Teen uue teema, kuna erinevaid osakesi on siin ja seal, aga koondteemat justkui pole. Alustan endast.

On elumaja, mille küljes 25m2 garaaz, mis õrnalt soojustatud seinte ja lagedega, hoiab kütteta plusskraade ka külmaga, põrand on unikivi, uks on tänapäevane tõusev. Eesmärk on soojustada põrand ja kütta garaazi nii, et ka talvel oleks a la 12-15c sees.

1. Milline küte? Variandid oleks ilmselt õliradikas, õhk-õhk või soojapuhur, elektri põrand. Kõrvalruumis on ka vesipõrand saadaval, aga ei taha ülejäänud süsteemi solkida, jätaks autonoomse. Ise vist eelistaks õliradikat või elektripõrandat, et mingit pidevat mühinat ja tolmu ei oleks. Kuidas nad elektrikulult erinevad?

2. Küttest sõltub, kas põrandasse valada elekter või mitte. Muidu ilmselt kivi üles võtta, 100 mm peno ja betoon peale. Mis sellise 25m2 töö ligikaudne hind oleks Harjumaal?

Õhk-õhk on ilmselt kõige mõistlikum investeeringu/kasutuskulude suhte järgi. Plussiks kerge reguleerimine ja autonoomsus.
Olulisem kui põranda soosjustamine on lae/katuse soosjustamine. Ma garaazhis midagi põrandasse ei topiks, sest pagan teab, millal on vaja midagi põranda külge kinnitada.

elekter põrandas 25r puhul ei maksa sisuliselt mitte midagi. seega selle võid sinna sisse ju anyway ära valada. aga selle elektriga mitte lihtsalt vahel garaazi vajaduspõhiselt soojendada, vaid lausa koguaeg 15c hoida läheb ikka räigelt kalliks.
arvestama pead inertsiga. ehk kui küte ei ole sees, aga paned sisse, et garaaz soojaks saada siis see võtab päris korralikult aega. plussiks on 0 müra ja 0 õhu ringi uhamist.

tänapäevane õ-õ soojuspump töötab juba hooaja keskmise kasuteguriga kuskil 4. Kui vähe odavama ostad siis ilmselt pigem seal 3-4 vahel. Peaaegu kõigil neil on olemas madala tempi hoidmise reziimid ning igasugused ülivaiksed õhuringluse reziimid. ülivaikne ventikas siseosas peaks aitama natuke kaasa ka cop kõrgel hoidmisele ja pumba väike koormus ning üldiselt väike soojavajadus masinast tähendab vast suht vähe/harva sulatustsükleid. mina isiklikult ei muretseks garaazis mühina pärast, see on ikka suht vaevukuuldav. samuti ei näe erilist eelist põrandaküttel garaazi puhul. sokkidega seal tantsu löömas ju ei käi?

soojakaabel põrandasse läheb maksma ilmselt midagi 100-200 vahel ma pakun. Soojuspump kuskil 500-1000 olenevalt kui vägevat masinat tahad. Elektrikulu erinevus on siis umbes 3-4 kordne. Õliradikas seina on selgelt soodsaim variant aga võtab vist isegi veel rohkem voolu kui kaabel põrandas, et ühtlast tempi hoida. Kaabel põrandas aga jällegi kuivatab põranda ära. Soojuspump lõpuks ka, aga ilmselt mitte nii kiiresti. Samas soojuspumbaga saad ruumist niiskust välja "imeda". Põrandaküte lihtsalt aurustab selle niiskuse õhku, pump reaalselt juhib vedelikuna õue

Plaan oleks stabiilset temperatuuri hoida. Õhk-õhk oleks kõige loogilisem tõesti, aga üldse ei taha seda kolakat omale. Põrandasse midagi kruvida plaanis pole, aga elektripõrand tundub ikkagi omale ka kuidagi kuluka ekspluatatsiooniga. Jällegi, numbreid pole.

Iseenesest oleks lihtne põrand ära valada ilma elektrita ja esimene talv õliradikaga panna. Mingite googledatud hinnangute järgi käiks sinna 1,5 kw küll. Omab keegi arvamust, kui palju see voolu võtaks? Mul omal kogemust pole, aga ilmselgelt ei tööta ta maksimumiga ja 24/7, siit ka küsimus.

