DragRace 2009 tsiklite tehnilised reeglid ja klassid.

[ralf]

Kena käesolevat teile, kallid Dragrace'rid!
Tehniliste reeglite "eelnõu" arutamiseks ja diskuteerimiseks.
Kuna "riigikogu" meid sellega aidata ei saa siis antakse arutada bikeritekogule.
Kui sa oled vastu mõnele sisupunktile siis esita ka omapoolne lahendus. Üldjuhul onnad esialgu sellistena esitatud "riigikogule", kuid esilgu veel kinnitamatta. Seega suuremate muudatuste jaoks saab veel vahele "hõigata"!

Dragrace mootorratta reeglid 2009

1. Klassid:

1.1 Streetbike
1.2 Supersport 600 (EM arvestuses E-klass)
1.3 Supersport 1000 (EM arvestuses F-klass)

2. Streetbike

2.1 Streetbike klassi spetsifikatsioon (mootori töömaht, kasutatav kütus ja toitelahendus):

2.1.1 Arvestuses Streetbike 600

400-600 cm³ 4 takti 4 silindrit, tolerants +36 cm³ (vaid homologeeritud ja 4 aastat või vanemad mootorid)
600-675 cm³ 4 takti 3 silindrit
600-750 cm³ 4 takti 2 silindrit

Kasutatav kütus: mootor peab töötama tavalise pliivaba kütusega (üldkasutatavast tanklast), maksimaalne pliisisaldus 0.005 g/l (pliivaba) ja maksimaalne MON 90
Toitelahendus: välisõhu doseerimine toimub ainult vabalthingamise või liikumisest tuleneva õhutakistuse ärakasutamise (Ram-Air süsteem) põhimõttel.

2.1.2 Arvestuses Streetbike 1000

601-1400 cm³ 4 takti 4 silindrit
676-1400 cm³ 4 takti 3 silindrit
751-1400 cm³ 4 takti 2 silindrit

Kasutatav kütus: mootor peab töötama tavalise pliivaba kütusega (üldkasutatavast tanklast), maksimaalne pliisisaldus 0.005 g/l (pliivaba) ja maksimaalne MON 90
Toitelahendus: välisõhu doseerimine toimub ainult vabalthingamise või liikumisest tuleneva õhutakistuse ärakasutamise (Ram-Air süsteem) põhimõttel.

2.2 Streetbike tehnilised reeglid

Nagu võistlusklassi nimi „Streetbike” iseloomustab, on masinad mida kasutatakse piiratud modifikatsioonidega.
Streetbike mootorrataste väliskuju (eest, tagant ning küljelt) peab vastama homologeeritule (tootja originaaltoodangule) millel on lubatu piires teostatud maha- või juurdemonteerimisi.
Alljärgnevad reeglid on kehtestatud eesmärgil, et tagada möödapääsmatu ohutus ja piirata mootorratta maksumust. Samas jätab reeglistik limiteeritud määral ruumi tehnika modifitseerimiseks ja arendustöödeks. Viimasele on antud laialdasemad võimalused Supersport klassides.

Miinimumnõuded Streetbike võistlusklassis osalemiseks on:

a) sõiduvarustus loetelus ja kirjelduses:

• kinnine ja kinnitusrihmaga varustatud motokiiver,
• naturaalsest või kunstnahast motokindad,
• motosaapad mille säärepikkus on sama või pikem tallapikkusest (materjal ei ole reglementeeritud),
• autonoomne seljakaitse (ei arvestata sõiduriietusse integreeritud seljakaitset),
• spetsiaalne mootorratturi ühe- või kaheosaline sõiduriietus mis sisaldab vähemalt õla-, küünarnuki- ja põlvekaitsmeid (materjal ei ole reglementeeritud). Võib asendada samasisulise kaitsmete komplekti ja kaitsmeteta motoriietusega.

b) Streetbike spetsifikatsiooni (2.1) sobiv ja tehniliste hälveteta mootorratas millel on:

• eemaldatud tahavaatepeeglid, tööriistakomplekt ja mittestatsionaarne lisavarustus,

• registreerimistunnistus koos kehtiva tehnilise ülevaatuse sissekandega,

• teostamata igasugune ümberehitus. See tähendab, et alates esimesest muudatusest, kus on tekitatud erinevus homologeeringust (tootja originaaltoodangust), tuleb mootorratas viia vastavusse alljärgneva reeglistikuga!

2.2.1 Üldised ümberehituse põhimõtted

Käesolev juhend ei anna ümberehitusteks mingeid volitusi ja kõik tootjapoolsed nõuded ning ettekirjutused jäävad kehtima! Seega võib järgnevas reeglistikus nimetatud „mööndused” realiseerida/eksperimenteerida ainult omal vastutusel!
Jõuülekande-, juhitavuse- ja kandekonstruktsioonide asendused/muudatused peavad olema kuni detailideni vähemalt sama tugevad või tugevamad kui tootjatehase originaal.
Ainult dekoratiivsed muudatused ei ole piiratud välja arvatud juhul kui need on vastuolus avalikuks liikluseks kehtestatud nõuetega.
Kõik teised muudatused, mida järgnevas reeglistikus ei ole kirjeldatud, on RANGELT KEELATUD!

2.2.2 Raam ja selle osad

Raam peab olema tootja originaaltoodang vastavalt homologeeritud mootorrattale ja selle geomeetria muutmine ei ole lubatud. Ka raamile kinnituvad vedrustuse-, kandekonstruktsioonid, ühes telgedega, peavad jääma tootja poolt ettenähtud joontele ja kaugustele, kui edaspidi ei ole nimetatud teisiti. Samuti wheelie-bars (vedrustuse pikendused) ega vastukaalud (ballast) ei ole lubatud.
Ühtegi raami jäikussidet (sh. keevisliide) ei tohi eemaldada, samuti pole lubatud materjali mahalõikamine (sh. puurimine, freesimine, lihvimine jne). Raami ja selle osade kaitsmine/tugevdamine katete või katmisega on lubatud (näiteks carbon vms.).
Kõikidel mootorratastel peab olema raamil mootorratta identifitseerimisnumber (raaminumber ja/või VIN kood).
Raamile kinnituv tagaosa ja teised poltidega liidetud kinnituskonstruktsioonid võivad olla vahetatud või muudetud, järgides üldisi ümberehituse põhimõtteid. Seisutoed, kaassõitja jalatoed ning käepidemed võib maha monteerida.

