Garaazi kütmine ja soojustamine

See on kommuuni see osa, kus saab motovaba juttu ajada.

Moderaator: Moded


hmm
Postitusi: 138
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 15 korda
Tänatud: 23 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm » 22 Jaan 2019, 18:34

Eh will, sa ikka oskad.
Kuidas sinu postitus aitab nt lembitut jõuda oma arvutustes selgusele...
tõesti on minu toodud valem väga primitiivne ja seal on suurte vahemikuna see õnnetu U väärtuse arvutamine lihtsustatud.
Valem on võetud ju elektrilise puhuri võimsuse määramise lihtsustamiseks... elektilist puhurit üldjuhul pole mõeldud kogu hoone kütmiseks... kuid ühe lihtsa ruumi soojendamiseks puhurist ja seega valemist piisab...

Sa tekitasid olukorra kus suurejooneliselt selgitad alglasside õpilasele, kes enam vähem teab, et 2x2 on 4, kuid vahel veel eksib selle 4 leidmisega... et korrutusvalem pole õige... ja väidad, tuginedes kõrgma matemaatika arvutustele, et õigem on leida funktsioonipõhiselt vajalik väärtus!
Täpsemalt öeldes, et 2x2 läheneb 4-le ja matemaatiliselt pole õige väljendada täpseid väärtusi... vaid ligilähedasi väärtusi...
Nüüd kujuta ette selle alglassiõpilase näoilmet...



will111
Postitusi: 3772
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 16 korda
Tänatud: 226 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 » 22 Jaan 2019, 19:12

Minu postitus vastas küsimusele (võib olla ka mitte, aga eesmärk igatahes selline oli) miks sinu välja käidud valem ei tööta reaalses elus nii nagu ta justkui peaks töötama. Ühtlasi sisaldes see viidet sinna, kus on koos korralike slegitustega välja toodud õige valem ja näidatud kuidas see töötab. Mille üle sa täpsemalt veel vaidled, tehtud katse päris kütteseadmega päriselt eksisteerivas ruumiski näitas, et see mida sa siin nö. paberil välja arvutasid ja ise hirmsasti takka kiitsid lihtsalt EI PEA PAIKA. Tõepoolest valem on väga väga primitiivne ning heal juhul annab vaid aimu umbkaudsest suurusjärgust. VÕibolla siis ei peaks nii järjepidavalt tampima seda juttu, et kõik kes sinu moodi selle primitiivse valemiga paberil ei arvuta, on puhta rumalad?!!

Ma ei tea mida niiväga suurejoonelist on selles kui ma viitan korrektsele valemile hoone soojuskadude arvutamisel või mis seos siin on algklasside ja korrutamisega. Aga noh, ei viitsi sinuga sel teemal väidelda.
Kasutaja avatar

puna
Postitusi: 2169
Liitunud: 05 Mai 2006, 22:47
Tsikkel: 90º L2 ja KTM 690SMC
Tänanud: 4 korda
Tänatud: 11 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas puna » 22 Jaan 2019, 19:30

Aastaid on kodanikud edukalt kütnud garaaze ja ka niisama õhku krüptoorahade kaevandamisega
kui tasuv see täna on ei oska öelda, aga küte on ilmselt tasuta

Teema algataja
Tort
Postitusi: 1698
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 3 korda
Tänatud: 112 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort » 22 Jaan 2019, 19:58

Minul tuli oletuslik K vastavalt konstruktsiooni kirjeldusele ja arvutslik K läbi tegelikult mõõdetud energiakulu nagu öö ja päev.

V on 63 m3, temp vahe 10 c (-4 ja +6), mõõdetud keskmine elektrienergiakulu 0.91 kwh. Arvutame kcal-iks ümber ja võtame õliradika kasuteguriks lihtsuse mõttes 1. Valemisse passiv K on ajuvabalt hea.

Ma kahtlustan ise mingil põhjusel, et energiavajaduse ja temp vahe seos ei ole päriselus lineaarne.

joel
Postitusi: 1543
Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
Asukoht: Tartu
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 48 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas joel » 22 Jaan 2019, 20:49

Tort kirjutas:
22 Jaan 2019, 19:58
V on 63 m3, temp vahe 10 c (-4 ja +6), mõõdetud keskmine elektrienergiakulu 0.91 kwh. Arvutame kcal-iks ümber ja võtame õliradika kasuteguriks lihtsuse mõttes 1. Valemisse passiv K on ajuvabalt hea.

Ma kahtlustan ise mingil põhjusel, et energiavajaduse ja temp vahe seos ei ole päriselus lineaarne.
Mul on hoopis küsimus, et miks peaks valemisse minema ruumala, mitte pindala, kui soojuse hajumine toimub läbi piirete ehk ruumi välispinna? Pindala ja ruumala vaheline seos pole ju samuti lineaarne.
Joel

will111
Postitusi: 3772
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 16 korda
Tänatud: 226 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 » 22 Jaan 2019, 21:06

puna, eelmine talv kütsin krüptoga. see talv tuleks sellele juba peale maksta kuigi ta on muidugi oluliselt odavam kui lihtsalt el.radikaga kütte aga sul on vaja hirmkallist riistvara kütteseadmena ning see riistvara kaotab ajas jube kiirelt väärtust + need ventikad seal küljes on tegelikult üllatavalt lühikese elueaga. pikas perspektiivis ei soovita krüptokütet..

Lembit
Postitusi: 129
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 6 korda
Tänatud: 46 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Lembit » 22 Jaan 2019, 23:34

Alustaks sellest, et vast ei ole vaja mulle arvutamise algtõdesid ja valemite lahendamist õpetama hakata. 25 aastat tagasi tegid TTÜ õppejõud selles osas ikka niipalju tublit tööd küll, et nelja komponendiga valemites väga rukkisse ei lähe. Kui mul on arvutustes mingi konkreetne viga, siis viita sellele ja paranda.
hmm kirjutas:
22 Jaan 2019, 17:06
Hetkel ei saa eriti sinu graafikust aru, et mida tahad näidata?
Graafikul on Tort'i toodud testandmed graafilisel kujul.
Sinine joon - sisetemperatuur.
Punane joon - sise ja välistemperatuuri vahe (see ΔT, mida valemis kasutatakse)
Kollane joon - viimase kolme temperatuuride vahe punkti järgi võetud projektsioon, kust paistab, et sama kütteallikaga saaks ilmselt 13 kraadi temperatuuride vahet ka kätte (graafiku alguses oli minu jaoks veidi arusaamatu võnge. Kas vahepeal lülitus kütteallikas välja?)

