Õhksoojuspumba automatiseerimine

[urmas66]

Ma ei saa eriti aru teie soovist @urmas66'e raha säästa, aga üritage edasi

Ma ise pole mingist raha säästmisest enda puhul rääkinud. Ma üritan selgeks teha, et betoonpõrandat küttes ei ole mõtet tunni täpsusega regulreerimisi ette võtta ja kui võtad on see tulutu tegevus. Kogu see elektrituruhinna jälgimise jutt on sellisel juhul täiesti tühi tegevus.

[urmas66]

Kui tingimuseks on see, et toas peab olema TÄPSELT ettenähtud temperatuur, siis ei saa öösel odava elektriga oma betoonpõrandat ette kütta.

Küll aga need inimesed, kes pole veel ennast abituks õppinud ja saavad aru, et ka ahjuküte on küte ja pole vaja toas omada 0,5'C täpsusega temperatuuri - teavad, et ka suurema temp kõikumisega majas elades on olla täitsa ok. Ahjuküttel on isegi omad võlud.

Selles võtmes võib vabalt oma betoonpõrnadat öösel rohkem kütta kui päeval - kütte arvelt võib kokku hoida väga palju ja vaevalt see temp kõikumine nii suur on, kui näiteks ahiküttega majas.

Olgu kellelgi kasvõi 50 aastat juba küte paigas - kui öise ja päevase ja elektri hinnavahe on 5 kordne ja sa kütad elektriga - on öösel küttes väiksem arve.

Mul on ahiküte olnud(ja ühes korteris,mis rendil, on siiani), aga praeguses elamises seda pole ehk ei saagi sellist asja proovida. Kuid betoonpõranda kaudu elamist küttes on kulud kõige optimaalsemad siis kui on võimalikult stabiilne temp kogu aeg. Igas toas on andurid ja neid saab ka maha keerata, aga sel juhul ongi neis tubades(magamistoad) püsivalt madalam temp. Mul oma magamistoas on 18, aga elamine suures palanis on 21 kraadi peal.

[joel]

Suure inertsiga süsteemide (põrandaküte) korral on oluline vahe, kas juhitakse sisendit või väljundit. Antud juhul on vaja justnimelt sisendit (küttevee temperatuuri) juhtida, sest see sõltub elektri hinnast. Seda võib vabalt tunni täpsusega teha ja väljund (toa temperatuur) ei pruugi sealjuures tuntaval määral muutudagi. Kindlasti on tsüklilise kütmise korral vaja kütta sama keskmise võimsuse jaoks kõrgema küttevee temperatuuriga, mis vähendab soojuspumba kasutegurit, aga nagu @claw mainis - kui öösel on elekter 5 korda odavam, siis on öösel küttes väiksem arve, sest soojuspumba kasutegur ei vähene soojema kütteveega küttes 5 korda.

[will111]

ohoh, tundub, et see hiina asi täitsa tasub ära proovida ja maksumus on ka täpselt selline, mida pole üldse kahju selle proovimise eest maksta...eriti kui hakkabki tööle nii nagu lubatud.


tulles aga korra veel tagasi mulle eelnevalt esitatud väljakutse juurde siis tänasega sain ka reaalse võrdlusdata enda maja näitel ja panen selle siis ka siia kirja...aga sorry betoonimehed, Teie peate siiski ise arvutama ja mõtlema

niisiis - maja on puitkarkass, seinad soojustatud 150mm villaga, aknad valdavalt 3pakett, mõni ka 2pakett. kasutusel praegu 1 (alumine) korrus ning reaalselt otseselt köetavat pinda seega ~60 ruutu.
esiteks tavapärane järjest ja pidevalt sees olev õhk-õhk pump. õues ~ -10c stabiilselt. ahi jahtunud ning muid aktiivselt sooja andvaid kehasid majas sisse lülitatud ei ole: temperatuur toas 20c (reaalne, mitte pumba setting ja mitte pumba kõrvalt mõõdetud vaid kaugel eemal). seda hoiab kütteseade umbes +-0.5c täpsusega. pumba kulutatud energiahulk 24h jooksul: 12khw. peamiselt 2 võimsusreziimi, ~700w seinast ning ~400w seinast.

nüüd perioodiline küte ehk pump sees 12h ööpäevast (teisisõnu peamiselt öötunnid). ahi samuti jahtunud ning muid soojakehasid ei ole. temp õues -8c kuni -11c. temperatuur toas: max 21c ja min 18c. max temp siis hommikul enne pumba välja lülitamist ning min õhtul enne selle taas sisse lülitamist. suurem osa perioodist seega temp ilmselt kuskil 19-20c vahel. pumba kulutatud energiahulk 24h jooksul: 8kwh kopikatega. peamiselt 3 võimsusreziimi: 1000w, 700w ja 400w seinast.

