Ma tahtsin sama teema tõstatada Poole silmaga nägin Reporteris mingit lõiku. Täiesti sisutu lugu oli, aga kahjuks jäid jah aint joomarid meelde. Kollasel ajakirjandusel tuleks silma hoolikalt peal hoida

Muidu pole nendel kampaaniatel mingit tolku.

muidugi kahju.
aga ... pihelgas kuidas sa piirad ajakirjandust ? kui inimene tuleb üritusele on sel tavainimesena ja pärast paneb pildid ja teeb jutu juurde .

Õige märkus. Samas kahtlustan, et enamik üritusel osalenuid ei arvanud, et võivad sellises kontekstis kinnisel nn "peoalal" kuhugi reporterisse sattuda - mina näiteks mitte. Jällenägemise rõõm sellistel üritustel on suur ja õlut ikka võetakse (sest rattad saab ära panna ja öösekski jätta), mistõttu võiks aia sees toimuva meediasse paiskamist ohjata.

Tavaliselt on sellistel üritustel ka nn avalik osa, seega võiks sinna lubada meediat ja kinnises osas toimuvat kajastada eelneva kooskõlastuse alusel. Ma ei usu, et kõik on meelitatud õllevahuse suuga reporteri klipis esinemisest. Kõiki pere nn "siseasju" ei viida laiema avalikkuse ette.

ma nüüd räägin ajakirjanikuna. mitte ajakirjanikke kaitstes, vaid meie tööd selgitades.

• teil ei ole õigust "kooskõlastada kajastuse sisu". kellelgi pole õigust mulle kui ajakirjanikule öelda, et meil siin küll löödi kellelgi pea lõhki, aga sellest sa ei tohi kirjutada. ma kirjutan, mida ma näen. kui te ei taha, et ma seda kirjutan, ärge näidake mulle. (või rääkige minuga kenasti ja saame kokkuleppele, mida on vaja ja mida mitte. sellest allpool eraldi.) aga KEELATA seda või teist kajastada või käskida teha nii või naa, selleks ei ole õigust.

• samas pole ajakirjanikel õigust filmida ja salvestada, kui üritusel on selline piirang. kui kaamerakeeld on väraval kirjas, siis seest leitud kaamerad on korraldajal õigus välja saata ja salvestused kuidagi ära võtta. juriidiliselt ma täpselt ei tea, kuidas see äravõtmine käiks, aga tegu on ju kinnise üritusega, mitte tavalise tänavaga, kus igamees kõnnib. ja korraldaja teeb reeglid. ja kui ei tohi, siis ei tohi.

• kaamerate keelamisega (või lubamisel erandjuhtudel ja eelneval kokkuleppel, mis tähendab, et usaldusväärsed kroonikud saavad oma asja ikka ära ajada) saate (loodetavasti) piirata kollase telemeedia kajastusi, aga kirjutav meedia on kontrollimatum. sa ei saa ju pastakaid või inimeste mälusid väravas ära korjata sellest pole aga midagi hullu, sest kirjutamine on raskem kui kaameranupu vajutamine ja tekst mõeldakse paremini läbi kui ekraanil jooksev läbu; kui siiski ei mõelda ja mingi jama ilmub, siis kirjalik kajastus ei pälvi eales nii palju tähelepanu kui lõik teles. televisioon on kõige võimsam meedium, aga kaamerad on kõige kergemini keelatavad.

• eelakrediteering ei pruugi päästa. just nii, nagu käbi ütles: kui mingit slõl skandalisti ei akrediteerita, ostab ta pileti ja tuleb ikka, nagu tavaline osaleja. seda ei suuda korraldaja eriti kontrollida, kes miks kohale tuleb.

• veel üks soovitus ürituste korraldajatele: kui ajakirjanikega üritusel või enne kohtute, võtke nede jaoks aega. pommitage neid rohke ADEKVAATSE infoga. seletage tausta, andke me kultuurist aimu, rääkige selle või teise inside-nalja sisu, viige nad asjadega kurssi jnejnejne. las nad tunnevad end pädevana - vähemalt tavaseltskonnas - ja kui neil on juba natuke tunne, et nad asjast teavad või "omad" on, kajastavad nad väiksema tõenäosusega negatiivset. laske neil vaimustuda, haarake nad kaasa, tehke neist sõbrad. tõsi, see punkt ei tööta, kui tullaksegi joodkuid ja skandaali otsima. enamasti siiski ei tulda, ma loodan.

• aga alati jäävad värdjad tavakodanikud, kes filmivad mobiiltelefoniga ja saadavad väikse nutsu või pisukese feimi nimel ise telesse!

