Sattusin siin teadust lugema ja komistasin tegelikult juba ammutuntud asja otsa, mis ka ilmselt paljudele siinse foorumi tegelastele tuntud või vähemalt kuuldud teema on : Foucault' pendel ja Coriolisi jõud. Ehk seda, et maakera on ümmargune ja tagatipuks veel pöörleb ümber oma telje
Lugemise ajal tuli meelde see teema : http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?t=1 ... ht=esirehv

Ka siin sai seda nähtust lahatud ja vastuseni ei jõudnud. Ilma Coriolisi jõudu lahti seletamata kirjutan aga ühe tsitaadi :

Selgitades nähtusi, mis esinevad kehade liikumisel maapinna suhtes, tuleb sageli arvesse võtta Coriolisi jõudude mõju. Näiteks kehade vaba langemise korral mõjub nendele Coriolisi jõud, mistõttu kehad kalduvad vertikaalsihist ida suunas. See jõud on maksimaalne ekvaatoril ning muutub nulliks poolustel.
Lendava mürsu puhul esinevad samuti Coriolisi jõust tingitud kõrvalekaldumised. Kui lask on toimunud otse põhja suunatud kahurist, kaldub mürsk põhjapoolkeral ida poole ning lõunapoolkeral lääne poole. Tulistades mööda meridiaani lõuna suunas, märkame vastupidist kõrvalekaldumist. Kui tulistada mööda ekvaatorit, suruvad Coriolisi jõud mürsku Maa poole juhul kui lask on tehtud lääne suunas ja tõstavad teda ülespoole, kui lask on toimunud ida suunas. Lugeja võib ise järele mõelda ja veenduda, et kui keha liigub mööda meridiaani suvalises suunas, on Coriolisi jõud põhjapoolkeral suunatud alati liikumise suuna suhtes paremale ning lõunapoolkeral vasakule. Selle tagajärjel on põhjapoolkera jõgedel ära uhutud parempoolne kallas ja lõunapoolkeral vasakpoolne kallas. Sama põhjusega on seletatav ka raudteerööbaste erinev kulumine, kui on tegemist kaherööpmelise teega.

Säh siis teekumerust ja vasakpoolseid-kurve-on-rohkem
Kogu asi on Füüsikas!

Et asjale kinnitust saada, tuleks välja selgitada, kas UK-s kuluvad rehvid samalt küljelt kui Eestis ja kas Austraalias kuluvad nad teiselt küljelt kui UK-s. Tundub, et vastus peaks kinnitama ülaltoodud tsitaati.

Seda ma arvasingi, et kisub, eriti vindise peaga!

Kas lõunapoolkera napsulisi kisub siis teisele poole?

Edu

täpselt nii

Kui tõmmata vett täis valamul või vannil punn eest ära, võib hea jooksu korral tekkida vee äravoolamisel keeris.
Kas näiteks aussidel tekkiv keeris on teistpidi keerlemisega, kui näiteks meil tekkiv keeris?
Vaevalt küll, teooria paikapidavuse korral ei tohiks siis ekvaatori kohal mitte mingit keerist tekkida, vesi peaks otse alla jooksma....

Sebar kirjutas:

Kui tõmmata vett täis valamul või vannil punn eest ära, võib hea jooksu korral tekkida vee äravoolamisel keeris.
Kas näiteks aussidel tekkiv keeris on teistpidi keerlemisega, kui näiteks meil tekkiv keeris?
Vaevalt küll, teooria paikapidavuse korral ei tohiks siis ekvaatori kohal mitte mingit keerist tekkida, vesi peaks otse alla jooksma....

No aga ülesse vesi ju ei jookse

Keerise jutt on täiesti õige. Ekvaatori kohta ei oska ma küll öelda aga keerised on poolkeradel täpselt vastupidised. Vaata ka tsüklonite pöörlemissuundi - põhjapoolkeral kõik alati ühtepidi ja lõunapoolkeral teistpidi. Samuti troopilised tormid jne. Coriolisi jõuga teevad tihedalt tegemist ka meremehed, lendurid jms inimesed, kes pika navigatsiooniga tegelevad. Peab paika tõsiasi, et kõige otsem teekond on ringi minna
Nüüd tuleb välja, et see jõud ei jäta rahule ka madalalt lendavaid lendureid...

Kel und ei tule, tehke üks katse. Laske valamust vesi ära 10 korda järjest nii, et tekiks keeris.
1) Mis suunas keeris tekkis? Päripäeva/vastupäeva.
2) Mitu korda õnnestus keeris tekitada päripäeva?
3) Mitu korda õnnestus keeris tekitada vastupäeva?

