Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[will111]

inimestel on igasuguseid imelikke hobisid...mõni näiteks roogib talvel pidevalt lund lihtsalt palja maa pealt...ja seejuures mitte isegi ainult ja täpselt nii palju kui hädapärast tarvis, vaid lausa mingite suurte platside kaupa ja mitte ainult siis kui tõesti enam kuidagi muidu ei saa, vaid ka siis kui jälle mingi tühine 5cm juurde tuleb. kes selle eest maksab? mitte keegi mitte kunagi ega mitte midagi. kus see rahaline kasu vs. kulutatud oma aeg siin seisneb? puhas nulliring!
neid näiteid võib tuua veel ja veel, peaaegu lõputult. näiteks on paljudel hobi käia oma autosid pesulas pesemas. ei mitte lihtsalt üks kord aastas ja enne müügipiltide tegemist, vaid näiteks lausa iga 2 nädala tagant. selle jaoks, et pesula uksest välja sõites ning koju jõudes ehk siis ~15 minuti pärast jälle pasane olla kõik selliseid asjad võib lugeda samasugusteks imelikeks hobideks nagu see niinimet paneelide puhastamine. ainult siis selle vahega, et paneelide puhastamise eest saad reaalset kasu, nende muude murumängude eest...saad tühjad pihud.

75kwh eelmine kuu ja 150khw see kuu...no täitsa kena kogus elektrit minumeelest. eks ta vist sinna 60 euro kanti max tuleb rahaliselt jah vs. võrguost. kas selle jaoks kulus üle 3h paneelide puhastamiseks? hmm, mina eriti ei usu kuna 11kw paneele ei ole ju üldse niiväga palju. see on umbes 20tk kui need on nö. mitte väga vanal ajal ostetud. ajaline kulu võiks prognoositavalt olla pigem umbes nii 20-30min ühekordse puhastuse kohta pigem. aga isegi kui kulus 3h siis ma arvan, et puhastaja ise oleks tegelikult ikkagi selle valikuga rahul. mina igatahes oleks...käiks jutt suvest siis tõesti mingite ebavajalike füüsiliste tegevuste jaoks pole nagu aega ega ka väga tahtmist. aga talvel on pigem vastupidi. väike füüsiline tegevus aegajalt kulub marjaks ära ning kui selle eest veel makstakse ka siis why the hell not? parem iga kell kui lihtsalt mingit driveway'd tühjaks loopida või raha eest jõusaali vahet sõita. 20e tunnis maksuvaba tulu lihtsalt väikse trenni tegemise eest tundub samuti vägagi hea pakkumine. kõvad mehed peavad siin sõna võtma küll kui selline neto tunnitasu nii hirmus madal on

kui veel elektrikogustest rääkida siis ma küll niiväga täpselt ja otseselt neid kogusummasid omal nüüd see talv jälginud ei ole, kuid arvestuslikult kuskil ~200kwh võis mul ilmselt olla soojuspumba kogukulu detsembris ja sellest mõnevõrra vähem on senimaani olnud jaanuaris. kindlasti mitte rohkem kui 350kwh siis kokku. niimõnelegi tunduvad need kindlastsi ebareaalselt väiksed numbrid aga põhjus on selles, et ma ei hoia kütet majas koguaeg sees ja ei ole pidevalt ise kohal. kütan siis kui on vaja ehk umbes kolmandik, max pooled päevadest kuus pumbaga. päris tore teada, et kõigest 11kw paneelidega oleks siis see talv saanud juba päris suure osa sellest küttesisendist ära katta, julgelt üle poole. jah, ma kütan lisaks ahju ka kuid selle jaoks vajalikud puud on ~75% ulatuses samuti tasuta (ehk hobikorras) käes. mitte, et see oleks mingi eesmärk omaette, kuid tundub, et rahalises mõttes passiivmajapidamiseni polegi siis üldse mitte palju minna. muid püsikulusid peale elektriarve ja orjamaksu (ehk maamaksu) ei ole ning suurem osa elektriarvest talvisel ajal moodustab ikkagi soojuspumba kulu.

