Keevitamisest, põhiliselt.

[Krl]

---------
Teema poolitatud modede poolt siit:
https://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?t= ... start=7140
---------


Mis seinapaksusega toru kasutatakse roostevaba summuti tegemisel? 1.5mm kõlab loogiliselt?
Tahaks osta jupi toru ja harjutada natuke enne, kui midagi planeeriks.

Omaette teema on muidugi selle toru lõikamine mingite pöörete jaoks, aga sellega tegeleb hiljem.

[Turist]

1,5 peaks üsna levinud mõõt olema küll summuti torustiku jaoks. Millega keevitad?

Kena teema vaatamiste arv oli.

[Krl]

Ikka vana hea TIG ja Argoon.

[Turist]

Sama siin. Äsja keevitasin 2,0 paksusega roostevabasid torusid (mitte summuti jaoks) ja proovisin ka elektroodiga, aga isegi seda 2,0 tundus elektroodiga liiga *** olema teha, TIG-ga on hea.

[will111]

Krl, kuskohast seda toru muidu osta plaanid, või ostsid juba? Endal oleks vist ka mingit juppi vaja, aga pole veel viitsinud väga uurida, et kust sellist üldse saab.

Paksuse osas, tegelikult ikkagi pigem 1mm kipub olema see seinapaksus tootjatel, aga no ilmselgelt mingit katastroofi ei ole kui 1.5st kasutada

[MustVälk]

Ikka vana hea TIG ja Argoon.

Hea, et kellelgi on TIG olemas. Tahtsin ka osta, oli raha juba üle 2000 koos.
Ja siis tegin mootorratta loa ja ostsin varustuse.
Ning koju ostsin väikse MIG koos elektrood võimalusega.

[will111]

TIG on vajalik ainult üsna spetsiifiliste keevitustööde jaoks. Eelkõige alumiiniumi keevitamine ning juhtudel, kus on vaja teha VÄGA täpset ja kontrollitud tööd. kõik lihtsamad tööd nii musta terase kui rv'ga saab lõdvalt teha ära MIGiga.

üle 2000 ei ole kindlasti vajalik kulutada hobi tig'i peale! see hakkab juba minema vaikselt sinna kategooriasse, kus masinat kasutatakse enamvähem igapäevaselt ning kogu tehtud töö peab väga täpselt vastama täpsetele etteantud standarditele...teisisõnu mingi tootmine ja profikeevitaja. ühtlasi ei pea koduse hobikeevitaja masin PÄRIS KINDLASTI MITTE olema jube võimas. ma olen väga harva näiteks kasutanud TIGiga voolu üle ~60A, üle 120A vaid ühel korral ja see oli ka alumiiniumi tegemisel.

[Turist]

Keegi siin "relvaseaduse" ja "Relvaloa väljastamist välistavate asjaoludega" on kursis ja oskab mõnele täpsustavale küsimusele vastata?

Mida täpsemalt? Eks seal on mõni asi jäetud ka vastavate ametivõimudele omapoolseks tõlgendamiseks, ei ole selgeid piire paigas. Natuke olen ikka kursis. Näiteks kui sind su enda arust 2 on, siis psühhiaatri käest positiivset otsust ei saa.

Hea, et kellelgi on TIG olemas. Tahtsin ka osta, oli raha juba üle 2000 koos.
Ja siis tegin mootorratta loa ja ostsin varustuse.
Ning koju ostsin väikse MIG koos elektrood võimalusega.

Mul inverterkeevitus (MMA+TIG), TIG põleti, argooni reduktor ja 10 L balloon koos gaasiga kokku u. 700 eur. Ajab asja ära küll, vahel harva kasutamiseks ei raatsiks rohkem kulutada.

[Krl]

Mul see konkreetne ebay tig kasutusel. Küll ainult hobikorras kasutamiseks, aga sellena on väga hästi töötanud. Siia küll lisaks balloon, reduktor ja uus põleti koos "punase" voolikuga, kuna originaal ikka liiga jäik ja raske.

