Tahad kirjutamata reeglid kirja panna - pole paha mõte .
Rääkige sellest kiivri kombest täpsemalt. Mina panen kiivri sinna, kus ta kindlamalt oma kohal püsib. Kui selleks on põrand, siis läheb põrandale ...

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Tulede vilgutamisest oli ka midagi, kui keegi leiab võib siia tõsta, et mida tähendas pika intervalliga vilgutamine, ja mis jällegi lühike kiire. Cowboy ilmselt kusagilt rekkade lehelt oli sellele viidanud, kui nüüd mälu ei peta.

olulisem baikerlaste reegel oleks see, et üksteist võimalusel alati abistatakse. minu arust üks väheseid valdkondi/kogukondi, kus praktiliselt alati abi saad.
ülejäänu on juba teisejärguline.

kiivri võib maha panna, kuid alati peab kiiver toetuma alumine ots (avatud osa) maa poole, et ei rikuks värvi, ega tekitaks kriime, mis siis kiivri tugevust võib kahjustada.

kris. kirjutas:

Rääkige sellest kiivri kombest täpsemalt. Mina panen kiivri sinna, kus ta kindlamalt oma kohal püsib. Kui selleks on põrand, siis läheb põrandale ...

Kuskil suva kohas seisma jäädes olen ikka kiivri maha pannud, kui muud kohta pole, kuna sadulast on saadanas mõned korrad maha kukkunud, taburetti ei viitsi ka kaasa vedada...

Mina paraku ei saa nõustuda kombega kiivrit mitte maha panna. Ilmselt pole siis tõsine tsiklimees aga rääkides mitte asfaltpinnasest, siis eelistan alati kiivri asetamist maha ja just nimelt avatud pool ülespoole. Nimelt eelistan seda, et kiiver ei kukuks kuskilt tsikli pealt kolksuga vastu maad ja avatud osa üles seetõttu, et mul ei ole soovi panna pähe liivase, mullase, võib-olla ka niiske/märja polstriservaga "kübarat".

Tänaval (asfalt) liigeldes eelistan loomulikult mingit puhast pinda, kuid valides asetamise tsikli peale või maha, siis eelistan viimast. Seekord siis avaus allapoole, kuna asfalt tõepoolest kahjustab välispinda ja veel enamgi - tõenäoliselt veereb see kiiver tagurpidi asetamisel kurat teab kuhu.

Mis puudutab n.ö esmast viisakuskommet käega tervitamise näol, siis kohati eelistan sellegi asemel vastutulijale peaga viisakalt noogutamist. Põhjuseks asjaolu, et alati pole võimalik kätt juhtraualt tõsta, sest paraku asuvad seal juhtimiseks esmatähtsad vidinad, mis vajavad teatud juhtudel füüsilist sekkumist

Et siis arvake minust kui mootorratturist mida tahate

Ma ka siiani arvasin, et kiivri kukkumine on pahapaha.
Aga tegelikult ei pidavat see eriti probleemi tekitama. Just see värvi kraapimine.
Märksa hullem lugu, kui kiiver kukub, kui seal midagi sees on ja amordikiht deformeerub.
Samal põhjusel ei torgata kiivrit peegli, lenksu vms otsa sisuga. Kui, siis riputatakse rihmapidi.

Mina sõidan Suomy kombega...

Kiivril on ka peidetud funktsioone... Näiteks DNEP'ri silindri mugavalt toetamasises maas/mudas/murul oleva kiivri vastu. Ja see pole mingi patt

Suzumen kirjutas:

Lisaks on vasaku käega õlale patsutamine. Tähendab, et ees on miilits-politsei.

= pagunid.

Tuntud märk ka Eesti keskealistele ja vanematele. Noored vist ei jaga enam tähendust ära. Lisaks tähendas ka kõikvõimalike pagunitekandjate endi seas "ettevaatust, ülemus tuleb" ehk "shuher!" Aga patsutati tavaliselt kahe sõrmega, tasakesi...

mina tean ka seda kiivri asja,et ei panda maha.. seda seletas mulle Rooba Veix kui ostsin ninja,et kui kiiver kukub vastu maad,siis see on paha enne ja pea võib käia koos kiivriga vastu maad.
olen seda järginud nii palju kui võimalik.
see igayhe enda otsustada kas usub või ei,aga hommikul kukkus mul kiiver ratta pealt maha,ytlesin sõbrannale ka, et see on kyll s**t enne.
lõunal helistasin juba sõbrannale haiglast. täpne kuupäev 4 päeva enne jaanipäeva.. minu mälus tyhiauk.. aga kiivrit vaadates lohisesin pea ees kõnnitee serva.
mina jälgin seda kiivri asja ka edaspidi!

StreetMoto kirjutas:

Mina paraku ei saa nõustuda kombega kiivrit mitte maha panna. Ilmselt pole siis tõsine tsiklimees aga rääkides mitte asfaltpinnasest, siis eelistan alati kiivri asetamist maha ja just nimelt avatud pool ülespoole. Nimelt eelistan seda, et kiiver ei kukuks kuskilt tsikli pealt kolksuga vastu maad ja avatud osa üles seetõttu, et mul ei ole soovi panna pähe liivase, mullase, võib-olla ka niiske/märja polstriservaga "kübarat".