Hommikul loen tulemusi

Discovery channel näitab sellist saadet nagu Brainiac, kus tuli see keerise teema arutlusele. See teooria saadeti pikalt kuna keeris tekib igas valamus reeglina erinevalt. Põhiliseks määrajaks on valamu kuju, jne. Ega telekas näidatu ei ole ka kõik sulakuld.
Muidugi mõjutab seda ka eenimetatud jõud, kuid mitte määravalt.

spinna kirjutas:

...Coriolisi jõuga teevad tihedalt tegemist ka meremehed, lendurid jms inimesed, kes pika navigatsiooniga tegelevad. Peab paika tõsiasi, et kõige otsem teekond on ringi minna ...

See viimane on rohkem seotud erinevate kaardiprojektsioonidega. Märksõnadeks: Ortodroom ja oksodroom.

Edu

spinna kirjutas:

Keerise jutt on täiesti õige.

Huvitav kas siis ka relvarauas olev vint (ei ole metsavint) on teisel poolusel teistpidine??? s.t. lõunapoolkera relvadega pole põhjapoolkeral nagu midagi teha või sedasi....

Samuti on inglismeeste ratastel sidur ja esipidur vahetuses

Kommionu kirjutas:

spinna kirjutas:

Keerise jutt on täiesti õige.

Huvitav kas siis ka relvarauas olev vint (ei ole metsavint) on teisel poolusel teistpidine??? s.t. lõunapoolkera relvadega pole põhjapoolkeral nagu midagi teha või sedasi....

Ei-ei Coriolisi jõud on pundar vektoreid mis mõjutab kehasid nende liikumisel, relvaraua vint ja sealt läbi lendav kuul on mõjutatud hoopis teiste jõudude poolt. Coriolis pääseb jaole alles siis, kui kuul on lennus ja kukub kuuli trajektoori mõjutama. Ja küsimust ennetava vastusena teatan, et Austraalias vändatakse jalgratta pedaale kah sama pidi mis meitelgi sii

spinna kirjutas:

Kommionu kirjutas:

spinna kirjutas:

Keerise jutt on täiesti õige.

Huvitav kas siis ka relvarauas olev vint (ei ole metsavint) on teisel poolusel teistpidine??? s.t. lõunapoolkera relvadega pole põhjapoolkeral nagu midagi teha või sedasi....

Ei-ei Coriolisi jõud on pundar vektoreid mis mõjutab kehasid nende liikumisel, relvaraua vint ja sealt läbi lendav kuul on mõjutatud hoopis teiste jõudude poolt. Coriolis pääseb jaole alles siis, kui kuul on lennus ja kukub kuuli trajektoori mõjutama. Ja küsimust ennetava vastusena teatan, et Austraalias vändatakse jalgratta pedaale kah sama pidi mis meitelgi sii

Kui relv küllili panna, siis saab nurga taha tulistada

Meil läheb vesi alla ühte moodi ning Austraalias teistpidi, samuti on ka õige, et ekvaatoril asi seisab. Selle kohta tegi üks hästi päevitunud neegripoiss Long Way Down nimelises telesarjas näiteid.

Õhumasside liikumises on Coriolise liikumisel oma sõna öelda ja seda peab arvestama, kui õhumasinaga teisel pool seigeldakse. Trikiga on ka jõgede kallaste uhtumised.

Kõik need füüsikaseadused on toredad aga kinni on asjad ikka mütsi all - olge sellest üle ja õppige ka teisele poole kallutama - that`s it

kinkz kirjutas:

Meil läheb vesi alla ühte moodi ning Austraalias teistpidi, samuti on ka õige, et ekvaatoril asi seisab. Selle kohta tegi üks hästi päevitunud neegripoiss Long Way Down nimelises telesarjas näiteid.

Õhumasside liikumises on Coriolise liikumisel oma sõna öelda ja seda peab arvestama, kui õhumasinaga teisel pool seigeldakse. Trikiga on ka jõgede kallaste uhtumised.

Mythbusters tõestas et vee äravool sõltub antud poti või kraanikausi ehitusest.
EDIT: sebar mainis seda juba, ja tõesti saade oli hoopis brainiac

janis kirjutas:

kinkz kirjutas:

Meil läheb vesi alla ühte moodi ning Austraalias teistpidi, samuti on ka õige, et ekvaatoril asi seisab. Selle kohta tegi üks hästi päevitunud neegripoiss Long Way Down nimelises telesarjas näiteid.

Õhumasside liikumises on Coriolise liikumisel oma sõna öelda ja seda peab arvestama, kui õhumasinaga teisel pool seigeldakse. Trikiga on ka jõgede kallaste uhtumised.

Mythbusters tõestas et vee äravool sõltub antud poti või kraanikausi ehitusest.
EDIT: sebar mainis seda juba, ja tõesti saade oli hoopis brainiac

Ja Long Way Downis näitas seesama neegripoiss (mina tema päevitumise astet ei oska küll hinnata), et 20m ekvaatorist põhja pool on keeris ühte pidi ja 20m lõuna pool teistpidi. Sama anumat kasutas. Seega, mõlemad asjaolud loevad, mitte ainult anuma omadused.