2.2.3 Esikahvel ja -vedrustus (esimesed amortisaatorid)

Esikahvel peab olema tootja originaaltoodang või teise seeriatootja mudelikohane toodang.
Amortisaatorite käiku (tööpiirkonna pikkus) ei tohi mistahes lisaseadetega piirata. Lubatud on amortisaatori asendi muutmine traaversite (kolmikklamber) suhtes:

• Up-side down tüüpi amortisaatoritel maksimaalselt kuni 20mm
• Down-side up tüüpi amortisaatoritel maksimaalselt kuni 10mm
  kuid jälgima peab, et lubatud minimaalne kliirens jääks lubatud piiridesse (100mm va. juhul kui tootja homologeering lubab väiksema).
  Esihargi ülemine ja alumine traavers võib olla asendatud teise seeriatootmises olevaga, kuid sellelt materjali mahalõikamine (sh. puurimine, freesimine jne) pole lubatud.
  Juhtraua amortisaator (rooliamort) on soovituslik.

2.2.4 Tagahark ja -vedrustus (tagakiige ja amortisaator/id) ning katted

Tootja poolt homologeeritud mootorratta tagahark peab jääma originaal ja selle geomeetria muutmine ei ole lubatud (sh. näiteks pikendamine). Tagahargi kaitsmine/tugevdamine katete või katmisega on lubatud (näiteks carbon vms.).
Tagaratta telje nihutamine maksimaalselt tagumisse asendisse on lubatud vaid olemasolevate teljepesade piires. Selle tagamiseks vajalik ketipingutite modifitseerimine või väljavahetamine on lubatud.
Ketipinguti originaal reguleerimispoltide suurim väljaulatumise pikkus peab jääma nagu mudelile homologeeritud. Ketipinguti polte tohib välja vahetada vähemalt samas diameetris ja tugevusastmes,
pikemate poltidega, kuid nende suurim lubatud väljaulatumine võib olla kuni 1/3 võrra suurem originaalist.
Tagahargi ülekannet (link, hoovastik jms) vedrustusele/amortisaatorile võib välja vahetada teise seeriatootmises olevaga või omavalmistatuga, kuid selle materjal ning tugevusvaru (sh. väikseim ristläbilõike pindala) peab jääma samaks. Samuti peab jälgima, et kliirens jääks lubatud piiridesse (100mm va. juhul kui tootja homologeering sätestab teisiti). Tagavedrustust (amortisaator/id ja vedru/d) tohib välja vahetada, kuid amortisaatori/te käiku (tööpiirkonna pikkus) ei tohi mistahes lisaseadetega piirata.

2.2.5 Pidurid

Tootja poolt homologeeritud mootorratta esi- ja tagaratta pidurikettaid/trumleid, piduri töö- ja peasilindreid tohib muuta või välja vahetada, kuid nende arv ja tööpõhimõte peab jääma samaks. Pidurivoolikuid/torustikku võib vahetada.

2.2.6 Jalatoed ning sellele kinnituv hoovastik (jalarauad ja piduri/käiguhoovad)

Jalatugesid koos alustega tohib ümber seada ja välja vahetada, kuid kinnituste asukohad peavad jääma originaalid.
Jalatoed peavad asuma eespool tagumise ratta telge.
Jalatugesid võib monteerida jäigalt või üleskäidavatena, viimasel juhul tuleb neile lisada algasendi tagastusmehhanism.
Kui jalatoed ei ole tootja originaal siis peab jalatoe ots olema sfääriline, raadiusega vähemalt 8 mm.
Terasest, jäigalt monteeritud jalatugede otstele, peab lisaks olema tugevalt kinnitatud plastikust, kapronist
või muust sarnasest materjalist ots (minimaalse raadiusega 8 mm).

2.2.7 Juhtrauad (lenksud) ning sellele kinnituv hoovastik (gaasikäepide, siduri- ja piduriheeblid)

Tootja poolt homologeeritud mootorratta juhtrauad, heeblid ja juhtmed tohib välja vahetada või muuta.
Mootori seiskamise (stopp) lüliti peab olema paigaldatud parempoolsele juhtrauale või paremale poolele monoliitse juhtraua korral.
Seguklapi juhtimine (gaasikäepide, gaasitrossid ja õhusiiber) peab olema automaatselt sulguv/tagasipöörduv, kui seda käega kinni ei hoita.

2.2.8 Voolundid (gondlid), katted ja tuuleklaas

a) Voolundeid ja porilaudu tohib vahetada või muuta, kuid voolundi kaugus eest taha ning külgedelt ja kujult peab põhimõtteliselt vastama homologeeritud mootorrattale. Ainult aerodünaamiliselt ebaolulisi dekoratiivkatteid tohib lisada või maha monteerida.
b) Tuulekaasi tohib asendada.
c) Tootja poolt homologeeritud mootorratta voolundi ja air box`i vahelisi originaalõhutorusid tohib muuta, eemaldada või välja vahetada teise tootja omade vastu.
d) Tagumist porilauda võib lisada või maha monteerida.
g) Kõik väljaulatuvad servad tuleb ümardada. Väikseim lubatud raadius on 8mm.

2.2.9 Kütusepaak

Kütusepaak (samuti tema katted) peab välja nägema nagu tootja poolt tarnitava homologeeritud mootorratta originaalosa ja see on lubatud samamahulise ning väliselt sarnase vastu välja vahetada. Materjal ei ole reglementeeritud, kuid mittemetallist kütusepaak (nõutav metallist maanduselement paagis) peab olema maandatud raami külge.
Kütusepaagi asetust ei tohi muuta, nagu ka kinnituse lahendust (näit. 3-me punkti kinnitus).
Paagikorki tohib muuta või välja vahetada. Suletud paagikork ei tohi lekkida.
Soovitatav on kütusepaak täielikult täita ohutuskäsnaga (paagisvamm/poorne vaht Explosafe).

2.2.10 Istmed

Istet, istme raami ja integreeritud voolundit tohib välja vahetada järgides käesoleva reeglistiku punkti 2.2.1 (Üldised ümberehituse põhimõtted). Istme materjal ja mõõtmed on sätestamata.
Kahe istme jaoks kavandatud tagavoolundi võib ümber ehitada ühe istme jaoks.
Voolundi kaugus eest taha ning külgedelt ja kujult peab põhimõtteliselt vastama homologeeritud mootorrattale.

2.2.11 Jõuülekanne/käigukast, veoülekanne

Jõu- ja veoülekande asendamine ning muutmine, kiirühenduste kasutamine lubatud ainult järgides üldisi ümberehituse põhimõtteid (2.2.1). Ketikaitsme võib maha monteerida.
Käigukasti või lülitusmehhanismi lisamehhanismid, nt. kiirkäigulülituse süsteemid on lubatud, kuid nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega. Täisautomaatsed, samuti ka distantsjuhtimise süsteemid, ei ole lubatud.