[StreetMoto]

Püüame kuidagi terminoloogias ja ühikutes ühtmoodi orienteeruda. Kui sellest algsest elektrikalliduse teemast on saamas üks alternatiivenergiateema, siis on oluline, et kõik saaksid ühtmoodi aru, sest kui me räägime energia salvestamisest ja tarbimisest, siis see baseerub paljuski matemaatilistel arvutustel. Maksame me tarbitud energia ehk kilovatt-tundide eest, ühik kWh (matemaatiliselt võimsus korda aeg). Kui 1kW võimusega elektriradikas 3 tundi järjest kütab, siis tarbib ta 3 kWh ja seda ühikut näeme me arvel ja selle eest maksame. Kui keegi kasutab selgitustes ühikut kW/h, siis on see võimsus jagatud ajaga, mis ei ütle koduse tarbimise kohta suurt miskit mõistikku, küll aga paneb arvutustes numbrid valepidi tööle ja tulemused võivad olla "hirmuäratavad".

Ehk siis Urmase ööpärvane energiatarve talvel on 75kWh, mitte tema maja ei tarbi 75kW/h

Ja kui tuleb juttu päikesepaneelidest ja akudest, siis akudel kipub olema mahtuvus ampertundides (Ah), mis on voolutugevus korda aeg. Et teisendada see kWh-deks, siis peab teadma pinge väärtust, sest võimsus on teatavasti pinge korrutatud voolutugevusega. Nõndaks võimaldab 12V nimipingega 100Ah aku täislaetult tarbida 1200Wh ehk 1,2kWh energiat. Jättes kõrvale nimipinge vs tegelik pinge, aku tühjenemisgraafiku C5, C10 või C20 režiimis, kaod muundurites, omatarbed jne, siis see primitiivne lähenemine võiks olla arvutamiste baasiks.

Ahjaa, nüüd väike edit ka: Et see näitena toodud suurema autoaku 1,2 kWh ei tunduks väga magus salvestatud energia, siis mainin kohe ära, et kui plaanid toita sealt 1,2kW võimsusega seadet (radikas, kabedam soojuspump jne), siis ei pea aku arvutuslikku 1 tundi sugugi vastu. Tavaliselt antakse nimimahtuvus C10 või C20 tingimusel ehk voolutugevus on 10% või 5% nimimahtuvusest. Kui koormata akut nõnda jõhkralt, et sealt püüda võtta 100 amprit voolu, siis ammendub ta kiiremini kui 50% nimimahtuvus lubab ning eluiga võib jääda mitte pikemaks kui aastakene

Alternatiivenergiafänluse juures juhin tähelepanu ka sellele, et kuna valdkond on ikkagi suht lapsekingades ja pika ajalooga salvestavaid päikeseparke on vähe, siis kõikide majanduslike arvutuste juures ei osata mõelda sellele, et juba mõne aasta pärast on paneelide efektiivsus langenud ja akust saab ka 5 aastat hiljem oluliselt vähem kätte kui uuena. Tootjad võivad küll reklaamida, et paneelide eluiga on 20 aastat, kuid üks asi on jutt paberil, teine on päriselu meie kliimavöötmes. Mul endal saab testpaneelidel täis 11 aastat ja majanduslikult kaalutledes tuleks ta juba utiili viia, sest tehnoloogia on selle ajaga lihtalt nõnda palju arenenud ja vana paneel ei tooda piisavalt palju, piisavalt kiiresti ja piisavalt universaalselt. Mis omakorda tähendab, et tänane arvutuslik investeering tasuvusaja mõttes ei pruugi paika pidada, sest tootmisefektiivsus ei ole tasuvusperioodi vältel konstant. Samamoodi nagu sinu 5a vana nutitelefon, mis lihtsalt ei toimi enam, sest rakendused nõuavad rohkem operatiivmälu kui aparaadil pakkuda. Mis sest et oled teda ilusti ja tublisti hoidnud ja hellitanud...