siit on võimalik järeldada laias laastus 2 asja. mõtlev pessimist näeb "ahha, näe polegi 2 korda vähem!" ja mõtlev optimist näeb "etskae, kulus vähem kilowatti ja temperatuur oli sisuliselt sama". tõepoolest - nagu ka oodata võis siis päris kaks kord vähemaga muidugi läbi ei saa sest natuke on vaja kompenseerida eelnevat jahtumist ja ilmselt on ka COP öösel pisut kehvem. ja samal ajal on kogukulu ikkagi mitte mõõtevea võrra erinev, vaid täiesti ilmselgelt ja ilmeksimatult väiksem! lausa umbes 50% võrra.
muidugi see eelnev tulemus pole veel korrutatud läbi tegelike elektri tunnihindadega. seda pole ka mõtet tegema hakata sest ühtegi konkreetset ja alati kehtivat tulemust see ei annaks. iga päev on need numbrid natuke erinevad. küll aga siililegi selge on see, et öösel tarbitav elekter on keskmiselt minimaalselt paarkümmend protsenti odavam (ALATI!) ja maksimaalselt mitusada protsenti odavam kui päevane. mistõttu raha kulub niimoodi küttes alates 2 korda vähem, mõnel ekstreemsemal päeval aga kindlasti ka näiteks 4x vähem. mingit kindlat ja täpset valemit seega ei eksisteeri ning mingit kindlat ja täpset arvutustulemust siit kunagi võimalik ka saada ei ole - küll aga on minu reaalse elu näite puhul võimalik saada aru, et järjest kütmine EI OLE odavam kui periooditi kütmine. ei oleks isegi mitte siis kui elektri hind ei kõiguks nii nagu ta seda teeb. ja ei ole isegi mitte fikseeritud elektripaketi puhul, seda enam et ka nendes pakettides on öine elekter odavama hinnaga kui päevane

[urmas66]

Suure inertsiga süsteemide (põrandaküte) korral on oluline vahe, kas juhitakse sisendit või väljundit. Antud juhul on vaja justnimelt sisendit (küttevee temperatuuri) juhtida, sest see sõltub elektri hinnast. Seda võib vabalt tunni täpsusega teha ja väljund (toa temperatuur) ei pruugi sealjuures tuntaval määral muutudagi. Kindlasti on tsüklilise kütmise korral vaja kütta sama keskmise võimsuse jaoks kõrgema küttevee temperatuuriga, mis vähendab soojuspumba kasutegurit, aga nagu @claw mainis - kui öösel on elekter 5 korda odavam, siis on öösel küttes väiksem arve, sest soojuspumba kasutegur ei vähene soojema kütteveega küttes 5 korda.

Põrand peab inimesele mugava temperatuuriga olema ja iga näppimine on tegelikult mingil ajahetkel ka tajutav. Seega sa ei saa sellesse salvestada oma odaval ajal tehtud soojuspumba tulemust. Olen lasknud oma süsteemi seadistada selle ala tegijatel ja ise sellesse ei sekku. Maasoojuspumbal on peale küttevee veel terve menüü igasugu asju mida näppida ja seadistada saab. Kõige mõistlikum on see lahendus, kus kuu lõpuks on kasutatud elektrit miinimum koguses. Väga suur osa pumba töötamisest sõltub välistemperatuurist. Just täna vaatasin oma eelmise kuu tarbimist tunnitäpsusega. Täpselt üle ei lugenud,aga silmaga üle lastes on suurem osa tarbimise kõikumisest +-1kw/h piires. Oli üks tund,kus oli 7kw suurem kui tavaliselt sellel ajal ja on mõned tunnid kus tarbimine on +2kw/h suurem olnud. See +7kw/h oli ühel hommikul kella 6-7 vahel ja tingitud oli see sellest, et õues oli vaga külm ning sai mindud ka veel dušši alla. Lülitus sisse lisaküte(elektri tenn). Öist tarbimist on mul üldiselt üle poole ehk 60/40 umbes.
Mingis artiklis maasoojusest rääkisid kohalikud spetsialistid erinevatest ettevõtetest sellest bõrsihinda jälgivast pumbast ja üldine arusaam oli, et see ei anna mitte mingut rhaliselt tajutavat soodust. Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus. Umbes samamoodi käitub ka õhk-vesi pump, aga õhk-õhk on ilmselt võimalik regullida odavale elektrile kui oled nõus märkimisväärsete temperatuuri kõikumistega toas.
Kui keegi kel on mingi soojuspumbaga süsteem jagaks siis ka nö oma reaalset kogemust oleks tore. See matemaatikute ja füüsikute jutt ei päde alati reaalses elus. Minu reaalne kogemus on see, et mida stabiilsemat temp hoiad toas, seda soodsam on arve kuu lõpus. Reaalset arve suurust mõjutab eelkõige kulutatud kw kogus, mitte tunnihind mis kaks korda kuus on tunni aja jooksul 1000korda kõrgem. Mul on maja 213 ruutmeetrit, maasoojuspump Thermia Diplomat TRW 16kw integreeritud tarbevee boileriga 180l. Ei ole inverter, aga kui oleks, oleks parem. Ilmselt on vaja jätkuvalt kalli energiahinna korral see seade uuema ja efektiivsema vastu vahetada. Minu eelmise kuu kogukulu on 1,67€/ruutmeeter. See on kogukulu elamisele sisaldades vett ja kanalit, välisvalgustust ning kõike muud mis töötab elektriga. Muid kulusid pole. Keskmine tarbimine eelmine kuu oli 63kw/h ööpäevas ja sel kuul on eilse seisuga 72kw/h ööpäevas

[mellpoiss]

Kui keegi väidab, et pannes sisse kolmandiku võrra vähem energiat on "temperatuur oli sisuliselt sama", siis ta, kas petab iseennast või tahab lugejat tüssata. Meie kliimas praegu ei saa nii olla.
Õhtune 18 kraadine tuba ei häiriks ilmselt valvurit kes kohe oma öövahetusse läheb ja hommikul rõõmsalt ülesköetud koju laekub aga tavatoimetaja elukorraldus kipub vastupidine olema.
Ja kesse kurat täna börsihinnaga elektrit ostab?