Tahtsin selle graafikuga näidate et:
* Tort'i katse käigus saavutati reaalselt 12,1 kraadi temperatuuride vahe ja sellesama kütteallikaga oleks ilmselt saavutatud ka 13 kraadi temperatuuride vahe, kuna katse lõpus temperatuuride vahe graafik veel tõusis hoolimata sellest, et välistemperatuuri languse tõttu sisetemperatuur juba langes. Seega arvutustes kasutada kuut kraadi ei ole õige
* Seda, et nende hajuvuskoefitsentide numbrid ja kirjeldused on korralik BS, millega ei ole päriselus midagi peale hakata. Ka sitasti soojustatud hoone hajuvuskoefitsendid on palju paremad, kui "rusikareeglis" antud.
* Kui juba foorumisse hakata matemaatikat ja soovitusi kütma, siis oleks vastutustundlik oma arvutused üle kontrollida, et mitte külvata pooltõdesid, mille internet pärast ära kivistab ja tekitab selle põlvkonna hulgas, kes kõiki asju Google'lt küsivad, segadust ja valearusaamu.
hmm kirjutas:
22 Jaan 2019, 17:06
Mina loen välja sinu arvutustest, et 1,5 Kw/h ruumi antavat soojusenergiat läheb vaja 13 kraadise temp vahe hoidmiseks (mitte saavutamiseks), kui 65m3 ruumi soojustamisega on saavutatud soojuse hajumiskoefitsendiks 1,6
Need arvutused on konkreetselt ju teemaalgataja numbritega. Isegi võetud sellised, mis näitavad hajumiskoefitsendi numbrit suuremana. Kui arvutada keskmise energiakulu järgi tuleks selle soojustamata garaazi koefitsent veelgi parem.

Teemaalgatajale minu (diletandi, aga arvutada oskan ja ka viidatud Alar Piirfeld'i materjalist käin üle) soovitused 0.02 väärtus ei enamat. Kolmeeurone investeering minu hinnangul oli igatahes mõistlik ja tootis euro kohta rohkem infot, kui minu postitus. :)

* Minu maja näitel pannes seina/lagedesse 15cm saepurukihile vastava hulga puistevilla, saad ilmselt oma garaazi hajuvuskoefitsendi ca 2-3 korda paremaks ja sellega ka energiatarbe samapalju kordi väiksemaks. Ma ei tea, kui lihtne sul seda konstruktsioonidesse lisada on, aga pannes seintesse ja lakke kokku mingi 12 - 15m3 puistevilla (soojustusmaterjali kulu äkki mingi max 300€), peaksid praeguste testandmete järgi saama elektriga otse küttes ca 25 kraadise temperatuuride vahe oma soovitud kuukulu 30 - 40 €/kuus eest. Arvestades, et nii suurt temperatuuride vahet on sul vaja ikka väga väike protsent aastast, siis ma ei näe küll mingit mõtet hakata mingite 1000+€ maksvate küttesüsteemidega jändama. Tasuvusaeg läheb liiga pikaks.
* Soojustuse mõttes kõige olulisem koht on lagi, siis seinad, uksed aknad ja siis alles põrand (seda sa teadsid niikuinii)
* Kui kusagilt tuul läbi puhub, mõjutab see palju rohkem, kui kehv soojustus
* Põranda isoleerimisega on minuarust kõige suurem effekt selles, et põrand soojeneb ruumiga samale temperatuurile ja lisandunud, sisetemperatuuri lähedase temperatuuriga, 2,5 m3 betooni annavad lisa soojusmahtuvust, mis siis vähendab kõikumisi välistemperatuuri muutudes.
* Viidatud Piirfeld'i materjal loe kindlasti läbi ja saa aru. Pole päris kuuenda klassi tase, aga ei ole ka raketiteadus.

Teema algataja
Tort
Postitusi: 1698
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 3 korda
Tänatud: 112 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort » 23 Jaan 2019, 08:57

Soojustuse lisamine ei ole keeruline ilmselt. Seina järjekord karkassil on väljast laudis, roovitus, tuuletõke ja seest on 2-kordne kips. Eks peab vaatama, kummalt poolt (ülevalt äärest) lihtsam on. Laega on vast kergemgi, saab räästa äärest lahti teha. Aknaid pole, on tänapäevane tõusev garaaziuks ja üks puidust uks. Tuult ei puhu küll õnneks kuskilt, tegu pigem uusehitisega. Ma ise mõtlen sama, et eks jupi kaupa teeb ja kui saavutab öeldud energiakulu, siis ei viitsi küll õhk-õhk ja muude asjadega jamada. Tegelikult pigem lepiks enne isegi jahedama töökeskkonnaga.
Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 5488
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1184 korda
Tänatud: 258 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas urmas66 » 23 Jaan 2019, 09:13

Lembit kirjutas:
22 Jaan 2019, 23:34
* Põranda isoleerimisega on minuarust kõige suurem effekt selles, et põrand soojeneb ruumiga samale temperatuurile ja lisandunud, sisetemperatuuri lähedase temperatuuriga, 2,5 m3 betooni annavad lisa soojusmahtuvust, mis siis vähendab kõikumisi välistemperatuuri muutudes.
Soojustatud(100mm EPS+200mm betoon) betoonpõranda soojaks saamine muu küttega,kui põranda küte,on suht keeruline saavutada. Mul on tööjuures majandus ruum,kus aastaringselt on sees toatemperatuur või suvel isegi enam,sest serverid kütavad selle suvel isegi liiga soojaks,aga põrand on seal ikka päris külm koguaeg. Tegemist on uue ja kaasaaegese hoonega. Ehk siis põranda erilisse mõjusse ruumi soojemaks saamisel ma ei panustaks.

Tordi garaaži puhul oleks ilmselgelt piisav tulemus,kui lakke ja seintesse midagi saaks,ning töötegemiseks piisava temperatuuri saab seal juba kergelt kätte.
Puistevilla lakke panemisel on vajalik villa alla ka membraan ehk paber panna,mis võib vana ehitise korral asja keeruliseks teha. Ilma selleta pole sel villal seal lae peal mingit pointi.
Lihtsaim viis oleks ilmselt mingi kõvaks pressitud membraaniga plaatkivivill sissepoole panna,kui vähegi ruumi on. On tulekindel ja hoiab sooja toas.Sinna ei ole ju mõtet panna samas koguses soojustust,kui eluruumidesse. Parocil on punniga plaat 30mm olemas,mis võiks sobida.Tänast toote nimetust ei tea,aga vanasti oli TKLU 30. Olen seda ühes kohas näinud,kus 6m kõrge töökoja ruum tehti karkassiga madalamaks ja see vill oli seal laes. Ruum oli soe ja mõnus.Mingi selline toode näiteks https://www.paroc.ee/tooted/konstruktsi ... oc-rob-80t
Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
Kasutaja avatar

bitter
Postitusi: 1700
Liitunud: 03 Juun 2008, 00:00
Tsikkel: EXC400
Tänanud: 61 korda
Tänatud: 63 korda
Kontakt:

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas bitter » 23 Jaan 2019, 09:31

Tort kirjutas:
22 Jaan 2019, 19:58
V on 63 m3, temp vahe 10 c (-4 ja +6), mõõdetud keskmine elektrienergiakulu 0.91 kwh. Arvutame kcal-iks ümber ja võtame õliradika kasuteguriks lihtsuse mõttes 1. Valemisse passiv K on ajuvabalt hea.
Jäi mulje, et su garaaž on mingil moel majaga külgnev? See majaga külgnev sein on ju väljast soojustatud. Ja kui selles seinas on näiteks uks vm avatäitega ava majja siis see sein mingil määral kütab garaaži.
joel kirjutas:
22 Jaan 2019, 20:49
Mul on hoopis küsimus, et miks peaks valemisse minema ruumala, mitte pindala, kui soojuse hajumine toimub läbi piirete ehk ruumi välispinna? Pindala ja ruumala vaheline seos pole ju samuti lineaarne.
Pindala kaudu arvutamine on kindlasti täpsem. Ruumala täpsus annab ka ettekujutuse.

Teema algataja
Tort
Postitusi: 1698
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 3 korda
Tänatud: 112 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort » 23 Jaan 2019, 10:39

Minu garaazi lakke saab soojustuse panna ühest otsast avades sarikate vahele, kus peal OSB ja all roovitus. Täiesti lahti võtta ei ole võimalik või õigem oleks öelda, ei viitsi.

1,75 seina on majaga ühised, neist 0,75 sooja ruumiga ühine, aga nii tavaline kui tõusev uks autole avanevad siiski õue.

Lembit
Postitusi: 129
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 6 korda
Tänatud: 46 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Lembit » 23 Jaan 2019, 12:30

Arvutasin sinu materjalide järgi selliste mõõtudega:
Garaazi pikkus 6,25m
Garaazi laius 4m
Garaazi kõrgus 2,5m
Garaaziuks 2,5x2,5m
Tavalist ust ei viitsinud arvutada, kuna selle pindala on üsna väike

Olemasoleva garaazi soojuskadu läks päris hästi kokku katsetulemustega. Minu arvutuste järgi peaks suutma 1,5 kW küttekeha sinu olemasolevas ehitises hoida temperatuuride vahet 12,7 kraadi. Sa saavutasid 12,1 ja varu oli veel nats.

Kui lisada seina 15 cm villa ja lakke 25 cm villa, siis suudab 0,5 kW seal hoida 25 kraadi temperatuuride vahet isegi korraliku varuga (arvutuslik võimsusvajadus ca 460W). Villa kulub ca 13m3.

Ma ilmselt paneks sellises seisus mingi elektri otsekütte (konvektor, IR kiirgur, vms.) labase automaatikaga, mis temperatuuri saavutades kütteallikad välja lülitab. Iga suvaline põrandaküttele mõeldud ruumitermostaat peaks suutma mõnekümne euro eest nii pisikest küttekeha vabalt lülitada. Ilmselt oleks mõistlik siiski küttekeha mõnevõrra üledimensioneerida, et saaks peale ukse lahtitegemist ruumi kiiremini soojaks. Garaazitäie õhu soojendamine 25 kraadi võrra võtab ca 0,6 kWh, seega mingite ventilatsioonide ja asjadega ei ole nagu ka väga pointi maadelda. Kui on vaja tuulutada, siis mõlemad uksed lahti ja pärast õhu soojaks saamine maksab whooping 0.04€ :)

Sissepoole ei paneks ma kindlasti mingit soojustust! Sellega keerab ülisuure tõenäosusega piirde niiskusreziimi pekki. Ma ei viitsi neid Piirfeldi valemeid praegu arvutada, aga võin 6-packi vahele panna, et mineraalvill kipsist soojemal poolel tekitab mingis vales kohas kondensatsiooni ja kogu sellega kaasneva koleduse. Kui Urmas on omaltpoolt nõus 6 Alexander Dunkel't välja panema, siis võin läbi arvutada :D :D

Ahjaa, ja peale soojustamist oleks sinu garaazi hajuvuskoefitsent ca 0,25 ;)
Kasutaja avatar

cossie
Postitusi: 641
Liitunud: 04 Mai 2008, 17:58
Tsikkel: B-12T
Asukoht: Kadrina / Tallinn Airport
Tänanud: 81 korda
Tänatud: 55 korda
Kontakt:

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas cossie » 23 Jaan 2019, 14:30

Ma lisan siia igaks juhuks oma olukorra, ehk on abiks. Garaaz 25m2, vene tuhaplokist, suured puituksed ilma soojustuseta, kaks poole ruutmeetrist vene puitakent millele lisatud plastikust kasvuhoone "klaasid". Lakke sai pandud sarikate vahele 50mm peno ja kips peale. Hetkel kütan ainult siis kui midagi sees toimetan. Alguses ca 30min diiselpuhuriga tuba palavaks, et seinad ja asjad üles soojeneks ja siis panen elektripuhuri 1,5kw peale tiksuma. Hoidis stabiilselt 10-15c toas, mis on minujaoks töötegemiseks paras. Puhuri taga on põranda lähedale tehtud ava värske õhu jaoks ja tööpinna kohal mootoriga väljatõmme mida kasutan ainult tolmuse tööga või suitsu tehes.
Õhtul kümne aega lülitasin välja, öösel oli -15 kraadi ja hommikul oli veel +1 toas.

Pilt M: banditi bellypan, Gsxr 1100 gondlid ja muu kola. https://www.facebook.com/M3G-182376025137021/

Riga 13 -> Voshod 3m -> GPX 600R naked -> GSX-R 1100 naked/fighter -> GSF 1216 Turbo + Voshod 3M

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 5488
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1184 korda
Tänatud: 258 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas urmas66 » 23 Jaan 2019, 16:38

Lembit kirjutas:
23 Jaan 2019, 12:30

Sissepoole ei paneks ma kindlasti mingit soojustust! Sellega keerab ülisuure tõenäosusega piirde niiskusreziimi pekki. Ma ei viitsi neid Piirfeldi valemeid praegu arvutada, aga võin 6-packi vahele panna, et mineraalvill kipsist soojemal poolel tekitab mingis vales kohas kondensatsiooni ja kogu sellega kaasneva koleduse. Kui Urmas on omaltpoolt nõus 6 Alexander Dunkel't välja panema, siis võin läbi arvutada :D :D

Ahjaa, ja peale soojustamist oleks sinu garaazi hajuvuskoefitsent ca 0,25 ;)
Kui OSB laes,siis pole midagi muud,kui puistevill torust pööningule ja saab hea. Ma enne,kui eelmist kirjutasin, ei teadnud mis tüüpi see lae konstruktsioon on. Ehk pole millegi vahele seda 6-packi panna :mrgreen:
Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

hmm
Postitusi: 138
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 15 korda
Tänatud: 23 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm » 23 Jaan 2019, 17:12

Lembit :wink: viska siia ka arvutuskäik ja milliseid suurusi oled arvestanud lähteandmetena. Sooviks ikka ka ennas harida. Ma ju ei ütle, et me siin midagi tohutult valesti teeme, vaid lähtume erinevatest vaatenurkadest. (seda 0,5 Kw/h osa... :roll: )
ma olen natuke kurb ka, sest ei oska lühidalt seletada - kannatage ära või kustutage tekst.