Lisaks veel niipalju, et avatud osa ülespoole sättimisel ei roni rohu seest igasugu sipelgad ja muud tegelased kiivrisse:)) Väga kasulik meeles pidada ka kämpsi/laagriplatsidel jne.

Mulle on selgeks tehtud et kiivri puhul kehtib ka reegel et oma kiivrit teistele proovida/kanda ei anta ning teiselt seda ei küsita ka ja seda peamiselt kolmel põhjusel.

1) Esmalt võõras (kas või mõni sõber) kasutaja ei pruugi sulle öelda et tema kasutuses olles käis "kerge kõks" mingi hetk sinu kiivriga.

2) Hügieen (ei vabanda ka suka kasutamine)

3) Kuna igal inimesel erinev pea kuju siis mõnedel kiivritel võib algse kasutaja pea kuju järgi vormunud kiivri sisu teise mehe peas ka teise vormi võtta ja siis kui uuesti oma kiivri pähe paned ei pruugi ta enam nii mugav olla.

Võib-olla on neid reegleid veel aga koolist jäid need punktid meelde (põhiline et koolides ju kiivrid täiest ühiskondlikud, aga see selleks).

Suzumen kirjutas:

asetas toolil olnud teise mehe kiivri põrandale. Peale seda käis hele laks

Ei oska kommenteerida kui hardunult sealmail kiivritesse suhtutakse, kuid antud juhul pigem rikuti siinmailgi kehtivat "ära-puutu-võõrast-ratast" seadust. Kellele meeldib kui sinu paika pandud asja keegi suvalt ümber paigutab? Nagu siingi on ka seal madala valulävega vendi, kellega võib riiuks minna... kasvõi igavusest. Küllap on sealgi vendi, kes uue/kalli kiivri asetamisel lähtuvad pigem pratilisusest.

Suzumen kirjutas:

Kutsu mind ka vaatama, kui kunagi endale oled soetanud korraliku kiivri, paned siis selle mudasse ja oma Dnepri sellele toetuma. Pärast ega ei pea paljuks sellist mudast kiivrit endale pähe tõmmata

kus juures selliseid olukordasi on ette tulnud küll ja küll. Nüüd kus korralik avanev kiiver on, siis esma järgus otsin mingi posti kuhu ratas toetada saab

spinna kirjutas:

Suzumen kirjutas:

Lisaks on vasaku käega õlale patsutamine. Tähendab, et ees on miilits-politsei.

= pagunid.

Tuntud märk ka Eesti keskealistele ja vanematele. Noored vist ei jaga enam tähendust ära. Lisaks tähendas ka kõikvõimalike pagunitekandjate endi seas "ettevaatust, ülemus tuleb" ehk "shuher!" Aga patsutati tavaliselt kahe sõrmega, tasakesi...

Pole Eesti teedel seda veel kohanud, kuid iseenesest hea märk.

oot ma nüüd siis see noorem väljalase (kaheksakümnendate keskelt) ja ei saanud nüüd sellest õlale patsutamisest päris aru.

Sõidu aeg patsutad oma enda vasaku käega enda vasakule õlale?

Ma siiani rohkem tulede vilgutamisega läbi ajanud - aga see võib olla kahetimõistetav ja pole nii efektiivne.

kiivri panen tavaliselt kinnitusrihmaga tagasõitja käepideme külge, või siis parema peegli.

kaska kirjutas:

Sõidu aeg patsutad oma enda vasaku käega enda vasakule õlale?

Umbes nii ta käis jah. Tegelikult kasutati seda igal pool kus pagunitega või enda omadest vingemate pagunitega vendi pelgama pidi ja asi nägi välja umbes nii nagu pigem osutaks kahe sõrmega oma õlale. Seda saab vasaku käega vasakule õlale teha küll

Suzumen kirjutas:

On selliseid kirjutamata reegleid, mida kõik baikerid teavad. Aga kindlasti on selliseid vähem tuntuid kombeid-reegleid kas meil või siis mujal maailmas. Kui kellelgi infi siis võiks oma teadmisi jagada.

Tsikli selga minnakse alati vasakult poolt, kui olen paremal, siis lähen teisele poole, mitte ei viska vasakut jalga üle. Erand ainult juhul, kui füüsiliselt ei ole võimalik vasakult peale minna. Ebausklik või loomulik, -igaüks ise otsustab.

ebausklik ei ole, kiivrit maha ei pane. lihtsalt sellepärast, et miks ma peaksin ta maha panema.ja kui kuhugi kindlasse kohta asetada, riputada või panna ei ole, hoian või käes.kiiver ikkagi peaasi.ja üleüldse oma varustust maha ei pane.ja saapaid jalga tõmmates läheb vasak jalg alati millegipärast esimesena. ja kinnas läheb ka vasakusse kätte esimesena .aga ebausklik ikkagi vist ei ole. ja asju, mis on teiste omad pole üldse soovitav näppida.

