema ära kustutada sest üks on kas aeglane või nagu idapool öeldakse eto provokatsija.

Mõni kasutaja on seemneid söönud nagu Ansip ütles lollus on ju päritav.....
30km tunnis liikuval rattal on näiteks x dšauli energiat, siis 60km/h liikuval on mitte 2 vaid neli korda rohkem kineetlist energiat! Hea pidur mis saab 30km/h liikuva peatamisega hakkama võib 250km/h maha põleda, kui mitte otse põleda siis pidurivedelik aurustub kuumuse toimel ja pidur "annab järgi". Ka tulised klotsid võivad halvemini pidurdada. Seetõttu sapika pidurid ei sobi F1 masinale, peale esimest pidurdust on nad läinud, samas sapikas on F1-st raskem ja 30km/h võtab ka rattad loha.

[franz125]

Ja kui palju sa oma kahelirusega järjest pidurit tallama pead ,isegi kui eeldada et sõidad eestile 250kmh tiiru peale,et kettad hõõguma hakkaks ja vedelik ära aurustuks.Hoiad pidureid peal kogu aeg kui sõidad.Võta omale üks kolmapäeva õhtu vabaks ja mine Audrusse ning ürita oma pidurid ära aurustada.Tulemustest võid siis siia ka kirjutada.Või teine variant on Rutja lennuväli.Seal kui mälu ei peta on üle 3km trass.
P.S.Ja lõpuks jõuad selle tulemini et kõige nõrgem lüli on rehvid.

[Dusterx]

Mõnesmõttes oleks huvitav küll nende mõõtmiste tulemus. Tundub, et härrastel pole sittade piduritega rattaid olnud. Minul on ja oleks olnud ilgelt abiks, kui oleks olnud leida adekvaatne info, kuidas see kolakas pidurdama saada ilma olulise vaesumiseta. Rumeenias transfaragasani maanteel kangutades sain piduri tossama ja selle pisipisi kettakese hõõguma kenasti, õnneks jäid mansetid ellu, audrus seda korrata poleks mitte mingi mure. Sama asi juhtuks ilmselt enamiku cruiser tüüpi tsiklitega, sest kaaluvad palju ja mittesihtotstarbelisel kasutusel jääd nendest peaaegu piisavatest piduritest üldse ilma. Üks hädapidur korraga ratta tippkiirusest nullini ei tee ilmselt mitte ühegi korras mootorrattale mitte miskit, kuid kui oled ikka korralik maniakk ja iga su pidurdus võrdub teisemehe hädapidurdusega, lähvad asjad hapuks. Niikaua kuni piduristendid ei mõõda pidurdamisel kulumisi ega kuumenemisi, on nad sisuliselt mõtetud asjad adekvaatse tunnetusega inimeste jaoks.

[will111]

"kuid kui oled ikka korralik maniakk ja iga su pidurdus võrdub teisemehe hädapidurdusega"

kui oled selline vend siis üldjuhul juba saad ka aru, milliseid pidureid sul vaja on...millise ratta küljes sellised pidurid võiks olla ja mida peaks tegema kui on ikkagi on vaja, et need veel paremad oleksid. aga kui oled lihtsalt mingi ajudeta maniakk siis sellised vennad ju lõpetavadki tavaliselt võsas

ma ei saa küll öelda, et mul pole sittade pidurtega ratast olnud või et ei teaks mida see tähendab. aga ratta selga istud siis ju kõige muuga koos testid ja katsetad kohe esimese asjana ka pidureid, natuke rohkem sõidad siis viid enda nende võimetega kurssi ja eks siis vastavalt ka sõidad selle arvestusega, millised pidurid sul kasutada on. mulle tundub vähemalt loogiline.
mismoodi see piduristend kulumist mõõtma küll peaks??? ja mis selle point üldse oleks? kui on tahtmine teha laborikatseid ja tulemusi ülidetailselt analüüsida siis see on juba omaette maailm ja ei kuulu enam teema alla piduristend