Cossie näide on juba palju usutavam, miks, sest ruum on ju oluliselt tummisem aga näe sooja hoidmiseks on vaja 1,5kw, mitte vaevalt 1te... enne soendab diiselpuhuriga üles, andes ruumile korralikut W, mis mingis osas salvestub ja aitab hiljem puhuril oma ül täita...

Paistab, et ka tordi garaazhi jõuab soojusenergia, mis ei ole otseselt mõeldud garaazhi kütmiseks (või on?), sest enne katse algust on nõks üle 0 sisetemp. Seega soojushajuvuse määramisega panime kõik puusse - objekti kirjelduse puudulikkus ja ridade vaheline lugemine + oletused....

Selle sama objekti põhjal tehtud "katse" tulemusel viitame, et K on BS... Kui veel natuke lugeda, siis see ongi hinnanguline suurus... 1,6vs 2,3 vs 2,9 kohati saadi ka 0,9. Selle hindamsiega võib ka alt minna, kui ei teata, milline/mis olukorras on objekt tegelikult.
Lisaks toob lembit näite oma majast ja veelkord viitab BS-le, kuid ei viita mida see 3kw ja 4kw kasutatav energia endas sisaldab ja kas see on ainus.

Nüüd on asjad paljudel googeldajatel segi nagu kört-pärtli-särk, igatahes on meil asi läinud edasi ja kasutame, siis advance versioone ning soovitan siis loobuda primitiivsest arvutsuest - liiga palju vahtu ja jama... Või hoopis ärge edasi lugege 30€/kuus 10kraadi hoidmiseks pole vaja eriti pingutada - vt cossiet lihtne ja praktiline.

Kui te näeksite kogu mu teooria juures kasutusel olevat hundilauta (mis on tõstiselt sara ja peab ainult vihmavett...) te ei jõuaks naermisel kõhtu kinni hoida ja willi ütlus sobiks ilusti. Ma lähtun praegu mitte soojavajadusest, vaid pigem ehituslikus mõttes investeeringu tasuvusest vs kasutamine...

Võrdluseks lembitule toon ka näite oma majast, mis enam ei ole hundilaut..
Minul kulus maja (140m2, mahtu kokku 392m3 - härraste maja ikkagi ja lagede keskmine kõrgus on 2,8m, sise temp 21 kraadi) detsembri kuus elektrienergiat elektrilevi mõõturi järgi ~1000kw (migit muud energiallikat majas ei kasutatud/ei ole - njah päike-õhk), mis teeb keskmiselt 1,3kw/h... Seega kasutan reaalset eksperimenti... kuid pikemalt kui 48h.... ehituslikus mõttes ei ole vaja kajastada investeerigu suurust, sest seda ei saa ülekanda garaazhile - otstarve on ju teine

Võttes tingimuseks, et dets keskmine välistemp oli -1,4 (https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/) sain kiirelt primitiivse valemiga arvutades oma maja K-ks 0,127 - mis on oluliselt madalam, kui kirjeldatud.... kuid....enne selle BS-tembeldan. on vaja ju tõlgendada ka...

Muide 1000kw kulus nii tööriistadele, valgustusele, elektipliidiga söögitegemisele, ja soojuspumbale (Thermia Diplomat Inverter L, 5-17 kW, keskmine COP 5...)+õhuvahetusele (küm õhk sisse, 21 kraadine välja - soojustagasutsega ventseade veel puudus). Sisuliselt vajas hoone 21 kraadi hoidmiseks ju oluliselt rohkem energiat kui elektrilevi näidust lugeda sain, seega ei saa/tohi lugeda majja tulevat kw kohe soojusenergiaks, sest mängu peab tulema soojuspumba efektiivsus... seega K muutus suuremaks... ja puusalt öeldes (kahjuks puudub mul eraldi pumbale soojuseks kasutatav energiaarvestus), kuid jämedalt 100kw/h elektrit arvestaks kasulikuks tööks, mitte kütteks... läheneks K miinimum väärtusele 0,6, mis on ka primitiivse valemi kirjelduses toodud...

Ma olen natuke nõutu :oops: kuidas mul õnnestus primitiivse valemi tingimustesse jääda... :cry: mis juhtus selle BS-ga... kas ma eksisin kuskil või ei võtnud midagi arvesse... las see TTÜ nüüd siis olla... järelikult on minu kirjutis ikkagi BS
lisainformatsioonina toon siia ka maja välispiirete arvutuslikust soojusjuhtimusest (võttes ehitusporjektist andmed tervele piiretele s.h. avatäited)...
Uued rajatavad piirded 420mm termoplokk silver 420 lahendus annab 0,09 W(m2K)
Rekonstrueeritavad välisseinad: kips, kivivill 45mm + 150mm rõhtpalk+45mm tselluvill+100mm isover facade + roov/tuulutus ja laudis annab 0,16 W(m2K)
Põrand 200mm EPS 0,17 W(m2K) (betoonivalu koos põrandaküttega)
Katus 300mm mineraalvill (erinevates kihtides) 0,12 W(m2K)

Lihtsustatult öelda võiks väita, et primitiivne valem ikkagi kuidagi moodi töötab ja näitab suurusjärgu ära, seega K->BS ma nii väga ei hõiskaks, vaid pigem on selle "->"märgi ümber teadmatust või muutujaid, mida ei ole arvestatud/osatud arvestada K hindamisel.