[ranel]

Kui keegi väidab, et pannes sisse kolmandiku võrra vähem energiat on "temperatuur oli sisuliselt sama", siis ta, kas petab iseennast või tahab lugejat tüssata. Meie kliimas praegu ei saa nii olla.

Williga ei tasu vaielda. Ma ootan juba huviga, millal ta perpetum mobile ka valmis teeb alguse juba on teinud oma soojuspumbaga nagu näha

[will111]

Keegi, kel on mingi soojuspumbaga süsteem just jagas oma reaalset kogemust ning reaalseid numbreid. Enam konkreetsemaks ja täpsemaks minna ei ole praktikas võimalik kui just päris testilaborit ei oma. Nüüd siis ootaks samasugust reaalset katset ka betoonikütjatelt...tühja jutu, arvamuste ja oletuste asemel.

joel eelnevas postis kirjeldas ka väga hästi, lühidalt ja arusaadavalt ära, mis on üldjoontes vahe lihtsa õhk-õhk lahenduse ning veekütte puhul süsteemis, kus on suur inerts. mingit muud ega suuremat teadust seal ei ole ja lõppude lõpuks me ei räägi siin sellisest asjast, kus elekti hinnakõikumine olekski täiesti sügavalt suvaline ning ettearvamatu IGA TUND. kui see nii oleks siis tõepoolest oleks ilgelt keeruline ning väga võimalik, et ka mõttetu tegeleda mingisuguse kütte ajastamisega suure inertsiga süsteemide puhul.
me räägime aga perioodist ööpäev (tuletan meelde, et ööpäevas on endiselt tervelt 24 tundi, mitte 1, 2 või 3) ning täiesti süstemaatiliselt korduvast tsüklist, kus elekter on kallis teatud tundidel igal ööpäeval ning samamoodi odav teistel tundidel. need tunnid kattuvad suures osas päev päeva järel. vähe sellest, täpselt on ka tegelikult ette teada, millistel TÄPSETEL tundidel on milline kilowati hind terve järgneva ööpäeva jooksul ehk teada on mitte ainult see, millal on kallim/odavam, vaid kui palju täpselt on kallim/odavam mingil hetkel kütta. sellestki on siin korduvalt juttu olnud, et see vahe võib olla kahekordne, aga ka 5 või 10 kordne. selliste suurusjärkude juures ei ole enam mitte mingit vajadust mingeid täpseid arvutusi tegema hakata (hobi korras ju võib, aga praktikas on see aja raiskamine) vaid sõna otseses mõttes iga loll saab aru, et ükskõik mis tingimuste juures on soodsam kütta öösel ja rohkem, vähemalt siis kui sul on börsipakett.

"Reaalset arve suurust mõjutab eelkõige kulutatud kw kogus, mitte tunnihind mis kaks korda kuus on tunni aja jooksul 1000korda kõrgem".
Ilmselgelt sa ei ole kunagi reaalselt vaadanud (või pigem vist ei oska seda teha..), millised need tunnihinnad on ja millal, kuidas ja mis piirides need muutuvad jne. Aga kui sa päriselt arvad, et kwh hind on kaks korda kuus tunni aja jooksul 1000 korda kõrgem siis pole siin tõesti rohkem midagi kommenteerida Ja teisest küljest...kui see ka nii oleks, siis päris nukker lugu vist, kui sul juhuslikult just nendel kahel korral kuus, just selle tunni aja sees otsustab terve pere järjest dusi all käia ja sauna kütta kulutad küll näiteks vaid 5-10kwh voolu, aga 1000x kõrgema hinna puhul maksad selle eest mitte 2 eurot, vaid 2000 igati mõistlik värk...aga mugavus ju maksabki, eksole

[claw]

Suure inertsiga süsteemide (põrandaküte) korral on oluline vahe, kas juhitakse sisendit või väljundit. Antud juhul on vaja justnimelt sisendit (küttevee temperatuuri) juhtida, sest see sõltub elektri hinnast. Seda võib vabalt tunni täpsusega teha ja väljund (toa temperatuur) ei pruugi sealjuures tuntaval määral muutudagi. Kindlasti on tsüklilise kütmise korral vaja kütta sama keskmise võimsuse jaoks kõrgema küttevee temperatuuriga, mis vähendab soojuspumba kasutegurit, aga nagu @claw mainis - kui öösel on elekter 5 korda odavam, siis on öösel küttes väiksem arve, sest soojuspumba kasutegur ei vähene soojema kütteveega küttes 5 korda.