[Dusterx]

Piduristend võiks ju võimeline olla pidurite kulumist mõõtma ja temperatuuri tõusu teatud pidurdusel. Mootorratastele nii kehvasid klotse ei tehta, kui võimsamale autole on täitsa reaalne osta sellised klotsid, millega saad hädapidurdusel hoo 200-peale ca 100 juurde ja pedaal on "kivi" ning pidureid põhimõtteliselt ei ole. Kas selliste klotsidega masin on liikluses ohutu või mitte, olgu üldsuse otsustada, kuid hetkel toodetakse saasta ja kui satud saasta otsa, siis mitte kuidagi sa seda tõestada ei saa.

[franz125]

Rumeenias transfaragasani maanteel kangutades sain piduri tossama ja selle pisipisi kettakese hõõguma kenasti,
Kas äkki see ratas ei ole selliseks kangutamiseks ette nähtud.Kui kogu aeg pidurit pressid aga kiirust pole mis jahutaks siis mis tulemust oodata.Ka rekkad ei suuda eluaeg mäest alla sõita ainult pidureid kasutades.Selliseid pidurid pole olemas mis pidurdavad hästi ja ühtlaselt alates külmast olekust hõõgumiseni välja.Tänavaratastel on selline kompromiss lahendus.VTR f-l panin ette 6 potilised Tocicod ja CarbonLorraine klotsid.Nüüd võrreldes oem-ga on teine tera aga Aravetel nt.kulub 2 ringi et tööle hakkaks.Linnaliikluses ägedat nii ägedat võtmist vaja pole aga jahedamaga peab ikka pressima päris himuga kui mingi äkk situatsioon tekib.

[TiitX11]

Spoiler:

Rumeenias transfaragasani maanteel kangutades sain piduri tossama ja selle pisipisi kettakese hõõguma kenasti,
Kas äkki see ratas ei ole selliseks kangutamiseks ette nähtud.Kui kogu aeg pidurit pressid aga kiirust pole mis jahutaks siis mis tulemust oodata.Ka rekkad ei suuda eluaeg mäest alla sõita ainult pidureid kasutades.Selliseid pidurid pole olemas mis pidurdavad hästi ja ühtlaselt alates külmast olekust hõõgumiseni välja.Tänavaratastel on selline kompromiss lahendus.VTR f-l panin ette 6 potilised Tocicod ja CarbonLorraine klotsid.Nüüd võrreldes oem-ga on teine tera aga Aravetel nt.kulub 2 ringi et tööle hakkaks.Linnaliikluses ägedat nii ägedat võtmist vaja pole aga jahedamaga peab ikka pressima päris himuga kui mingi äkk situatsioon tekib.

Kas eestis CarbonLorraine-t müüakse? Ees on Tocico 6 sed. Tõesti hoovale on vaja suurt jõudu külmade piduritega. Ega piduri stendi polegi vaja aitab mingi korralikum lennuväli, seal annab proovida. Aga rekkad neil on mägedes koormaga SUUR probleem nagu ka matkaautodel. Ainult käigud ja 1-sest isegi vahel ei piisa

[franz125]

Eestis ei tea kas neid klotse müüakse,ma hankisin need Usast koos piduri suportitega.Mis veokatesse puutub siis on nendel tänapäeval mägipidur ja retarder pidurite säästmiseks.

[TiitX11]

Eestis ei tea kas neid klotse müüakse,ma hankisin need Usast koos piduri suportitega.Mis veokatesse puutub siis on nendel tänapäeval mägipidur ja retarder pidurite säästmiseks.