Sellele eelnev oli samuti ebay oma, mis maksis 150 euri. ka töötas väga hästi, aga seal polnud AC võimalust ja pedaali.

TIG küll ebapraktiline kui vaja suuri keevitusi teha, aga samas jälle väga hea, kuna on puhas ja vaikne(ei ole lendavaid sädemeid ega suitsu) ei vaja spetsiaalseid tingimusi keevitamiseks ja saaks vabalt köögis keevitada kui tahaks.

[will111]

kuidas pedaal on kah sellel? oled kasutanud ka millegi jaoks? toimib enamvähem nii nagu ta toimima peaks ehk teeb seda, mis vaja või on rohkem selline iluasi? ma ise pole veel pedaali ostnud...mingi aeg tagasi oli plaanis aga läks meelest ära. nüüd tuli jälle meelde seoses siinse jutuga. peaks vist ära tellima kuskilt midagi

[Krl]

Pole selle pedaali tööd väga võrrelda millegi muuga, aga minu jaoks töötab küll. Võibolla mõni teine töötab veel paremin ja kui prooviks, siis võibolla saaks aru ka, praegu mitte.
Põleteid enam nupuga polegi kasutanud, need mis ilma on, on ikkagi veel väiksemad ja mugavamad käes hoida. Odavamad ka.

[MustVälk]

Mul inverterkeevitus (MMA+TIG), TIG põleti, argooni reduktor ja 10 L balloon koos gaasiga kokku u. 700 eur. Ajab asja ära küll, vahel harva kasutamiseks ei raatsiks rohkem kulutada.

Vot ma mõtlesin, et gaasirentimine läheb kulukaks ja võtsin ikkagi MIG+MMA ja fluks traadi. Kodus enamus asju lihtsalt suurem raud mida vaja kokku lasta kui sedagi. Peale mõnda töötundi ongi hea kui vedeleb niisama nurgas odavam asi.

Mul see konkreetne ebay tig kasutusel. Küll ainult hobikorras kasutamiseks, aga sellena on väga hästi töötanud. Siia küll lisaks balloon, reduktor ja uus põleti koos "punase" voolikuga, kuna originaal ikka liiga jäik ja raske.

Ma ei olnud nii julge ja ostsin ikka eesti poest asja millele teadsin, et on tugi ka olemas kui midagi peaks juhtuma. Ma neid parandada ei oska ja parandus enamasti maksab samapalju kui uus osta poest.

kuidas pedaal on kah sellel? oled kasutanud ka millegi jaoks? toimib enamvähem nii nagu ta toimima peaks ehk teeb seda, mis vaja või on rohkem selline iluasi? ma ise pole veel pedaali ostnud...mingi aeg tagasi oli plaanis aga läks meelest ära. nüüd tuli jälle meelde seoses siinse jutuga. peaks vist ära tellima kuskilt midagi

Ma näiteks ei ole kunagi pedaali kasutanud. Kõik ära õppinud kuidagi ilma ja kenasti keevitanud algeliste seadistustega.
Muidugi viimane töökoht pani väga palju mu õpitud asju kahtlema. Omal käel õppida asju niisama kokku keevitama ja siis profi tehnikaga survepaake keevitada on ikkagi kaks erinevat asja.

[Krl]

Ma näiteks ei ole kunagi pedaali kasutanud. Kõik ära õppinud kuidagi ilma ja kenasti keevitanud algeliste seadistustega.
Muidugi viimane töökoht pani väga palju mu õpitud asju kahtlema. Omal käel õppida asju niisama kokku keevitama ja siis profi tehnikaga survepaake keevitada on ikkagi kaks erinevat asja.

Saab muidugi ilma ka.
Aga isegi hobikorras keevitades on vahest mugav kui saad jooksvalt voolu reguleerida, vastavalt sellele kuidas materjal soojeneb.
Alumiiniumit ma ise vähe keevitanud, aga seal see teema vist rohkem aktuaalne. Eks rohkem katsetades saab näha.