[will111]

Streetmoto, eks üldiselt kõik õige jutt. Aga on sul isiklikku ja kuidagi tõestutad/mõõdetud kogemust ka selle kohta, et paneelide efektiivsus tõepoolest juba paari aastaga niiväga oluliselt langeb? Ütlen algatuseks kohe ära, et minul seda isiklikku kogemust ei ole, kuid tootjad ise siiski räägivad sellest, et jah mingi langus on...kuid esimese 5a jooksul on see olematu ja isegi 10a pärast peaks olema veel kuskil 85-90% järel. Sul on paneelid 11a olnud, kas need annavad siis täna välja miski 50% vähem reaalselt kui andsid uuena? Või mis see tegelik ja aus tulemus siis on? See on ilmselge, et efektiivsus langeb aga kui palju ta siis langeb? See on ka ilmselge, et tootjad alati natuke ilustavad kuid tean nii mõndagi, kellel samuti on paneelid juba päris pikalt olnud ja keegi neist ei ole 10a peale rääkinud veel sellest, et oleks vaja midagi utiili viia. Jah, kui esialgu ostsid a'la 250w paneeli ning 10a pärast on selle efektiivsus tõesti langenud 50% siis oleks muidugi teine jutt...aga seda ka peamiselt ilmselt vaid siis kui sul on lihtsalt ruumiga kitsas. Kõigil seda muret otseselt ei ole ja ka 50% on siiski parem kui mitte midagi. Kas see 10a tagune inverteering nüüd majanduslikult sellisel juhul end niiväga aru tasus. Krt seda teab, vb mitte...sest 10a tagasi olid paneelid endiselt väga kallid ja nende võimsused tükkmaad väiksemad. Aga täna näiteks on paneeli hind ikka juba dirt cheap. Raske ette kujutada, et sel enam isegi palju enam kuskile langeda oleks, ilmselt võimsused tõusevad ja tehnoloogia veel natuke areneb ehk pinnaühiku kohta toodetud energia maht veel kasvab.

Akud...lifepo4 elemendist esimese 5a jooksul saab endiselt kätte põhimõtteliselt kõik 100%, isegi kui sõna otseses mõttes iga päev lased praktiliselt täistsükli ära. Päris uuena annavad enamus elemente oma specist tegelikult natuke rohkem - seega isegi kui lahutad sealt need paar % maha siis järgi jääb reaalselt endiselt 100%...või no halvemal juhul a'la 98% - väga raske on selle kohta öelda "oluliselt vähem". Isegi peale kuskil 10a kasutust annab element veel 80+ oma algusest mahtuvusest. Ja see pole küll mingi reklaamjutt, vaid mõõdetud, testitud reaalsus. Siin ei tasu ajada segi sõidukite akude ja mingite selliste täiesti teise ekstreemi asjadega, kus C-rate on mitmekordne nii laadimisel kui tühjaks laadimisel.

https://files.ev-power.eu/inc/_img/evpo ... n_DOD1.gif

[Dusterx]

Ma ütlesin, et siiani olid mu kulud 750-1000kw/h, siis tulevad võidud teises skaalas, hetkekuluga on tegu tõesti hobiga
Urmase arvestused rahas on suht õiged, park tasub ennast ainult siis ära, kui elad sitas kohas ja energeetikud ei saa pidevalt hakkama sulle elektri tarnimisega, lisaks tuleks suvel ülejääk elektriautosse vms tehnikasse saata pigem, mitte osta/müüa/kahetseda.
Minu eesmärk on ja oli see, et elamisel oleks võimalikult hea autonoomsus, ehk siis full offgrid võimekus, mul ei ole eesti tänasesse energiapoliitikasse mitte mingit usku, soodsamaks ei lähe miskit ja raha kontol hoida siin viimased paar aastat on ka väga mõtetu tegevus olnud. See, millega kütan jääb saladuseks, osalt puudega ja osalt millegi muuga. Kes arvutada oskavad, saavad aru, et 1l diisilt sisaldab üle 10kw/h soojuseneriat, asju põletada oskab inimene vägagi efektiivselt ehk siis liiter diislit ala 1,5 raha teeb kw/h hinnaks 15 senti, see on ilma igasuguste skeemitamisteta arvutus, kust saab kõvasti alla tulla, lisaks loob võimekuse osta terve talve küte ette ära ja tehku seal "börsil", mis tahavad. Ja lumekoristusega paneelidelt on selline lugu, et kui nad talvemõistes õiges nurgas on ehk siis 45-50 kraadi ja sutsu rohkemgi püsti, siis enamus lund paneb ise suusad sealt ja ei pea kottigi tegema, tootlikkus võib veidi kannatada päikeseliste ilmadega, kuid nov kuni veebruar on neid mingi 3 vist katused ja muud fix asendis kohad on raiskamine ausaltöeldes.