Niiskus pole probleem, garaaz pole auto jaoks ja on ilma küttetagi viisaka niiskusega (jah, olen mõõtnud).

Õhk-õhk soosjuspumba kulude kohta selline näide, et mul garaazhinaaber kütab sellisega. Garaazh ei ole mitte tavaline standardbox vaid ikka selline suurem, kuhu on pandud kahepostitõstuka ja siis on veel kõvasti ruumi ümberring. Tema aastane e-kulu (selles on kogu elektrikulu - keevitus, kompressorid jne.) ca 3000 kWh. ja ruum ei ole väga soojustatud, vaid ripplaele on 200 mm peno pandud.

Mul on garaaz kül soojustatud kuid ei hoia seal püsivalt kütet taga. Hetkel on ajutiselt üks infrapuna kiirgur ja teeb töötamise ikka päris mõnusaks. Pinnad lähevad soojaks ja käed ei külmeta. Uurin vaikselt, et paneks lakke püsivalt paar suuremat infrapuna kiirgur paneeli ja vajadusel lisaks ka mingi elektri soojapuhuri.
Kuna istun hetkel suht harva seal, täidab selline lahendus minu vajaduse.

Teadamata, mis sul seal maja poolel on ja miks sa seda "solkiada" ei taha vaataks ma ikkagi seda võimalust, et tuua maja poolelt eraldi trass garaazi, panna sinna oma pump, regulaator ja kraanid ning valada põrandasse. Pikas perspektiivis ilmselt majanduslikult kõige otstarbekam.

Sõltumata sellest, mis sa kütteks valid tasuks põranda soojustamise mõte korra üle käija, muidu kütad asjatult põrandakivi ja maapinda seal all. Kui aga juba põrana valamiseks läheb siis toru paigaldus sinna pole teab, mis ekstra töö.

Igasugu õliradikad on saatanast - meil siin tööl on. Radika ääres on palav tulenevalt vahetust soojuskiirgusest, eemal jälle jahe. Termostaadid töötavad neil arusaamatus vahemikus ja kord on liiga kuuum, siis jälle liiga külm. Õhk-õhk soojuspump on muidu tore aga ainult niikaua, kui ise ruumis pole vähemalt minu 30m2 ruumi puhul käib see hoogsalt liikuv õhk närvidele. Tõsi, kasutatav pump on 5-6 aastat vana ja kõige aeglasem kiirus on ka liiga kiire.

25 ruutu ja soojustus on selline pigem kehva ehk siis a'la 5-10cm peno või villa? aga tuulekindel siiski? pakun, et radikaga kilowatt pidevat võib minna küll, et seal hoida seda 12-15c. nagu mx ütles, palju oleneb katuse soojustusest ka. ühtlasi garaaziuks ilmselt soojustatud ei ole ning kuskilt servade vahelt võib ehk isegi tuul kergelt läbi vuhiseda? põranda soojustus mängib palju palju väiksemat rolli kui need muud asjaolud. mina kindlasti ei hakkaks seal põrandat soojustama, kasutegur sellest on praktiliselt olematu. v.a juhul kui siis jah ikkagi põranda kaudu ruumi kütma hakkad.

Oskan reaalse elektrikulu võrdlusena tuua vaid oma suvila. Maja on praeguseks tänapäevaselt soojustatud. 15cm kivivilla on seinas, korralikud aknad jne. Eelmine talv mul käis seal "kaevandus" (krüptoraha kaevamine). Spetsiifika pole oluline aga sisuliselt see kaevandus oli elektriküte pideva võimsusega umbes 2,1-2.2kw. Nagu elektripuhur, aga ruumis 3 erineva koha peal siis ja kokku 2+kw. See hoidis seal sees 20kraadi ja ka natuke peale. Jutt käib siis COP=1 küttesüsteemist. Kuna talv ei olnud kogu aeg eriti karm siis vahepeal olid aknad irvakil, arvestatavate miinuskraadidega siiski mitte. Ruumide suurus, kus see küte seda temperatuuri hoidis on kokku kuskil 40-50 ruutu. Ma ei imestaks kui 25 ruuduses garaazis kulub 1kw pidevalt, sest soojuskadu on seal kindlasti suurem. Muidugi meeletult oleneb ka sellest kui külm väljas siis ikkagi on