[Turist]

Vot ma mõtlesin, et gaasirentimine läheb kulukaks ja võtsin ikkagi MIG+MMA ja fluks traadi. Kodus enamus asju lihtsalt suurem raud mida vaja kokku lasta kui sedagi. Peale mõnda töötundi ongi hea kui vedeleb niisama nurgas odavam asi.

Mul selle mainitud hinna sees on ballooni välja ostmine, seega renti ei maksa. Mõtlesin nii, et kuna harva vaja, siis tobe oleks niisama nurgas seismise eest renti maksta ja pigem välja osta ning vajadusel ilmselt leiab alati balloonile ka ostja kui enam omal vaja pole. Ei saa ka nii, et rentida alles siis kui vajadus tekib kuna vajadus võib tekkida ootamatult (nädalavahetusel, riigipühal, õhtul hilisel ajal) ning samas minimaalne rentimise periood oli vist 6 kuud (6 kuu eest ettemaks). Algul oli ostetud balloon täis, edasine täitmine on 39 eur, õigemini seda kohapeal ei täideta, vaid vahetatakse samasuguse täis ballooni vastu välja. Teoreetiliselt peaks 10 L ballooniga saama keevitada u. 5,5 h kui argooni kulu on 6 l/min (nagu mul on pandud, väga paksu materjali ei keevita).
Gaasita MIG-i peale mõtlesin ka, aga kuna esialgu rahakott kannatas osta ainult aparaadi (TIG-põleti, gaasireduktor ja gaas tulid aasta hiljem), siis MIG aparaat oleks maksnud vähemalt 2x rohkem.

[ranel]

Gaasita MIG on ikka täielik jama võrreldes gaasiga. Lisaks see traat ka väga kallis. Lisaks inverterkeevituse puhul rakendus täidistraadiga termokaitse ka oluliselt varem.

[Turist]

Igal variandil omad plussid ja miinused. Lihtsam kui elektroodiga, lihtsam kuhugi kaasa vedada, saab õues tuule käes ka keevitada ja samas päris mitmeid kilosid seda traati saab osta aastase balooni rentimise summa asemel, ilmselt ühel keskmisel "pühapäevakeeevitajal" ei kulugi seda kümnete kilode kaupa.

[Krl]

Just otsisin huvipärast viimase arve üles.
Airok on küsinud aastase rendi eest(20kg ballooon) koos km`ig 42Eur.

[pühak]

Hakkasin huvi pärast ka arvutama. Mul kulub 10-15 kg traati aastas ja kui lõin kokku traadi, gaasi ja ballooni rendi hinna ja võrdlesin seda täitetraadi hinnaga, siis oli gaasivariant natuke odavam, aga erinevused olid väga väikesed, võib öelda, et jäid arvutusvea piiridesse. Gaasiga keevitan pigem harjumuse ja eelarvamuse pärast. Kes täitetraadiga on keevitanud, kas sellega on pärast vaja šlakki ka ära taguda, nagu elektroodkeevitusega?

[ranel]

Võite ballooni välja ka osta. Odavama otsa vahetatava antakse ju ~120 eur eest.

Täidistraadiga pritsib nagu gaasipuudus oleks. Arvestades rulli hinda, siis ma ei näe mingit mõtet seda kasutada, kui just jube tuulises kohas keevitada pole vaja. 1kg täidistraati=5kg gaasiga keevitamiseks suurusjärk. Lisaks võibolla see oli ainult minul, aga täidistraat läks kuivas garaažis lisaks veel roostetama pooli peal olles. Cedost ostetud.

[akvanaut]

stokkeris 7,2€ 1kg täidistraati, kas see on tõesti jube kallis?

