Istun siin ja olen päris suure küsimuse ees.Nimelt sai alustatud A-kat. lubade tegemisega.Platsisõit järgmisel nädalal.Ja nüüd siis selline positiivne üllatus lisaks, et täitsa rase
Ja vot, mis siis nüüd teha????????
Kas jätta asi hetkel pooleli ja oodata, mil beebi kenasti sündinud või jätkata.
Tean, et ilmselt tuleb ju ette ka kukkumist seal platsil jne....
Küsin siit sest siin ikka kogenud motoinimesed koos.
Ja liigub ju siingi naissoo esindajaid, kel ehk lausa omadest kogemustest võimalik rääkida.
Tänud kõigile, kes vastata viitsivad.

ma arvan, et on mitu asjaolu, mida peaks antud küsimuse ees kaaluma...kui palju sa rase oled, kui tugev on su tervis ja miks sa arvad et kukud? ma ise vist punnitaksin küll selle eksami ära teha ja siis peale lapsesündi saaks lenksu taha...kooli pooleli jätta ka nagu niru.

Õppijal võib juhtuda mida iganes ja IMHO põllealune oluliselt tähtsam kui persealune.

Eks ta muidugi vajaks arstiga konsulteerimist, kuid oma "seljakotiga" sõitsime tervele Eestile ringi peale, kui sedapsi oli! Pole lapsel mingeid vibratsioone ega kahtasi Jawa häälitsusi veel täheldanud !

Kui minu kaasa lapseootel oli, seisis motikas garaazhis talvekorteris, seega ei tohiks nagu kõrvalmõjusid anda, aga siiski veab jõngerdist nagu suure magnetiga kaherattaliste poole Vibratsioone ei ole täheldanud, kuid "rrr" häälik, millega kaherattalist markeeritakse, on vanust arvestades üllatavalt hästi käpas.

Üks tuntud eesti naismotomatkaja on lapseootuse suht viimases staadiumis ikka üsna pika reisi ette võtnud.
Eeldatavalt said oma rasedusest teada rasedustesti abil, mitte et paisuv kõht, mis takistab juba ratta selga ronimist, andis lapseootusest märku? Kui nii, siis on ju päris mitu kuud ju veel aega, enne kui ratta selga ronimine raskendatud on. Jõuad ennemalt ilusti sõidukooli ära lõpetada ja mida kõike veel.
Ja kindlasti hangi korralikud kaitsmed. Platsisõit ei pruugi ilmtingimata kukkumist tähendada, kuid selle võimalusega tuleb kindlasti arvestada.

Edu!

Nojah....soov A-kat. load kätte saada on nii suur, et ei kujuta ette kuidas peaksin ootama veel nt.poolteist kaks aastat.....
Rasedus on jah ikka väga varases staadiumis ja kõhtu pole veel näha.Enesetunne o.k.
Ilmselt peaksin ka sõiduõpetajat teavitama või!?
Ja muidugi aitäh julgustamast.

iagaks juhuks võiksid ka arsti käest küsida

Sõiduinstruktorit teavita kindlasti. Annab sulle äkki paremad sõidutunniajad ning ARKi eksami aja saad ka võib-olla liikluse mõttes mõistlikuma. Ega keegi ei taha lapseootel naise tervisega riskida - ametnikud ka inimesed

Ma ei tea, kuidas teistel on olnud, aga nt minu Tallinna ARKis tehtud tsiklieksam käis suhteliselt kõrvalistel Nõmme teedel ning kuhugi kesklinna rägastikku ja ummikutesse mind ei taritud. Sisuliselt oli enamik teedest nö minu päralt. Samas sõidutunnid toimusid igasugustes imelikes kohtades ning tingimustes, ka ummikutes.

Rasedus pole haigus. Ela normaalset elu edasi ja tee load ära. Enne, kui tõepoolest seisund probleemi võib kujutada, jõuad veel mitu tiiru autokoolis käia.
Kui praegu tegemata jätad, siis lükkad tõenäoliselt aastateks selle ettevõtmise edasi - ikka on pere- ja lapse- ja koduga seoses midagi tähtsamat teha, kui tsiklit sõita.