Häid klotse on mitmeid, see avaldub nende hinnas. Peamine, et kettaga kokku sobiks. Tocico 6-sed on suht jõulised aga mitte see "kõige - kõige". Veokatel on mägipidurid siis kui mägedes sõidetakse....need on lisavarustuses (nii olen aru saanud), ilma nendeta ära sinna üldse roni.
Pidureid läheb vaja harva, kui aga läheb siis võivad elu päästa. Olematute piduritega vanade ratastega sõideti aeglaselt ja siis need "olematud" ka toimisid, vähemalt tundus nii. Näiteks kunagine Vjatka 150, see võttis välja 65km/h ja sellisele kiirusele olid isegi pidurid olemas, nüüd aga sõidetakse enamuses 100-110 vahel. Seal on vaja midagi muud.

[mx77]

Veokatel on mägipidurid siis kui mägedes sõidetakse....need on lisavarustuses (nii olen aru saanud), ilma nendeta ära sinna üldse roni.

Kas see mägipidur mitte tavaline retarder ei ole?

[reimps]

Umm, enamikel veokatel (üle C1-kati) on nn mägipidurid täitsa baasvarustuses, eriti poolhaakemasinatel. Ja see "mägipidur" peaks olema retarderi eestikeelne vaste küll.

[franz125]

Mägipidur on väljalaset sulgev klapp,retarder aga meenutab oma olemuselt automaatkäigukasti kus õli pidurdavaks teguriks.Vanasti oli veel selline asi nagu Telma täispikka nimetust ei suuda praegu öelda see toimetas elektriga ,koosnes põhiliselt vask mähistest ja mingist kobakast mis seal sees keerles ja mida pidurdati magneti tekitamisega,kaalus mingi7-80kg kui mitte rohkem-bussidel oli põhiliselt.

[mx77]

Mägipidur on väljalaset sulgev klapp,retarder aga meenutab oma olemuselt automaatkäigukasti kus õli pidurdavaks teguriks.

Neid mõlemaid kutsutakse tegelikult retarderiks https://en.wikipedia.org/wiki/Retarder_ ... gineering)

[Maaks]

Retarder on seade energia neelamiseks ja on üldine nimetus, teostus võib olla erinevatel autodel/tootjatel erinev.
Ei hakka Wikipediat siia ringi kirjutama, lugege ise
inglise keeles, vene keeles

[korke]

Pidurdus jõudu ehk ei saa mõõta. Kuid kas oli mõne elemendi vahetamisest tolku. Saad mõõta pidurdusmaa pikkusega ja tagumikuga.

Ma tahaks näha seda tegelast kes suudaks minu baigil blokki saada piduri. Kogu piduri süsteem välja vahetatud ning korralik amort ees. Variant kas käid üle nipli või jääd lihtsalt seisma.

Hea pidur ei ole see mis suudab blokki pidurdada vaid see mis omab aeglustus jõudu. Hiina klotsid suudavad väga kergelt blokki lasta esiratta.
Hea piduril tulevad ka mängu teised nüansid ,et mis võimalusi annab ta sulle lisaks. Näiteks Nissin originaal pumbaga ja hea klotsiga võib jääda pidurdus maa sama pikkaks aga nissiniga sa ei suuda juhtida pidurit nii hästi ,et kurvi sisse pidurdada või kurvi sees pidurdada. Puudub tunnetus ja oma oskamutusest tõmbad inertsi koos raskusega liiga kiiresti esiratta peale. Ringrajal oleme kohand palju põikpäised kes väidavad aga mis vahet on..ma ju saan pidama. Pärast kui on nad piduripumba või klotsid väljavahetanud. Söövad oma sõnu.

Kõige mõistlikum piduri täiustus on brembo piduripump rcs 19 või rcs 17 ja z04 piduriklotsid. Eeldusel loomulikult ,et on armeeritud pidurivoolikud ka peal.
Sadulate kohalt on sammuti mõistlik minna kasvõi mõne odavama otsa brembo sadulale. Sest paljude Tokico sadulate miinuseks on tihtipeale nende valmsitamise kvaliteet ja tekitavad anomaaliaid. Juhul kui sul on vedanud sadulaga siis saab ka tokicoga hakkama.