Põrand peab inimesele mugava temperatuuriga olema ja iga näppimine on tegelikult mingil ajahetkel ka tajutav. Seega sa ei saa sellesse salvestada oma odaval ajal tehtud soojuspumba tulemust. Olen lasknud oma süsteemi seadistada selle ala tegijatel ja ise sellesse ei sekku. Maasoojuspumbal on peale küttevee veel terve menüü igasugu asju mida näppida ja seadistada saab. Kõige mõistlikum on see lahendus, kus kuu lõpuks on kasutatud elektrit miinimum koguses. Väga suur osa pumba töötamisest sõltub välistemperatuurist. Just täna vaatasin oma eelmise kuu tarbimist tunnitäpsusega. Täpselt üle ei lugenud,aga silmaga üle lastes on suurem osa tarbimise kõikumisest +-1kw/h piires. Oli üks tund,kus oli 7kw suurem kui tavaliselt sellel ajal ja on mõned tunnid kus tarbimine on +2kw/h suurem olnud. See +7kw/h oli ühel hommikul kella 6-7 vahel ja tingitud oli see sellest, et õues oli vaga külm ning sai mindud ka veel dušši alla. Lülitus sisse lisaküte(elektri tenn). Öist tarbimist on mul üldiselt üle poole ehk 60/40 umbes.
Mingis artiklis maasoojusest rääkisid kohalikud spetsialistid erinevatest ettevõtetest sellest bõrsihinda jälgivast pumbast ja üldine arusaam oli, et see ei anna mitte mingut rhaliselt tajutavat soodust. Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus. Umbes samamoodi käitub ka õhk-vesi pump, aga õhk-õhk on ilmselt võimalik regullida odavale elektrile kui oled nõus märkimisväärsete temperatuuri kõikumistega toas.
Kui keegi kel on mingi soojuspumbaga süsteem jagaks siis ka nö oma reaalset kogemust oleks tore. See matemaatikute ja füüsikute jutt ei päde alati reaalses elus. Minu reaalne kogemus on see, et mida stabiilsemat temp hoiad toas, seda soodsam on arve kuu lõpus. Reaalset arve suurust mõjutab eelkõige kulutatud kw kogus, mitte tunnihind mis kaks korda kuus on tunni aja jooksul 1000korda kõrgem. Mul on maja 213 ruutmeetrit, maasoojuspump Thermia Diplomat TRW 16kw integreeritud tarbevee boileriga 180l. Ei ole inverter, aga kui oleks, oleks parem. Ilmselt on vaja jätkuvalt kalli energiahinna korral see seade uuema ja efektiivsema vastu vahetada. Minu eelmise kuu kogukulu on 1,67€/ruutmeeter. See on kogukulu elamisele sisaldades vett ja kanalit, välisvalgustust ning kõike muud mis töötab elektriga. Muid kulusid pole. Keskmine tarbimine eelmine kuu oli 63kw/h ööpäevas ja sel kuul on eilse seisuga 72kw/h ööpäevas

1)Millise temperatuuriga on põrand ahiküttega elamises? Mugava? Milline põrandatemperatuur on inimesele mugav? 1 kindel kraad või on see erinev ka?

2)Sa saad salvestada soojusenergiat põrandasse. Kas sellega põrandatemperatuur kõigub? Jah. Ikkagi, saab.

3)Milline on märkimisväärne temperatuuri kõikumine toas ja kas kõik ahiküttega inimesed peaksid ka teadma, et nad nii elada ei tohi?

4) Loomulikult mõjutab arve suurust kulutatud kw hulk, mitte hind. Kel elektrit ei ole, sel on ka hinnast savi. Aga kas arvet mõjutab ka see, mis hinnaga need kw siiski tarbiti parasjagu või ei?

[ural]

Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Lugedes oma lepingut näen - "*Hind: NPS elektribörsi Eesti piirkonna tunnihind + marginaal"
Kusagil väikeses kirjas ka ei leia viidet, et päeva tunni hind ümmardatakse keskmiseks. Arve = Konkreetse tunni hind x tarbitud kwh

Minu silmis on vahe kas pump on järgi 24/7 või jätab hinnapiigid välja. Võtsin netist suvalise esimese kalkullaatori. Meelevaldsed algandmed: Võimsus 3000w, kasutus 20h ööpäevas - elektrihind 0,25€/kwh, kõik muud sisendid nullid, tuleb päeva hinnaks 15€. 4000w kasutus 14h ööpäevas, elektrihind 0,15€/kwh, kõik muud sisendid nullid, tuleb päeva hinnaks 8,4€. Õ-V pump + 1,5t akupaak + põrandaküte.

[ranel]

Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Lugedes oma lepingut näen - "*Hind: NPS elektribörsi Eesti piirkonna tunnihind + marginaal"
Kusagil väikeses kirjas ka ei leia viidet, et päeva tunni hind ümmardatakse keskmiseks. Arve = Konkreetse tunni hind x tarbitud kwh

Minu silmis on vahe kas pump on järgi 24/7 või jätab hinnapiigid välja. Võtsin netist suvalise esimese kalkullaatori. Meelevaldsed algandmed: Võimsus 3000w, kasutus 20h ööpäevas - elektrihind 0,25€/kwh, kõik muud sisendid nullid, tuleb päeva hinnaks 15€. 4000w kasutus 14h ööpäevas, elektrihind 0,15€/kwh, kõik muud sisendid nullid, tuleb päeva hinnaks 8,4€. Õ-V pump + 1,5t akupaak + põrandaküte.

Pane valemisse ka see sisse, et nt ÕV puhul nt 0c juures on 30c vee temp juures(COP 4) vs 55c vee temp juures(COP 2) COP erinevus sõna otseses mõttes 2x.

Siis edasi arvuta kui palju energiat saad panna 30>55c vette sisse. Seejärel arvuta mis võimsusega pumpa läheb vaja, et vesi akupaagis 30c pealt 55c peale kütta öö jooksul ning võta arvesse, et kui muidu nn otse küttes puudujääk kaetakse elektritenniga ära(sest pump pole piisavalt võimas), siis antud juhul seda teha ei tohiks.