Arstide käest ei saa sellist arvamust küsida. Mul näiteks keelas arst raseduse ajal isegi kiiresti käimise ära, kusjuures mul ei olnud absoluutselt mitte midagi viga.

Noh, ma siis leidsin, et milleks lasta inimesel närveerida ja kui arstil käisin, väitsin, et käin vaid metsas linnulaulu kuulamas. Tegelikult käisin suve läbi orienteerumas, tsikliga reisil ja niisama sõitmas kuni 8-kuuni. Vot siis enam ei mahtunud kõht paagi taha ära ja käed jäid lühikeseks

Kui ise praegu lubasid teeks, siis vist jätaks küll pooleli. See alguse värk on ikka nii ebakindel. Aga eks tegelikult on kõik su enda enesetundes kinni.

Mix - samad sõnad ega rasedus pole mingi haigus!

Igal juhul Pr.Pink edu lubade tegemisel ja et ikka kõik libedalt läheks, muidu ehk oht, et hakkab vaevama nn alalhoiuinstinkt enne kui load kätte saad. Siis ei meelita enam ka väevõimuga ratta juurde

Minu proual keelas arst sõitmise ära! Samas mõtle kui suured on ohud lapsele?!

Mnjah, minu naine lendas esimesel platsisõidul suure hooga platsilt välja esirattaga võrkaeda ning sai lenksu otsaga hoobi alakõhtu. Edasi siis haigla, kust küll õnneks peale uuringuid ja jälgimist kodusele ravile lasti. Täieliku paranemiseni läks 3-4 kuud. Ma kardan, et raseduse korral oleks tagajärjed karmimad olnud.
Ei taha selle looga sind ära hirmutada, aga palun ole ettevaatlik.

kui täitsa algaja, siis mina ei soovitaks selle värgiga praegu tegeleda. krt seda teab kuidas organism üleüldse selle raseduse omaks võtmise/jätmisega tegeleb. ja kuigi kukkumine iseenesest ei pruugi pahasti mõjuda, siis kui on katkemise oht (millest sa ise ehk ei pruugi teadagi), siis võib põrutus sellele ainult kaasa aidata. saan aru küll et kibeled ja puha, aga pigem räägid ehk autokooliga läbi et teed aastapärast asja läbi, jätad dokumendid ja makstud raha ootele selleks ajaks.

ise olen viimane kord olnud rasedana tsikli seljas 2 kuud enne sünnitust, ja siis ka taga, ja (ohsedaõudust, mida praegu enam ei teeks) ilma igasuguse kaitseta peale kiivri. point selles, et sina ei pruugi midagi valesti teha, aga teiste kohta ei oska seda ju ette öelda. praegu ei mahu mulle ammu enam midagi selga kuigi nii tahaks tsikli selga. (ma ei mahu tööjuures laua tahagi normaalselt ära, nõuan saagi ...).

igatahes, aega on selle kiire asjaga ma arvan.

mumm @ võib öelda, et kogemustega rase

Kõik täpselt nii nagu elukaaslane ütles, et tuleb neid arvamusi seinast-seina
Samas pani libisevsidur`i kiri ikka mõtlema...
Hetkel on emotsioonid ikka jube laes.
No et rõõm lapseootusest
Ilmselt on siiski mõistlik jääda nö. ootele.
Sest jah, mina ju ei pruugigi miskit valesti teha, aga liikluses ei ole ju ainult mina, seal ju igasuguseid.
Eks ma siis püüan oma meeletust tsiklisõidusoovist lahti saada(mingiks ajaks)....kuigi ma ei tea veel kuidas ja keskendun pigem lapseootusele
Veelkord suured tänud.

Pr.Pink

Tõesti on Sinu enda südame/sisetunne kõige olulisem. Aga palju õnne unustasin öelda titeootuse puhul, seega palju õnne, ole tubli ja kunagi siis ehk lähme koos sõitmagi Minul üks tüdruk juba nii vana et võib kaasa sõita,teine aga peab natsa veel ootama s.t. 3 aastat...

Tänud mototydrukule õnnesoovide eest.
Loodetavasti tuleb siiski ka see aeg, mil mina lenksus olen ja miks mitte koos mõned tiirud teha.