2.2.12 Generaator, starter

Starteri võib asendada teise tootja omaga kuid tema asetus ning tööpõhimõte peab jääma samaks. Generaatori võib maha monteerida või asendada teise tootja omaga.

2.2.13 Jahutussüsteem, jahutusvedelik

Mootori jahutusvedeliku tsirkulatsioonisüsteemi radiaatorit võib välja vahetada, kuid selle asetuse põhimõte (ees, taga, küljel) peab jääma nagu homologeeritud mudelil.
Tootja poolt homologeeritud mootorratta õliradiaatorit ei tohi muuta. Täiendavaid õli jahutajaid ei või paigaldada. Kõiki jahutussüsteemi voolikuid tohib asendada ainult samade või tehniliselt vastupidavamatega.
Jahutusradiaatorid on soovitav katta kaitsevõrguga. Jahutusvedelikuna on soovitatav kasutada destilleeritud vett või vee ja ethyl alkoholi segu. Ainult eelnimetatud jahutusvedeliku kasutamise korral võib jahutusventilaatori koos rakendusanduri ja juhtmestikuga maha monteerida.

2.2.14 Air box (õhukamber) ja õhufilter

Tootja poolt homologeeritud mootorratta Air boxi võib välja vahetada teise tootja omaga, kuid toimima peab jääma mootori õhutussüsteem (mootori tuulutus). Õlituse õhutustorud peavad olema ühenduses ja avanema air box´i nii nagu mudelile homologeeritud.
Juhul kui homologeeritud rattamudelil avaneb mootorituulutus vabasse keskkonda siis tuleb see varustada õlikindla voolikuga mis peab suubuma vähemalt 250ml suurusesse kogumisanumasse. Mistahes teiste vedelike ülevoole sinna suunata on RANGELT KEELATUD!
Õhufiltri elemendi võib eemaldada.

2.2.15 Süüte- ja toitesüsteem, kütuse varustus ning mootori elektrooniline juhtsüsteem

Juhtsüsteem (CDI/ECU jne.) lubatud välja vahetada. Telemeetria lubatud. Lokaalne isehäälestus lubatud. Keelatud on igasugune juhtimine ja häälestamine distantsilt.
Kütusetorusid ja voolikuid tohib asendada ainult samade või tehniliselt vastupidavamatega. Tohib lisada kütusefiltreid.
Kütusepumba ja rõhuklapi ümberehitused ning asendamised lubatud, välja arvatud elektrooniline toitekatkestuse süsteem mis peab toimima samal põhimõttel nagu mudelile homologeeritud.
Toitekatkestuse süsteem peab külili asetatud ratta kütusepumba (ja ka süüte) töö katkestama vähemalt 1 sekundi jooksul. Juhul kui süsteem ei tööta või puudub, tuleb mootorratas varustada sarnast toimet omava automaatse avariilülitiga (nn. „surnud mehe lüliti” / kill-swich).

2.2.16 Mootor

Kõik muudatused lubatud spetsifikatsiooni (2.1) piires. Kõik mootori korpusesse lisaks tehtud avaused tuleb katta keerme- või keevisliidesega. Kõik ümberehituse käigus lisatud keermeliidesed, mille taga on positiivne õlirõhk, tuleb stoperdada.

2.2.17 Väljalaskesüsteem

Tootja poolt homologeeritud mootorratta väljalasketorusid ja summuteid tohib modifitseerida, vahetada või maha monteerida. Sealjuures peab olema tagatud väljaheitegaaside eemalejuhtimine vähemalt sellisel määral, et need ei tabaks (ega ka soojendaks olulisel määral) mootorratast ega selle juhti.

2.2.18 Veljed ja rehvid

Veljed, nendele kinnituvad adapterid ja laagrid on lubatud tootja poolt homologeeritu või mudelikohane, teise tootja seeriatoodang.
Keelatud on kasutada spetsiaalselt kiirendusvõistluste tarbeks toodetud rehve (use for dragrace only) ja mistahes rehve mille kulumispiir* ületatakse võistluse lõppedes. Kulumispiiri tähistuseta rehvid ei ole lubatud. Lubatud kõik teised rehvitüübid mille kiirusindeks on V, W, Y, ZR või on varustatud kirjetega „racing use only” või ka „not for highway use”.
Rehvide mõõt ei ole reglementeeritud kuid jälgima peab, et lubatud minimaalne kliirens jääks lubatud piiridesse (100mm va. juhul kui tootja homologeering lubab väiksema).
Rehvisoojendajate kasutamine on lubatud.

*Kulumispiir on ületatud juhul kui vastav tootjapoolne tähistus on tasandunud rehvi kontaktpinnaga.
Kulumispiiri tähistust ei tohi muuta.

2.2.19 Kohustuslikud muudatused ainult juhul kui punktide, vahemikus 2.2.12 kuni 2.2.17, osas esineb erinevusi tootjatehase originaaltoodangust.

Kõik tühjenduskorgid ja õlifilter tuleb stoperdada (kontreerida) traadiga. Kui puudub suletud mootorituulutuse süsteem siis tuleb tuulutus juhtida õlipüüdurisse/kogumispaaki, mis asub kergesti ligipääsetavas kohas ja mida tuleb enne iga starti tühjendada.
Õlipüüduri / kogumispaagi minimaalne mahutavus peab olema 250 cm³
Kui jahutusvedelikuna ei kasutata vett või ethyl-alkoholi ja vee segu siis peab paisupaagi ülevool olema juhitud kas vähemalt 500 cm³ suurusesse anumasse või alt suletud voolundisse (mis peab mahutama vähemalt 5L vedelikku).

3. Supersport

3.1 Supersport klasside spetsifikatsioon (mootori töömaht, kasutatav kütus ja toitelahendus)

3.1.1 Arvestuses Supersport 600

400-600 cm³ 4 takti 4 silindrit, tolerants +36 cm³ (vaid homologeeritud ja 4 aastat või vanemad mootorid)
600-675 cm³ 4 takti 3 silindrit
600-750 cm³ 4 takti 2 silindrit

Kasutatav kütus: mootor peab töötama bensiiniga, oktaanarv on vaba.
Toitelahendus: välisõhu doseerimine toimub vabalthingamise või liikumisest tuleneva õhutakistuse ärakasutamise (Ram-Air süsteem) põhimõttel. Ülelaadimise/te kasutamisel korrutatakse kubatuur koefitsendiga 1,7.