Tulles nüüd väikse garaazhi juurde tagasi
Oluline kõige juures pigem see, et panna inimesi natuke mõtlema, enne kui katsetama ja ehitama hakatakse.
Garaaz ise on ju väike ning iga tegevus, millega vähendatakse piirete soojusjuhtivust on ju rahaline kasu mingil ajahetkel... kuid kas see ka ehituslikult tasuv... on teine teema.
Ja kui juba katsetatakse, siis tuleb tingimused lahti kirjutada, sest see katsetus kehtib ju konkreetsete tingimuste osas ja ei pruugi töötada edaspidi...
ma natuke oponeerin seda 3€ kasutamise rakendamist tulevikus:
Katse kestis kõigest 48h ja ruumiõhu tõstmiseks (0->6) ja lühiajaliseks hoidmiseks kulutati keskmiseks 1kw/h (+/- mõõtetäpsus) elektrienergiat õliradiaatoriga.
Nii väikse ruumi ja ajaühiku korral mängib rolli ka juba lumepaksus garaazhi ümber ja katusel + sisetempi kõikumne kui avati nt uks... Rääkimata olulisest kokkupuutest ühisest maja seinast...
Lisaks tõstab nii väikse ruumi temperatuuri (1-2 kraadi) seal viibiv inimene + valgustus - kas sellega muutus soojushajuvuse konstant kontsruktsioonis...
Ühtepidi on see ju hea ja seda tuleb energiavajaduse arvestamsieks teha... teistpidi hakkab see mingil hetkel muutuma koormaks aktiivsele eneriale sest...
48h jooksul ei jõua soojus hajuda konstruktsioonidesse, kui seda antakse näpuotsaga ja seega saadakse katsetamisel efektiivsus, mis kehtib ainult konkreetsel ajahetkel...
Pideva 10 kraadi hoidmine mõjutab konstruktsioone ja "lumest" tingitud isolatsiooni kihti sinna enam ei teki (see sulatatakse ju üles...)
Lisaks hakkab põrand ruumi hoopis jahutama - katse alguseni ta soojendas... ja hilisemal perioodil kulub ka lisaenergiat selle massi vajalikutemp. hoidmiseks. Seda muutujat katses arvesse ei võetud. Seega lähteandmetena ma neid katsearvutusi aluseks ei soovitaks võtta... ülevaate saamiseks ja suurusjärgu arvutamiseks - parem ikka, kui mitte midagi, sest see oli ju üks etapp, mis iseloomustab ehitist.

Tuginedes ainult katsetamise tulemustele ja selle järgi valida "täpselt" energiallikas ja soojustuse maht... lisaks ma sinna ühe korraliku tambovi juurde ja jõuame jällegi mõneti suuremate nr juurde...
Lisaks tõin ju ka näite, et kui "panustaksid soojustusele x€ ja K -> 1 muutub oluliselt energi vajadus, mis oleks 1250 kcal/h"
Kui seda panustamist on juba praegu asendanud majaga ühtne sein, siis see juba ongi K väärtuse muutumine, mida kirjeldas tort, kui "ööd ja päeva"

Lõpuks ärge kasutage seda valemit, et leida "enam vähem täpne" energia vajadus ruumi soovitud tempi hoidmiseks vaid kui soovite kiirelt leida suurusjärk.
Püsiva vajaduse teadasaamiseks pigem arvutage kõik täpselt välja ja arvutage vajalik piirete soojusisolatsioonikihi paksus mis sõltub materjali liigist, soojusjuhtivustegurist, õhuläbilaskvusest ja paigaldamisest.

Minu nõuandest pole eriti kah midagi kasu (pikk ja igav hülgemöa..), sest tordil pole ju ikka tegevusjuhist, mis nt lembit vähemalt välja tõi (w)

Aga google on alati abiks ning ega mööda külge maha jookse pisike käsiraamat:
https://static.rockwool.com/globalasset ... 015red.pdf

ehk siis veel kord kordan ennast:
Tort.. tõesti tee mis sa teed iga tegevus on parem, kui mitte tegemine ja sa ei pea minu järgnevat "mahlakat" kirjatükki arvestama ja ma tõesti ei taha sinu tegemisi kuidagi moodi maha teha. Sina teed oma asja oma kõige parema äranägemise järgi - mis ongi õige.

Tee nagu cossie odava/rohke energiaga ruum palavaks, paar h säilita puhuriga ja siis lõpeta aktiivne sooja andmine.

Lembit
Postitusi: 129
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 6 korda
Tänatud: 46 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Lembit » 24 Jaan 2019, 00:20

Ma ei sooviks eriti siin väga paljusõnalisse demagoogiavarjundiga väitlusse laskuda. Prooviks vähe konkreetsemalt.
hmm kirjutas:
23 Jaan 2019, 17:12
Lembit :wink: viska siia ka arvutuskäik ja milliseid suurusi oled arvestanud lähteandmetena. Sooviks ikka ka ennas harida. Ma ju ei ütle, et me siin midagi tohutult valesti teeme, vaid lähtume erinevatest vaatenurkadest. (seda 0,5 Kw/h osa... :roll: )
Ma nagu täpselt ei saagi aru, mis suurused sul puudu on?
Teemaalgataja poolt on siin threadis toodud minuarust täiesti piisavalt andmeid, et välja arvutada piirete soojusjuhtivus praegu ja soojustuse lisamisel.
Need numbrid, mida ta detailselt välja ei toonud ja mis olid mõistliku täpsusega arvutamiseks vajalikud, kirjutasin omaltpoolt.
Arvutasin nii, nagu ikka piirete soojusjuhtivust arvutatakse. Materjalid, paksused kihid jne. Milles probleem? Kas sa said arvutades mingid märkimisväärselt erinevad numbrid? Noh, mul excel andis peale soojustamist 25 kraadise temperatuuride vahe jaoks vajalikuks küttevõimsuseks vist 456W, aga kindlasti võib seal olla ka mingite protsentide jagu eksimisvõimalust, sellepärast pakkusingi 0,5 kW
Mis numbri sina said? Ja kui sa ei ole veel täpselt arvutanud, äkki oleks mõistlik ära arvutada?
hmm kirjutas: Selle sama objekti põhjal tehtud "katse" tulemusel viitame, et K on BS... Kui veel natuke lugeda, siis see ongi hinnanguline suurus... 1,6vs 2,3 vs 2,9 kohati saadi ka 0,9. Selle hindamsiega võib ka alt minna, kui ei teata, milline/mis olukorras on objekt tegelikult.
Lihtsustatult öelda võiks väita, et primitiivne valem ikkagi kuidagi moodi töötab ja näitab suurusjärgu ära, seega K->BS ma nii väga ei hõiskaks, vaid pigem on selle "->"märgi ümber teadmatust või muutujaid, mida ei ole arvestatud/osatud arvestada K hindamisel.
Ma ütlesin, et nende K väärtuste numbrid ja nende numbrite iseloomustavad kirjeldused üheskoos (a'la "K=0,6-0,9 kaasaegne konstruktsioon, topeltisolatsiooniga tellissein, mõned kahekordsed pakettaknad, paks alussokkel, hästi isoleeritud katusematerjalid – Hästi isoleeritud.") on BS.