[yeekim]

Eestis jääb päikese kõrgus(olenevalt asukohast ja aastaajast) kuskile 10-55 kraadi vahele, seega.....

[bitter]

Ma ütlesin, et siiani olid mu kulud 750-1000kw/h, siis

Millele sul kulub 1000 kW tunnis?
Neeme kirjutas just pika jutu - kWh versus kW/h. Liiga keeruline?

[urmas66]

Minul on kulu olnud siiani mõnel ammusel külmal aastal isegi üle 20000kwh aastas ja selline üldine keskmine on olnud 15-17000kwh aastas. Eelmine aasta oli läbi aegade väikseima kulutusega, aga rahaliselt ilmselt siiski üks suuremaid, kui mitte kõige suurem, läbi aegade. Kui vanasti ehk siis enne 2022 augustit olid kuumaksed suvel 60-90€ ja talvel 170-200€ ning harval külmal kuul ka 230-250€. Eelmisel aastal olid suvised kuu arved: juuni 179€ juuli 168€ ja august 121€
Tundub,et kõige rohkem on kotti saanud just need,kes on teinud omale puhta ja keskonnasäästliku elamise, soojuspumpade või gaasiga ja muu targa reguleerimisega. Sõbral oli Kakumäel detsembri gaasiarve 200m2 majas 500+ ja elekter suts alla 300€. Samas tegelane, kes ajab ahju ükskõik mis põleb, saab üsnagi väikese kuluga ka täna oma elamise köetud ja elamiskõlblikuna hoitud.

[Ivoonu]

Kütan puudega, ei aja kõike mis põleb ahju.
Eelmise aasta elektri bilanss oli
Võrgust ostetud 1 588,97 kWh
Võrku müüdud 3 768,14 kWh

[Maaks]

Kütan puudega, ei aja kõike mis põleb ahju.
Eelmise aasta elektri bilanss oli
Võrgust ostetud 1 588,97 kWh
Võrku müüdud 3 768,14 kWh

Aga kuidas €-s bilanss jäi? Kahtlustan, et müük enamasti odavas ajas ja tagasi ostmine kallis. Võrgutasud rakenduvad nii ostes kui müües?

[Ivoonu]

Ostetu maksis 347.08 €, müügi eest sain 239.36 €, seega miinuses. Plusspoolel on veel taastuvenergia toetus 178.56 €. Kokkuvõttes 70.84 € plussis.
Võrgutasu rakendub ainult ostmisel.

[rannamees]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... alt-rohkem
Rikka(lolli?) riigi ja rikka(lolli?) rahva omapära?

[motoreis]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

[Assamait]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

See on juba iidsest ajast nii seatud, et mõisnikud maarahvale koti pähe tõmbavad...
See tuleb paljudele üllatusena, aga see inimestele kaela k'stav NordPoolSpoti sinu hinnapiirkonna homne elektrihind pole veel kõik! On mingi "päevasisene kauplemine" ja on ka futuuridega kauplemine! https://www.ice.com/products/57609949/N ... se-Futures
Kui crypto-mehed karjuvad, et iga bitcoini langus on vaalade turumanipulatsioon, siis kogu see elektrikaubandus tundubki olevat vaalade manipulatsioon lõpptarbijalt raha ära võtmiseks.

[ranel]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

Sest me kuulume veel Venemaa energiavõrku, mitte Euroopa omasse.

[urmas66]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

Sest me kuulume veel Venemaa energiavõrku, mitte Euroopa omasse.

Päris nii öelda oleks ikkagi vale. Me ei müü ega osta venemaalt elektrit, aga kasutame nende võrku, et oma võrgus stabiilne sagedus säilitada. Mingid ülekaned Lätiga käivad ka venemaad läbivaid liine kasutades. Ehk me pole 30+ iseseivuse aastaga suutnud ennast N-Liidu elektrisüsteemist eraldada.
Ma ise seda muidugi ei suuda mõista,et kuidas see siiiani on veel tegmata oli,aga näed on.
See on samalaadne teema kui "kohver" idapiiril pihta pandi, siis tuli kõigile teatavaks,et meil puudub isegi mahamärgitud piirikoridor. Postid olid mingi vahemaaga, aga see kõik oli(on ka veel täna päris pikalt)siiski kuskil võsas.

