Eks neid võimalusi ole palju ja ka võtteid kuidas.

Kindlasti ei asenda survepesu harja ega lappi ja ka vastupidi.
Ise olen kasutanud nii välipesulas survepesu (leotus, pesu, vaha, läige) kui ka kodus kärcher K5 premium FC võimalusi.
Välipesulas on 3€ saadud tulemus suht OK ning kodus vajavad pinnad vaid mikrokiulapiga pritsmete laikude pühkimist, pärast mida on tulemus väga hea.

Nüüd kodus pestes pole tulemus olnud välipesuga sarnane, vaid mõnevõrra kehvem. Siiani on olnud kasutusel Delta Force leotusaine - see ei tohi kaua laagerduda plastdetailidel...

Milline pesuaine oleks mootorratta (no ja ehk muude sõidukite osas) kuluefektiivseim survepesurile
Peamiselt pesen ikkagi tänava/maanteel üleskorjatud + ketiõlitamisest tekkinud jama rattalt maha.

Peale pesu loomulikult lapiga üle

Ma olen kodus auto ja tsikli pesuks kasutanud Kärcheri RM806 ja minu meelest toimib piisavalt hästi. Survekas on mul ka K5 ja kasutan lisaks seda läbi surveka lastavat šampooni, peale leotust. Et saada sama tulemus mündipesulaga peaksid veel ka vaha või vahasisaldusega šampooni kasutama, sest üldjuhul on neil kõigil vahasisaldusega šampoon või siis lisaks veel vaha. Pesulates on vist ilmselt pesuri surve suurem,mis võib ka oluline olla.

https://www.stokker.ee/korgsurve-pesuva ... C433.4-kar
https://www.stokker.ee/autosampoon-05l- ... %7C843-kar

Ja pesete tuimalt survekaga üle? Mul see kohe ees, esimest korda. Igalepoole ilmselt täis vunki lasta ei tohiks?

Ma enda rattaid olen "mündipesuls" pesnud enamsti. Elektroonika ja radika suunas lase natuke kaugemalt ja pole midagi karta. "Paagi alla" ei ole vast samuti mõtet juga suunata.
Ratas (normaalse tootjas oma) on niikuinii ette nähtud ka vihmas sõites töötama

Rummude juures ei ole mõistlik surveka juga otse rattalaagri suunas suunata.

Aasta-aastalt tuleb teenindusse ühe rohkem tsikleid, mis on survakaga vigaseks pestud. Mida rohkem särab ja läigib, seda rohkem jäävad kinni kõik liigendid, laagrid, võllid, vedrud jne. Iseteeninduslike pesulate leotusaine on mõeldud vastupidavale auto pinnakattele. Tihti on tsiklitel alumiiniumist raamiosa, amortide või velgede ilus kuldne anodeering maha voolanud, sest kange happeline leotuskeemia võtab üliõhukese elektrokeemilise pinnkatte lihtsalt maha.

Kui hakata ette lugema kohti, kuhu survevett tsiklil lasta ei tohi, siis ei jäägi suurt midagi järgi Kokkuvõttes on tsikliomaniku valik selline:

1. Pesusvamm, kastmisvoolik või survekaga kaugelt - pesutulemus pole ideaalne, aga tehniliselt on tsikkel korras. Määrded õiges kohas alles, võllid, liigendid liiguvad jne
2. Leotus+survekas lähedalt - tsikkel särab, ilus ja hea vaadata, aga tihe rattalaagrite vahetus, võllid ja pidurid kinni, käiguheebel jäik, siduri- ja pidrilingid ei liigu, küljejalga peab jõuga alla väänama jne

Jutt käib tänavakasutusele suunatud tsiklist. Kross ja hardenduro on teine teema - seal on survekas vältimatu, kuid ka kuluosade tihe vahetus on juba ette planeeritud toiming. Paar korda aastas krossikal rattalaagreid vahetada on täiesti normaalne tegevus. Rattad käivad rehvivahetuseks samuti aastas kordi alt ja tagasi. Seevastu tänavaratas võib sõita kogu oma eluea samade laagritega, rattavõllid käivad välja ainult rehvivahetusel, mis Eesti tingimustes võib vabalt toimuda alles mitmeaastase välbaga.

Nii auto kui mootorratta pesemine on selline asi, mida püüan teha nii harva kui võimalik. Autot sai mõned päevad tagasi sel aastal esimest korda pestud, tsiklit saab hooaja jooksul paar korda pesta (putukate leotamist tuledelt ja eesmistelt värvitud/kroomitud pindadelt siiski sagedamini ja siis lihtsalt pärast märja lapiga üle). Survepesurit ei kasuta kuna seda pole ja sellise "tihedusega" pesugraafiku korral poleks ka mõtet osta.