3.1.2 Arvestuses Supersport 1000

601-1400 cm³ 4 takti 4 silindrit, tolerants kuni +14% (Big-Bore kasutamine)
676-1400 cm³ 4 takti 3 silindrit, tolerants kuni +14% (Big-Bore kasutamine)
751-1400 cm³ 4 takti 2 silindrit, tolerants kuni +14% (Big-Bore kasutamine)

Kasutatav kütus: mootor peab töötama bensiiniga, oktaanarv on vaba. NOS doseerimine lubatud.
Toitelahenduses piiranguid ei ole.

3.2 Supersport tehnilised reeglid

Nagu võistlusklassi nimi „Supersport” iseloomustab, on masinate modifitseerimine lubatud.
Alljärgnevad reeglid on kehtestatud eesmärgil, et tagada möödapääsmatu ohutus ning takistada tehniliselt ebakindlate ümberehituste tegemist.
Supersport arvestuses võivad osaleda ka Streetbike klassi mootorrattad kuid seda vaid koos kõigi Streetbike klassile kehtestatud tehniliste nõuete ja piirangutega.
Kui eelmainitud mootorrattal tehakse mistahes muudatus, mis Streetbike klassis ei ole lubatud, tuleb mootorratas viia täielikku vastavusse Supersport reeglistikuga ja esitada see ülevaatuseks tehnilisele komisjonile. Tehnilise läbimise korral loetakse mootorratas Supersport klassi ümber kvalifitseerituks misjärel kehtivad edaspidi, nii sõitja varustusele kui ka mootorrattale, Supersport klassi tehnilised reeglid.

3.2.1 sõiduvarustus loetelus ja kirjelduses

• kinnine ja topelt D kinnitusrihmaga varustatud motokiiver,
• naturaalsest või kunstnahast, kaitsmetega motokindad,
• kaitsmetega motosaapad mille säärepikkus on sama või pikem tallapikkusest,
• autonoomne seljakaitse (ei arvestata sõiduriietusse integreeritud seljakaitset),
• spetsiaalne mootorratturi üheosaline või lukuga ühendatav kaheosaline nahast kombinesoon mis sisaldab vähemalt õla-, küünarnuki- ja põlvekaitsmeid. Lukuga ühendatava kombinesooni lukk peab olema sõidu vältel suletud. Võib asendada samasisulise kaitsmete komplekti ja kaitsmeteta nahast kombinesooniga.

3.2.2 Üldised ümberehituse põhimõtted

Käesolev juhend ei anna ümberehitusteks mingeid volitusi ja kõik tootjapoolsed nõuded ning ettekirjutused jäävad kehtima! Seega võib järgnevas reeglistikus nimetatud „mööndused” realiseerida/eksperimenteerida ainult omal vastutusel!
Jõuülekande-, juhitavuse- ja kandekonstruktsioonide asendused/muudatused peavad olema kuni detailideni vähemalt sama tugevad või tugevamad kui tootjatehase originaal.

3.2.3 Raam ja selle osad

Ainult alumiiniumist või mittemetallist raam peab olema litsenseeritud tootja originaaltoodang ja selle geomeetria muutmine ei ole lubatud. Ühtegi sellise raami jäikussidet (sh. keevisliide) ei tohi eemaldada. Raamile kinnituvate vedrustuse- ja teiste konstruktsioonide osas on vaid tehnilise vastupidavuse ja üldise ohutusega seonduvad piirangud mis järgivad üldisi ümberehituse põhimõtteid.

3.2.4 Esikahvel ja -vedrustus (esimesed amortisaatorid)

Amortisaatorite väikseim lubatud läbimõõt on 35mm ja käik (tööpiirkonna pikkus) ei tohi olla väiksem kui 50mm. Samas peab jälgima, et lubatud minimaalne kliirens jääks lubatud piiridesse (Supersport klassidel 50mm).
Juhtraua amortisaator (rooliamort) on soovituslik.

3.2.5 Tagahark ja -vedrustus (tagakiige ja amortisaator/id)

Mudelile homologeeritust pikem omavalmistatud tagahark tohib olla ainult terasest. Teistest materjalidest koosnevate tagaharkide korral tohib tagatelje asukohta muuta ainult vastavate lisakonstruktsioonide (kiigepikenduste) abil mis kinnituvad tappidena algsetsse teljepesadesse ning on kinnitatud poltliidesega, järgides üldisi ümberehituse põhimõtteid. Tagahargi ülekannet (link, hoovastik jms) vedrustusele/amortisaatorile võib välja vahetada teise seeriatootmises oleva- või omavalmistatuga, kuid selle tugevusvaru (sh. väikseim ristläbilõike pindala, vastavas ekvivalendis, kasutatud materjali suhtes) peab jääma samaks. Samuti peab jälgima, et kliirens jääks lubatud piiridesse (Supersport klassidel 50mm).
Tagumise vedrustuse süsteemi võib ümber ehitada jäigaks konstruktsiooniks. Wheelie-bars soovituslik kuid selle tugiratta ja maapinna vahe ei tohi ületada 100mm (mõõdetakse stardimassis).
Ketipingutite reguleerimispoltide suurim väljaulatumise pikkus võib olla kuni 1/3 võrra suurem originaalist. Iga järgneva lisakolmandiku pikkuse lisamise järel peab suurendama poldi läbimõõtu vähemalt 1mm võrra.

3.2.6 Pidurid

Tootja poolt homologeeritud mootorratta esi- ja tagaratta pidurikettaid/trumleid, piduri töö- ja peasilindreid tohib muuta või välja vahetada. Ainult üks kahest esipidurikettast koos töösilindri ja voolikuga võib olla maha monteeritud. Pidurite võime täielikult blokeerida nii esimest kui tagumist ratast peab säilima. Kontrollitakse stardimassis (koos kütuse ja sõitjaga) mootorratta sõidusuunas liikumisel tagapidur ja vastupidises suunas esipidur.

3.2.7 Jalatoed ning sellele kinnituv hoovastik (jalarauad ja piduri/käiguhoovad)

Jalatugesid koos alusega tohib ümber seada ja välja vahetada, kuid kinnituse asukohad ei tohi asuda vedrustamata massil.
Jalatoed peavad asuma eespool tagumise ratta telge.
Jalatugesid võib monteerida jäigalt või üleskäidavatena, viimasel juhul tuleb neile lisada algasendi tagastusmehhanism.
Kui jalatoed ei ole tootja originaal siis peab jalatoe ots olema sfääriline, raadiusega vähemalt 8 mm.
Terasest, jäigalt monteeritud jalatugede otstele, peab lisaks olema tugevalt kinnitatud plastikust, kapronist
või muust sarnasest materjalist ots (minimaalse raadiusega 8 mm).