Piduripumba valikut tehes ka ei tohi päris nii läheneda ,et võtan kõige suurema ja siis on kõige parem. Ntx Ducati Panigale, Aprilia Rsv4 ja Yamaha R6 omavad väikseid sadulaid. Seal peab kasutama 17mm mõõdus piduripumpa.

Lisaks veel müüt ,et racing klots ei tööta külmastpeast või kulub liiga kiirelt. Brembo z04 töötab külmast peast juba palju paremini kui ükski teine piduriklots ja mida rohkem temperatuuri saab, seda paremaks läheb. Kestab 2x kauem kui originaal. Piduriketast sammuti ei söö. Lisaks ei pea enam nii suurt jõudu piduritele rakendama ,et toimuks aeglustamine.

Tähtis kogu selle asja juures on mitte unustada oma rehvi ja amortide seisukorda. Kui ikka amort ei tee tööd ja rehv 10a vanune plastik. Siis hea pidur ka enam seal väga imet ei tee

[mx77]

Blokki pidurdamine ei sõltu üldse pidurisüsteemist, pane 10 aastat vana plastmassrehv alla ja blokeerub nii et pole asigi suvalise piduriga.

[Maaks]

Ratta blokki saamine tähendab, et piduriklotsidelt ketastele üle kantav jõud on suurem kui on asfaldilt rehvile läbi ratta raadiuse üle kantav jõud (moment) ja päris kindlasti on võimalik ka Korke rattal esiratas blokki saada - piisab kui suuremal kiirusel lolli jõuga järsku vajutada (ja pärast kõhuli asfaldil maanduda).

[TiitX11]

Rehvid peavad olema PARIMAD võimalikud. Rõhk sõnal parimad, pehmed ja muidu antud tsiklimargile sobivad. Alles siis annab muust rääkida......
Vulcan 2000, millised võiks olla ette parimad sadulad ja klotsid? PARIMAD, ilma hinnapiirita! Peapump : 11/16 940525 motorcyclestorehouse.nl 12.-
..............
Vedrustus, rehvid ja pidurid, need peavad olema parimatest parimad mis on saadaval. Nende koostöö määrab ohutuse (tingimusel, et debiil ei ole ). Esiratast blokkis ei tahaks küll näha suurel kiirusel, samuti hea ja puhas asfaltee ja järsku on kurv pinnatud.... Eespool oli enamus piduritest kirjutatud, polegi nagu lisada. Ainult kuidas on ketaste materjal margi kaupa sõltuv? On seal suured vahed, ehk ühe kettaga pidurdab ja teisega halvemini?

[korke]

Alati ei ole kõige kallim parim
Aga kui päriselt huvitab mis oleks parim lahendus. Siis pead läbi sõitma. Ei ole chopperi maailmas nii kodune ,et pildi pealt oskaks midagi kombineerida.
Harleydele oleme suutnud küll nende mõistes ulmelised pidurid tekitatada

Rehvid peavad olema PARIMAD võimalikud. Rõhk sõnal parimad, pehmed ja muidu antud tsiklimargile sobivad. Alles siis annab muust rääkida......
Vulcan 2000, millised võiks olla ette parimad sadulad ja klotsid? PARIMAD, ilma hinnapiirita! Peapump : 11/16 940525 motorcyclestorehouse.nl 12.-
..............
Vedrustus, rehvid ja pidurid, need peavad olema parimatest parimad mis on saadaval. Nende koostöö määrab ohutuse (tingimusel, et debiil ei ole ). Esiratast blokkis ei tahaks küll näha suurel kiirusel, samuti hea ja puhas asfaltee ja järsku on kurv pinnatud.... Eespool oli enamus piduritest kirjutatud, polegi nagu lisada. Ainult kuidas on ketaste materjal margi kaupa sõltuv? On seal suured vahed, ehk ühe kettaga pidurdab ja teisega halvemini?

