Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[Ain]

Eile võtsin igaks petteks kõik kollektori mootorid maha ja proovisin, et klapid liiguvad kergelt ja kuulkraanid,mis vee sulgevad, sai ka kinni lahti vabalt keerata. Muud liikuvat ei oska seal leida. Temperatuuri näitas mõlemal kollektoril sisse 28-30 ja välja 25-27. Need on seieriga ehk silmaga vaadates oli kõik OK. Vesi on minul mingi keemiaga segatud ja see on sellises konsentratsioonis, et vett võib juurde lasta, sest survet peab ju aegajalt süsteemi lisama. Ülerõhuklappe keeran ka igal aastal ikka mõned korrrad ja siis lasen jälle surve õigeks.
Mul on suur süsteem, 2 kollektorit ja 13 kontuuri(6+7)

Süsteemis on tavaline või dest.vesi?

[urmas66]

Eile võtsin igaks petteks kõik kollektori mootorid maha ja proovisin, et klapid liiguvad kergelt ja kuulkraanid,mis vee sulgevad, sai ka kinni lahti vabalt keerata. Muud liikuvat ei oska seal leida. Temperatuuri näitas mõlemal kollektoril sisse 28-30 ja välja 25-27. Need on seieriga ehk silmaga vaadates oli kõik OK. Vesi on minul mingi keemiaga segatud ja see on sellises konsentratsioonis, et vett võib juurde lasta, sest survet peab ju aegajalt süsteemi lisama. Ülerõhuklappe keeran ka igal aastal ikka mõned korrrad ja siis lasen jälle surve õigeks.
Mul on suur süsteem, 2 kollektorit ja 13 kontuuri(6+7)

Süsteemis on tavaline või dest.vesi?

Ma kahtlen,et keegi selliseid süsteeme dest.veega täidab. Ei osalenud täitmisel,aga tean,et nad ajasid mingit keemiat sinna sekka. Mis see oli ei mäleta tõesti.

[Ain]

Eile võtsin igaks petteks kõik kollektori mootorid maha ja proovisin, et klapid liiguvad kergelt ja kuulkraanid,mis vee sulgevad, sai ka kinni lahti vabalt keerata. Muud liikuvat ei oska seal leida. Temperatuuri näitas mõlemal kollektoril sisse 28-30 ja välja 25-27. Need on seieriga ehk silmaga vaadates oli kõik OK. Vesi on minul mingi keemiaga segatud ja see on sellises konsentratsioonis, et vett võib juurde lasta, sest survet peab ju aegajalt süsteemi lisama. Ülerõhuklappe keeran ka igal aastal ikka mõned korrrad ja siis lasen jälle surve õigeks.
Mul on suur süsteem, 2 kollektorit ja 13 kontuuri(6+7)

Süsteemis on tavaline või dest.vesi?

Ma kahtlen,et keegi selliseid süsteeme dest.veega täidab. Ei osalenud täitmisel,aga tean,et nad ajasid mingit keemiat sinna sekka. Mis see oli ei mäleta tõesti.

Ikka täidetakse.. Suur tünn ei ole ülemäära kallis ju.. Tuttav pani enda uude süsteemi.

[M.T.]

Maaküttega pole üldse mingit hoolde teemat peale selle, et vahel harva peab jälgima piirituse taset paisupaagis ja seda vajadusel lisama. Vesipõrandakütte hooldusvajadus on läbipesu, aga seda pole keegi isegi adekvaatselt suutnud välja öelda, et mis see õige ajaline faktor võiks olla. Olen kuulnud 5-st 10-st ja isegi 20-st aastast. Mul on siiani pesemata ja kohe 18a on süsteem töötanud. Olen mõelnud sellele ja järgmisel suvel võiks vist ära teha.

Sa katlale pole hooldust teinud 18 aasta jooksul?

[urmas66]

Maaküttega pole üldse mingit hoolde teemat peale selle, et vahel harva peab jälgima piirituse taset paisupaagis ja seda vajadusel lisama. Vesipõrandakütte hooldusvajadus on läbipesu, aga seda pole keegi isegi adekvaatselt suutnud välja öelda, et mis see õige ajaline faktor võiks olla. Olen kuulnud 5-st 10-st ja isegi 20-st aastast. Mul on siiani pesemata ja kohe 18a on süsteem töötanud. Olen mõelnud sellele ja järgmisel suvel võiks vist ära teha.