No tänapäevane õhk-õhk soojuspump ei saa kuidagi kedagi häirida ei müra ega millegi muuga. Siseosa on suht väike, näiteks Mitsibishi Electric MSZ-FH25VE-d on mul kontoris 5tk ja samad 2tk meil ka laos. Töötab peaaegu hääletult,on kohe selline reziim,aga ventikale saab ka suuremaid pöördeid panna.
On väga öko. Filtrid on kergesti ligipääsetavad ja pestavad,mis on garaazis oluline.
Õliradikas on soetada odav,aga kulukas on sellega kütta ja soojus ei haju ruumis just ühtlaselt. Soojenemine võtab palju aega.
Kui ruumis niisamagi + temp sees seisab,siis õhksoojuspump võib ju lausa enamuse ajast seista ja kui midagi tegema hakkad,siis paned ta alles tööle. Puhub algul veits kõvemini,et ruum soojaks saada ja siis võtab tuurid maha. Sel minu soovitatul on veel sensor,mis reguleerib õhuvoolu suunda ja ei lase inimese peale puhuda.Mul on seade kontori lauast 2m kaugusel ja ma ei kuule seda ei suvel ega talvel. Ja just suvel kuumaga on ka temast abi,sest siis on ta jahutamiseks mõnus. Õliradika või põrandaküttega seda ei saa
Ja ma soovitaks just MItsubishi Eletric tooteid,Mitsubishi Heavy võib soodsam olla ,aga see pole see. Muid ma ei oska soovitada,aga need kõik jäävad igast poosist Mitsudele alla.
Ja see seade on tõesti õhksoojuspumpade seas nagu AMG Mersu autode seas.Kui huvi on võid minu juurde Lasnamäele vaatama kuulama tulla.

xin kirjutas: ↑17 Jaan 2019, 10:49

Mul on garaaz kül soojustatud kuid ei hoia seal püsivalt kütet taga. Hetkel on ajutiselt üks infrapuna kiirgur ja teeb töötamise ikka päris mõnusaks. Pinnad lähevad soojaks ja käed ei külmeta. Uurin vaikselt, et paneks lakke püsivalt paar suuremat infrapuna kiirgur paneeli ja vajadusel lisaks ka mingi elektri soojapuhuri.
Kuna istun hetkel suht harva seal, täidab selline lahendus minu vajaduse.

Kuna ise viibin ka talvel vähe garaazhis, siis mul on sarnane lahendus - laes on 3x2,2 kW kiirgurit. Lähed garaazhi, siis lülitad sisse, umbes 15 minuti pärast on töökoht soe, kiirgus hoiab olemise mõnusana. Tööd tehtud lülitad välja. Elektrikulu olematu

Mul on kogemus just ca 25 m2 toas õhk-õhk küttega ja kuivatab silmamunad ära, ilge pa*k on see lahendus ja mina seda pornot omale ei taha. Okei, uued on paremad, aga ainus võlu on väikses kulus. Visuaalne reostus pealekauba, mulle ei ole vaja maja külge seda rõvedat kärakat. Mingi kiusatus on panna kahe sise-elemendiga süsteem, kus 1 on garaazis talviseks kütteks ja teine on toas suviseks jahutamiseks, aga momendil vaatan ikkagi mööda sellest.

Toast ei taha veekütet võtta, sest senine süsteem on üsna ideaalselt paigas ja on hirm, et mingi "spetsialist/soss-sepp" keerab selle balansi pekki ja siis mul on juba mitu muret.

Elektripõranda kulu, erinevaid norme googeldades (küll toatemperatuuri jaoks), tundub tulevat sinna 100 euro kanti küll ära, mis ei ole vastuvõetav.

Ma arvan, et katsetan hoopis nii, et ostan õliradika ja elektrikulu mõõtja ja vaatan, kuidas soojendab ja palju kulub. Katse-eksituse jaoks väike hind, mida maksta. Põranda teen siis, kui selgus majas.

Infrapuna tundub huvitav muidugi, aga tahaks seal pidevalt ikka üle +10 hoida.