Peale seda, kui oma rattal täiesti kinni mädanenud lenksukannulaagreid nägin ja kuuldes, millist kurja vaeva nende kättesaamisega ja rooste mahanühkimisega oli, ei kipu enam väga survepesuriga ründama, või siis palju ettevaatlikumalt ja madala survega. Neeme kokkuvõttele pean oma kogemuse pealt alla kirjutama

Mudane pesemata ratas teeb rohkem kahju, kui üks survepesu ...

Streetmoto poolt väljatoodud asjade osas ma küsisingi neid leotusaineid... minu silmis praegune ratas nõuab puhtust...

Kuna sõidan rohke läikega rattaga (kroomveljed, kroom summutisüsteem jne...), ning pärast korralikku vihmas sõitu korjas tee pealt talvega sinna külvatud jama üles - pärast seda kiirelt leotusaine peale (deltaforce leotusaine) ning ratas survekaga puhtaks - pärast kuivamist ka lapiga üle ning õlitasin ka ketti.
Siiani pole nüüd väga harrastanud, et surveka juga suunata laagrite ja muude liikuvate osade poole. Peamiselt natuke hoolikamalt lähevad survejoad summutite, velgede suunas.

Oma teistel vanakestel olen kõik pinnad (võllid, liigendid jne) ise kas siis laagrimäärdega (CRC multigrease KP 2K-30) või vähemliikuvamad pinnad (nt rattavõllide keskkohad, traaversite sisepinnad jne) liitiummäärdega (CRC super adhesive rease NLGI-2) kokku mäkerdanud.

Olen tänanud laiskasid isikuid, kes pole oma ratast (50-70ndate vene rattad) puhastanud ja see on tänu õli-muda jms kaitsva kihi all säilnud seisvana 30+ aastat ning samas puhtad pinnad minetanud oma katted (värv+kroom)...

Ma pole leotusainet ega survepesurit kasutanud. Isegi auto puhul on suur vahe et kas lasta survepesuriga (jääb mustaks) või nühkida shampooni ja harjaga. Mootorratas on nii väike et harjaga jõuab sama kiiresti kui survepesuri ja leotamisega.

Shampooni pole ka väga valinud, see mis poes parajasti pihku juhtub. Praegult on Mequiar's mingisugune vahashampoon. Vaha tundub olema oluline sest tulemus jääb läikivam ja sodi ei hakka nii lihtsalt külge kui survepesuriga pestud pinnale.
Ma olen pritsiga shampooni peale lasknud, siis võtnud pika varrega pesuharja millele veevoolik külje käib ja nühkinud. Vesi tuleb läbi harja ja peseb shampooni ja muu olluse maha. Pärast hari otsast minema ja pihustusdüüs asemele ning saab üle loputada.
Kroomi olen ma paberi ja pesuäädikaga puhastanud. Müüaksegi selle nime all ja mõeldud on ta rohkem vannitoale või köögile. Kuid on oluliselt odavam ja efektiivsem kui kuskil spetspoes müüdav kroomipuhastusvahend.

Kui pesulasse sõidate kas siis kohe vesi selga "soojale" mootorile või lasete maha jahtuda?

Veega jahtub kiiremini,kellel see aeg on passida.

Hmmm... Sõidan praeguse rattaga juba 11. hooaega. 0 pesu siiani - kõik jama lapiga maha saand... Samas muidugi mul igapäevaratas kah, sõidan pea iga ilmaga kui vaja, mitte ei aja ratast paraadideks vaid välja.

Ma lasen vahel enne ülevaatust molli survekaga puhtaks, kui tundub, et putuk on silmad väga kinni kittinud... aga sõites ei häiri, vihm peseb.
Üldiselt põrutan oma K5-ga ikka julmalt igasse mulku ja seni pole midagi juhtunud... igaks juhuks pole kohe kuuma mootorit karastanud.
Kui rahatuvi vahel paaki õnnistab, käin korra üle märja kaltsuga.

nibiru kirjutas: ↑11 Nov 2023, 17:18

Kui pesulasse sõidate kas siis kohe vesi selga "soojale" mootorile või lasete maha jahtuda?

Mis sa tast ikka jahutad. Jahtub maha siis on saast kõvemini kinni + ega seda oodatud aega enam tagasi ei saa. Lased soojale mootorile pesu selga ja asi ants.