Sa katlale pole hooldust teinud 18 aasta jooksul?

Äkki selgitad,mis on "katel" maasoojuspumbal ja kuidas seda hooldada

[urmas66]

Eile võtsin igaks petteks kõik kollektori mootorid maha ja proovisin, et klapid liiguvad kergelt ja kuulkraanid,mis vee sulgevad, sai ka kinni lahti vabalt keerata. Muud liikuvat ei oska seal leida. Temperatuuri näitas mõlemal kollektoril sisse 28-30 ja välja 25-27. Need on seieriga ehk silmaga vaadates oli kõik OK. Vesi on minul mingi keemiaga segatud ja see on sellises konsentratsioonis, et vett võib juurde lasta, sest survet peab ju aegajalt süsteemi lisama. Ülerõhuklappe keeran ka igal aastal ikka mõned korrrad ja siis lasen jälle surve õigeks.
Mul on suur süsteem, 2 kollektorit ja 13 kontuuri(6+7)

Süsteemis on tavaline või dest.vesi?

Ma kahtlen,et keegi selliseid süsteeme dest.veega täidab. Ei osalenud täitmisel,aga tean,et nad ajasid mingit keemiat sinna sekka. Mis see oli ei mäleta tõesti.

Ikka täidetakse.. Suur tünn ei ole ülemäära kallis ju.. Tuttav pani enda uude süsteemi.

Ja mis see annab? Kui sa lisad sinna aineid, mis vett ei lase roiskuma minna(madal temp) ja lagundavad kaltsiumi veest, siis mis eelis saab olla destilleeritud veel? Vihmavett võiks ka panna, see on üldse tasuta ja sama mis dest.vesi kuid milleks?

Mõttekus oleks sama,mis sel artiklis mainutud liival
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... a-vaeliiva

[Turist]

Tegelikult küttesüsteemi veest katlakivi tekkimine ei ole eramaja süsteemil üldse nö. teemaks. Pigem on pH ja vees lahustunud hapnik. Ei ole destileeritud vee omadustega täpselt kursis, kui see hapnikku ei sisalda ja pH on süsteemis kasutatavate metallide jaoks sobiv, siis võibolla on hea (vähemalt parem kui tavaline tarbevesi). Ideaalis must metall ja alumiinium tahaksid erineva pH-ga vett, seega kui süsteemis on mõlemast materjalist detaile, siis peab kompromisse tegema, kumma jaoks pH sobivaks ajada.

Kellel on kaugküte, siis kaugkütte trassis tavaliselt on pH musta metalli jaoks spetsiaalselt sobivaks töödeldud ja reeglina kaugküttega süsteeme täidetakse kaugküttetrassi veega. Sel juhul see vesi on alumiiniumi (alumiiniumradiaatorid) jaoks väga halb.

[urmas66]

Dest vesi on puhas H2O ehk hapnik on vast ikka olemas.
Minul pole süsteemis ei terast ega alumiiniumist detaile. On plastik toru ja pronksist-roostevabast metall osadega ühendused. Põrandakütte peamine teema on vast hapniku difusioon, aga selle vastu see keemia peaks olemagi.

[M.T.]

Maaküttega pole üldse mingit hoolde teemat peale selle, et vahel harva peab jälgima piirituse taset paisupaagis ja seda vajadusel lisama. Vesipõrandakütte hooldusvajadus on läbipesu, aga seda pole keegi isegi adekvaatselt suutnud välja öelda, et mis see õige ajaline faktor võiks olla. Olen kuulnud 5-st 10-st ja isegi 20-st aastast. Mul on siiani pesemata ja kohe 18a on süsteem töötanud. Olen mõelnud sellele ja järgmisel suvel võiks vist ära teha.

Sa katlale pole hooldust teinud 18 aasta jooksul?

Äkki selgitad,mis on "katel" maasoojuspumbal ja kuidas seda hooldada

No maaküttepump või maasoojuspump, kui muidu küsimusest aru ei saanud. Et no service kohe üldse?

[urmas66]

See on ju kõik kinnine süsteem, mida seal hooldada saaks? Väga lihtsalt öeldes, siis seal on soojusvaheti milles on mõlemal poolel vedelik. Maakontuuri vedeliku tasapind paisupaagis ja vedeliku rohk põrandakontuuris on kaks asja mida saab lisada. Kompressor koos freooniga on ka kinnine.
Kodus külmkappi ju ei hooldata, teoreetiliselt tegemist samalaadse asjaga.

image.png (225.93 KiB) Vaadatud 1701 korda

[M.T.]