[Maaks]

Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Kes sul müüb elektrit? Mul eelmisel müüjal (ei mäleta nime hetkel) oli kah arvel ainult tarbimine stiilis "1-31. jaanaur elekter bõrsihinnaga xxx€/kWh", nii et isegi öise-päevase eristumist ei saanud välja lugeda. Aga ära lase sellest ennast eksitada, sest tegelikult võetakse võrguettevõttelt (Elektrilevi enamasti) ikkagi iga tunni tarbimine ja maksad tunni hinna järgi. Lihtsalt arvel kuvatakse kuu keskmine.
Praegu 220 energia arvel näen öö 13,351s/kWh ja päev 15,945s/kWh eraldi hindasid - kel sama müüja võib enda Novembri numbreid võrrelda - peaksid erinevad olema.

[ural]

Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Lugedes oma lepingut näen - "*Hind: NPS elektribörsi Eesti piirkonna tunnihind + marginaal"
Kusagil väikeses kirjas ka ei leia viidet, et päeva tunni hind ümmardatakse keskmiseks. Arve = Konkreetse tunni hind x tarbitud kwh

Minu silmis on vahe kas pump on järgi 24/7 või jätab hinnapiigid välja. Võtsin netist suvalise esimese kalkullaatori. Meelevaldsed algandmed: Võimsus 3000w, kasutus 20h ööpäevas - elektrihind 0,25€/kwh, kõik muud sisendid nullid, tuleb päeva hinnaks 15€. 4000w kasutus 14h ööpäevas, elektrihind 0,15€/kwh, kõik muud sisendid nullid, tuleb päeva hinnaks 8,4€. Õ-V pump + 1,5t akupaak + põrandaküte.

Pane valemisse ka see sisse, et nt ÕV puhul nt 0c juures on 30c vee temp juures(COP 4) vs 55c vee temp juures(COP 2) COP erinevus sõna otseses mõttes 2x.

Siis edasi arvuta kui palju energiat saad panna 30>55c vette sisse. Seejärel arvuta mis võimsusega pumpa läheb vaja, et vesi akupaagis 30c pealt 55c peale kütta öö jooksul ning võta arvesse, et kui muidu nn otse küttes puudujääk kaetakse elektritenniga ära(sest pump pole piisavalt võimas), siis antud juhul seda teha ei tohiks.

Põranda kütteks hoian akupaagis 35 kraadist vett. Detsembris teen katsetust, kus juhin pumpa graafikuga, mille koostab eelneval päeval vastavalt börsihinnale.

[mellpoiss]

Ilmselt ei tea ma kõiki asjaolusid, aga peab ikka eriline masohhist olema, et tänases olukorras möllata börsihinnaga küttegraafikute sättimisega, lootuses biitida fixhinda.(väitluses on börsihind muidugi abiks meelevaldsete näidete toomisel) Ilmselt jaksu annab kuulõpus kokkuarvutamine, et kuipalju säästa õnnestus. Mul lähiringkonnas ka neid, kes kampsunis ja villastes sokkides väiksest telekast ainult AK-d vaatavad, oleks siis, et raha pole aga erinevalt minust neil seda ikka on . Weird?
Kaks nädalat tagasi sõlmitud fixpaketi tariifivahe 21%, mitte 21 korda!, ja tänaseks ei paista börsil ka öösel nii odavat elektrit, mis vaadates meie ümber toimuvat veel väga pikalt ilmselt nii saab olema.
Maasoojus, betoon, eeldatav kogu elektriarve ca 140 raha.
Selle nimel, et säästa sealt max 10% (egas kogu tarbimist ju öösse lükka), ei ole küll nõus taidlema.
Korra proovisin ja pumbast hakkas kahju. Muidu inverterpump ajab tasapisi oma asju aga päevase katkestuse järel kukkus nagu piirajas võrr sooja vett üles kütma. Praeguse lepinguhinna juures las toimetab rahulikult oma äranägemise järgi.
Ma siinkohal teemast out, pole minuasi kellegi usku pöörata.

[romulus]

Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Kes sul müüb elektrit? Mul eelmisel müüjal (ei mäleta nime hetkel) oli kah arvel ainult tarbimine stiilis "1-31. jaanaur elekter bõrsihinnaga xxx€/kWh", nii et isegi öise-päevase eristumist ei saanud välja lugeda. Aga ära lase sellest ennast eksitada, sest tegelikult võetakse võrguettevõttelt (Elektrilevi enamasti) ikkagi iga tunni tarbimine ja maksad tunni hinna järgi. Lihtsalt arvel kuvatakse kuu keskmine.
Praegu 220 energia arvel näen öö 13,351s/kWh ja päev 15,945s/kWh eraldi hindasid - kel sama müüja võib enda Novembri numbreid võrrelda - peaksid erinevad olema.

Alexela küll, aga sisu sama. November:

Börsihinnaga elekter päevaajal 206.005 kWh 14.832 s/kWh
Börsihinnaga elekter ööajal 150.199 kWh 10.772 s/kWh

Ma pakun ka jah, et nad näitavad arvel keskmist hinda, sest iga tunni tarbimist koos hinnaga on arvel keeruline näidata. Ma pakun, et kui küsida, saab neilt ka täpse, per tund tarbimise/eurod küsida.

r.