Mari, aga vanasti oli ilus komme küsida luba, et kas tohin filmida, kirjutada, pildistada. Mis sellest kombest saanud on?
terv, Jüri

kõrtsmikumolu kirjutas:

Mari, aga vanasti oli ilus komme küsida luba, et kas tohin filmida, kirjutada, pildistada. Mis sellest kombest saanud on?
terv, Jüri

tead, mulle tundub, et kes küsib, see on hea peal väljas. ma pole teles ega kollases ajakirjanduses väga töötanud, aga mulle on vähemalt viimasel ajal mulje jäänud, et see reporter saalib lihtsalt kaameraga ringi ja otsib tüli. ja kui tüli salves, tulistab selle eetrisse. seda, kas nad luba küsivad, tuleb mõnelt selle ürituse korraldajalt küsida, kus nad käinud on.

Vastan kõrtsmikumolule omalt poolt: kui iga uudisnupu/pildi/misiganes materjali jaoks peaksin eraldi lubasid käima küsimas, siis jääks pooled lood ja suur osa pilte üldse tegemata. Tänaseks on valges maailmas välja kujunenud vaikiv kokkulepe, et avalikus kohas (tänavad, avatud pargid, ühiskondlikud hooned jne jne) avalikult pildistamine/filmimine ei nõua eraldi loa küsimist, ka nendelt, keda jäädvustatakse. Turvakaamerate ajastul oleks ka väga naiivne loota, et saad kuidagiviisi enda avalikus kohas jäädvustamist keelata/kontrollida... (Hoopis iseasi on eraelu/valdused/kinnised üritused, kus tõepoolest võib korraldaja/omanik kehtestada igasuguseid piiranguid). Siit tundub jooksvat ka üks minu kui ajakirjaniku jaoks olemuslik kulturiline erinevus - pea kõikidel kordadel, kui mul on avalikus paigas tekkinud probleem pildistamise-filmimisega, on sellealased pretentsioonid esitatud meist ida pool räägitavates keeltes.

ja mina lisaks kullokale seda, et kui ma helistan kuskile poodi ja küsin noh näiteks, et mis hindadega teil muruniidukeid on, siis loetakse see mulle vurinal ette. kui ma helistan ja tutvustan, et ajakirjanik, ja siis esitan sama lihtsa küsimuse, hakatakse ohkima, et juhataja tuleb järgmisel nädalal, helistage siis. niisiis olen ma enda jaoks leidnud kesktee: kui ma tahan infot, mida ma saan küsida klienti mängides, küsin ma seda klienti mängides. kui ma tahan muud infot (nt miks teil nii värdjalik reklaamikampaania on?), on mõtet juhataja välismaalt ära oodata.

sama kujuneb ilmselt vahel ka üritustel: kindlasti on võimalik asi nii keeruliseks ajada, et lihtsam on end mitte ajakirjanikuna esitleda, toimetus maksab pileti eest ja kogu muusika.

Siin ei käi jutt kaugeltki mitte kõikide ajakirjanike kohta. Müts maha siin teemas sõna võtnud ajakirjanike ees Praegune probleem on tekkinud ikka eelkõige kollase telepressi töö tulemusena.

Ega siin mingit sõda vaja polegi. Lihtsalt ürituste organiseerijad võiksid seni toimunu põhjal mõelda, kas segane lõik oma motoüritusest annab peale egotripi veel mingit boonust või oleks lihtsam sellisest reklaamist loobuda. Ja arvestada ka sellega, et vastutavad motokultuuri arengu ees sedasorti negatiivset mõju avaldavate kaadritega.

Huvitav on veel see nüanss, et Reporteris töötab Tanel Talve, kes ka ise ju motomees ja võiks motomeeste imago eest väheke seista:)

ärge nii isiklikeks muutuge. Tanel muide seisabki, sest EMMK pikkadest mototrippidest on väga palju kaadreid olnud.

Selgituseks vast niipalju, et kui ma oleks hobikorras stomatoloog kuid töötaks näiteks limpsitehases, siis mis pilguga mu tööandja mind vaataks, kui läheks kaeblema, et limps tekitab hambaauke..?

kullokas kirjutas:

Tänaseks on valges maailmas välja kujunenud vaikiv kokkulepe, et avalikus kohas (tänavad, avatud pargid, ühiskondlikud hooned jne jne) avalikult pildistamine/filmimine ei nõua eraldi loa küsimist, ka nendelt, keda jäädvustatakse. Turvakaamerate ajastul oleks ka väga naiivne loota, et saad kuidagiviisi enda avalikus kohas jäädvustamist keelata/kontrollida... (Hoopis iseasi on eraelu/valdused/kinnised üritused, kus tõepoolest võib korraldaja/omanik kehtestada igasuguseid piiranguid).