3.2.8 Juhtrauad (lenksud) ning sellele kinnituv hoovastik (gaasikäepide, siduri- ja piduriheeblid)

Tootja poolt homologeeritud mootorratta juhtrauad, heeblid ja juhtmed tohib välja vahetada või muuta.
Mootori seiskamise (stopp) lüliti peab olema paigaldatud parempoolsele juhtrauale või paremale poolele monoliitse juhtraua korral.
Seguklapi juhtimine (gaasikäepide, gaasitrossid ja õhusiiber) peab olema automaatselt sulguv/tagasipöörduv, kui seda käega kinni ei hoita.

3.2.9 Voolundid (gondlid), katted ja tuuleklaas

Kõikidel supersport klassi mootorratastel peab olema alt suletud voolund mis mahutab vähemalt 5L vedelikku. Ülemisi voolundeid ja tuuleklaasi ning porilaudu tohib vahetada, muuta või maha monteerida.
Kõik väljaulatuvad servad tuleb ümardada. Väikseim lubatud raadius on 8mm.

3.2.10 Kütusepaak

Kütusepaagi asukoht ega maht ei ole reglementeeritud, kuid tagatud peab olema piisava tugevusvaruga korpus ning kinnitumine. Samuti ohutu kaugus (või isoleeritus) ohuallikatest nagu elektrisüsteemid ja soojus.
Mittemetallist kütusepaak (nõutav metallist maanduselement) peab olema maandatud raami külge.
Suletud paagikork ei tohi lekkida.
Soovitatav on kütusepaak täielikult täita ohutuskäsnaga (paagisvamm/poorne vaht Explosafe).

3.2.11 Jõuülekanne/käigukast, veoülekanne

Jõu- ja veoülekande asendamine ning muutmine, kiirühenduste kasutamine lubatud ainult järgides üldisi ümberehituse põhimõtteid (3.2.2). Käigukasti või lülitusmehhanismi lisamehhanismid, nt. kiirkäigulülituse süsteemid on lubatud, kuid nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega. Täisautomaatsed, samuti ka distantsjuhtimise süsteemid, ei ole lubatud.

3.2.13 Generaator, starter

Starteri süsteemi võib asendada mistahes tüüpi teise starterisüsteemiga (ka portatiivsega). Generaatori võib maha monteerida või asendada teise tootja omaga.

3.2.14 Jahutussüsteem, jahutusvedelik

Mootori jahutusvedeliku tsirkulatsioonisüsteemi ja selle osi (näit. õlijahutus) võib välja vahetada või maha monteerida (näit. tahke jahutusmaterjali kasutamise korral).
Jahutussüsteemi torustikku ja voolikuid tohib asendada ainult samade või tehniliselt vastupidavamatega.
Jahutusradiaatorid on soovitav katta kaitsevõrguga. Jahutusvedelikuna on soovitatav kasutada destilleeritud vett või vee ja ethyl alkoholi segu. Ainult tahke- või eelnimetatud jahutusvedeliku kasutamise korral võib jahutusventilaatori koos anduri ja juhtmestikuga maha monteerida.

3.2.15 Air box (õhukamber) ja õhufilter

Tootja poolt homologeeritud mootorratta Air boxi võib välja vahetada teise tootja omaga, kuid toimima peab jääma mootori õhutussüsteem (mootori tuulutus). Õlituse õhutustorud peavad olema ühenduses ja avanema air box´i nii nagu mudelile homologeeritud.
Juhul kui suletud süsteem maha monteeritakse või mootorituulutus avaneb muul põhjusel vabasse keskkonda siis tuleb see varustada õlikindla voolikuga mis peab suubuma vähemalt 250ml suurusesse kogumisanumasse. Mistahes teiste vedelike ülevoole sinna suunata on RANGELT KEELATUD!
Õhufiltri elemendi võib eemaldada.

3.2.16 Süüte- ja toitesüsteem, kütuse varustus ning mootori elektrooniline juhtsüsteem

Juhtsüsteem (CDI/ECU jne.) lubatud välja vahetada. Telemeetria lubatud. Lokaalne isehäälestus lubatud. Keelatud on igasugune juhtimine ja häälestamine distantsilt.
Kütusetorusid ja voolikuid tohib asendada ainult samade või tehniliselt vastupidavamatega. Tohib lisada kütusefiltreid.
Kütusepumba ja rõhuklapi ümberehitused ning asendamised lubatud, välja arvatud elektrooniline toitekatkestuse süsteem mis peab toimima samal põhimõttel nagu mudelile homologeeritud.
Toitekatkestuse süsteem peab külili asetatud ratta kütusepumba (ja ka süüte) töö katkestama vähemalt 1 sekundi jooksul. Juhul kui süsteem ei tööta, tuleb mootorratas varustada sarnast toimet omava automaatse avariilülitiga (nn. „surnud mehe lüliti” / kill-swich).

3.2.17Mootor

Kõik asendamised ja muudatused lubatud vastavalt spetsifikatsioonidele Supersport 600 punkti 3.1.1 ja Supersport 1000 punkti 3.1.2 piires. Kõik mootori korpusesse lisaks tehtud avaused tuleb katta keerme- või keevisliidesega. Kõik ümberehituse käigus lisatud keermeliidesed, mille taga on positiivne õlirõhk, tuleb stoperdada.

3.2.18 Väljalaskesüsteem

Väljalasketorusid ja summuteid tohib modifitseerida, vahetada või maha monteerida. Sealjuures peab olema tagatud väljaheitegaaside eemalejuhtimine vähemalt sellisel määral, et need ei tabaks (ega ka soojendaks olulisel määral) mootorratast ega selle juhti.

3.2.19 Veljed ja rehvid

Kõik veljed, nendele kinnituvad adapterid ja laagrid on lubatud järgides üldisi ümberehituse põhimõtteid (3.2.2 )
Keelatud on kasutada mistahes rehve mille kulumispiir* ületatakse võistluse lõppedes. Kulumispiiri tähistuseta rehvid ei ole lubatud. Lubatud kõik rehvitüübid mille kiirusindeks on W, Y, ZR või on toodetud spetsiaalselt kiirendus- või ringrajavõistlusteks (harilikult varustatud kirjetega „racing use only”, „not for highway use” jne).
Rehvisoojendajate kasutamine on lubatud.

*Kulumispiir on ületatud juhul kui vastav tootjapoolne tähistus on tasandunud rehvi kontaktpinnaga.
Kulumispiiri tähistust ei tohi muuta.