Ja see neegripoiss ei olnud enam midagi nii poiss, vana mees juba. Viienda osa 10. minut siis oli see vee keerutamise teema :)

spinna kirjutas:

Säh siis teekumerust ja vasakpoolseid-kurve-on-rohkem
Kogu asi on Füüsikas!

Sel juhul peaks ju ainult ühes suunas sõitma kõik aeg, kas siis põhja või lõunasse.
PS. Olen 15 aasta jooksul kõrtsis palju põhja minevaid mehi näinud

Teed on tehtud paremale kaldu veits, sellepärast kulub vasak serv rohkem

Coriolise efekti olemasolu pole mõtet vaidlustada. Õigus on aga ka neil, kes ütlevad, et veekeerise suund sõltub anumast. Elus ongi asjad nii, et mingit nähtust mõjutab mitu jõudu või mistahes tegurit korraga ja mõjule pääsevad nad vastavalt sellele mis mille parasjagu üle trumpab.
Aga mind pani hoopis mõtlema see lõik jõgede kallastest ja raudteest. Nii et ikkagi peaks inglastelt ja aussidelt küsima, kas ja kummalt poolt nende tsiklirehv kulub. Ehk siis, kas Coriolise efekt pääseb nii miniatuursel puhul mõjule või mitte. Kui Trammi soovitust kuulda võtta, siis ei pääse, kuna muudel põhjustel kulumine on oluliselt suurem ja pisiasjad enam välja ei tule. Mööda maanteid kulgejatel võib aga teoreetiliselt tulla küll.

Coriolise jõust leiab populaarteadusliku selgituse siit:

http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_efekt
http://en.wikipedia.org/wiki/Coriolis_effect

tramm66 kirjutas:

Kõik need füüsikaseadused on toredad aga kinni on asjad ikka mütsi all - olge sellest üle ja õppige ka teisele poole kallutama - that`s it

Samal seisukohal. Kui vaatata kellegi rattal ühelt poolt kulunud rehvi hoolega siis on tavaliselt näha ka ,et rehvi kumerust on erinevalt kasutatud.
Näha hästi just nendel kes kasutavad uusi rehve.
Siis selge ,et osadel meeldib kallutada rohkem ühele poole. sammuti kui kohapeal ümber pööre ja on valida kas teha seda ümber parema õla või vasaku siis teevad seda meelsamini ühte ja sama pidi ja on inimesi kes teistpidi üldse ei oskagi.

Cado kirjutas:

Samal seisukohal. Kui vaatata kellegi rattal ühelt poolt kulunud rehvi hoolega siis on tavaliselt näha ka ,et rehvi kumerust on erinevalt kasutatud.
Näha hästi just nendel kes kasutavad uusi rehve.
Siis selge ,et osadel meeldib kallutada rohkem ühele poole. sammuti kui kohapeal ümber pööre ja on valida kas teha seda ümber parema õla või vasaku siis teevad seda meelsamini ühte ja sama pidi ja on inimesi kes teistpidi üldse ei oskagi.

Kunagistes aruteludes tuli vist välja tõsiasi, et just nimelt väga erinevatel inimestel kulub rehv ebaühtlaselt ikkagi sama külje pealt. Selles see mõistatus oligi ja sealt edasi tulid arendused, et teed on kumerad ( ongi, tõsi) ja vasakpöörete kilometraazh on suurem.
Äkki keegi tunneb hästi inglise tsiklimehi ja uurib, kas seal kulub samuti vasak serv või hoopis parem. Selle infi abil saaks mõjutegureid mängust välja jätta või kinnitada.

naljamehed.... jooge vähem

Coriolisi efekt on niivõrd väike et kindlasti teie rehvimustrit kiiva ei kisu. C efekt avaldub suurtes süsteemides ja kindlasti mitte nii lühikese aja jooksul, kui rehvid kestavad.
Pmst, kui C efekt oleks nii tugev, et põhjustaks rehvide ebaühtlast kulumist, käiks Narva jõe idakallas nähtavasti kusagilt Moskva kandist läbi

Õige seegi.On veel kolm põhjust.Rehv kulub ju maantee keskkoha poolt tavaliselt,sest teadupärast on maantee kumer...või oled ostnud paugusaanud ratta,aitab väikesest nihkest,et kummi sööma hakkab...või on "meistrimehed" peale kummivahetust esiratta lohakalt tagasi kruvinud.

spinna kirjutas:

Cado kirjutas:

Samal seisukohal. Kui vaatata kellegi rattal ühelt poolt kulunud rehvi hoolega siis on tavaliselt näha ka ,et rehvi kumerust on erinevalt kasutatud.
Näha hästi just nendel kes kasutavad uusi rehve.
Siis selge ,et osadel meeldib kallutada rohkem ühele poole. sammuti kui kohapeal ümber pööre ja on valida kas teha seda ümber parema õla või vasaku siis teevad seda meelsamini ühte ja sama pidi ja on inimesi kes teistpidi üldse ei oskagi.