Jah kui ma olen avalikus kohas lakku täis siis ma peangi arvestama sellega, et kõik mind näevad aga kui ma kõrtsis naabrinaisele mesijuttu räägin, siis eeldan küll et enne selle info avalikustamist minuga tiba nõu peetakse

Aga, äkki oleks mõistlik üldsust hoopis sedapidi harida, et ega kõik tüübid kes mootorattaga sõidavad ikka ei kuulu ühte klanni:)
Ehk siis ajakirjandusest võiks ära kaduda umbisikulised pealkirjad nagu "Motomehed tegi....jne"
vaid selle asemele peaks tulema mingi konkreetsem nimetus...
no näiteks "Bikeri motomehed tegid...."
Kui siin ka ajakirjanikke on siis on ju väga hea algust teha lastekodu üritusega.

Muidu võiks ju vaadata, et Võsa Pets jõi ennast lampi ja nüüd on kõik ajakirjanikud padujoodikud. Statistiliselt oleks see kindlasti õigem kuna ajakirjanikke on vähem kui registreeritud mootorrattaid.

Jaansi, kuidas sa seda teha mõtled? nagu ma ütlesin, ei ole kellelgi õigust ajakirjanikule öelda, kuidas ta kirjutama peab. ja pealkirja, muide, paneb sageli toimetaja ja trükipressis lähtuvalt mitte motomeeste päritolust, vaid kujunduse võimaldatud ruumist.

teiseks, juba bikeri motomehi (miks mehi?!) on siin registreritud üle kümne tuhande. ei ole nii, et kui kümme bikerlast midagi teeb, võib pealkiri rääkida kümne tuhande eest. alles siin oli jama, kui üks bikeri motomees rääkis teles bikeri foorumi sildi all, kuidas tema sellesse taksosse ei istu, mida neeger juhib, ja ülejäänud tuhanded bikerlased end sellega kuidagi seostada ei tahtnud.

kais kirjutas:

Ma tahtsin sama teema tõstatada Poole silmaga nägin Reporteris mingit lõiku. Täiesti sisutu lugu oli, aga kahjuks jäid jah aint joomarid meelde. Kollasel ajakirjandusel tuleks silma hoolikalt peal hoida

Muidu pole nendel kampaaniatel mingit tolku.

Kes prääksub nagu part, ja kõnnib nagu part, ja näeb välja nagu part, see ongi part... Asja mõte selles, et kui üritusel pole erilist sisu ja on palju joomareid siis ju jääbki kaadrisse sisutu üritus ja joomarid? Võibolla ma olen natuke imelik, a mulle tundub, et 10 aastat tagasi kokukatel oli seltskond teistsugune ja kuidagi organiseeritum oli asi. Mitte et praegused kokukad üdinisti jamad on, lihtsalt vahe on sees.

TO pihelgas

Tanelil ei kajasta EMMK ( eesti motomatkajateklubi) tegevusi .
ta kajastab EMM- klubi tegevusi pikkadel välisreisidel

Kusjuures Maril on see hea point, et kui on kinnine üritus, siis pannakse eelinfosse ja ka aiale silt, et kaamera keelatud. Nagu kontserditel jne. See peaks asja natukene ohjama küll. Ja kui keegi soovib kaamerat kasutada, siis on ürituse "pressipomo" vms. otsustada, et kas laseb või ei.

See eestlaste iga hinna eest telesse hakkab vaikselt üle viskama

Margusxxx - 10a tagasi kokkutulekutel tundsid enamus tsiklimehi teineteist, tänasel päeval oleks see suht võimatu, kui tsikleid lisandub teedele sadu. paljudele nendele inimestele, kes on ratta ostnud, sest et naabrimees ostis, ongi see kokkutulek üks rihma lõdvaks laskmise üritus, naine laps kodus saan end maani täis kammida ja elu lill.

Mari Öö kirjutas:

Jaansi, kuidas sa seda teha mõtled? nagu ma ütlesin, ei ole kellelgi õigust ajakirjanikule öelda, kuidas ta kirjutama peab. ja pealkirja, muide, paneb sageli toimetaja ja trükipressis lähtuvalt mitte motomeeste päritolust, vaid kujunduse võimaldatud ruumist.

teiseks, juba bikeri motomehi (miks mehi?!) on siin registreritud üle kümne tuhande. ei ole nii, et kui kümme bikerlast midagi teeb, võib pealkiri rääkida kümne tuhande eest. alles siin oli jama, kui üks bikeri motomees rääkis teles bikeri foorumi sildi all, kuidas tema sellesse taksosse ei istu, mida neeger juhib, ja ülejäänud tuhanded bikerlased end sellega kuidagi seostada ei tahtnud.