Uued mitsud on head jah, aga pigem võtta siis juba ap25 https://www.ksv.ee/tooted/%C3%B5hksooju ... vgk-detail
eesis oluline peamiselt hea efektiivsus vahemikus +5 kuni -5 sest talvine temp või nö. kütteperioodi temp praktiliselt täies ulatuses sinna sisse jääb. Üle +5 välistemp puhul ilmselt võib juba pumba välja lükata garaazis sest maja seinast pääsev soojus hoiab ise tempi piisavalt üleval üleval ja alla -5c temperatuuri on keskmiselt talvel siiski väga lühikest aega, seega pole väga oluline mis see kasutegur seal allpool on. COP 4 kuni 5 temperatuurivahemikus 0 ja +5 kraadi vahel on igatahes vägagi hea tulemus, hoiab ikka päris arvestatavalt elektrit kokku.

https://www.scanoffice.fi/vttn-testirap ... uvertailu/

Infrapuna on väga mõnus lahendus kasutada suunatud soojendusena, aga ega ta elektrit kokkuvõttes vähem ei kuluta kui kaabel põrandas. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks ruumis ja juhul kui elektrikulu ei ole probleemiks, ma paneks siis ikkagi juba selle põrandaküttekaabli. Mingi soojendipaneeli võib kuskile laua kohale alati lisaks panna hiljem, aga no mis näppude soojendamist sul seal garaazis ikka vaja on kui niigi hoiad pidevat +15c'd

Mul näiteks elektri või infrapunaga küttes kisub garaaži niiskeks, arvatavasti põhjuseks külm põrand mis hakkab higistama.
Seega oleks õhk-õhk pumba õhu liigutamine ainult kasuks. Ja kui kütta pole vaja on pumbal ka lihtsalt kuivatus olemas, kui jätad näiteks vihmast tulnud ratta ja riided garaazi.

Mina annaks ka oma hääle õhk-õhk puhurile. Tänapäevastel puhuritel saab juba appist ise valida aja, millal ruumi soojaks kütmist alustab ja muul ajal saab +10C reziimis hoida. Mitsubishi puhul saab veel valida ka seda kas puhub sulle otse peale või siis just vastupidi, ruumis olijast eemale.

Tort kirjutas: ↑17 Jaan 2019, 11:32

Mul on kogemus just ca 25 m2 toas õhk-õhk küttega ja kuivatab silmamunad ära, ilge pa*k on see lahendus ja mina seda pornot omale ei taha. Okei, uued on paremad, aga ainus võlu on väikses kulus. Visuaalne reostus pealekauba, mulle ei ole vaja maja külge seda rõvedat kärakat. Mingi kiusatus on panna kahe sise-elemendiga süsteem, kus 1 on garaazis talviseks kütteks ja teine on toas suviseks jahutamiseks, aga momendil vaatan ikkagi mööda sellest.

Välisseadme võid ka majast eemale panna,näiteks puuriida kõrvale või aia äärde. Üks sõber pani omal selle üldse mingi kena puidust kasti sisse aia äärde.
Mingit õhukuivatamisest ma ei tea. kuulen esimest korda.See on pigem maja ventilatsiooni probleem,kui õhk liiga kuiv ja mitte kütte seadmest tingitud. Värske õhu juurdevool puudub ja kütte seade kuivatab õhu liiga ära. Seda teeks ka radikas või muu

Kui ruumis värske õhu juurdevool puudub (ehk vent puudub) siis kütteseade (vahet pole milline) ei kuivata õhku. Absoluutne niiskus ei muutu ju. No see selleks.

Sa mõtle välja kui soojana sa tahad garaaži hoida. 15° on ikka päris soe minu subj. hinnangul. Vähemalt 8-10 võiks küll pidevalt olla, vajadusel saad siis puhuri või kiirguriga kiirelt juurde lisada. El. radikaga mõõtmine on mõistlik mõte. Õli asemel äkki tasuks mingi puhur osta? Kasutusvaldkond veidi laiem, saad suunata jne.

Kui selle majaga pikem plaan siis tundub mõistlik see kivi üles võtta ja peno peale põrand valada. Küttetoru sisse v mitte - sõltub. Kui viitsid garaage korralikult ära soojustada siis äkki pole vajagi.