See on ju kõik kinnine süsteem, mida seal hooldada saaks? Väga lihtsalt öeldes, siis seal on soojusvaheti milles on mõlemal poolel vedelik. Maakontuuri vedeliku tasapind paisupaagis ja vedeliku rohk põrandakontuuris on kaks asja mida saab lisada. Kompressor koos freooniga on ka kinnine.
Kodus külmkappi ju ei hooldata, teoreetiliselt tegemist samalaadse asjaga.

Teoreetiliselt võib ta tagurpidi tööpõhimõttega külmik olla, aga päris 1:1 seadmed ikka pole.
Mida hooldada ja kontrollida? Kasvõi maakontuuri filter, küttesüsteemi filter. Sul pole neid? Paisupaakide seisukord ja töötamine, ülesurveklapid, …. Ma pidasin selliseid asju hoolduse all silmas.
Et loomulikult vaba valik, kas aeg-ajalt neid kontrollida või las tiksub kuni ise mingi errori ette viskab või kuskilt tilgub.

[Turist]

Soovitaks jah vähemalt kord aastas küttesüsteemi paisupaagi rõhku kontrollida ja vajadusel õhku juurde pumbata. Lisaks võib teine paak olla tarbveel. Tsirkulatsioonipumpade ees tavaliselt on filtrid, need ka üle vaadata. Kaitseklappe (peaks olema nii küttel kui tarbevee süsteemil) peaks aeg-ajalt käsitsi avama, et näha kas ikka avanevad, pika aja jooksul võivad kinni jääda. Kuulkraane peaks liigutama, eriti tarbevee omad kipuvad muidu kinni jääma ja kui ühel hetkel on vaja sulgeda, ei pruugi saada seda teha, liigset jõudu rakendades võib päris ära lõhkuda. Kui suvel kütmist ei toimu ja tsirkulatsioonipump seisab, võiks seda aeg-ajalt tööle lülitada (kui automaatika seda ei tee), kipuvad pikaajalise seismisega kinni kiiluma. Need on siis üldised soovitused vesiküttega süsteemile, ükskõik kas kütab soojuspump või katel.

[urmas66]

See on ju kõik kinnine süsteem, mida seal hooldada saaks? Väga lihtsalt öeldes, siis seal on soojusvaheti milles on mõlemal poolel vedelik. Maakontuuri vedeliku tasapind paisupaagis ja vedeliku rohk põrandakontuuris on kaks asja mida saab lisada. Kompressor koos freooniga on ka kinnine.
Kodus külmkappi ju ei hooldata, teoreetiliselt tegemist samalaadse asjaga.

Teoreetiliselt võib ta tagurpidi tööpõhimõttega külmik olla, aga päris 1:1 seadmed ikka pole.
Mida hooldada ja kontrollida? Kasvõi maakontuuri filter, küttesüsteemi filter. Sul pole neid? Paisupaakide seisukord ja töötamine, ülesurveklapid, …. Ma pidasin selliseid asju hoolduse all silmas.
Et loomulikult vaba valik, kas aeg-ajalt neid kontrollida või las tiksub kuni ise mingi errori ette viskab või kuskilt tilgub.

Ei ole selliseid filtreid ja nagu eelpool kirjutasin, siis ülerõhuklappe avan ikka aegajalt,et kinni ei jääks. Neid on 2 tk. Üks on ka kinni jäänud ja see ka välja vahetataud. Survet süsteemis kontrollin ja lasen rõhku juurde,kui vaja. manomeetril on lausa punane triip,kus alla ei tohiks lasta. Maakontuuri piiritusel on paisupaak ja seal MIN-MAX tasapinna märgised. Olen juurde valanud ja algus aastatel rohkem nüüd vähem kui süsteem on ilmselt ühtalsemalt täis saanud. Kokku on läinud umbes 10l aastatega. Makütte enda süsteem o siiski kinnine ja seal ei saa sa vahetada midagi. Freooni ei hakka ju välja laskma, et selle filtrit(tegelikult vist teine nimetus sellel) vahetada? Seda vahetatakse kui süteemis rike ja kui pole,siis töötabki kuni töötab. Põranda kontuuril filtrit ei tea ,et oleks. Kõik on kinnine ühes seadmes ja midagi hooldatavat seal pole. Hooldusjuhend(eesti keelne) on olemas ja viitabki ainult survete ja tasapinna kontrollile.
Konditsioneeril on siseõhu fitrite puhastus ja üldine puhastamine nö hoolduseks ja ka seal pole rohkem teha midagi.
Maasoojuspumba kompressor näeb välja täiesti sarnane külmiku kopmpressoriga ehk välimuselt üskühele peaagu

[M.T.]