[urmas66]

Lugedes oma lepingut näen - "*Hind: NPS elektribörsi Eesti piirkonna tunnihind + marginaal"
Kusagil väikeses kirjas ka ei leia viidet, et päeva tunni hind ümmardatakse keskmiseks. Arve = Konkreetse tunni hind x tarbitud kwh

Need tunnid arvestatakse terve kuu keskmiseks ehk kui sa selle kalli tunni vahele jätad või siis ei jäta, muudab see asja olematus suuruses. Minul oli eelmised 2 kuud hind 12,4senti ja 12,5 senti kw/h +km+marginaal. Kunagi on mul olnud enamuse ajast 1-2-4 senti kw/h, aga seda ei saavuta ju täna millegagi.
Ma küll ei näe seda kohta kust saaks mingi imevidinaga seda keskmist tuntavalt alandada(10€ väiksem arve 350€-se arve juures ei ole kokkuhoid). No väljalülitades kütte terveks päevaks, aga igas elamises on ka peale soojuspumba ühtteist, mis tarbib. Samas õhtul koju tulles kui sisse lülitad, on maja jahedavõitu ja saab soojaks hommikuks, kui kõik tööle lähevad, et siis jälle tühjas majas maha jahtuda. Lisaks läheb kõvemate miinustega kohe sisselülitades ka tööle lisaküte(saab välja lülitada,aga siis läheb liiga kaua aega,et maja hommikuks soojaks kütta.
Või lülitan välisvalgustuse öösel välja, sest päeval on ta niigi väljas? Keelan lapselapsel päeval teleka vaatamise ja lõpetame kogu perega sooja veega pesemise? Hakkame pesema ennast ainult külma veega? Raisk veepump on ka elektriga ehk ei pesekski, suvel saab järves pesta? Nõusid saab ka pesemise asemel paberiga üle käia(motoreisil ju ikka teed vahel nii). Väravaautomaatika on suht mõttetu asi võib välja lülitada. Tsikli ületalve laadija on mõtteu kulu.
Vanasti öeldi selle kohta,et koonerdamine pole kokkuhoid. Pigem jätan mõne kallima väljamineku ära, kui hakkan ennast oma kodus "askeetlikult nuhtlema"

[urmas66]

Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Kes sul müüb elektrit? Mul eelmisel müüjal (ei mäleta nime hetkel) oli kah arvel ainult tarbimine stiilis "1-31. jaanaur elekter bõrsihinnaga xxx€/kWh", nii et isegi öise-päevase eristumist ei saanud välja lugeda. Aga ära lase sellest ennast eksitada, sest tegelikult võetakse võrguettevõttelt (Elektrilevi enamasti) ikkagi iga tunni tarbimine ja maksad tunni hinna järgi. Lihtsalt arvel kuvatakse kuu keskmine.
Praegu 220 energia arvel näen öö 13,351s/kWh ja päev 15,945s/kWh eraldi hindasid - kel sama müüja võib enda Novembri numbreid võrrelda - peaksid erinevad olema.

Mul on Elektrum ja tunnipõhist tarbimist saab vaadata Elektrilevi lehelt.
Bõrsihind ei ole puhtalt aritmeetilised tunnid ja kilovatid, vaid see on kõigil kaalutletud keskmine hind,mida arvestatkse nii:

Kaugloetavad arvestid peavad võrguettevõtjad kõikidele klientidele paigaldama 2017. aasta alguseks ning suurema kui 63A peakaitsmega tarbimiskohtadesse juba 2013. aasta alguseks.

Alternatiivina tunnipõhisele arvestile näeb seadus ette ka mujal riikides kasutatava tüüpkoormusgraafiku. See on kokkuleppeline põhimõte selle kohta, kuidas jagada kliendi tarbimine arvestuslikult tunnipõhiseks.

Seega leiab muutuva elektrihinna valinud klientide jaoks elektrimüüja kaalutud keskmised börsihinnad tüüpkoormusgraafikut kasutades, mille iga võrguettevõtja oma piirkonnas välja töötab ja kooskõlastab konkurentsiametiga.

https://majandus.postimees.ee/1021164/l ... eti-korral

[romulus]

See artikkel on küll aastast 2012, aga võib ju täitsa praegu ka kehtida. Igatahes kirjutasin oma elektrimüüjale kuidas nad arvestust teevad.

[urmas66]

See artikkel on küll aastast 2012, aga võib ju täitsa praegu ka kehtida. Igatahes kirjutasin oma elektrimüüjale kuidas nad arvestust teevad.

See, et see nii on, on iga eletrimüüja kodukal kirjas, just vaatasin.

[romulus]

220energia KKK vastab ilusti ja selgesti ära:

[urmas66]

220energia KKK vastab ilusti ja selgesti ära:

2021-12-22 13_13_47-Korduma kippuvad küsimused _ 220 Energia - Personaalsus. Professionaalsus.

Jutt on ju ka oma "isiklikust kaalutud" hinnast, mida saad mõjutada, kuid arvuta välja kui suur see mõjutus on kui kahel tunnil ei tarbi. Kõik need tunnid lüüakse kokku kuu keskmiseks ja sellega tuleb sulle arve. Ei ole ju midagi keerulist va see, et keskmise arvestamisel on ka palju väga madalid hindasid, mis mõjutavad jälle seda teises suunas ja hinnaks on börsi kaalutud keskmine tunnihind kuus. Ilma spetsiaalse kalkulaatorita sul endal seda välja arvutada ei õnnestu.

https://www.220energia.ee/ru/node/10

[romulus]

Jah, me vist räägime veidi erinevatest asjades. Ma pidasin silmas oma isiklikku keskmist, mida näidatakse arvel. Ja nagu Maaks enne mainis, on see erinev erineva tarvija jaoks, sest tarbitakse erinevas koguses erineval ajal. Börsi hinna arvutamist ei tea ega väga taha ka teada:) Igatahes sain kinnitust et arve arvutatakse ikka nii, nagu olen kogu aeg arvanud.