Igasugune õhutemperatuuri tõstmine toob kaasa suhtelise niiskuse (RH) vähenemise ja on talvel eriti tuntav, sest absoluutne niiskus (g/m3) on oluliselt väiksem kui muul ajal.
Kui pole plaani garaaži pidevalt kütta, siis põrandaküttesse ei panustaks - seal on inerts niivõrd suur. Lisaks küttekaablite eluiga _15a tähendab et kunagi tulevikus pead uue kihi peale valama.
Miks õliradikas, kas tavaline el.radiaator (konvektor) poleks soodsam?
Eleketrikulult ei ole mitte mingit vahet millise elektriseadmega sa ruumi kütad (va. soojuspump muidugi). Teoreetiliselt saaks põrandakütte kaabliga seadistada süsteemi selliselt, et öösel/ nädalavahetustel odavaga kütab ja päeval on OFF.

Bitteril on temperatuuri osas õigus, uurisin isegi et 10c piisab täiesti ja vajadusel puhuriga juurde ajutiselt. Enne igasugust ehitamist alustan radikast ja mõõdan temperatuuri ja kw kulu pistikust külmana ja seejärel sooja hoidmisel. Kirjutan siia ka.

Kui juba hakkad möllama, siis tuleks arvesse võtta kogu tegevuseks kuluv raha hulk + kui pikalt plaanid seda süsteemi kasutuses hoida - ainult nii võid saada objektiivse vastuse.
Seega mis eelarve suuruseks oled plaaninud - mis on su oskused...
Samas ei ole eriti vahet mis on soojasaamiseks kasutatav hind, kui see mida kütad on suht sara e. telk, siis raha kulub ikka meeletult. Pigem pane ennast siis soojalt riidesse ja kasuta kohtkütet (kiirgur, puhur) - lihtsalt pole mõtet investeerida efektiivsematesse seadmetesse... nende soetamise hind vs kasutusaeg vs soojahulk ei tule soodsam.
Kui sul on endal vabalt kättesaadav puitu või kütteõli, siis võta juba need seadmed sinna... siin pakutakse soodsalt kasutatud katlaid...

Nüüd kui võtad ette ka piirete soojapidavuse suurendamise, siis lähtu mõistlikusest. Sa võid ju seinad soojaks saada aga kui ust või aknaid pole... sorry...
Objekti kirjeldus: "mis õrnalt soojustatud seinte ja lagedega, hoiab kütteta plusskraade ka külmaga" mis see tähendab? Mis tähendab plussraadide hoidmine külmaga, kas -5, või -10, või -15 ja mis aja jooksul?
mis materjalist on seinad - plokk või puit...
Lagi - kas lihtsalt karkass, katusekate või on ka mingi vahelagi.
Põranda seisukord - igal juhul võta unikivi üles, vea alus materjal ära, tihenda killustikupadi, seejärel liivaga sirgeks, hüdroisolatsioon, min 100mm EPS ja siis vala või pane kivid tagasi - viimastega peaksid veel tõmblema, et kivid paigal püsiks...
Põranda tegemisel pead arvestama sellega, et rataste kohal peab koormuse arvestus oluliselt tugevam olema, kui mujal. Seisev sõiduauto on korralik raskus, sest see on n.ö. pidev punktraskus.

Küsimus tundub ju lihtne aga vastamine krt....
Ehk siis palju on eelarvet

ALUSTA ruumi soojavajaduse seligtamisest.

Ei pea nüüd huipu peent Glaseri arvutuskäiku (koos kondentsi tekke arvutustega) tegema võib ka väga lihtsat
kas või see: http://www.masterheaters.co.ee/kuidas-k ... a,213.html
Aga kui juba midagi seina paned tungivalt soovitan lugeda korraks seda: http://www.estplast.ee/files/u2/Fassaad ... rvutus.pdf

Enne kütteseadme valimist tuleb kindlaks määrata vajalik miinimumvõimsus.

Põhivalem V x ΔT x K = kcal/h
V – Küttepiirkonna ruumala (laius x pikkus x kõrgus) m3.
ΔT – Välistemperatuuri ja soovitud sisetemperatuuri vahe (°C). (Välistemperatuur -5°C, soovitud sisetemperatuur +18°C, temperatuurivahe T = 23ºC)
K – Hajumiskoefitsient. (Selle teguri määrab konstruktsiooni ja isolatsiooni tüüp K=3,0-4,0: puidust või profiilplekist lihtehitis - isoleerimata; K=2,0-2,9 Lihtkonstruktsioon, ühekordne tellissein, lihtaknad, lihtkatus - Nõrgalt isoleeritud; K=1,0-1,9 Standardne konstruktsioon, kahekordne tellissein, mõned aknad, standardne suletud katus – Mõõdukalt isoleeritud; K=0,6-0,9 kaasaegne konstruktsioon, topeltisolatsiooniga tellissein, mõned kahekordsed pakettaknad, paks alussokkel, hästi isoleeritud katusematerjalid – Hästi isoleeritud.