See on ju kõik kinnine süsteem, mida seal hooldada saaks? Väga lihtsalt öeldes, siis seal on soojusvaheti milles on mõlemal poolel vedelik. Maakontuuri vedeliku tasapind paisupaagis ja vedeliku rohk põrandakontuuris on kaks asja mida saab lisada. Kompressor koos freooniga on ka kinnine.
Kodus külmkappi ju ei hooldata, teoreetiliselt tegemist samalaadse asjaga.

Teoreetiliselt võib ta tagurpidi tööpõhimõttega külmik olla, aga päris 1:1 seadmed ikka pole.
Mida hooldada ja kontrollida? Kasvõi maakontuuri filter, küttesüsteemi filter. Sul pole neid? Paisupaakide seisukord ja töötamine, ülesurveklapid, …. Ma pidasin selliseid asju hoolduse all silmas.
Et loomulikult vaba valik, kas aeg-ajalt neid kontrollida või las tiksub kuni ise mingi errori ette viskab või kuskilt tilgub.

Ei ole selliseid filtreid ja nagu eelpool kirjutasin, siis ülerõhuklappe avan ikka aegajalt,et kinni ei jääks. Neid on 2 tk. Üks on ka kinni jäänud ja see ka välja vahetataud. Survet süsteemis kontrollin ja lasen rõhku juurde,kui vaja. manomeetril on lausa punane triip,kus alla ei tohiks lasta. Maakontuuri piiritusel on paisupaak ja seal MIN-MAX tasapinna märgised. Olen juurde valanud ja algus aastatel rohkem nüüd vähem kui süsteem on ilmselt ühtalsemalt täis saanud. Kokku on läinud umbes 10l aastatega. Makütte enda süsteem o siiski kinnine ja seal ei saa sa vahetada midagi. Freooni ei hakka ju välja laskma, et selle filtrit(tegelikult vist teine nimetus sellel) vahetada? Seda vahetatakse kui süteemis rike ja kui pole,siis töötabki kuni töötab. Põranda kontuuril filtrit ei tea ,et oleks. Kõik on kinnine ühes seadmes ja midagi hooldatavat seal pole. Hooldusjuhend(eesti keelne) on olemas ja viitabki ainult survete ja tasapinna kontrollile.
Konditsioneeril on siseõhu fitrite puhastus ja üldine puhastamine nö hoolduseks ja ka seal pole rohkem teha midagi.
Maasoojuspumba kompressor näeb välja täiesti sarnane külmiku kopmpressoriga ehk välimuselt üskühele peaagu

No mul tiba erinev, filtrid torustikel vahel olemas ja on ka olnud mida puhastada. Mingi ollus on sinna kuidagi siiski tekkinud.
Sel n.ö. külmikul käib esipaneel 2 kruviga eest ära, vähemalt minu omal ja seal sees on igasugu põnevat värki. Hooldusmees kui käib, siis mingeid asju seal seal näpib ja kontrollib, seadistusi ka. Ma kõrvalt olen vaadanud, väga süveneda pole viitsinud.
Jutu ja mu targutuse point oli, et maaküte ei ole päris nii nagu sa ütlesid - hooldusvaba ja midagi seal hooldada pole. Natuke tähelepanu vajab ikka. Ma päris iga aasta pole lasknud teha, aga max 2 aasta tagant ikka. Naaber ei lasknud kordagi, kuni paar aastat tagasi jõulude ajal errorisse jooksis, vist jäi mingi pump või kontuur kinni kuna filtrit polnud puhastatud ja istus 3-4 päeva külmas, kuni pühad läbi said. Õnneks 2 korrust põrandaküttega ja jahtumine võttis aega.
Endal on 1 paisu- või survepaak, krt mis iganes see õige nimi, läbi läinud. Kusjuures hooldusmees ennustas suht täpselt ette, millal see juhtuda võiks - et järgmise hoolduse ajal võiks ära vahetada. Lasin hooldusaja paar kuud üle ja no ja oligi tulemus käes. Õnneks läks 3 hulgast see, mis kõige vähem probleeme oleks põhjustanud.