[will111]

viimati ostsin 30 kilose rulli miski 25-30euriga...et noh, on päris kallis küll jah, or whats your point? aga kui sa keevitad 10cm ja teed seda korra aastas ning tulemuse kvaliteedi või väljanägemise mõttes on suht suva siis loomulikult, go for it.

kui rahas ei ole küsimus või oled selline nö. "sente ei loe" tüüpi vend siis miks mitte osta juba RV traat ja panna korraliku keevituse ning argooniga? töö kvaliteet ja tulemus igas võimalikus mõttes on täiesti teine universum ja eriti palju kallim ju ei ole kui selle täidisp*saga jukerdamine

[claw]

Täidistraadiga pidi ikka kehv keevitada olema, võrredles gaasiga. Kõrvalgaraazis toimetav härra läks minu arust just sel põhjusel täidistraadi pealt CO2 ballooni peale üle. Ju siis ikka oli vahe nii suur.

Mul endal võrdlusmoment puudub, lasen ainult gaasiga. Aga kuna ma keevitan väga vähe, siis minu gaas on päris Lätist, kus tol ajal sobisid veel nö vene balloonid vahetamiseks (propaani saab seniajani, äkki teisi ka?).
Oli olemas üks see kõrge hall co2 balloon ja juurde sebitud teine ka ning siis Lätis, piirist äkki ca 30km kaugusel traktoripoes, ümber vahetatud. Mäletan, et selle suure ballooni vahetus ca 10a tagasi maksis 18 euro kanti. Seega Lõuna-Eestist tasus isegi ainult gaasi hinda arvestades see sõit ka ära.

Hetkel on üks balloon praktiliselt kasutamata veel ja teine heal juhul poole peal. Renti makstes oleks lolliks maksnud ennast. Suure ballooni miinus on see, et transport on väga raske. Aga kahe ballooni pluss on jälle see, et kui tahad maal keevitada ja üks balloon on juba maal, võtad kaasa ainult reduktori ja keevituse.

[KXBTVL]

See keevituse teema on siin varasemalt mitmeid kordi juba lahatud. Kui põhivajadus on musta terase liited,siis piisab 300-400 euri maksvatest aparaatidest.Veab ka 1,0 traadi ära ja õigete võtete korral saab ka paksemaid materjale kokku praadida.Gaas peaks olema kas FERROLINE või AGAMIX 20 Viimase hankimine on küsitav sest AGA l kõik arvepidamine arvutis ja näpatud ballooniga jutule ei võeta. AIR OK is vist sama lugu.ELME MESSER ist saab lihtsamalt.Aga vanu 4m3 balloone ei täideta enam kusagil. CO2 kaitsegaasina on viimane valik.Roostevaba traadi kasutamine odavatel MIG seadmetel on VÄGA vaevaline. Hea tulemuse saab ainult pulsiaparaadiga pluss AR2 kaitsegaasiga.

[rixxxx]

Olen kasutanud nii argooni ja CO2 segusid kui ka puhast CO2. Argooni segudega on kindlasti puhtam tulemus, aga musta metalli keevitamiseks on CO2 minu arvates piisavalt hea. Kuna argooni segud on balloonis gaasilisena, siis väikesed balloonid saavad väga kiirelt tühjaks ja suuremad balloonid on jälle rasked liigutada.

Viimasel ajal olen kasutanud välja ostetud 14L(10KG) CO2 ballooni, see on küll toiduaine kvaliteediga ja kallim, aga võrreldes päris keevitussegudega ikka odavam. Kui Airok'i süsteemis on kirjas, et sul on oma balloon pole vahetamisega mingit probleemi.

[701]

Mina olen oma ballooni Elmes ära täita saanud, seal Koplis. Nad saadavad mingi aja tagant koorma Lätti. Seal täidetakse. Aega läheb pikalt aga hind on sama mis rendis. Ära jääb renditasu. Ballooniks on kunagi iidsetel aegadel Elme enda poolt ümber ehitatud selline puusa kõrgune, mingist Rootsi tuletõrjeautost pärit balloon. Minu keevitamise juures jätkub sellest mitmeks aastaks.