3.2.20 Kohustuslikud muudatused

Kõik tuled (ka suunatuled) peab maha monteerima kui neid ei kaeta kleeplindi vms. materjaliga.
Kõik tühjendus- ja täitekorgid ning õlifilter, mis ei ole tootja poolt stoperdatud, tuleb stoperdada (kontreerida) traadiga.
Kui puudub suletud mootorituulutuse süsteem siis tuleb tuulutus juhtida õlipüüdurisse/kogumispaaki, mis asub kergesti ligipääsetavas kohas ja mida tuleb enne iga starti tühjendada. Õlipüüduri / kogumispaagi minimaalne mahutavus peab olema 250 cm³
Kui jahutusvedelikuna kasutatakse vett või ethyl-alkoholi ja vee segu siis võib paisupaagi ülevoolu juhtida alt suletud voolundisse. Kõikide teiste jahutusvedelike asutamise korral peab paisupaagi ülevool olema juhitud vähemalt 500 cm³ anumasse.

Mõisted:

Homologeering – tootja mudelikohane originaaltoodang
Kliirens – mootorratta madalaima vedrustatud osa kaugus maapinnani. Mõõdetakse stardimassis (koos juhi, kütuse jms.).
Stardimass – võistlusmasina mass koos juhi, kütuse jms.
Wheelie-bars – mootorratta puhul tagahargile kinnituv ja tugirattaga varustatud konstruktsioon mis piirab tagarattale tõusmise nurka.
Big-Bore – suurendatud töömaht
Telemeetria – andmete kogumine ja juhtmeta edastamine

Ühtlasi teatan auväärsetele võistlejatele, et see aasta mina, seoses motospordi ja eetika reeglitega, ei ole enam tehniline kohtunik. Koolitatakse välja erapooletud kohtunikud ja ei mingit armu ega järeleandmist enam. Edu teile ehitamisel ja rajal näeme- raisk!

[rattaletõmmatud]

mis vahe on upside down ja downside up tüüpi amortisaatoritel, nime järgi peaks olema ju üks ja sama kas alumine pool üleval või ülemine pool all?
või taheti rääkida siis upside down ja upside up tüüpi amortisaatoritest?

[ralf]

Väike selgitus. Need reeglid on muudetud ligilähedasteks näiteks Soome reeglistikuga- KUID, kindlasti tuleks eelnevalt tutvuda võistlema mineva maa reeglistikuga, sest hetkel meie mõeldes rinkameeste peale "kill switshi" käseme pigaldada vaid siis kui puudub kukkumisandur, mis käseb mootori välja lülitada kui külili kukkub, kuid Soome minnes, PEAB see küljes olema ja töötama.
Sama lugu on ka Turbo+Nitro koos kasutamine. Mille suhtes tahaksgi küsimuse esitada teile. Ise näen seda, et ohutuse mõttes peaks selline toitelahendus keelatud olema. Hetkel ma ühtegi "normaalset" Turbo+Nitro toitelahenusega rattast ei tea.
Mida arvate?

[franz125]

Ei saa päris aru,kas erinevate silindri arvuga nii-öelda 1000-sed on kõik kuni 1400 kuupi

[Alwayslate]

Kas streetbike klassis on ka mingine hooaja punktiarvestus või käib asi sama käekirja järgi kui autodes on streetman klass?

[tramm66]

Kas streetbike klassis on ka mingine hooaja punktiarvestus või käib asi sama käekirja järgi kui autodes on streetman klass?

Seda teab ilmselt täpselt vaid BHRA aga loogiline on, et nö. rookie klassis võidakse pidad punktiarvestust kuid ei anta meistritiitlit ega ilmselt ka karikat, auhindu jms. Seda siis motiveerimaks edukamaid sõitjaid üle minema supersport klassi mis ühtlasi tekitaks streetbike klassis ruumi uutele tulijatele.

[tramm66]

Ei saa päris aru,kas erinevate silindri arvuga nii-öelda 1000-sed on kõik kuni 1400 kuupi

Projektis on nii kirjas - kuni 1400cc. Mis probleem sellega on?

[pacaan]

punkt: 3.2.9 - Väikseim lubatud raadius on 8mm.
-mille raadius?

punkt: 3.2.11 - Käigukasti või lülitusmehhanismi lisamehhanismid, nt. kiirkäigulülituse süsteemid on lubatud, kuid nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega. Täisautomaatsed, samuti ka distantsjuhtimise süsteemid, ei ole lubatud.

• kas powercommanderi nö poolautomaatne vahetus kus käik lülitub (juhul kui eelnevalt on surve käiguheeblil (juhi juhtimisvõte?)) ainult teatud eelnevalt seadistatud pöördel on lubatud või keelatud?
• kas erinevate shifterite (nt pneumo airshifter jne) puhul kus on võimalik süsteemi kasutada nii manuaalselt (nt nupuvajutusega) kui ka samuti eelseadistatuna konkreetselt pöördelt rakendatuna automaatselt (kusjuures siin võib ju "juristitaustaga" sõitja väita et gaasirutska väändega kontrollib käigulülitust ehk kas laseb sellise pöördeni üldse või mitte, seega juhtimisvõte?). siinkohal samuti küsimus - kuhul kui need keelatud kuidas kontrollitakse, et ei kasutata (minu hinnangul suht võimatu kontrollida kui just ei pane piilukaamerat käiguvahetusnuppu filmima vms).

klassifikatsioonist - supersport 600 klassis nagu aru saan siis big bore- itud mootori (ntx gsxr 636 vms, ei ole homologeeritud) kasutamine keelatud? kas mingil konkreetsel põhjusel või lihtsalt, lihtsuse huvides?

ja veel - ei saanud aru kas tehnilise passi (reg tunnistuse) olemasolu jätkuvalt nõutav supersport klassides, või võib sõiduki tuvastamiseks kasutada muid võimalusi (nt mootorinumber vms) või erinevate organisatsioonide poolt välja antud muid dokumentaalseid tunnistusi (motoföderatsioonid jms)?
EDIT: viimane küsimus eelkõige seetõttu, et välismaistes ringraja sarjades üldjuhul puuduvad kasutatavatel ratastel reg tunnistused (supersport/superbike klassides) kuna rattad ehitatakse uutena võistlustarbeks ning arvele ei võetagi. Samas võivad sellised rattad vahel olla suhteliselt head baasid ehitamaks kiirendusratast.

[tramm66]

punkt: 3.2.9 - Väikseim lubatud raadius on 8mm.
-mille raadius?
väljaulatuvate servade raadius

punkt: 3.2.11 - Käigukasti või lülitusmehhanismi lisamehhanismid, nt. kiirkäigulülituse süsteemid on lubatud, kuid nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega. Täisautomaatsed, samuti ka distantsjuhtimise süsteemid, ei ole lubatud.