[ranel]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

Sest me kuulume veel Venemaa energiavõrku, mitte Euroopa omasse.

Päris nii öelda oleks ikkagi vale. Me ei müü ega osta venemaalt elektrit, aga kasutame nende võrku, et oma võrgus stabiilne sagedus säilitada. Mingid ülekaned Lätiga käivad ka venemaad läbivaid liine kasutades. Ehk me pole 30+ iseseivuse aastaga suutnud ennast N-Liidu elektrisüsteemist eraldada.
Ma ise seda muidugi ei suuda mõista,et kuidas see siiiani on veel tegmata oli,aga näed on.
See on samalaadne teema kui "kohver" idapiiril pihta pandi, siis tuli kõigile teatavaks,et meil puudub isegi mahamärgitud piirikoridor. Postid olid mingi vahemaaga, aga see kõik oli(on ka veel täna päris pikalt)siiski kuskil võsas.

Me enam ei osta, varem ostsime küll. Miks, sest see oli odav. Nüüd enam ei osta ja ongi tühimik täitmata. Hetkel hoiab Venemaa meie sagedust üleval veel, mille eest tasutakse ka Venemaale tasu. Meil oli pikka aega tänu Venemaale energia ikka päris odav ja eks nüüd ongi sõltuvusest vabanemise pohmell.

[Maaks]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

See on sellepärast, et selle poti keskel on see "kummargil vanaeit" nimega Läänemeri. Elekter (täna veel) wireless ei liigu ja füüsilistel võrkudel on selline rumal omadus nagu takistus ehk siis läbilaskevõime.
Aga loomulikult on selles (rumal)riik süüdi

[motoreis]

Jääb ka segaseks, kuidas vabal turul ja ühes suures potis, meie potiservas see supp kõige kallim on.

See on sellepärast, et selle poti keskel on see "kummargil vanaeit" nimega Läänemeri. Elekter (täna veel) wireless ei liigu ja füüsilistel võrkudel on selline rumal omadus nagu takistus ehk siis läbilaskevõime.
Aga loomulikult on selles (rumal)riik süüdi

Pole riiki süüdistanud (lisaks riik ja vabaturg ei sobitu minuarust ühte lausesse, kui siis nõukaajal )

[yeekim]

....
See on samalaadne teema kui "kohver" idapiiril pihta pandi, siis tuli kõigile teatavaks,et meil puudub isegi mahamärgitud piirikoridor. Postid olid mingi vahemaaga, aga see kõik oli(on ka veel täna päris pikalt)siiski kuskil võsas.

Teadmiseks, meil(EV) ei ole Venemaaga piiri vaid "ajutine kontrolljoon"!
Ta on küll seaduse mõistes sama, mis "riigipiir" aga kuna Tartu rahuleping jne, siis....

edu

[urmas66]

....
See on samalaadne teema kui "kohver" idapiiril pihta pandi, siis tuli kõigile teatavaks,et meil puudub isegi mahamärgitud piirikoridor. Postid olid mingi vahemaaga, aga see kõik oli(on ka veel täna päris pikalt)siiski kuskil võsas.

Teadmiseks, meil(EV) ei ole Venemaaga piiri vaid "ajutine kontrolljoon"!
Ta on küll seaduse mõistes sama, mis "riigipiir" aga kuna Tartu rahuleping jne, siis....

edu

No me vist siiski ise oleme selle piiriga nõus olnud ehk oleme selle oma piirina ka endale seadustanud.

19. veebruaril 1993 kehtestas Venemaa ühepoolselt riigipiirina endise Vene NFSV administratiivpiiri, eirates nii Tartu rahulepingu piirikokkuleppeid Eestiga.

Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult 1995. aasta novembris.
18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid Moskvas alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. Riigikogu ratifitseeris uue piirilepingu 20. juunil 2005, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.