Ehk siis teeme ühe meelevaldse arvutuse: 25m2 x 2,5h (võtsin meelevaldselt...) x ΔT 20°C x K 2,9 = 3625 kcal/h
Seega, et ruumis hoida 15 kraadist soojust, kui väljas on -5 on vaja ₄ Kw jagu energiat ühes tunnis. See ei tähenda otsest elektrit vaid energia hulka. Nüüd tulevad mängu erinevad COP, efektiivsused kütte liik jne...
Nüüd kui panustaksid soojustusele x€ ja K -> 1 muutub oluliselt energi vajadus, mis oleks 1250 kcal/h
Nüüd on sul 4kW/h asemel vaja ainult 1,4 kW/h energiat...

seadmete tootjad märgivad soojushulkasid erinevate mõõdikutega:
1 kW/h = 860 kcal/h
1 kcal/h = 3,97 Btu/h
1 kW/h = 3412 Btu/h
1 Btu/h = 0,252 kcal/h

Samas kui kütteallikat (puitu, elektrit, kütteõli) on tasuta käes, siis pole soojustusele mõtet raha kulutada.

hmm kirjutas: ↑17 Jaan 2019, 16:14

...
Põranda seisukord - igal juhul võta unikivi üles, vea alus materjal ära, tihenda killustikupadi, seejärel liivaga sirgeks, hüdroisolatsioon, min 100mm EPS ja siis vala või pane kivid tagasi - viimastega peaksid veel tõmblema, et kivid paigal püsiks...
Põranda tegemisel pead arvestama sellega, et rataste kohal peab koormuse arvestus oluliselt tugevam olema, kui mujal. Seisev sõiduauto

Ta ei plaani seal autot hoida. Oletades, et praegune unikivi on tasane ... see on ju alt tihedaks vajunud. Milleks kaevata ja uuesti teha? Eps+betoon tuleks EPS kihi võrra kõrgem. Äkki sobib? Kuidas sa mõtled liiva ja epsi vahele hüdro teha?

Kui auto jaoks pole garaaž mõeldud, siis eritingimusi põrandavalule ei tule.
Kui juba põranda kallale minnakse võiks asju teha tehniliselt õigesti, sest tehakse ju endale.
Igal põrandal peab olema hüdroisolatsioon, mis takistab pinnase niiskust põranda konstruktsiooni ülekandmist. Põrand ja kõik mis selle peal (eriti rauast esemed) säilivad kauemana soovitud konditisoonis...
Hüdroisolatsiooniks piisab liiva peale ja EPS kihi alla kile paigutamisest, mis omakorda on niiskuskindlalt teibitud ja peaks olema ühendatud vundamendi hüdroisolatsiooniga - kui see seal üldse on.
Üldjuhul on ehk kuhugi vundamendi peale ja seina alla paigutatud tõrvapapp... siis sellega kokku panna.
Hüdroisolatsiooni on võib ka paigutada EPSi peale, mis ühtepidi on hea - põranda valu ei vaju EPS liidete vahele... teistpidi võiks soojustus jääda maast tulevast niiskusest puutumata... EPS üldjuhul niiskuse korral ei muuda enda omadusi, nii väga...
Lisaks juhin tähelepanu, et põrandavalu, mis on EPS-iga soojustatud, ei tohiks ühtida vundamendiga. Seega põrandavalu on vaja EPS soojustusega vundamendist eraldada, et ei tekiks mõttetut soojuse ülekandmist vundamendile ja vundament ei kannaks külma põrandale üle.
See kas omanik süvistab EPSi jagu pinnast alla poole või tõstab on tema valik, kui põranda tõstmine pole probleem andku minna.