Et siis miks minuarust BS:
Kui teemaalgataja garaazile lisada seina 15 cm ja lakke 25 cm soojustust, siis sain arvutuslikuks K väärtuseks 0,25. 15 cm seinas ja 25 laes on minuteada vähem, kui tänapäeval majadele pannakse. Kui suvel omale garaazi hakkan tegema, siis plaanin seina panna 25 ja lakke 40. No lihtsalt tahan, et oleks hea soe väikeste küttekuludega ja nullist ehitades on see villa lisakulu tühiselt väike võrreldes muude ehituskuludega.
Nüüd, kui suhteliselt vähese soojusisolatsiooniga saavutatakse 2,4 - 3,6 KORDA parem number, siis mulle tundub, et väide "0,6 - 0,9 K väärtus = hästi isoleeritud" on BS, mitte hinnanguline suurus

Kui keegi mees väidaks, et tal on püksis hinnanguliselt 30cm varustus, aga tegelikult on tegemist 3 korda tagasihoidlikumate mõõtmetega, siis on ju tegemist BS'ga, mitte ei näita tema väide suurusjärku ära või mis? :D

Ja siis selline väike küsimus.
kirjutasid "kuid jämedalt 100kw/h elektrit arvestaks kasulikuks tööks, mitte kütteks"
Missugune kasulik töö see sul on, mis maja ei soojenda?
Kui sul majja (süsteemi) sisse tuleb Eesti energia poolt 1000 kWh energiat, siis selleks, et osa sellest maja soojusbilansist välja viia, tuleb sellega teha midagi sellist, mis selle energia päriselt majast välja viiks. Näiteks laed elektriautot, põletad õues pidevalt 130W jõulutulesid, keedad supiköögi jaoks kuupmeetri suppi, või on sul näiteks elektriliselt vinnastatav kahur, millega sa kurgesid lased.
Tööriistadele, valgustusele ja söögitegemisele kulunud energia soojendab ka kõik maja. Kui laed vooluvõrgust akudrelli ja keerad sellega kodus kruve seina läheb kõik seinast tulnud elektrienergia ikkagi soojuseks. Alles siis, kui õues või naabri juures keerad kruve, oled osa energiat soojusbilansist välja viinud :)
Kasutaja avatar

wicked
Postitusi: 276
Liitunud: 27 Veebr 2004, 10:41
Tsikkel: Bastard
Asukoht: tln
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 10 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas wicked » 24 Jaan 2019, 12:32

mulle meeldib alati vaadata kui teureetikud omavahel vaidlema hakkavad :D
olles ise see täidesaatev võim ses valdkonnas, on hea jälgida kellel rohkem "by the book" meeles on :D
Kasutaja avatar

bitter
Postitusi: 1700
Liitunud: 03 Juun 2008, 00:00
Tsikkel: EXC400
Tänanud: 61 korda
Tänatud: 63 korda
Kontakt:

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas bitter » 24 Jaan 2019, 14:56

Lembit kirjutas:
24 Jaan 2019, 00:20
Tööriistadele, valgustusele ja söögitegemisele kulunud energia soojendab ka kõik maja. Kui laed vooluvõrgust akudrelli ja keerad sellega kodus kruve seina läheb kõik seinast tulnud elektrienergia ikkagi soojuseks. Alles siis, kui õues või naabri juures keerad kruve, oled osa energiat soojusbilansist välja viinud :)
99% nõus. Oletame, et m3 suppi läks nässu ja potist alla. Arvestatav osa soojusenergiat sõidab nüüd kanali torusid mööda bilansist välja, soojendades väljaspool maja asuvat torustikku.

hmm
Postitusi: 138
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 15 korda
Tänatud: 23 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm » 24 Jaan 2019, 15:31

Bitter no mis sa nüüd... me larpisime selle supi ikkagi ära, soendasime kehad üles ja läksime külla ja väljundasime sooja pruuni/vms vedeliku kehast ning s.t.usime teistele hinge - see ongi üks kasulik töö... viime sooja teistele ka
Tulime koju tagasi, kehad heledad/külmunud... ja ring hakkas otsast peale. Igakord tuleme koju külmununa ning läheme ju välja kehad tulised...
Juhuslikult ka pestakse midagi - ei ole veel siiani ainult külmalt kraapimisega tegelenud...
nii me oma 100kw/h energiat kodust välja tassime...
ah jaa üllataval kombel on ka muud elektriga töötavat tehnikat, mis ei asu majas sees (nt kurepüss kindlasti, seda naabrimehe juures kruve keeramist pean naise käest kontrollima... või käib naabrimees meil kruve keeramas... mhh peab neid plusse ja miinuseid hakkama kaaluma...) ja 10% arvestada kadudesse ei vii nüüd maja energiabilansi uppi.. või viib?

will111
Postitusi: 3772
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 16 korda
Tänatud: 226 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 » 24 Jaan 2019, 15:43

hmm, selle kohta oskan öelda vaid üht...s**t varustus sul :D targemad inimesed on ikka juba aastakümneid kui mitte aastasadu kasutanud hilpe, mis märgatava osa selle soojast kinni peavad. ei pea minema toast välja "kuumaks aetuna" ja tulema tuppa "jäätunud inimesena" nagu arnold rüütel seda sooviks. ja noh, kui sa juba tarka panema hakkasid siis mis sa arvad, mis juhtub kõikvõimaliku lödraga, mida sa omale igapäevaselt sisse ahmid...et mis sellega enne juhtub kui see sul tagant otsast välja tuleb, või tuleb muutumatus olekus nagu tulnukal ja läheb teisele ringile? :D

hmm
Postitusi: 138
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 15 korda
Tänatud: 23 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm » 24 Jaan 2019, 20:46

hmm tunnen ennast hästi, tänud.
Püüdsin siin leida tordi 25m2 garaazhi energia vajaduse arvutamiseks algandmeid, toon need siis siin välja:
1. post1
- 25m2,
- õrnalt soojustatud seinte ja lagedega
- Unikivi põrand
- uks on tänapäevane tõusev

... oookey...

2. täpsustus konstruktsioonide koha tordi poolt postituses nr30 peale hulgi loopimisi
- väiksest garaazist
- Seal seinas siiski ei ole projekti järgi soojustust ja tõenäoliselt vastab reaalsus projektile

Sellise jutu peale ehitab lembit huipu graafiku tuginedes katse nr...