[StreetMoto]

Streetmoto, eks üldiselt kõik õige jutt. Aga on sul isiklikku ja kuidagi tõestutad/mõõdetud kogemust ka selle kohta, et paneelide efektiivsus tõepoolest juba paari aastaga niiväga oluliselt langeb? Ütlen algatuseks kohe ära, et minul seda isiklikku kogemust ei ole, kuid tootjad ise siiski räägivad sellest, et jah mingi langus on...kuid esimese 5a jooksul on see olematu ja isegi 10a pärast peaks olema veel kuskil 85-90% järel.

Akud...lifepo4 elemendist esimese 5a jooksul saab endiselt kätte põhimõtteliselt kõik 100%, isegi kui sõna otseses mõttes iga päev lased praktiliselt täistsükli ära. Päris uuena annavad enamus elemente oma specist tegelikult natuke rohkem - seega isegi kui lahutad sealt need paar % maha siis järgi jääb reaalselt endiselt 100%...või no halvemal juhul a'la 98% - väga raske on selle kohta öelda "oluliselt vähem".

Ei ole esitada ühtki salvestatud efektiivsusgraafikut, näen lihtsalt, kuidas aasta-aastalt saan vähem energiat kätte (nii paneelist kui lõppkokkuvõttes ka akudest). Päikest on statistiliselt samapalju, aga akupakk laeb kauem ja annab välja vähem. Siinkohal on nüüd täpselt see koht, kus rõhun rohkem faktile "vananevad pigem moraalselt ja tehniliselt", sest 11a tagasi oli liitiumaku nii lapsekingades, et 70% müüdud tsikliliitiumistest saatsin tagasi garantiisse ja peale seda kui üks on mul sisuliselt käes põlema läinud ja näinud ära, mismoodi see põleb ja mis temperatuuriga, siis käin siiani liitiumist kaarega mööda. Eks mu konservatiivsus mängib ka siinjuures suurt rolli, aga siiski oma maja tehnilisse ruumi ei paigutaks ma ka täna LiFePo4 akut. Siiani on mul paneelide küljes klassikalised plii-süvatühjenamisakud, mida on mõned korrad uuendatud. Rolli võib mängida ka akude ajas vähenev tootmiskvaliteet. Mäletan väga hästi valvesüsteemidest, et 1997 aastal toodetud 7Ah Yuasa aku kestis objektil 10-12 aastat, 2017 aastal toodetud sama asja eluiga piirdub 3-5 aastaga. Analoogsed hiinakad toimivad kõigest aasta-kaks.

Ja viimasele lõigule vaidlen kategooriliselt vastu. Ei anna see LiFePo4 sugugi uuena üle 100% andmelehel näidatust. Pigem sinna 98% kandis ja see on igati tõendatud ja dokumenteeritud (vastav artikkel ilmus ka eelmise aasta kevadel TM-is). Reaalsed katsed reaalses elus reaalsete tarbijatega. Tegelikus elus pole muidugi tähtis, kas sul külmik kustub ära täpselt 3 tunni või 3 tunni ja 5 minuti pärast. Aga kahjuks ei olnud testis minu isiklik aku ja sellest tulenevalt ei saa ma kirjutada 5 ja 10 aasta pärast jätkuartiklit sellest, mismoodi on konkreetse aku mahtuvus ajas muutnud kui ta selleks ajaks veel üldse eluski on? Või äkki saan, kui omanikuga ühendust võtan? 2023 kevadel tehtud testiprotsess on dokumenteeritud ja oleks näidismaterjalina hästi võrreldav.

Ärge võtke mu juttu üldse kriitikana päikeseenergia ja salvestamise koha pealt, ma ise samuti katsetan ja uurin ja testin, ainult sealt see kogemus tulebki. Lihtsalt püüan selgitada, päriselu on veidi nihkes tootelehtedel toodud andmetega võrreldes. Valemis on liiga palju muutujaid, et oskaks nende kõikidega arvestada... Peamine ongi tänapäeval see kurbustunne, et täna investeerin a´la 10 tuhat raha ja saan 5 aasta jooksul koguse X energiat. 5 aasta pärast investeerib sõber täpselt sama 10 tuhat raha, aga saab järgneva 5 aasta jooksul umbes 3X koguse energiat, sest tehnoloogia on vahepeal kõva arengu läbi teinud. Näide kasvõi autondusest: minu 1991 aasta Audi kütusekulu on ka minimaalselt 10L/100km, tänapäevane analoogset võimsust arendav bensukas saab hakkama julgelt 2x väiksema kuluga. Ebaõiglane, või mis?