[Turist]

Äkki kellelgi on kogemust 316L roostevabade torude keevitamisel nii TIG-ga kui elektroodiga ja oskab neid võrrelda. Kui TIG-ga argooni toru sisse ei lase, siis ilmselt oleks keevise vastupidavus (happekindlus) kehvem kui elektroodiga? Kas iseenesest elektroodiga oleks OK teha? Ülemäärase kuumutamise poolest (mis jällegi happekindlust mõjutab) tundub, et elektroodiga kuumutab ümbritsevat metalli vähem kuna inverter-elektroodkeevituse korral saab detail olla miinusega ühendatud, aga alalisvooluga TIG-i korral on plussis ja kuumeneb rohkem. Olen mõlemat varianti katsetanud. Keevitan ainult nö. põrandal asjad kokku, ei pea kusagil erinevates asendites seda tegema (sellega elektroodiga hakkama ei saaks).
TIG-ga tundub lihtsam ja jääb veekindluse kohta kindlam tunne, aga mul puudub võimalus argooni torusse sisse lasta ja ka kardan, et kuumutan materjali liigselt ja ei tea kuidas pärast happekindlus jääb. Elektroodiga saan kuidagi ka tehtud, aga vahel kipub auk sisse tulema (keevitada on vaja 2 mm materjali) ja siis see täidetud augu koht just kõige ilusam asi ei ole (kuna need torud ja liitmikud ei lähe isolatsiooni alla, siis võiks enam-vähem OK välja näha).

[Irual]

Metalli keemilise koostise muutumise osas ei oma kogemust, küll aga toru sisemust argooniga kaitsmata jääb õmblus seest kohutav. Lisaks on sel juhul sisepinnale tekkiv räbu (põlenud teras) kõva ja raskesti eemaldatav. 2mm seinaga toru elektroodiga keevitades peab ikka päris hea käsi olema, tig-ga oluliselt lihtsam. Elektroodilt õmblusele peale sulav räbu ju ka ainult ühelt poolt, seest pääseb õhuhapnik ikka ligi. Minu kogemus rv-ga põhiliselt väljalasete osas - hea tulemuse saamiseks toru argooni täis, muud varianti ei tea.

Edu, L

[pyta]

No aga pane argooni voolikule lihtsalt Y jupp vahele,sinna jupp voolikut otsa koos kraaniga (saad argooni voolavust peale/maha keerata) ja vooliku teibiga toru otsa. Teise toru otsa teibid ka kinni

[Turist]

Vaatan/katsetan veel, kuidas teen, ilmselt peab veel prooviks tegema mõned ühendused kummagi variandiga. Ühes firmas töötav keevitaja ütles, et teevad kõik roostevabad torud elektroodiga ja enamasti on 2 mm seinapaksusega (torudes voolab aur/kondensaat), neil on seal omad tööstuslikud süsteemid, mida korras peavad hoidma, remontima ja vajadusel ümber ehitama. 2 mm roostevabale ei pidavat ka vahet sisse jätma, nagu tavatorude korral tehakse. Proovisin- TIG-ga pole probleem kui väike vahe jätta ja/või otsad on faasitud, elektroodiga oli siis aga peaaegu võimatu ilma auku sisse laskmata hakkama saada. Elektroodiks kasutasin 1,6 mm, vool oli kusagil 20-30 A vahel (pigem 20 lähedal).
Kui TIG-il peale reduktorit teha argooni väljavõte, siis ei saa enam gaasi kulu näha õigesti, ei tea kui palju põletile tuleb, sest mingil määral peaks seda jääma sisse jooksma ka keevitamise ajal kuna keevitamata otste vahelt tuleb välja/õhk läheb sisse?

[MustVälk]

Oleneb ka keevitus aparaadist. Et kas aparaat lubab üldse nii madala vooluga tööd teha. Võid nupust vajutada vähemaks, aga füüsiliselt elektrit ei suudeta nii madalaks piirata. Selline on mul õpetus ja kogemus koduse väikse masinaga.
Argooni osas õigus. Sa ei saa kontrollida vooluhulka käppa ja torusse.