• kas powercommanderi nö poolautomaatne vahetus kus käik lülitub (juhul kui eelnevalt on surve käiguheeblil (juhi juhtimisvõte?)) ainult teatud eelnevalt seadistatud pöördel on lubatud või keelatud?
  - jalg käiguhooval on konkreetselt käigu vahetamiseks mõeldud juhtimisvõte
• kas erinevate shifterite (nt pneumo airshifter jne) puhul kus on võimalik süsteemi kasutada nii manuaalselt (nt nupuvajutusega) kui ka samuti eelseadistatuna konkreetselt pöördelt rakendatuna automaatselt -
  see on keelatud, ole nii jurist kui tahad (kusjuures siin võib ju "juristitaustaga" sõitja väita et gaasirutska väändega kontrollib käigulülitust ehk kas laseb sellise pöördeni üldse või mitte, seega juhtimisvõte?).
  gaasikäepide on seguklapi juhthoob ja selle abil käigu vahetamine ei ole juhi poolt spetsiaalselt käigu vahetamise tarbeks tehtud juhtimisvõte siinkohal samuti küsimus - kuhul kui need keelatud kuidas kontrollitakse, et ei kasutata (minu hinnangul suht võimatu kontrollida kui just ei pane piilukaamerat käiguvahetusnuppu filmima vms).
  palju asju on pea võimatu kontrollida, on sul mõni ettepanek?

klassifikatsioonist - supersport 600 klassis nagu aru saan siis big bore- itud mootori (ntx gsxr 636 vms, ei ole homologeeritud) kasutamine keelatud? kas mingil konkreetsel põhjusel või lihtsalt, lihtsuse huvides?
supersport nö "väikste" rataste big-bore on lubatud kuni 600cc (näit. 400cc+200cc), üle selle on supersport 1000. Põhjus on lihtne - sellised rattad peaaegu kusagil kuuesajaste klassis sõita ei tohi

ja veel - ei saanud aru kas tehnilise passi (reg tunnistuse) olemasolu jätkuvalt nõutav supersport klassides,
Superspot kassides ei pea olema tehnilist passi
või võib sõiduki tuvastamiseks kasutada muid võimalusi (nt mootorinumber vms) või erinevate organisatsioonide poolt välja antud muid dokumentaalseid tunnistusi (motoföderatsioonid jms)?
EDIT: viimane küsimus eelkõige seetõttu, et välismaistes ringraja sarjades üldjuhul puuduvad kasutatavatel ratastel reg tunnistused (supersport/superbike klassides) kuna rattad ehitatakse uutena võistlustarbeks ning arvele ei võetagi. Samas võivad sellised rattad vahel olla suhteliselt head baasid ehitamaks kiirendusratast.

[korke]

Polegi midagi hullu reeglites.... Sisuliselt eelmise aasta alguses vastas r6 mul sellele. Pärast sai natuke asju eemaldatud küll.
Aga asi norm ju .

Toitekatkestuse süsteem peab külili asetatud ratta kütusepumba (ja ka süüte) töö katkestama vähemalt 1 sekundi jooksul. Juhul kui süsteem ei tööta, tuleb mootorratas varustada sarnast toimet omava automaatse avariilülitiga (nn. „surnud mehe lüliti” / kill-swich). Järelikult uuemad superbike tsiklid saavad ju sõita ilma selle krdi ''surnud mehe nöörita'' (või kuidas iganes seda nimetati) Aga 1 sekundi jooksul ei sure ükski tsikkel välja ju ? r6'le ja muudel elukatel on mul see andru peal olnud. 3sec või 5 sec küllili olles nad ikka veel töötasid.

[korke]

Loomulikult tuleb sellist asja lubada Nitro+turbo Oleks pappi ja prooviks järgi.

Kas metanooli kasutamine on lubatud bensiini asemel ? See on ju veits ohutum ja parem ülelaetud tsiklitele.
Kas kuiv karteri peale ümber ehitada võib ?
Kas lisa õliradikaid võib panna ?
Kas lisa õlipumpa võib panna ja jäikade voolikutega väljaspool mootorit vedade sealt pumbast edasi õli ?
kas elektroonilist veepumpa võib kasutada ?
kas mittut kütusepumpa võib kasutada ?
kas sissepritset võib ümber ehitada ? Lisada veel üks rida pihusteid või ära võtta pihusti rida ?

Kas piduri kettaid võib ise ka teha või peavad olema kõik mõne korraliku ja enam levinud tootja omad (nagu ntx goldfren, braking, brembo) ?
Kas kuumuse isolatsiooni väljalaske peal võib kasutada ?

Mis asi on ikkagi täis automaatne käiguvahetus ? Kui ma ntx hoian nuppu all ja käiguvaheti vahetab ise käigu teatud pööretel ja kui ei hoiaks all siis ta ise ei vahetaks enam. Loetakse keelatuks ?

kas suitsu müüakse raja ääres see kord ?

Sama lugu on ka Turbo+Nitro koos kasutamine. Mille suhtes tahaksgi küsimuse esitada teile. Ise näen seda, et ohutuse mõttes peaks selline toitelahendus keelatud olema. Hetkel ma ühtegi "normaalset" Turbo+Nitro toitelahenusega rattast ei tea.
Mida arvate?

[Steelrider]

Sekundi jooksul katkestab see vidin bensupumba töö, järgnevad paar sekundit käib mootor sisselaskes olnud bensuga. Osadel masinatel katkestb see vist nii süüte kui bensu pealevoolu?

[korke]

kas kettile on mõni nõue ka olemas ,et kui tugeva tõmbe tugevusega peab olema ntx ülelaetud tsiklitel ..vms ??? Või võin jalgratta ketti panna ja juba burnoutis jalast ilma jääda ning taga seisval silma peast välja lüüa ketiga

Kas boxis nõutakse ka midagi peale tulekustuti ja kaine võistleja ? Nagu ntx vaip ....mida nõuti tsikli alla saaremaal ringraja võistlusel.

[tramm66]

Loomulikult tuleb sellist asja lubada Nitro+turbo Oleks pappi ja prooviks järgi.
see ongi punkt aruteluks, projektis loeb punkt 3.1.2 selle hetkel lubatuks

Kas metanooli kasutamine on lubatud bensiini asemel ? See on ju veits ohutum ja parem ülelaetud tsiklitele.
3.1.2 - ei

Kas kuiv karteri peale ümber ehitada võib ?
3.2.14 - ehk siis jah

Kas lisa õliradikaid võib panna ?
Kas lisa õlipumpa võib panna ja jäikade voolikutega väljaspool mootorit vedade sealt pumbast edasi õli ?
kas elektroonilist veepumpa võib kasutada ?
kas mittut kütusepumpa võib kasutada ?
kas sissepritset võib ümber ehitada ? Lisada veel üks rida pihusteid või ära võtta pihusti rida ?
Kas Korke juhendi luges läbi enne kui küsima hakkas? Ilmselt ei kuid eelnimetatud jeblad/nikerdamised on lubatud.