mis pagana hüdroisolatsioonid ja kiled. paned õige plaadi maha ja see ongi hüdroisolatsioon sest niiskuse imavus on praktiliselt olematu, samuti on ta piisavalt tugev, et sinna peale võib täiesti vabalt auto parkida, muidugi juhul kui peale on valatud piisava paksusega betoonivalu.
https://www.isover.ee/hoone-osad/styrofoam-xps see on üks neist võimalikest, lihtsalt näide, sarnaseid tooteid on veel.
plaadid on servadega ja omavahel tihedalt kokku istuvad ning ka 5cm plaadist täiesti piisab kui me räägime garaazipõrandast. põrandavalu serva ja vundamendi vahele pannakse õhuke peno liist ümberringi ja ongi kogu muusika.

mis konditsioonis püsimist puudutab siis mul oli paarkümmend aastat garaaz viimsis, nö. ühistubox kus põrandaks oli lihtsalt killustik. võibolla kunagi oli mõeldud, et sinna peale ka valatakse midagi aga seda igatahes kokkuvõttes ei olnud tehtud ja nii ta kasutuses oli. polnud seal kunagi mingisugust kütet ka sees. kõiksugused metall ja muud esemed püsisid täiesti kenasti konditsioonis. ka üks auto seisis seal sees üle 10a, absoluutselt mitte midagi sellega ei juhtunud, miski rooste ei läinud. ventilatsioon peab muidugi toimima.

Igas ruumis seisab soe tuntavalt paremini sees,kui lagi sooja peab. Siis seinad ja põrand on ilmselt viimane asi,mis soojustust vajab,kui just jalgadele ei käi. Aga ilmselt keegi seal 12h päevasid 5x nädalas tegema ei hakka.
Styro kodugaraazi soojustuseks on mu meelest ilmselgelt üle võlli. Tavaline põranda EPS+kile selle peale, on piisavalt hea sinna.

No me võime siin ju kõike pakkuda, lõpuks peab teema algataja ise sobiva lahenduse leidma ning oskused ja eelarve panevad asja paika.
Väikses koguses pole ka styro nüüd nii kallis... Styro ise ei asenda hüdroisolatsiooni... kuigi rahaliselt ja tulemuselt on ökonoomsem EPS+kile...
Siseruumi niiskusrezhiim on veel oma ette teema... ja põranda hüdroisolatsioonil on seal üks osa mängida küll, ellimineerides pinnase niiskuse jõudmist konstruktsiooni... aga ega siinne teema pole selle jaoks.
Piirete soojustamine ongi kompleksne teemaja ja tõesti pole mõtet investeerida lae soojustamisse, kui seinas on ainult laudis või vastupidi...

Esimeses postis küsitud põranda kiire eelarve K-rauta materjalide baasil (ehitaja saaks odavamalt.. ja teistest poodidest ehk ka) kirvega lüües 500€.
25m2 põranda jaoks EPS 80 on kas kohe 100mm paksune või 50+50, hind sama ehk K-rauta hinnaga 6,73€/m2 = 168€ ilma lõtkuta..., kuid sul läheb vaja 4,1 pakki - seega 5 pakki vaja soetada ja 202€ ainult soojustus.
Hüdroisolatsiooniks kõlbab pea iga nõks paksem kile 100m2 16€... K-rautas.
Põranda valu kulunorm on ₂₀ kg/m²/10mm paksuse valu korral. ehk siis vaja on min 500kg segu (üks 25kg kott + 3L vett, mis on ₁,3m2) + nii ehk naa lödistad +50kg pane juurde.
1000kg kuiva betooni on 111€.
Isetasanduv põrandasegu 9,5€ 20kg. seega 225€
Ehk siis valu hind jääb ₁₁₁ max 225 vahele, ise otsustad millega teed. kuid õhemalt kui 100mm eriti ei soovita valada - võib aga no..
Lisaks vaja juurde veel mõned kümned meetrid armatuuri ja sidumistraati.

Ehk veel:

1. palju raha ning mis aja jooksul investeerid eesmärgi saavutamiseks
2. arvuta praegune soojavajadus
3. Kui tahad panustada tulevikus vähem raha kütteks paigutamiseks, siis soojusta piirded.
4. Kui ruumi kütmiseks energiavajadus on madal võid ka otseelektrikütet kasutada - investeering on madal ja püsikulud pole siis väga hullud.
5. dilemma - piirded soojaks ja õhupidavaks vs värske õhk... Värske õhk suurendab selle ülessoendamise vajadust...