3. Väike vihje veel tordilt Jaan 22, 2019 20:58
- V on 63m3

4. Jaan 23, 2019 9:57 kirjeldab tort oma garaazhi täpsemalt
- Seina järjekord karkassil on väljast laudis, roovitus, tuuletõke ja seest on 2-kordne kips
- Aknaid pole
- tänapäevane tõusev garaaziuks
- üks puidust uks
- Tuult ei puhu küll õnneks kuskilt, tegu pigem uusehitisega
- garaazi lakke saab soojustuse panna ühest otsast avades sarikate vahele, kus peal OSB ja all roovitus
- 1,75 seina on majaga ühised, neist 0,75 sooja ruumiga ühine, aga nii tavaline kui tõusev uks autole avanevad siiski õue.

Selliste andmete peale teeb lembit täpse kalkulatsiooni (loomulikult mugavdades suurusi) - wow, (w) mina tõesti ei leia neid õigeid algandmeid, et öelda 500Wh täpsusklassi (s.h. on eksimus sisse arvestatud ja ümbardatud suuremaks 8) )... ega ma tõesti tea, ehk on lembit käinud tordil külas ja teab reaalset olukorda...
Seega mina hindaks, et "täpseteks" arvutusteks algandmed ju puuduvad ning sobilikum (ausam küsija suhtes) oleks pakkuda soojavajaduse suurusjärku..

Aga ok ma püüan söödud supi põhjal midagi arvutada:
Kogu garaazhi seinapinda on 50m2 (((√25+√25)*2)*2,5), millest 4,37m2 ühtib maja välisseinaga (s.h. 1,87m2 ühtib soojaruumiga) , Xm2 tänapäevane garaazhi uks ja Ym2 on puidust välisuks. Seega seina pinda, mille andmed = tuuletõkkega (kas on plaat või kile...mille toode?) , mille paksust (0,5..12...25mm!?) peab ise mõtlema... on 45,63-Xm2-Ym2..... :cry:
Ok olemas oleva olukorra arvutamisel feilisin täiega aga ehk arvutaks nüüd soojustatud olukorra...
Alustame laest..
lisame karkassi vahele puistevilla... oot midagi on puudu :oops: mis need karkassi mõõtmed on?

Aga las ta siis olla, minul puudub TTÜ, 25a veel ekstra väärtust, söön suppi, mille keetsin 100kw-ga.. ehk teid 500Wh täpsusklassi mehi, tegelikult pole kütteallikat sinna vaja, sest piisab ju 500W akudrellist sinna (lol)

Lembit
Postitusi: 129
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 6 korda
Tänatud: 46 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Lembit » 24 Jaan 2019, 21:12

hmm kirjutas:
24 Jaan 2019, 20:46
Kogu garaazhi seinapinda on 50m2 (((√25+√25)*2)*2,5), millest 4,37m2 ühtib maja välisseinaga (s.h. 1,87m2 ühtib soojaruumiga)
IRW. Ega ma ei arvanudki, et sa seda soojusarvutust teha oskad, kui isegi seinapindala arvutamine esimese korraga ei õnnestu :D :D
Edu edaspidiseks!
Kui teemaalgataja tahab oma garaazi soojusarvutuste excelit saada, siis võib PM'i saata. :)

hmm
Postitusi: 138
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 15 korda
Tänatud: 23 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm » 24 Jaan 2019, 21:35

Lembit kirjutas:
23 Jaan 2019, 12:30
Arvutasin sinu materjalide järgi selliste mõõtudega:
Garaazi pikkus 6,25m
Garaazi laius 4m
Garaazi kõrgus 2,5m
Jällegi wow... nüüd vajan küll äratust (togi)
mis nende nr siis seinte pindalaks saad?

Lembit
Postitusi: 129
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 6 korda
Tänatud: 46 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Lembit » 24 Jaan 2019, 22:53

hmm kirjutas:
24 Jaan 2019, 21:35
Lembit kirjutas:
23 Jaan 2019, 12:30
Arvutasin sinu materjalide järgi selliste mõõtudega:
Garaazi pikkus 6,25m
Garaazi laius 4m
Garaazi kõrgus 2,5m
Jällegi wow... nüüd vajan küll äratust (togi)
mis nende nr siis seinte pindalaks saad?
No ma saan aru küll, et sa solvusid selle peale, kui keegi mingi sinu väljatoodud numbri peale BS ütles. Saad äkki üle või mis? Eksisid. Juhtub teinekord. Life sucks and then you die :)
Teoreetiliselt võib garaazi soojusarvutusi teha sinnamaale välja, et roovituse naelte ja kipsikruvide osalised külmasillad ka välja arvutada, aga mis selle point on? Ilmselgelt oled sa juba ammu aru saanud, et ükstapuha, kui peeneks sa selle arvutuse ajad, siis see K väärtus 3x ei muutu ja täiesti mõõdukalt soojustades on vabalt võimalik saada K tunduvalt alla 0,6. Seetõttu äkki otsidki kõikvõimalikke põhjendusi, miks sa ikka kuidagi seda arvutada ei saa?

Ja noh, minu postitusest kopeerimisel kolm rida said kopeeritud, aga neljanda jaoks sai raha otsa või mis?
Garaazi pikkus 6,25m
Garaazi laius 4m
Garaazi kõrgus 2,5m
Garaaziuks 2,5x2,5m
Seina pindala (6,25+4) x 2 x 2,5 - 2,5 x 2,5 = 45 m2
Mina ei ole veel näinud eramaja küljes ruudukujulist garaazi mõõtudega 5x5 m ja samuti ei ole veel kohanud sellist, kus uks on seina peal. Enamasti on ikka uks seina sees (no kui jälle midagi selgusetuks jäi, siis täpsustan, et selle koha peal, kus on ukseauk, sinna seina ei ehitata).

Minu jaoks on see paraolümpia osa ennast ammendanud.
Kasutaja avatar

bmwster
Postitusi: 42
Liitunud: 05 Mai 2016, 22:06
Tsikkel: Z750

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas bmwster » 28 Aug 2020, 08:55

Tervis! Mis te arvate sellest seadmest, et hoida ka talvel garaasis +15 kraadi? Saab seadistada temperatuuri ja samuti ajaliselt. Seadmel funksioonid olemas ja peaks olema elektrienergia säästlik. Sooviks kütta siis 25ruudust ruumi, lagi ja seinad soojustatud.
https://www.ktskliima.ee/Kliimaseadmed/ ... eu-et.html

70% ENERGIASÄÄSTU!

Digitaalse Inverteri tehnoloogia tagab tavapäraste konvektoritega võrreldes kuni 70% energiasäästu (mehaanilise juhtimisplokiga) ja kuni 40% energiasäästu (elektroonilise juhtimisplokiga).