CB500 kirjutas:

Tsikli selga minnakse alati vasakult poolt, kui olen paremal, siis lähen teisele poole, mitte ei viska vasakut jalga üle. Erand ainult juhul, kui füüsiliselt ei ole võimalik vasakult peale minna. Ebausklik või loomulik, -igaüks ise otsustab.

Kõik dnepri mehed ronivat oma kaariku selga vasakult poolt, kuna vänt asub seal. Isegi kui sõita vähe moodsama, nendel millel on see.... nohh teate küll.... start nupp mann, lähenevad rattale mõttlematta kõik ikka vasakult poolt - ka siis kui ratas on jalapeal.

Omast kogemusest võin rääkida

CB500 kirjutas:

Tsikli selga minnakse alati vasakult poolt, kui olen paremal, siis lähen teisele poole, mitte ei viska vasakut jalga üle. Erand ainult juhul, kui füüsiliselt ei ole võimalik vasakult peale minna. Ebausklik või loomulik, -igaüks ise otsustab.

Mul on täpselt sama lugu. Kuidagi väär on minna paremalt. Samas muudel juhtudel see mind ei sega.

Suzumen kirjutas:

USA-s tõelised kroomi vennad ei võta ühtki naist seljakotiks, kui neil rinnahoidjad küljes

Huvitav, kas sellele eelneb visuaalne või füüsiline kontroll

CB500 kirjutas:

Tsikli selga minnakse alati vasakult poolt, kui olen paremal, siis lähen teisele poole, mitte ei viska vasakut jalga üle. Erand ainult juhul, kui füüsiliselt ei ole võimalik vasakult peale minna. Ebausklik või loomulik, -igaüks ise otsustab.

Kusjuures tegu ei ole mitte ebausuga, vaid näiteks paljud tsikklitootjad oma rataste manuaalides isegi ära näidanud, et ratta selga ronitakse just vasakult poolt, mitte paremalt. Ja valdavalt see seotud tsikklitoestamisega ehk siis külgtoega.

Mina olen kah ebausu küüsi langenud ja püüan alati vasakult selga ronida, ei pane kindaid enne kätte kui ratta seljas ja vasak esimesena, samuti ei pane kiivrit enne pähe kui sadulas istudes. Ei mina tea, kust need kombed tulid. Ja ausalt öeldes..............

Huvitav huvitav ,spinna, mul käib vist parem kinnas enne kätte

Ilmselt liigutuste ( pakkimise) järjekord selle pärast oluline et kui miski sassi läheb ununeb tsikli võti kindlasti kõige alumisse taskusse.

Vasakult tsikli selga ronimine vist sellest et üksik joodikujalg tavaliselt vasakul ja nii ei "lükka ümber"

Tege"lt on vasakult ronimine pärit hobuste ajast,sealt ka algselt vasakpoolne liiklus ehk saad tänava ääre poolt hobuse selga ronida.Miks liiklus parempoolseks keerati ei tea.

Kuigi minu tsikkel tavaliselt keskhargil seisab.Ja kiiver istub ilusti tagumise seljatoe otsa.

Peeter aka Hondarebel

OT, aga kas selle vasakpoolse liiklusega polnud ka selline asi, et kutsarid (nagu ka enamus inimesi) olid paremakäelised. Hobustele piitsa andes kippus piitsa ots tabama ka jalakäijaid. Seetõttu pidavat liiklus olema vasakpoolne.

ma ei romantiseeriks seda vasakult selga ronimist liialt. Pigem on tegemist sellega, et inimese kehapooled ei ole võrdsed, samuti on koordinatsioon ühe kehapoole kasuks. Tasuks mõelda ka sellele, et vasakkurved on alati lihtsamad ja enamik ringradu on vasakpoolsed.

Kui sõidad rattaga ka mujal kui asfaldil, siis on kiivri mahapanek, ja seda just avatud osa ülevalpool, igati loogiline. Muidugi seisavad offroad-kiivrid ka paremini paigal. Aga kuivamine ona alati parem, kui auk on üleval

Hondarebel kirjutas:

Huvitav huvitav ,spinna, mul käib vist parem kinnas enne kätte

kah parema kinda mees - parema käivituse mõttes sulen vasakuga (ilma kindata) karpa drenaaziava ja rattaseljas alles vasak kinnas k2tte.
Peale käima löömist ei hakka kah muidugi ringi ümber ratta tegema:P

Vasakult, vasakult... Ma ronin ka vasakult. Aga mitte ebausu pärast. Olete te proovinud paremalt ronida? Või isegi lükata paremalt poolt tsiklit käekõrval? Nii pagana ebamugav on, täpselt sihuke tunne, et masin kukub käes pikali. Arvan, et asi on siiski seotud inimeste enamiku paremakäelisusega. Kallutada on ju ka vasakule mugavam. Isegi staadionite jooksurajal võtad ju kogu aeg vasakut kurvi...
Vasakukäeliste kommentaari oleks huvitav kuulata.