Minu teada õhk-õhk pump alla 18 kraadi ruumis hoida ei suuda. Kui temp ruumis alla 18 kraadi, siis ei hakka töölegi enne kui ruum üles köetud...

and kirjutas: ↑17 Jaan 2019, 22:00

Minu teada õhk-õhk pump alla 18 kraadi ruumis hoida ei suuda. Kui temp ruumis alla 18 kraadi, siis ei hakka töölegi enne kui ruum üles köetud...

Suudab ikka küll. Mul maamajas Daikini õhksoojuspump ja miinimumtemperatuur, mida hoida suudab on 10' C

millest selline arvamus? mis vahet on soojuspumba siseosal millise temperatuuriga on õhk tema soojusvaheti ümber? ta annab oma sooja sealt ära ju sellest sõltumata. lihtsalt kui ruumis on väga külm siis pump töötab põhimõtteliselt maksimumvõimsusel seni kuni ta jõuab sinnamaani, kus hakkab reaalselt temperatuuri hoidma ehk siis mõõdab ja toodab sooja (vajaliku koguse), mõõdab ja toodab sooja jne jne.

ma olen viimased 15 aastat või nii kütnud iga talv õõ pumbaga sama ruumi üles igasugustelt erinevatelt algtemperatuuridelt, sealhulgas mõnikord isegi miinuskraadidelt. vanemad pumbad ei oska hoida temperatuuri alla 16, vb mõnel juhul tõesti ka alla 18 kraadi. uued kõik suudavad seda ja on üleüldiselt paremini võimelised töötama osavõimsusel. suurema osa tänaste pumpade minimaalne soojusvõimsus on kuskil seal alla kilowati ja minimaalne seinast võetav võimsus a'la 200w

Umbes nii plaanis oligi põrandaga nagu hmm ütles ehk peno, isolatsioon, armatuuriga põrand valada. Leidsin joonised vahepeal ja põrand 22,5 isegi, aga seinte ja lae soojustus pea olematu, nii et alustama peaks üldse sealt. Elektriradika testi teen sellegipoolest.

will111 kirjutas: ↑17 Jaan 2019, 22:16

millest selline arvamus? mis vahet on soojuspumba siseosal millise temperatuuriga on õhk tema soojusvaheti ümber?

https://www.kliimaseade.ee/abiks-alla/s ... a-hooldus/
"kui ruumi temperatuur on madalam kui 17 kraadi ning seade ei saa sulatuseks vajalikku energiat; kui mõni osa töötab puudulikult."

Ei oska tegelt argumenteerida. Mulle on 2 eri paigaldajat kunagi rääkinud pmst sama juttu ja kunagi olen ka kuskilt müügifirma lehelt lugenud, et kui ruumi temperatuur alla 18 kraadi, siis ei pruugi pump tööle hakata. Ju siis on mudelid erinevad. Endal olnud kokkupuuteid paar korda küll sellistega mis alla 18 kraadise ruumiga sooja puhuma ei hakanud. Mudelit ei mäleta.
Kodus Fujitsu Nocriad 2 tk ja kuna pole neid talvel kunagi välja lülitanud, siis ei oska arvata kuidas need konkreetsed mudelid käituksid.

hmm kirjutas: ↑17 Jaan 2019, 21:54

Põranda valu kulunorm on ₂₀ kg/m²/10mm paksuse valu korral. ehk siis vaja on min 500kg segu (üks 25kg kott + 3L vett, mis on ₁,3m2) + nii ehk naa lödistad +50kg pane juurde.
1000kg kuiva betooni on 111€.
Isetasanduv põrandasegu 9,5€ 20kg. seega 225€
Ehk siis valu hind jääb ₁₁₁ max 225 vahele, ise otsustad millega teed. kuid õhemalt kui 100mm eriti ei soovita valada - võib aga no..
Lisaks vaja juurde veel mõned kümned meetrid armatuuri ja sidumistraati.

Siin küll miskit ei klapi.
25m2 100mm valamiseks kulub ikka 2,5 kanti betooni. 25 koti isetasanduvaga ei tee seal miskit ära.
Omal väiksem pind (ca 16m2) hiljuti tehtud, bigbag kildu, peaaegu teine bigbag liiva ja paarteist kotti tsementi oli kulu vast.