[joel]

Urmas, kas sa kütuse hinda arvestad ka nii, et lööd kuu lõpus kõigi kütusetšekkide summa kokku, jagad liitrite summaga ja saad kuu keskmise liitrihinna? Või vaatad ikka seda numbrit, mis ostmise ajal posti otsas on?

[urmas66]

Urmas, kas sa kütuse hinda arvestad ka nii, et lööd kuu lõpus kõigi kütusetšekkide summa kokku, jagad liitrite summaga ja saad kuu keskmise liitrihinna? Või vaatad ikka seda numbrit, mis ostmise ajal posti otsas on?

Kus juures meil ongi mingi keskmine hind(arve kuu lõpus) ,mis sõltub maailmaturu hinnast ja postihinda tõesti üldse ei vaata
Samas su iroonia on suht mööda, sest elektrile on mitte minu poolt määratud keskmine hind.

[urmas66]

Jah, me vist räägime veidi erinevatest asjades. Ma pidasin silmas oma isiklikku keskmist, mida näidatakse arvel. Ja nagu Maaks enne mainis, on see erinev erineva tarvija jaoks, sest tarbitakse erinevas koguses erineval ajal. Börsi hinna arvutamist ei tea ega väga taha ka teada:) Igatahes sain kinnitust et arve arvutatakse ikka nii, nagu olen kogu aeg arvanud.

Jutt oli siis börsihinnaga arveldamisest ja selle hinna kujunemisest, mitte fix hinnaga arvest.

[bitter]

Põrand peab inimesele mugava temperatuuriga olema ja iga näppimine on tegelikult mingil ajahetkel ka tajutav. Seega sa ei saa sellesse salvestada oma odaval ajal tehtud soojuspumba tulemust.

Ei ole loogiline järeldus. Mugavus on nii subjektiivne. Ahiküttega elamistes on põrand jahedam. Aga kui tuba soe (s.t. inimesel on kokkuvõttes soe), pole põhjust põranda üle viriseda. Mõni vaip maas, sokid jalas jne. Olen kindel, et ahikütte kõikumine mõjub elanike tervisele ja immuunsüsteemile positiivselt. Aga see läheb teemast välja juba.

...maja 213 ruutmeetrit, maasoojuspump Thermia Diplomat TRW 16kw integreeritud tarbevee boileriga 180l. Ei ole inverter, ... Minu eelmise kuu kogukulu on 1,67€/ruutmeeter. See on kogukulu elamisele sisaldades vett ja kanalit, välisvalgustust ning kõike muud mis töötab elektriga. Muid kulusid pole. Keskmine tarbimine eelmine kuu oli 63kw/h ööpäevas ja sel kuul on eilse seisuga 72kw/h ööpäevas

Koos garaažiga 230 m2. Nibe F1245 6kW. On-off. Nov elektri kogukulu oli 0,74€/m2. Nov keskmine 30,6 kWh/ööpäevas. Dets. 41 kWh/päev. Tubades on 22-23°, magamistoas 18°. Garaaži üldiselt ei küta, seal 13-18°. 2 kollet, keris ja ahi. Puid kulub aastas kokku ca 1,8 ruumi, millest ~80% e. 1,5 rm lisaks kütte bilanssi. Suurusjärk siis 75€/aasta e 8-9€/talvekuu? November koos puudega 0,78€/m2. Vahe Urmasega võib vabalt tulla sellest, et oma ala asjatundjad pole väga kallal käinud . Küttegraafiku kallet ja nihet sättisin esimesel aastal ise. Lisakütet (tenne) ei kasuta. Küttevõimsust pole seni puudu tulnud. Elektriarve sisaldab vee soojendamist aga ei sisalda vett ja kanaliseerimist. Kanal on isevoolne.

...Muidu inverterpump ajab tasapisi oma asju aga päevase katkestuse järel kukkus nagu piirajas võrr sooja vett üles kütma.

Inverterit ei oska kommenteerida. Mul on-off, paigaldajate väitel sagedased käivitused kulutavad kompressorit rohkem kui töö pikemate tsüklitena.

Ma ei saa eriti aru teie soovist @urmas66'e raha säästa, aga üritage edasi

No kuule. Ammu selge, et asjatundjate seadistusi pole vaja näppida. Arutelu on üldisem ikka.

Börsihind või fiks ... tasuta lõunaid üldiselt ei ole. Õigel hetkel, enne hinnatõusu, võibolla keegi saab pisut soodsama lepingu. Aga pikemas vaates - ma ei usu, et seal vahet on. Kui keegi arvab, et seal on oluline vahe, siis kes teie arvates teie soodsama (?) fikshinna ja kallima (?) börsihinna vahe kinni maksab? Energiamüüjad on äriettevõtted siiski ja valdavad reeglina rohkem infot kui lõpptarbija.