[urmas66]

See on ju kõik kinnine süsteem, mida seal hooldada saaks? Väga lihtsalt öeldes, siis seal on soojusvaheti milles on mõlemal poolel vedelik. Maakontuuri vedeliku tasapind paisupaagis ja vedeliku rohk põrandakontuuris on kaks asja mida saab lisada. Kompressor koos freooniga on ka kinnine.
Kodus külmkappi ju ei hooldata, teoreetiliselt tegemist samalaadse asjaga.

Teoreetiliselt võib ta tagurpidi tööpõhimõttega külmik olla, aga päris 1:1 seadmed ikka pole.
Mida hooldada ja kontrollida? Kasvõi maakontuuri filter, küttesüsteemi filter. Sul pole neid? Paisupaakide seisukord ja töötamine, ülesurveklapid, …. Ma pidasin selliseid asju hoolduse all silmas.
Et loomulikult vaba valik, kas aeg-ajalt neid kontrollida või las tiksub kuni ise mingi errori ette viskab või kuskilt tilgub.

Ei ole selliseid filtreid ja nagu eelpool kirjutasin, siis ülerõhuklappe avan ikka aegajalt,et kinni ei jääks. Neid on 2 tk. Üks on ka kinni jäänud ja see ka välja vahetataud. Survet süsteemis kontrollin ja lasen rõhku juurde,kui vaja. manomeetril on lausa punane triip,kus alla ei tohiks lasta. Maakontuuri piiritusel on paisupaak ja seal MIN-MAX tasapinna märgised. Olen juurde valanud ja algus aastatel rohkem nüüd vähem kui süsteem on ilmselt ühtalsemalt täis saanud. Kokku on läinud umbes 10l aastatega. Makütte enda süsteem o siiski kinnine ja seal ei saa sa vahetada midagi. Freooni ei hakka ju välja laskma, et selle filtrit(tegelikult vist teine nimetus sellel) vahetada? Seda vahetatakse kui süteemis rike ja kui pole,siis töötabki kuni töötab. Põranda kontuuril filtrit ei tea ,et oleks. Kõik on kinnine ühes seadmes ja midagi hooldatavat seal pole. Hooldusjuhend(eesti keelne) on olemas ja viitabki ainult survete ja tasapinna kontrollile.
Konditsioneeril on siseõhu fitrite puhastus ja üldine puhastamine nö hoolduseks ja ka seal pole rohkem teha midagi.
Maasoojuspumba kompressor näeb välja täiesti sarnane külmiku kopmpressoriga ehk välimuselt üskühele peaagu

No mul tiba erinev, filtrid torustikel vahel olemas ja on ka olnud mida puhastada. Mingi ollus on sinna kuidagi siiski tekkinud.
Sel n.ö. külmikul käib esipaneel 2 kruviga eest ära, vähemalt minu omal ja seal sees on igasugu põnevat värki. Hooldusmees kui käib, siis mingeid asju seal seal näpib ja kontrollib, seadistusi ka. Ma kõrvalt olen vaadanud, väga süveneda pole viitsinud.
Jutu ja mu targutuse point oli, et maaküte ei ole päris nii nagu sa ütlesid - hooldusvaba ja midagi seal hooldada pole. Natuke tähelepanu vajab ikka. Ma päris iga aasta pole lasknud teha, aga max 2 aasta tagant ikka. Naaber ei lasknud kordagi, kuni paar aastat tagasi jõulude ajal errorisse jooksis, vist jäi mingi pump või kontuur kinni kuna filtrit polnud puhastatud ja istus 3-4 päeva külmas, kuni pühad läbi said. Õnneks 2 korrust põrandaküttega ja jahtumine võttis aega.
Endal on 1 paisu- või survepaak, krt mis iganes see õige nimi, läbi läinud. Kusjuures hooldusmees ennustas suht täpselt ette, millal see juhtuda võiks - et järgmise hoolduse ajal võiks ära vahetada. Lasin hooldusaja paar kuud üle ja no ja oligi tulemus käes. Õnneks läks 3 hulgast see, mis kõige vähem probleeme oleks põhjustanud.