[korke]

Kindlasti saad mõne lolli teoga esiratta blokki. ala 200kmh+ kiirusel järsku kõigest jõust alla vajutada. SIis ma arvan ,et kas käid üle nina või küllili. Ilma ,et saad aru mis juhtus.

Mis puudutab su teooriat. Jah see on õige osaliselt. Aga seleta miks siis Brembo z04 piduriklotsidega on pidurdus maa tunduvalt väiksem kui teistel ? Või veel parem. Kui klotsi materjal on läinud ja metall vastu metalli. Ikka suudetakse blokki pidurdada . Miks kui baigil ära võtta üks piduriketas, läheb kergemini blokki ratas ?
Ei ole mina füüsik ,et tulla mõne ägeda teooriaga välja. Kuid meie töökoja taga on suur ilus asfaldi plats. Kus paar tulihingelist hiina/odava piduriklotsi kaitsjad ka küllili käinud oma teooriat kaitstes

Enamus Brembo sadulatele on meil isegi prooviks olemas z04 Saab proovida enne kui ostma hakkad.

Ratta blokki saamine tähendab, et piduriklotsidelt ketastele üle kantav jõud on suurem kui on asfaldilt rehvile läbi ratta raadiuse üle kantav jõud (moment) ja päris kindlasti on võimalik ka Korke rattal esiratas blokki saada - piisab kui suuremal kiirusel lolli jõuga järsku vajutada (ja pärast kõhuli asfaldil maanduda).

[TiitX11]

Spoiler:

Kindlasti saad mõne lolli teoga esiratta blokki. ala 200kmh+ kiirusel järsku kõigest jõust alla vajutada. SIis ma arvan ,et kas käid üle nina või küllili. Ilma ,et saad aru mis juhtus.

Mis puudutab su teooriat. Jah see on õige osaliselt. Aga seleta miks siis Brembo z04 piduriklotsidega on pidurdus maa tunduvalt väiksem kui teistel ? Või veel parem. Kui klotsi materjal on läinud ja metall vastu metalli. Ikka suudetakse blokki pidurdada . Miks kui baigil ära võtta üks piduriketas, läheb kergemini blokki ratas ?
Ei ole mina füüsik ,et tulla mõne ägeda teooriaga välja. Kuid meie töökoja taga on suur ilus asfaldi plats. Kus paar tulihingelist hiina/odava piduriklotsi kaitsjad ka küllili käinud oma teooriat kaitstes

Enamus Brembo sadulatele on meil isegi prooviks olemas z04 Saab proovida enne kui ostma hakkad.

Ratta blokki saamine tähendab, et piduriklotsidelt ketastele üle kantav jõud on suurem kui on asfaldilt rehvile läbi ratta raadiuse üle kantav jõud (moment) ja päris kindlasti on võimalik ka Korke rattal esiratas blokki saada - piisab kui suuremal kiirusel lolli jõuga järsku vajutada (ja pärast kõhuli asfaldil maanduda).

Selle "lolli teo" all tuleb mõelda äkkpidurdust: keegi keerab ette, eessõitja ootamatu avariipidurdus. Kõik toimub sekundi murdosa jooksul...ütleme legaalsel kiirusel 100km/h, sellest piisab, et halva õnne korral parematele jahimaadele siirdudda. Eriti kui kukkudes vastassuunda triivid. Hea klots ei tohi järsku "kinni võtta" ja pole vaja liigset jõudu rakendada. Mida suurem jõud seda halvem tunnetamine pidurdamisel, täisjõu korral tunnetus puudub. Brembo z04-ja jätan meelde ja hakkan otsima. Tsiklil peaks klotsid vahetama kui 50% on kulunud, kulunud klotsid ei pidurda nii hästi kui uueväärsed. Muidugi 50% on vaieldav, lihtsalt minupoolne nägemus. Kas brembo sadul on Tocico-ga vahetatav? Kahjuks Tocico 6-stele seda pole:
https://toxicmotoracing.com/shop/brake- ... -107670823
....
Kui baigil läheb 1-e kettaga kergemini blokki on raske teooriat mõelda Ju pidurid on piisavalt tugevad ja suur pump mis on mõeldud 2-le silindrile tekitab 1-s liigse surve? Mida rattur ei tunneta nagu tavalisel pidurdamisel, lisaks hakkab mingil määral ühele poole tirima....see on tühine tegur.