Tehnoloogia muudab automaatselt soojuselemendi võimsust sõltuvalt temperatuuride erinevusest - tegeliku temperatuuri ja kasutaja määratletud vahel.

Iga 10 sekundi järel mõõdab konvektor temperatuuri ja valib optimaalse võimsuse.

Õhu multifiltreerimine AIR GATE BIO:

  1. Filter bioaktiivse C vitamiiniga.

  2. Söefilter neelab lõhnu (s.h. tubakasuitsu lõhna)

  3. Katehhiini filter absorbeerib ebameeldivaid lõhnu ja hävitab baktereid ja viirusi

  4. Antistaatiline filter antiseptilise toimega (tolmuvastane)

• Uue põlvkonna "HEDGEHOG" monoliitne kütteelement võimaldab saavutada kiiremat ja vaikset kuumutamist. Kütteelement "Hedgehog" jõuab töötemperatuurini 20% kiiremini. Selle kasutusiga on 25 aastat.

• Konvektsioonikambri sümmeetriline kuumutamine. Ruumi ühtlane kuumutamine ja keha sisemiste elementide ülekuumenemise puudumine.

• Aerodünaamiline süsteem Intelligent Air Dynamic. Küttemooduli disain tugevdab suunatud konvektiivset voolu 37%, mis tagab ruumi ülikiire soojenemise.

• Ruumile: 1500W kuni 20m2, 1800W kuni 25m2, 2200W kuni 30m2

• Paigaldus seinale ja põrandale komplektis

Mõõtmed AGI-1500 EU: 560x404x91 mm

Mõõtmed AGI-1800 EU: 640x404x91 mm

Mõõtmed AGI-2200 EU: 800x404x91 mm

Kasutaja avatar

ranel
Postitusi: 2399
Liitunud: 21 Nov 2010, 22:55
Tsikkel: Suzuki 600 GSXF, Transalp 600
Asukoht: Tartu
Tänanud: 50 korda
Tänatud: 185 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas ranel » 28 Aug 2020, 08:59

BS turundusjutt. Selleks, et vähem kütta, on vaja ikka soojustada.

http://tsiklireisid.blogspot.com/
Mootoritõstuki rent Tartus 10 EUR päev. 55684121
Kasutaja avatar

romulus
Postitusi: 554
Liitunud: 26 Mär 2007, 21:05
Asukoht: Tartu/Ida-Viru
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 21 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas romulus » 28 Aug 2020, 10:05

Kuidas need konverktor tüüpi radikad muidu tolmuses keskkonnas vastu peavad? Nt kui puutolm või värvitolm läbi käib. Neil vist küttekeha temp suht kõrge, tekib tuleoht? Või läheb pikapeale nö umbe?

r.

Delta, Tuula Turist 200M '78, Dnepr MT-9 '72, Dnepr MT-10-16 '88, Suzuki GSX600F '90, Africa Twin '97, Iz 56 '61
Kasutaja avatar

Maaks
Postitusi: 1695
Liitunud: 15 Mai 2008, 11:42
Tsikkel: Yamaha FZ8SA
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 109 korda
Tänatud: 193 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Maaks » 28 Aug 2020, 10:38

ranel kirjutas:
28 Aug 2020, 08:59

BS turundusjutt. Selleks, et vähem kütta, on vaja ikka soojustada.

Jah, nii on. Elektrit kulub selle "SIILIGA" täpselt samapalju kui tavalise Ensto kovektoriga. Elektriradiaatorite/konvektorite sh. õliradiaatorite kasutegur on kõigil 99,9%.
Kahjuks tuleb tunnistada, et kõik inimesed seda ei tea ja siis juhtubki, et keegi on endale "eriti säästliku" 2kW elektiradiaatori ulme summa eest muretsenud :D
PS 120€ 2,2kW eest ei ole väga kallis tegelikult! Ensto 2kW masaks 85€ Bauhofis, või siis Bonjour 70€
Ja seesama Siil makab Kaup24-s 115€ :mrgreen:

Garaažis: Pannoonia 250TLF, Yamaha FZS 600, Yamaha FZ8-SA
Reisid korraldab: http://reisikorraldaja.ee/


will111
Postitusi: 3772
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 16 korda
Tänatud: 226 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 » 28 Aug 2020, 14:42

ostad mõne kasutatud soojuspumba, mille toimimist eelnevatl kontrollid (enne maha installimist)...umbes nii 100-200 eest, oleneb mis pakkumisi parasjagu üleval on. paned garaazi külhe üles ja saadki oma 50% kokkuhoidu.

aga igasugused elektriradikad nagu juba öeldi, ei anna kunagi mitte mingisugust kokkuhoidu. see pole isegi mitte turundusjutt, vaid lihtsalt sulaselge täismõõdus valetamine.
kui siiski tahad otse-elekter kütte panna ning eelistad hästi lihtsalt paigaldust siis mina läheks seda teed, et ostaks infrapuna "matti" ja paigaldaks selle kas seinale või lakke kiirgama sobivas suunas. Ei ole mingit tolmu teemat, ei ole mingit õhu ringi keerutamist ja tegelikult võib isegi väike nö. kokkuhoid tekkida, nimelt siis selle arvelt, et lihtsalt ruumist välja põgeneb soe natuke aeglasemalt ja rohkem soe on endal olla just seal kohas, kus tarvis. muidugi igas tagumises nurgas ja riiuli taga ei ole siis ka päris ühtlane temperatuur, vähemalt mitte lühiajaliste kütmiste puhul

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 5488
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1184 korda
Tänatud: 258 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas urmas66 » 29 Aug 2020, 22:29

bmwster kirjutas:
28 Aug 2020, 08:55

Sooviks kütta siis 25ruudust ruumi, lagi ja seinad soojustatud.

No kui on soojustatud ruum,siis pole vaja mingit ulme raha kulutada soojuspumba või muu tarbeks. Eriti kui vaja ainult külmal ajal sooja sees hoida. Selle raha eest saab toa soojaks küll. Ehk kütad siis kui vaja seega ilmselt november kuni märts-aprill,mis teeb aastas 5-6 kuud. Siin ei saa võrrelda elupinnaga. Kui selle aja peale kulutad omale vastuvõetava summa kuus on ju kõik ok. Tõenäoliselt on ka sügis-kevadkuud natuke väiksemad kui dets-jaan-veebruar. Üldjuhul võta eelduseks seadme võimsus ja tee arvutus 24/7 kogu kütte perioodiks. Kui kokku lööd saadki teada,kas on vastuvõetav summa või ei ole. Igasugu reklaam tekstid ,et hoiab kokku jne võid igaksjuhuks ära unustada. Kui siis ka päriselt vähem kulutab on see ju puhas võit.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.



Vasta

Mine “Vaba teema”