Mul on peaegu pereliige see nn "hooldusmees" ja ütlen ausalt, see hooldamine on pigem siiski seadme visuaalne kontroll. Suuremas osas neile hea teenimise võimalus. Nagu ma siis mainisin,et teen seda kontrolli ise, sest tean mida jälgida ja vajadusel siis kustun väimehe tegelema. Siiani pole vajadust olnud.
Minul on ainult üks asi,mis on aegajalt pekki läinud ja see on vee ehk kaevupumba hüdrofor, mille kummikott aegajalt ikka saba annab. Kuid see pole hooldatav ja selle vahetus pole keeruline. Peamine asi,mis soojuspumbal katki minna saab on kompressor ja seda sa ette ei ennusta ning hooldada pole seal ka midagi. Mul kodus on kompressor vahetatud ja nüüd tööjuures läks meil ühel õhk-vesi seadmel. Kodus vahetasin kompressori ja tööl läks terve seadme välisosa vahetusse, sest hinnas suurt vahet polnud.

[Turist]

Minul on ainult üks asi,mis on aegajalt pekki läinud ja see on vee ehk kaevupumba hüdrofor, mille kummikott aegajalt ikka saba annab. Kuid see pole hooldatav ja selle vahetus pole keeruline.

Selle hooldus on see, et peab õhu rõhku kontrollima ja vajadusel juurde pumpama. Erinevad tootjad annavad intervalliks 6 kuud kuni 1 aasta. Soovitaks pigem 6 kuu tagant. Selle mitte tegemine kiirendab koti purunemist ja pumba sagedasema sisse-välja lülitamise tõttu (kui on ikka ON-OFF pump, mitte sagedusmuunduriga) põhjustab muidki probleeme, näiteks relee kontaktide kiirem kulumine ("kõrbemine", kontaktide kinni jäämine) kuna sisselülitamise tsüklite arv võib tavapärasega võrreldes mitmekordistuda.

[urmas66]

Minul on ainult üks asi,mis on aegajalt pekki läinud ja see on vee ehk kaevupumba hüdrofor, mille kummikott aegajalt ikka saba annab. Kuid see pole hooldatav ja selle vahetus pole keeruline.

Selle hooldus on see, et peab õhu rõhku kontrollima ja vajadusel juurde pumpama. Erinevad tootjad annavad intervalliks 6 kuud kuni 1 aasta. Soovitaks pigem 6 kuu tagant. Selle mitte tegemine kiirendab koti purunemist ja pumba sagedasema sisse-välja lülitamise tõttu (kui on ikka ON-OFF pump, mitte sagedusmuunduriga) põhjustab muidki probleeme, näiteks relee kontaktide kiirem kulumine ("kõrbemine", kontaktide kinni jäämine) kuna sisselülitamise tsüklite arv võib tavapärasega võrreldes mitmekordistuda.

Ma kontrollin vahel tihedaminigi,aga see kumm on lihtsalt pask. Eelmise tegin lahti ja sellest kohast kust läbi ajas oli kotil suur volt sees ja see voldi serv lasigi õhku läbi. Rõhu kontroll ei päästa, sest tehasest on seal väike rõhk sees ning kott kägaras ehk defekt on seal juba enne kasutusele võttu. Olen pannud kallimaid ja odavamaid,aga 3-5 aasat peavad nad kõik. Nüüd olen Onnineni oma kasutanud,saan kõige odavmalt kätte,aga kestab samapalju kui Grundfosi kirjaga.

[Turist]

Ok, 3-5 aastat väga hull ei ole, arvasin et pead veelgi tihedamini vahetama.
Kui paak ei ole roostevaba, siis peale esimese koti katki minemist järgnevad võivad ka kiiremini läbi minna, sest paak hakkab sinna sattuva vee tõttu roostetama ja roostepuru hakkab koti ja seina vahel hõõrduma ning kotti kiiremini kulutama. Ka paagi sisepind muutub karedamaks. Sel põhjusel panin maakodusse roostevaba paagiga veeautomaadi. Vara veel öelda, kas võib loota üle 5 aastast vastupidavust, sügisel saab 5 a: https://www.akvedukt.ee/userfiles/files ... 206050.pdf

[mellpoiss]

Mina, vanamees, kes mäletab veel mitteroostetavaid asju, tänapäeval roostevaba sõna peale oma 10 senti enam ei paneks.
Teeäärde jäävas metallikokkuostus paistavad need veeautomaadid kõik mustaraua hunnikus lebavat, aga need mehed ju midagi eraldamata juba ei jäta.
Kuulda, et isegi paarikuused "roostevabad" Tesla "kübertrukid" juba roostetavad.