[Maaks]

Mis puudutab su teooriat. Jah see on õige osaliselt. Aga seleta miks siis Brembo z04 piduriklotsidega on pidurdus maa tunduvalt väiksem kui teistel ? Või veel parem. Kui klotsi materjal on läinud ja metall vastu metalli. Ikka suudetakse blokki pidurdada . Miks kui baigil ära võtta üks piduriketas, läheb kergemini blokki ratas ?
Ei ole mina füüsik ,et tulla mõne ägeda teooriaga välja. Kuid meie töökoja taga on suur ilus asfaldi plats. Kus paar tulihingelist hiina/odava piduriklotsi kaitsjad ka küllili käinud oma teooriat kaitstes

See ei ole minu teooria - see on füüsika (KST kes selle algselt välja mõtles)
Sa peaks paremini kui mina teadma, et pidurdusmaa on minimaalne kui hoida ratas veeremise ja blokeerumise piiril. Heade/ tasakaalus piduritega on seda "lihtsam" teha. See ei tähenda, et pidurit ei ole võimalik blokki lasta.
Metall metallile hõõrdetegur on 0,3 (1kg massi hõõrdejõud on 300g), fiktsioonkatted suurendavad seda, aga mitte väga palju, nende peamine ülesanne on olla kuluvaks elemendiks. Rongid ju pidurdavad siledal raual ja saavad samuti seisma
Kui 2-e sadulaga süsteemist 1 sadul eemaldada, siis langeb ülejäänud kolbidele 2x suurem kulu ja tekib tinglikult 2x suurem kolvi liikumine, ehk siis kolbide liikumine on 2x kiirem (plaksust blokki, sama peapumpa kasutades). Täpselt vastupidine olukord on kui paigaldada 2-e kolviga sadula asemele 3-e kolviga sadul - saadakse juurde paindlikkust, aga peab kõvemini pressima (loe: pikemalt tõmbama).

[Kalapea]

Vabandan norimise pärast, kuid viimane lõik kisub küll vähe mööda (mitte, et kogu teema huumor ei oleks). Kuidas on võimalik töösilindri vähendamisel saavutada 2x suurem rõhk ja "survejõud", mis iganes see tähendaks. Ja töösilindri suurenemisel peab kõvemini pressima ja mis on hüdraulika puhul "paindlikkus"?

[Maaks]

Vabandan norimise pärast, kuid viimane lõik kisub küll vähe mööda (mitte, et kogu teema huumor ei oleks). Kuidas on võimalik töösilindri vähendamisel saavutada 2x suurem rõhk ja "survejõud", mis iganes see tähendaks. Ja töösilindri suurenemisel peab kõvemini pressima ja mis on hüdraulika puhul "paindlikkus"?

Õigust räägid, läksin hoogu. Mõtlesin kulu ja kirjutasin rõhk. Parandan kohe postituse ära, et rohkem segadust mitte tekidada
Kõik algas sellest, et kirjutasin postituse valmis ja siis käis vilks ja olin alguspunktis tagasi - valge leht ees.
EDIT: Teema ongi huumor, sest stendis kus ratas vabalt peal veereb ei saa mootorratta pidureid mõõta - tulemuseks oleks alati pidurite efektiivsus 100% sest sellistes oludes suudab mistahes "pidurisüsteem" tagada ratta blokeerumise.