[Turist]

Mulle sellised lotomängud ei meeldi, et ööpäevas 24 erinevat elektrihinda on ja need on veel iga päev erinevad ja keegi ei oska ette ennustada milline see hind mõne päeva pärast on. Seetõttu olen kasutanud fikseeritud hinnaga pakette kuna kütan otsese elektriga ja ei soovi mingeid selliseid ootamatuid "üllatusi" nagu siin viimastel kuudel paljud saanud on. Laenu intressidega samuti, parem maksan fikseeritud intressiga iga kuu mõned eurod rohkem kui ühel hetkel mingit suurt hüppelist tõusu taluda (kui üldse rahakott kannataks ära taluda) sooviks.

[ranel]

Mulle sellised lotomängud ei meeldi, et ööpäevas 24 erinevat elektrihinda on ja need on veel iga päev erinevad ja keegi ei oska ette ennustada milline see hind mõne päeva pärast on. Seetõttu olen kasutanud fikseeritud hinnaga pakette kuna kütan otsese elektriga ja ei soovi mingeid selliseid ootamatuid "üllatusi" nagu siin viimastel kuudel paljud saanud on. Laenu intressidega samuti, parem maksan fikseeritud intressiga iga kuu mõned eurod rohkem kui ühel hetkel mingit suurt hüppelist tõusu taluda (kui üldse rahakott kannataks ära taluda) sooviks.

No sinu jaoks lotomäng. Energiaettevõtte jaoks aga varuga pandud, et miinusesse kuidagi ei jääks. Börsihinna peale kunagi ammu minnes kukkus mu elektriarve 130 eur pealt 80 eur peale. Lihtsalt seetõttu, kuna börsihinnaga saab vahel pm tasuta elektrit ja ülemine määr oli enamasti suht fix sama. Hetkel jah maksavad peale, aga oi kui mõnusat kasumit selle fix hinnaga varem kooritud on. Ja nagu Elektrumi näitel näha on, siis fix hinna saab ka ühepoolselt üles öelda

[Turist]

No sinu jaoks lotomäng. Energiaettevõtte jaoks aga varuga pandud, et miinusesse kuidagi ei jääks. Börsihinna peale kunagi ammu minnes kukkus mu elektriarve 130 eur pealt 80 eur peale. Lihtsalt seetõttu, kuna börsihinnaga saab vahel pm tasuta elektrit ja ülemine määr oli enamasti suht fix sama. Hetkel jah maksavad peale, aga oi kui mõnusat kasumit selle fix hinnaga varem kooritud on. Ja nagu Elektrumi näitel näha on, siis fix hinna saab ka ühepoolselt üles öelda

Loomulikult ükski ettevõte kahjumisse ei jää, ei börsi ega fikseeritud pakettidega. Mul pole fikseeritud hinnaga paketiga ka viimase 3 aasta jooksul ükski elektriarve kordagi 130 eur olnud, nii et ega börsihinnaga trikitades (meelega üritades tarbimist odavama hinnaga tundidele suunata) midagi erilist võita poleks olnud. Küll aga pean seda probleemiks kui ühel hetkel järsku pean X korda rohkem maksma. Praegu just iseteenindusest vaatasin, et detsembris on keskmine börsihind olnud 27 senti/kwh. Mul on tarbimine üsnagi 50/50 öisel ja päevasel, nii et sobib võrdluseks küll. Ei tea kas see hind on koos km-ga seal? Oletan, et on. Meeletu väljaminek oleks, suurusjärgus 200 eur maksaksin selle kuu eest rohkem võrreldes praegusega. Ei ole nii rikas, et selliseid ootamatuid 200 eur lisaväljaminekuid talvekuudel (kui olen arvestanud, et niigi kulub elektrile natuke rohkem kui suvel) endale lubada.
Eesti Energia ei lõpeta lepinguid ega muuda hinda ennetähtaegselt.

[urmas66]

@ranel
Igati nõus. See on loto kus on võimalus võita ligi 100% ja vahel rohkemgi iga piletiga. Mul oli algul ka fix hind kuni bõrsi tulekuni ja kui tuli teha otsus, siis algul oli EE fix pakett(vist oli küttepakett nr.4) kui siis tuli börs ja võimalus valida pakkus EE mingi 5-6 senti kw/h ja reaalne oli kohati alla sendi, aga mitte üle 3-4 sendi kw/h. Suures piirdes olen ma ikka aastate jooksul börsi hinda kasutades väga palju kokku hoidnud võrreldes fix hindadega. Isegi Oleg Gross oli siiani bõrsihinnaga ja väitis sama,et see mis täna rohkem maksta tuleb on aastatega kordades kokku hoitud.
Täna just sõber kurtis,et tal saab fix pakett 7senti/kwh läbi jaanuaris ja uus pakkumine on mingi 15-16 senti. Mul hetkel bõrsihind ikka veel madalam ehk börsihinna kõikumine on ööpäevaski väga suur ja madalamad hinnad toovad selle mega kõrge ka suht alla tagasi.

@bitter minul on see 356€ eelmises kuus ikka kogu kulu mitte küte ja isegi suvel, kui kütet pole, on mul olnud vandes hindades ligi 80€ kanti kuu arved. Ehk teoreetiliselt on mul kütte kulu umbes 200€ sellest. Põranda küttega on mugavus selles, et kui on liiga jahe põrand, kajastub see ka toa temperatuuris-ehk külm tuba ja kui on liiga soe, siis ajab lausa jalad paiste.