[Maaks]

Nn roostevabade teraste maailm on tegelikult päris kirju ja pea sama suure sortimendiga kui tavateraste oma.
Ei piirdu ainult terastega Aisi 304 või 316L.
https://www.materialwelding.com/grades- ... ess-steels

[urmas66]

Ok, 3-5 aastat väga hull ei ole, arvasin et pead veelgi tihedamini vahetama.
Kui paak ei ole roostevaba, siis peale esimese koti katki minemist järgnevad võivad ka kiiremini läbi minna, sest paak hakkab sinna sattuva vee tõttu roostetama ja roostepuru hakkab koti ja seina vahel hõõrduma ning kotti kiiremini kulutama. Ka paagi sisepind muutub karedamaks. Sel põhjusel panin maakodusse roostevaba paagiga veeautomaadi. Vara veel öelda, kas võib loota üle 5 aastast vastupidavust, sügisel saab 5 a: https://www.akvedukt.ee/userfiles/files ... 206050.pdf

Ma vahetan koos paagiga,mitte seda sisu. Nendel suurematel Onnineni omadel polegi sisu saada tänapäeval. Mul on 70l hüdrofor ja see on neljas alates 2006 aastast. Oli algselt 10l , aga panin suurema, sest siis saab maakohas elektrikatestuse korral veel üsna jupp aega vett ja mõnedki korrad ka WC-d kasutada.

[Turist]

Küte 6,43 €/m2
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12027 ... -244-eurot

[Andreas]

Küte 6,43 €/m2
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12027 ... -244-eurot

Eks siin ole neid toredaid arveid tulekul küll ja veel, miski odavamaks ei lähe, isegi kogutud kirsturahast jääb nüüdisajal väheks

[Maaks]

Küte 6,43 €/m2
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12027 ... -244-eurot

Eks siin ole neid toredaid arveid tulekul küll ja veel, miski odavamaks ei lähe, isegi kogutud kirsturahast jääb nüüdisajal väheks

Loksa on jah karm koht talvel, kui oled keskküttevõrku ühendatud Ma sellest kirsturaha kogumisest pole kunagi aru saanud - seda ei saa (koguja) ju kuidagi kasutada ja maapeale kedagi niikuinii ei jäeta
Positiivse poole pealt - saabunud veebruari (börsi) elektriarvel oli ühikuhind ainult 18,22 c€/kWh (koos kõigi kulude ja maksudega)
EDIT: Jälle häda majas
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12027 ... ohast-ilma

[Ikka mina]

Krt, istusime abikassaga maas ja vaatsime elektrienergia viimase 6 kuu arveid ja võrdlesime oma fixi kilovati hinda börsi hinnaga + kõik muu supermaksustamine.
Jahh, kui võtta omale lisaamet (börsihinna jälgija) siis hoiaks juba vist börsilt VS fixhind raha kokku.
Peab vist kevadsuvel laskma omale uued pakkumised saata, ennustage kas fixhinnad kukuvad allapoole või mitte.
On meil kapitalism või on sellest järgi jäänud sotsialistlik roheplaanimajandus.

[M.T.]

Küte 6,43 €/m2
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12027 ... -244-eurot

Eks siin ole neid toredaid arveid tulekul küll ja veel, miski odavamaks ei lähe, isegi kogutud kirsturahast jääb nüüdisajal väheks

Loksa on jah karm koht talvel, kui oled keskküttevõrku ühendatud Ma sellest kirsturaha kogumisest pole kunagi aru saanud - seda ei saa (koguja) ju kuidagi kasutada ja maapeale kedagi niikuinii ei jäeta
Positiivse poole pealt - saabunud veebruari (börsi) elektriarvel oli ühikuhind ainult 18,22 c€/kWh (koos kõigi kulude ja maksudega)

0,1776 €/kWh koos saba ja karvadega ehk siis kõik kokku. 56,4 % on siis ainult energia ise, kõik ülejäänud tuleb ülekandetasust, igasugu aktsiisidest, taastuvenergia, kuutasu jne. That's the f...... life.