[will111]

Kas oled siiski täitsa 100% kindel, et see käes põlema läinud aku oli nimelt just Lifepo4? liitiumaku on üldiselt väga lai mõiste ja neid keemiaid on ju VÄGA erinevate parameetritega. ma ei tea, kas sellistes nö. ametlikes sõidukiakudes on ka mingit muud keemiat kasutatud...aga no välistada seda vast küll ei saa. eriti 10a tagasi.

Ma ei väida muidugi, et ükskõik milline liitium oleks päris sama nö. turvaline kui vana pliiaku...aga no lifepo'd peab ikka kuidagi väga julmalt väärkasutama minu meelest, et see totaalseks tuleohuks muutuks. ma ausalt öeldes isegi ei kujuta päris hästi ette kui hullult selle jaoks väärkasutama peab sest olen isiklikult pulli pärast igasuguseid katseid teinud paari celliga ja no täieti võimatu oli seda põlema saada. aga jah...see selleks, eks alati võib olla erinevaid kogemusi ja pole ilmselt välistatud, et mõni cell on lihtsalt väga raju tehase praak.

Mis puudutab reaalseid katseid ja mahtuvust siis minumeelest siin ei ole võimalik mingit lõplikku tõde kunagi kinnitada, ei minul, sinul ega kellelgi teisel. Loomulikult saab ükskõik millise lifepoga mahtuvustesti tehes saavutada piltlikult öeldes ükskõik milliseid tulemusi. Oleneb mis vooluga koormad, oleneb mis temperatuuril testi teed. Kindlasti on veel mingeid faktoreid, mis mul praegu meelde ei tule. Nö. andmelehel näitatu iseenesest pole ju ka mingi tohutu lõplik tõde, see on lihtsalt tootja test mingite x parameetrite juures. Mõnel on see liiga optimistlik ja mõnel teisel jällegi vastupidi üsna konservatiivne. Reaalne tarbija võib sul tarbida akust @1C rate, aga võib tarbida ka @0.5C või hoopis @0.2C rate. Kõigil juhtudel ju tohutult erinev tulemus kasutatava mahtuvuse mõttes. Ma ei oska siinkohal muud öelda kui seda, et olen näinud väga palju reaalseid SÕLTUMATUID mahtuvusteste uute elementidega, kus kätte saadud mahtuvus on suurem kui tootja spec ütleb. Loomulikult on ka vastupidiseid näiteid. Oleneb konkreetsest cellist ja loomulikult cellide kvaliteet ka natuke kõigub

Kusjuures autode koha pealt huvitav võrdlus. Aga minul on selles osas väga erinevaid näiteid. Enam mul neid alles ei ole, kuid enda erinevad 90ndate bemmid kunagi sõitsid ka kuluga selline 8-9 keskmiselt. 2000ndate oma sai hakkama juba 7-8ga. Samas oli mul pikka pikka aega üks 80ndate lõpu volvo, ikka endiselt bensukas muidugi, mis võttis keskmiselt alla 7 ning maanteel sai vabalt hakkama ka alla 6 Tänane bensukas võtab keskmiselt ~6 ja ma loen seda väga ökonoomseks mudelist, st. paljud uued autod millega olen sõitnud või mida lühemalt kasutanud, on olnud janusemad. Nii et jällegi...üldine trend võib selline küll olla, et tänapäevane auto on ökom, aga kivisse raiutud kindel reegel see ei ole

[StreetMoto]

Mis puudutab reaalseid katseid ja mahtuvust siis minumeelest siin ei ole võimalik mingit lõplikku tõde kunagi kinnitada, ei minul, sinul ega kellelgi teisel.

Super lause. 100% nõus.