Kunagistes aruteludes tuli vist välja tõsiasi, et just nimelt väga erinevatel inimestel kulub rehv ebaühtlaselt ikkagi sama külje pealt. Selles see mõistatus oligi ja sealt edasi tulid arendused, et teed on kumerad ( ongi, tõsi) ja vasakpöörete kilometraazh on suurem.
Äkki keegi tunneb hästi inglise tsiklimehi ja uurib, kas seal kulub samuti vasak serv või hoopis parem. Selle infi abil saaks mõjutegureid mängust välja jätta või kinnitada.

Inglastel kulub muidugi rehv teistpidi, kui meil, sest neil on ju vale pidi liiklus. Nende jaoks on tee kaldu teisele poole.

Vot sellele tahakski kinnitust saada, et see nii ikkagi on. Siis saaks südamerahus tee kumeruse variandiga edasi elada
Seda ma tean ka, Coriolisi jõud on pigem globaalse tähtsusega asi, poleks raamatus raudteedest räägitud, poleks ma sellele tähelepanu pööranudki

Just nimel ekvatoriaalsetes riikides lollitatakse turiste selle silmapesukausi trikiga. Et näete: see kannaga mahatõmmatud joon on ekvaator ja nüüd valan vett kaussi ja ühelpool joont pöörleb vesi ühtepidi ja teiselpool joont teistpidi.. Teie raha eest muidugi! Aga just nimelt ekvaatoril ja selle lähedal sellist effekti demonstreerida ei saa.
Teiseks mingi kausiga seda teha ei saagi, sest kogused/massid on tühised. Jõed ja tsüklonid tulevad juba arvesse küll!.
Raudteerööbaste kohta olen lugenud seda (ja just kaherööpapaariliste kohta!) et need teed ehitatakse sarnaselt maanteedega "väljapoole kaldu". Nii, et kummastki suunast teineteisele (suurel kiirusel!) vastu sõitvad vagunid oleks teineteisest eemale kallutatud. Seda aga pidi tehtama hoopis seepärast, et vagunite vahel tekib miski õhu hõrenduse moodi asi, mis püüab vastasuunas sõitvaid vaguneid teineteise poole imeda. Ja teebki seda! Sama nähtus, mis sunnib kaht paralleelset paberilehte teineteise poole kalduma, kui nende vahelt läbi puhuda (Ja sama nähtus, mis kergitab bensiini meie tsiklite karburaatorite ujukikambritest pihustisse ). Sellel füüsikalisel nähtusel on kah nimi, mida ma aga hetkel ei tea ja pakkuda ei julge.
Seepärast kuluvad ka kahe rööpapaariga raudteed väljaspoolt (paremalt)rohkem, et vagunite mass on lihtsalt rohkem välimisel rööpal - väljaarvatud hetkel, kui vastassuunast teine rong vastu tuleb.

hmmmm...paar aastat tagasi sai asja proovitud erinevate anumatega siin (enne reisi) ja Mauritiusel (teispool ekvaatorit) ...keerleb see vesi, va reo jah vastupidi
krt sügisel proovin igaks juhuks uuesti! , kuigi probleem on ilmselt sama oluline kui see, kas Liis Lass ja Elmar Liitma elavad koos

Selle õhumasside erineva liikumiskiiruse tõttu tekkiva jõu tõttu - kaks paberilehte surutakse kokku - nimetatakse Bernoulli seaduseks.

See tõstab lennukeid ning kiirema õhu liikumise tõttu tekkiv hõrendus imeb kütust üles, sama teema on ka värvipüstolil.

http://en.wikipedia.org/wiki/Bernoulli's_principle

Mis puutub veekeerise pöörlemise sunda, siis ma olen vannis ja kraanikausis seda alati ühes suunas pööreldes näinud minevat(Eestis) ja ei paista nagu mingit õrna võimalust ka, et see vesi tahaks teistmoodi sealt alla minna...

Austraaliat külastades ei olnud mahti veega solgutada

Ka kahel kõrvutisõitval laeval tekib omavaheline hõrendus, mille tõttu võivad nad kokku sõitta, kui üksteisele liiga ligi sõidavad.

Aga ise olen proovind lennukis seda keerise asjja. Ja kui just tegu liigses viskis ei olnud siis johannesburgis peale tõusu ja frankfurtis enne maandumist käisid samas lennukis küll keerised erinevat pidi.