Nii, minu lugu. See on otse kopeeritud teise listi kirjast seega vähe imelik võib tunduda.
Tervist härrased kaasvõitlejad!
Ärgates ja eilset VÄGA PÕNEVAT päeva meenutades, tuleb mõned read kirja
ka ikka panna. Nii palju kui mu üleni valutav keha lubab. Päeva algas
paljutõotavalt. Männikult rajale ja tuld! Kiirus oli veits aeglane, sest
kaasas oli üks veel raskem ja kohmakam tank kui minu oma ja veel algajam
enduromees. Teda järele oodates saime vahest päris pikalt puhata

Kõik
oli ilus selle hetkeni kui ... Sõidan mina Taivo taga, vaata kett korra
hüppab tal hammaka peal ja siis jookseb sirinal minu ette maha
Lähemalt vaatlusel selgub kurb tõsiasi: surfar lenksus

Mõlemad
hammakad täiesti hambutut ja murdunud tipid ka keti pooleks
kangutanud... Egas midagi Rätsa võttis nööri ja näge-mist. Mehed panid
mööda asfalti hooldusalasse (Mulgikross) Nendega läks kaasa ka
raskekahurväelane Ahto oma Honda Dominatoril. Sai aru et nii on kõigil
lõbusam

Panime siis sealt edasi. Vahepeal läks asi kole karmiks,
eriti minu suguse algaja jaoks. Rööpad risti rästi, vedel ka ... Ainult
täiega peale keerates sai läbi. Aga kahjuks oli rattal kogu aeg mingi
oma suund meeles, mis minu mõtetega ei sobinud ... Paaril korral
lõppesid meie lahkarvamused kergete kukkumistega ... ei midagi hullu.
Nii me lõpuks ka Viljandisse jõudsime. Sellest kuidas seal oli on ka mul
paar pilti. Naine oli seal teise seltskonnaga...
http://www.dakar.ee/gallery/Rennes%3AMulgikross2004
Sõime, jõime vaatasime moe pärast kuidas Leok võitis ja varsti tagasi.
Taivol uus kettensats all, kõik kombes. Kerge väsimus oli peal juba.
Tagasi minnes oli tee kuidagi lihtsam veel. Kiirused olid suuremad ja
kogemust oli ka päeva peale siginenud. Ainuke asi, et mõistus hakkas
koputama, et kuule mees, sa oled väsind, ära kihuta. Vahepeal 100'ga
rööbaste kohal hõljudes, mõtlesin et kui siirt minek on siis on valus.
Mitu korda tundsin kuidas Emake Loodus võttis lenksu otsast kinni ja
sikutas: Anna siia!!!! Ei anna karjusin vastu ja keerasin juurde. Ellu
jäin. Kuniks... SUUR SIRGE TEE!!! Ainuke sügav püdela mulla auk. Läksin
peale keerasin, esiratas ühes soones taga teises... viskas tee peale
risti, tõmbas käed sirgeks, selle tulemusena loomulikult gaas põhja
jaaaaaa Hüppega kuivenduskraavi kus julgelt ülepõlvevesi oli ... Esimene
mõte keset lendu oli et raisk kus ma nüüd pidama saan. Vees avastasin et
ratas on nii vee all et ainult lenks paistab. Esimese hooga tulin välja
ja naersin hea kõhutäie. Siis venitasin ratta vees püsti. Sellisena ka
Mati kaamerasilm ta tabas. Nägija-tagantulija kommentaar: Sa nagu tegid
meelega seda!!!! nii ilus hüpe oli. ma mõtlesin et tee läheb sealt ja
olin valmis järele keerama

SOS signaal välja saadetud, ootasime Aivo
ja Mati ära. Väikeste pingutustega saime ratta teisele poole kraavi
kaldale, kus ta püsti keerasime ja sumpsist suure vee välja valasime.
Hilisemad käivitamisüritused tulemit ei andud, kutsusime Mardi ka tagasi
köiega. Venisin siis köie otsas metsast välja, lehvitasin ülejäänud
rahvale ja jõudsime suurele teele. Seal lohisesin mitu mitu kilomeetrit
sabas, teine käik sees ja käsi täiesti surnud. Köis kiskus nii rämedalt
ühele poole, et jube. Lõpuks käis paar suurt pauku ja siis kui käima
plärtsatas siis oleks vedajale tagant sisse pannud... Aga käima ta jäi.
Tahhokas küll jamas aga see on tühiasi. Tulime siis 33 kilti Tallinnasse
mööda asfalti, saapad vett täis ja jääkülm olla.. Tee peal sõites hakkas
mõistus koju tulema... 90'ga mõtlesin: appi kas me metsas rööbaste peal
laseme sama kiiresti??!!!! Loodan et see vettehüppe mulle nüüd mingiks
psühholoogiliseks barjääriks ei saa edaspidi. Aga meelde jääb kindlasti.
Kokkuvõtteks: ilus sõit oli. Aitäh sõbrad kes raskel tunnil abiks
olid!!! Te olete head kaaslased!!!
Rennes @ hakkan vist Mudavurri nime välja teenima juba
Pildid kah :
http://www.dakar.ee/gallery/album06?page=1
P.S. Siin on osad pildid veel puudu tripi algusest. Homme peaks kõik ok olema.