Minu mõte asja juures oli see, et migit ütitust ei korralda või puuotsa ei sõda mingi müstiline "motomees" (ja ma ei tea miks ajakirjanduses kirjutatakse motomeestest mitte naistest lastest vktm:)) vaid mingi täiesti konkreetne isik.
Kuna motorattal kulgejaid on palju siis on vale ühe kahe inimese käitumise pärast teha järeldusi kõigi suhtes kes on omale mootorratta soetanud.
Paraku on meie ajakijandusel just selline komme, et kui nähakse ühte hälvikut tsikli seljas siis arvatakse, et kõik tsiklimehed on hälvikud. No pole ju teps mitte.
Küsimus oli siis üldsuse sh ka ajakirjanike arusaamises mootoratastest ja nendega sõitmisest.

nagu USA - elutähtsaim hetk ei ole pulm ega lapse sünd vaid telesse sattumine ( natuke liialdatud ning postituse autor ei soovinud kedagi sellega solvata )

Päris huvitav teema. Olen ammu mõelnud kuna sellest juttu tehakse.
Raske on hakata keelama või piirama ajakirjanikke, mingi tee leiavad nad nii või naa kuidas seda kajastada, kui see on kajastamist väärt.

See liigitamis mõte meeldib mulle ka. Nõme on ju kui ühe motomehe tegu iseloomustab kõikde motomeeste imidzit. Võib ka selline situatsioon vabalt olla, et saadan cw ära ja siis selgub , et ma ei saanud sellepärast tööd, et mul kirjas hobides ,et sõidan tsikliga ja just eilses lehes oli kus tsiklimees laaberdas ja mida kõike veel ei teinud. Tavainimene mõtleb kohe, et krt, nagunii samasugune. See oli lihtsalt üks näide ja tean , et üldjuhul selliseid asju ei juhtu, aga mõte loeb.

Muidugi ei saa asja liiga peeneks ajada, muidu ei saa lugeja enam millestki aru, aga mingi kerge liigitamine siiski võiks olla, eriti kui asi puudutab klubisid jms.

Nii palju , kui mina olen tsikli üritustel käinud ja neid ei ole vaid kaks, siis valdav enamus(muidugi mitte alati) on praktiliselt rullnokad. Raske seda öelda, aga nii ju on. Segi peaga vaja istuda ratta selga ja näidata kui maru alfaisane ta on ja igast muud kammajaad teha. Samas jällegi võiks selle välja vabandada, et sellised üritused ongi selleks, et saaks end välja elada. Eks see ole igaühe enda arvamus ja inimene ise teab mismoodi ta käitub mõnes kohas.

Jaansi jutu jätkuks - juhtusin just hiljuti Eesti Päevalehest lugema mingit arvamuse avaldust, kus keegi hr ajakirjanik kirjutas oma emotsioonidest seoses Märka ratturit ja Märka mootorratturit kampaaniaga, nimetades tsiklimehi õlininadeks ja kelleks veel ja rõhutades et jalgrattureid on liikluses kordi rohkem ja üldse ärge vinguge... ilmselgelt oli see kirjutis ajendatud mingist probleemist seoses nende kampaaniatega, aga mina kui inimene, kes sõidab tsikliga ja samas ei ole kursis, mis probleem seal oli, ei leia et kellegil on õigus kõiki kes tsikliga sõidavad avalikult õlininadeks sõimata.

EDIT: http://www.epl.ee/artikkel/428443 seda konkreetset artiklit pidasin silmas

nõustun 100%, ise ei viitsind nii pikslt lihtsalt kirjutada..

Painteddeath kirjutas:

Päris huvitav teema. Olen ammu mõelnud kuna sellest juttu tehakse.
Raske on hakata keelama või piirama ajakirjanikke, mingi tee leiavad nad nii või naa kuidas seda kajastada, kui see on kajastamist väärt.

See liigitamis mõte meeldib mulle ka. Nõme on ju kui ühe motomehe tegu iseloomustab kõikde motomeeste imidzit. Võib ka selline situatsioon vabalt olla, et saadan cw ära ja siis selgub , et ma ei saanud sellepärast tööd, et mul kirjas hobides ,et sõidan tsikliga ja just eilses lehes oli kus tsiklimees laaberdas ja mida kõike veel ei teinud. Tavainimene mõtleb kohe, et krt, nagunii samasugune. See oli lihtsalt üks näide ja tean , et üldjuhul selliseid asju ei juhtu, aga mõte loeb.