[Turist]

Loksa on jah karm koht talvel, kui oled keskküttevõrku ühendatud

Peamine põhjus tundub olema mitte kütte hind, vaid vanad soojustamata majad. Kütte hind on 138,20 €/MWh, mis ei ole küll väikseimate seas, aga näiteks Pärnus on hind 25% väiksem (~103 €), kuid normaalselt soojustatud majades võis näha kütte hindasid alla 2 €/m2 ehk olid üle 3x väiksemad.

[Assamait]

Loksa on jah karm koht talvel, kui oled keskküttevõrku ühendatud

Peamine põhjus tundub olema mitte kütte hind, vaid vanad soojustamata majad. Kütte hind on 138,20 €/MWh, mis ei ole küll väikseimate seas, aga näiteks Pärnus on hind 25% väiksem (~103 €), kuid normaalselt soojustatud majades võis näha kütte hindasid alla 2 €/m2 ehk olid üle 3x väiksemad.

Mitte ainult soojustamine! Oluline on ka see, kuidas toasooja reguleerimine käib! Kas "kõik mida antakse, on paratamatu", ehk pead sooja hooga aknast välja laskma, või on "korralikult reguleeritud paratamatus" või veel parem ikkagi termostaadid radiaatoritel.
Kui toasooja peab vähendama soojust õue lastes, siis midagi peale suure arve sellest tulla ei saa.

[Maaks]

Loksa on jah karm koht talvel, kui oled keskküttevõrku ühendatud

Peamine põhjus tundub olema mitte kütte hind, vaid vanad soojustamata majad. Kütte hind on 138,20 €/MWh, mis ei ole küll väikseimate seas, aga näiteks Pärnus on hind 25% väiksem (~103 €), kuid normaalselt soojustatud majades võis näha kütte hindasid alla 2 €/m2 ehk olid üle 3x väiksemad.

Soojapidavus on kindlasti tegija, aga oma osa kindlasti ka hinnal. Mul kodu C-klass ja gaasiga tuli ~1,5€/m2 (Jaanauris oli börsigaas ~45€/MWh). Ehk siis "soodsa Pärnu hinnaga" oleksin maksnud 3,4€/m2

Mitte ainult soojustamine! Oluline on ka see, kuidas toasooja reguleerimine käib! Kas "kõik mida antakse, on paratamatu", ehk pead sooja hooga aknast välja laskma, või on "korralikult reguleeritud paratamatus" või veel parem ikkagi termostaadid radiaatoritel.
Kui toasooja peab vähendama soojust õue lastes, siis midagi peale suure arve sellest tulla ei saa.

See on PR inimese jutt - reaalsus on, et toas (Loksal) on tegelikult jahe ja temperatuur <20°C

[Turist]

Soojapidavus on kindlasti tegija, aga oma osa kindlasti ka hinnal. Mul kodu C-klass ja gaasiga tuli ~1,5€/m2 (Jaanauris oli börsigaas ~45€/MWh). Ehk siis "soodsa Pärnu hinnaga" oleksin maksnud 3,4€/m2

Kütte ühikuhind (€/MWh) ikka mõjutab, aga antud juhul mitte kordades. Kui see Loksa maja kulutaks m2 kohta sama palju kütet kui mainitud Pärnus olev maja, siis oleks hind olnud ~2,4 €/m2, mitte 6,43. Pärnu muidugi polnud veel mingi eriliselt soodsa hinna näide, lihtsalt Loksast soodsam. Mõnes kohas on ~70...75 €/MWh hindasid ka.

Mitte ainult soojustamine! Oluline on ka see, kuidas toasooja reguleerimine käib! Kas "kõik mida antakse, on paratamatu", ehk pead sooja hooga aknast välja laskma, või on "korralikult reguleeritud paratamatus" või veel parem ikkagi termostaadid radiaatoritel.
Kui toasooja peab vähendama soojust õue lastes, siis midagi peale suure arve sellest tulla ei saa.

Kindlasti mõnedes majades võib see probleemiks olla. Pärnu näide alla 2 €/m2 (vaatasin järgi- täpsemalt 1,83) oli ka ilma termostaatideta süsteemi kohta, kus individuaalset reguleermisvõimalust ei ole, mõni sooviks veidi soojemat ja samas mõnedel on veidi palav, aga seal suures plaanis on olukord siiski hea. Olen näinud ka sellist maja, kus mõnes korteris oli ~17-18 ja teistes ~27 C ehk enamik maja pidi "saunas" olema, et paari korteri inimesed ära ei külmuks.