Ma võtsin info minsk M1M tehase poolt koostatud kasutusjuhenditest + enda kogemustest minskite komplekteerimistest.
1. Мотоцикл М1М инструкция по уходы и эксплоатации (Минск 1957 год) - alalisvoolu genekaga ja akusüütega
2. Мотоцикл М1М инструкция по уходы и эксплоатации (Минск 1961 год) - vahelduvvoolu genekada ja akuvaba süütega
Võib selle vene keelse tekstiga otsida neid kasutusjuhendeid ja alla laadida
Vene keelsed M1M "makaak" info on väga kõikuva suhtega tegelikkusest, tuleb olla allikakriitiline nende saitide suhtest. nt kõikides nendes raamatutes on рабочй обеьем цилиндра 123см3. Lisaks tean 100%, et nt minsk m103 on birkal 123,7. Sama nr on ka M1M birkal ja M1A birkal... kus saadi 113,9...
Muide 1957a. M1A raamatus on samuti 123. Lisaks komplekteerinud nii M1A, M1M, K55, K58 mootoreid ja silindri mõõdud on 1:1 s.h. ka kolvid lähevad samad, nii M1A, kui ka 1990 aasta minskile samad (jah järgima peab lukkude asetust, sest need on muutunud).
Pildil viidatud M1M-l ei ole sobilikud elemendid: Silinder (M1A, K125, K55, K58), silindripea (M1A/K125), paak (M103), leks (M104+), gaasirutska (M104+), istmenahk peaks olema samuti musta värvi (kuid selles osas natuke kahtlen...
Püstpostil akukarbi kinnituskronstein puudub (ei näe, et see seal olemas oleks), samas on esitulekorpus sarnane, mis eeldab akusüüdet e. spidokas pole tulekorpuses ja on laadimistule hägusus näha. Väga võimalik on ka see, et akukorpus on lihtsalt ära lõigatud, sest see natuke takistab ju mootori mahatõstmist ja kui panna vahelduvvoolu genekas, siis pole seda sinna üldse vaja - nõukogude aegse inimese täiendustööd.
Seega paremad pildid on vajalikud.
Võin ka öelda, et maanteemuuseumi kollektsiooni koostajaga on palju usutletud ja ega tõesti ühest kindlat tõde masinate komplekteerimisel ei saa kivisse raiuda, kui järgida pelgalt aastaarvu numbreid. Ikka esines variatsioone aga...
Asi on lihtsaslt komlekti loogikas ja omavahelises töös.
Vahelduvvoolu generaator ei vaja akut, kuigi võis olla väga väike partii n.ö. vahelduvvoolu geneka + seleenalaldi (mis asus tulekorpuse tagumises osas) + aku kombinatsioon.... seega ei saa seda 100% välistada, kuid see polnud otstarbekas lahendus, sest aku ülesanne oli seal ainult voolu stabiliseerimine.
Kahjuks ei ole mul kuskil viidet, et saaks kerenumbri järgi teha kindlaks väljalaske aastat. Kerenumber asub raamil birka kinnitusest vasakul, piki toru.
M103 muutus raam juba oluliselt, kui ainult esiamordid - ka tagaosa oli raamil teine, ainuke ühilduvus oli raami esimene pool...
Muide pressitud kirjaga minsk paak oli varasemal M1M-l, hilisemal versioonil kadus pressitud kiri ja asendus kleepsuga, millel ülemine osa oli "kollane". M103 kleepsul oli ülemine osa punane...
Tehases oli kohustus järgida uue versiooni masina väljatöötamisel seda, et 80% uuest masinast pidi olema kasutatav eelmisest versioonist... seda põhjusel, et ei jõutud varuosade turgu uue masina järgi vormindada.... See sättis vene ratastele tohutuid piiranguid uuendamistele. Seega mis vähekenegi töötas jätkas seda kuni jäi ajale tõsiselt jalgu... Selle pärast on neid hübriide palju ja kulme kergitada ei maksa... nt ka summuti muutus M1M ajal (enam vähem geneka muutumise ajal) kalasabast -> sigari tüüpi jne...
Kokkuvõtvalt viitavad raami detailid varasemale versioonile M1M-st ehk alalisvoolu genekaga süsteem, akusüüde, spidokas esitule korpusest väljas paremal pool amorditoru küljes, signaal istmealusel püstitoru küljes bakeliidist alalisvoolu oma, kalasaba summuti. Mootor võib olla M1A märkega jne...