[mega1]

Autode kütuse kulu keskkmine on tõusnud ja mitte vähe
Põhjus linnamaasturite lai levik
Kuskil oli statistika

[ranel]

Autode kütuse kulu keskkmine on tõusnud ja mitte vähe
Põhjus linnamaasturite lai levik
Kuskil oli statistika

Selle kohta on päris mitmeid uuringuid olnud. Ma pole küll otseselt maasturitele viitamist näinud, küll aga sellele, et autod lähevad järjest raskemaks.
Enam seda teadusartiklit vaevalt üles leiaks, aga seal oli välja toodud, kuidas vanasti auto kaal jäi alla tonni. Tänapäeval on see aga oluliselt suurenenud, mis väljendub ka suuremas küttekulus.

[Maaks]

Autode kütuse kulu keskkmine on tõusnud ja mitte vähe
Põhjus linnamaasturite lai levik
Kuskil oli statistika

Pigem on "süüdlane" see metoodika kuidas kütusekulu arvestatakse! Varem oli NEDC ja nüüd on WLTP, tegelikku kütusekulu teab ju vaid iga omanik ise aga mitte statistikud
Vastupidine näide päris elust: mu vana sõiduauto (luukpära, 1955kg) keskmine (oktoober 2015...november 2022) oli 8,048 L/100km, aga uus "linnamaastur" (AWD! 2105kg) september 2022 ...täna on ainult 7,61 L/100km
EDIT: Need kes siin "mäletavad" et vanasti oli auto kaal alla tonni peaksid tänaseks juba surnud olema

[701]

EDIT: Need kes siin "mäletavad" et vanasti oli auto kaal alla tonni peaksid tänaseks juba surnud olema

Miks? Sigullid, Mossed , Golfid, Kadetid.. Kõik alla või gramm üle tonni.

[Maaks]

EDIT: Need kes siin "mäletavad" et vanasti oli auto kaal alla tonni peaksid tänaseks juba surnud olema

Miks? Sigullid, Mossed , Golfid, Kadetid.. Kõik alla või gramm üle tonni.

Registrimassist (täismass) siis ikka räägime, aga mitte kere kaalust (M412=1445kg, kopikas=1355kg, golf mingi vana=1250kg)

[ranel]

See teadusartikkel oligi pika perioodi kohta analüüs. Põhjendatigi sellega, et autod on läinud keerukamaks, rohkem turvaasju jne.

[urmas66]

Autode kütuse kulu keskkmine on tõusnud ja mitte vähe
Põhjus linnamaasturite lai levik
Kuskil oli statistika

Minul isklikust elust küll vastupidised näited.
Ford Mondeo sedaan 1997 85kw bensukas manuaal sõitis nii 8 l/100km keskmist ja maanteel suts vöhem.
Tänane abikaasa auto 2022vl Renault Kadjar(linnamaastur esivedu) 103kw aut saab 90km/h maanteel hakkama alla 5l/100km ja näiteks suviselt reisilt lõuna euroopasse oli meil kulu reisi lõpuks 6,2l/100km. Seal sees palju kiirteel sõitmist ja mägesid. Autos oli 3 inimest ja pagas. Minnes reisile oli Tallinn-Kaunas kulu 4,3l/100km
Enne seda 98 Fordi oli mul Senator 2,5l aut,mis kaanis jõhkralt ja sellest enne oli veel Opel Ascona B 1,6 manual,mis oli ka selline 8-10l/100km vabalt kulutav masin.
Ehk minu meelst ei ole need maasturid või linnamaasturid täna küll kuidagi kulukamad, kui kunagised lahjema mootoriga ja kergema omakaaluga sedaanid. Tehnoloogia on ikka väga palju sel teemal arenenud. Mootorid põletavad ja saavad kütusest plaju rohkem kätte ning suvalise tänapäevase linnamaasturi õhutakistus on väiksem kui 80-ndate sedaani oma.

Sama areng ka elektri teemal ehk tavalise kaugküttega korteri elektritarve on täna olematu, võrreldes näiteks 80-ndatel olnuga. Kõik need led valgustid ja ka kõik muu koduelektroonika kulutab ikka jõhkralt vähem kui vanasti. Kunagine nõukaaegne külmkapp kulutas vast samapalju, kui täna kogu pere kulutab.
Ja ka kaasajal on areng suur olnud ehk soojuspump, mis oli 20a tagasi tipp mudel, on tänaseks oma tipust alla kukkunud. Sama tootja sama võimas tänapäevane soojuspump kulutab vähem energiat ja annab rohkem sooja.