Muidugi ei saa asja liiga peeneks ajada, muidu ei saa lugeja enam millestki aru, aga mingi kerge liigitamine siiski võiks olla, eriti kui asi puudutab klubisid jms.

Nii palju , kui mina olen tsikli üritustel käinud ja neid ei ole vaid kaks, siis valdav enamus(muidugi mitte alati) on praktiliselt rullnokad. Raske seda öelda, aga nii ju on. Segi peaga vaja istuda ratta selga ja näidata kui maru alfaisane ta on ja igast muud kammajaad teha. Samas jällegi võiks selle välja vabandada, et sellised üritused ongi selleks, et saaks end välja elada. Eks see ole igaühe enda arvamus ja inimene ise teab mismoodi ta käitub mõnes kohas.

Ajakirjandust ei tule mitte piirata ja ära keelata vaid vastupidi - tuleb neid asjale lähemale tuua.
Liigitamine ei toimi, keskmine inimene (me räägime inimmass jagatud inimeste arvuga selles) ei tea midagi, ei saa millestki aru ega mäleta midagi, mida talle räägiti. Saati siis mingeid finesse seletada, et näed see on baik ja see teine ei ole.
Üritused, ka võistlused, on selleks, et samahuvilised inimesed pühitseks samahuvilisust. Joomine ja nõmetsemine ei ole väljaelamine vaid joomine ja nõmetsemine. Väljaelamiseks (veider sõna üldse. kas seda on vaja sisseelamise tasakaalustamiseks?) on ainuvõimalik võistelda objektiivse suuruse vastu - ringiaeg, mäe kõrgus, kallak vms. Sealt tõuseb fenomen kus erinevaid saavutusi saab objektiivselt nii kaaslastega kui vaenlastega võrrelda.

imestama paneb, et see veel müüb kui, et koer hammustas...

Painteddeath kirjutas:

Raske on hakata keelama või piirama ajakirjanikke, mingi tee leiavad nad nii või naa kuidas seda kajastada, kui see on kajastamist väärt.

Arvan, et selles lauses peitub suur osa tõde.
Kui ajakirjanik kajastab mingi ürituse puhul ainult seda, kuidas maast viina lakutakse, siis järelikult leiab ta, et see ongi ainus kajastamist väärt sündmus sellelt ürituselt.
Kui asjast tehakse lühiuudis e "nupp", siis on tõenäoliselt aga tegemist hoopis toimetaja arusaamaga. Ehk sel puhul on ajakirjaniku peksmine mõttetu.
Eks pealkiri "Motomehed jõid maa mustaks" on kindlasti tähelepanu tõmbavam kui "Motofestival kulges nalja ja tantsu saatel"

Kindlasti ei tasu sel kohal ka unustada igihaljast ja igisobivat klassikat, nagu "See oli kohutav!!!" või "Ema, kus sa ometi olid!?"

Ajakirjandusega võitlemine või selle mõjutamine on juba ette kaotatud lahing ... Rullnokad on ammu tunginud ka motondusse ning teevad seal oma sigadusi, olgu siis maanteel või kokkutulekutel. Ning ajakirjanikud leiavad nad seal mõnuga ülesse ja ning ekspluateerivad. Uudised muutuvad kollasemaks ja motonoksid sobivad tekkinud nishi nagu rusikas silmaauku.
Konkreetsetest meetmest rääkida siis üritustel kaamera keelamiseks vajalik turvakontroll muudab selle tavakülastajatele üprisgi ebameeldivaks. Motomeeste maine kaitsmise nimel muudaksime nende elu ebameedivaks - ei ole hea plaan.
Elik ainus võimalus, kui üldse, on genereerida võimalikult palju positiivseid uudiseid. Olgu se siis erinevad liikluskampaaniad, heategevus vms.

terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Kui tsiklid ja nahkriided ära jätta, saaks sellist saatejuppi, nagu Reporter näitas, suvalise asutuse suvepäevadelt vastu hommikut filmida

Jaansi kirjutas:

Minu mõte asja juures oli see, et migit ütitust ei korralda või puuotsa ei sõda mingi müstiline "motomees" (ja ma ei tea miks ajakirjanduses kirjutatakse motomeestest mitte naistest lastest vktm:)) vaid mingi täiesti konkreetne isik.

Järgmine kord , kui motomehed üldise rollerimeeste "sõimamisega" tegelevad, võiks seda meelde tuletada.