Kas piduri kettaid võib ise ka teha või peavad olema kõik mõne korraliku ja enam levinud tootja omad (nagu ntx goldfren, braking, brembo) ?
3.2.6 ütleb mida ja punkt 3.2.2 ütleb millised omadused peavad olema sealjuures tagatud - ühesõnaga võib

Kas kuumuse isolatsiooni väljalaske peal võib kasutada ?
3.2.18 - ehk siis jah

Mis asi on ikkagi täis automaatne käiguvahetus ? Kui ma ntx hoian nuppu all ja käiguvaheti vahetab ise käigu teatud pööretel ja kui ei hoiaks all siis ta ise ei vahetaks enam. Loetakse keelatuks ?
3.2.11 ütleb ju selge sõnaga "igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega" Kas eriti lollidele küsimustele võib eriti lollilt vastata ka või? Täisautomaatne on automaat Kalashnikov automaattule reziimil mille automaatsuse põhimõte on moto-dragrace reeglites keelatud. Ehk siis 1 juhtimisvõte, 1 käik. Tee seda näpu, keele või tuharalihastega

kas suitsu müüakse raja ääres see kord ?
tehniliste reeglite järi võid seal marit ka osta-müüa ja tõmmata

Sama lugu on ka Turbo+Nitro koos kasutamine. Mille suhtes tahaksgi küsimuse esitada teile. Ise näen seda, et ohutuse mõttes peaks selline toitelahendus keelatud olema. Hetkel ma ühtegi "normaalset" Turbo+Nitro toitelahenusega rattast ei tea.
Mida arvate?

[korke]

MIKS METANOOLI EI TOHI KASUTADA ???
See on stabiilsem igasmõttes ja Ohutum

Mootor käib külmemalt ja stabiilsem detonatsiooni suhtes.....

[tramm66]

kas kettile on mõni nõue ka olemas ,et kui tugeva tõmbe tugevusega peab olema ntx ülelaetud tsiklitel ..vms ??? Või võin jalgratta ketti panna ja juba burnoutis jalast ilma jääda ning taga seisval silma peast välja lüüa ketiga
3.2.2 - jõuülekande muudatused peavad kuni detailideni olema vähemalt sama tugevad või tugevamad kui homologeeritud. 3.2.11 nimetab mida võib asendada, kasutada.

Kas boxis nõutakse ka midagi peale tulekustuti ja kaine võistleja ? Nagu ntx vaip ....mida nõuti tsikli alla saaremaal ringraja võistlusel.

Seda tehniline ei reguleeri ja pead BHRA-lt küsima

[tramm66]

punkt: 3.2.11 - Käigukasti või lülitusmehhanismi lisamehhanismid, nt. kiirkäigulülituse süsteemid on lubatud, kuid nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega. Täisautomaatsed, samuti ka distantsjuhtimise süsteemid, ei ole lubatud.

• kas powercommanderi nö poolautomaatne vahetus kus käik lülitub (juhul kui eelnevalt on surve käiguheeblil (juhi juhtimisvõte?)) ainult teatud eelnevalt seadistatud pöördel on lubatud või keelatud?
  Ai, panin ise ka nats pange - see ikkagi ei ole lubatud kuna - tsiteerin: "nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega". See tähendab siis seda ikkagi, et iga käigu lülitamise algatab juht, mitte automaatika.
  Ja eks see ole mõistetav ka sest sõitja omadused on selles spordialas niigi suht teisejärgulised.

[franz125]

Ei saa päris aru,kas erinevate silindri arvuga nii-öelda 1000-sed on kõik kuni 1400 kuupi

Projektis on nii kirjas - kuni 1400cc. Mis probleem sellega on?

probleemi polegi aga siis võiks ju näiteks E-klassis olla kuni 750 ccm ja mutt,mis neist silindritest ühes klassis lugeda aga teises mitte.

[tramm66]

Ei saa päris aru,kas erinevate silindri arvuga nii-öelda 1000-sed on kõik kuni 1400 kuupi

Projektis on nii kirjas - kuni 1400cc. Mis probleem sellega on?

probleemi polegi aga siis võiks ju näiteks E-klassis olla kuni 750 ccm ja mutt,mis neist silindritest ühes klassis lugeda aga teises mitte.

Kui sa asja mõttest aru ei saanud siis oled valesse teemasse postitama asunud. Selgitamiseks peaks ilgelt pika vastuse kirjutama ja seda küll teha ei viitsi. Hari end netiavarustes, vihjeks eesmärk: koostada klassid kus saaksid osaleda võimalikult paljud erinevad rattad, olles samas tehniliste näitajate poolest võimalikult võrdsed. Asjalikud ettepanekud on endiselt oodatud, muud aga mitte.

[franz125]

E-klassi numbrid on küll arusaadavad aga F-klassi kohta käivad küll mitte.Vist on nõks vahet 2-pütase 1400-se ja 4-ja pütase 1400-se mootori vahel.

[triplekix]

Nagu ma aru saan on streetbike klassis nii, et sõidan kohale, krutin peeglid maha ja saan rajale?

[cool200]

kas peeglid segavad kuidagi kiirendamist
kui tsikkel on ribadeks kukutud , siis peeglid on ju väikseim probleem

[Vidget]

kas peeglid segavad kuidagi kiirendamist

Neid ei ole lihtsalt vaja ja kukkudes tuleb sealt kilde, mis tähendab ürituse jaoks pooletunnist seisakut raja puhastamise näol. Selle loogika põhjal peaks tuled ka siiski teibitud olema.

[tramm66]

Nagu ma aru saan on streetbike klassis nii, et sõidan kohale, krutin peeglid maha ja saan rajale?

Nii see on juhul kui ratas on ümber ehitamata.
Sellisel rattal pole nõutud ka tulede teipimine (valdavalt on see ju plastmass, erinevalt peeglitest).

[triplekix]

Nagu ma aru saan on streetbike klassis nii, et sõidan kohale, krutin peeglid maha ja saan rajale?

Nii see on juhul kui ratas on ümber ehitamata.
Sellisel rattal pole nõutud ka tulede teipimine (valdavalt on see ju plastmass, erinevalt peeglitest).

No see on hea. Õnneks sportsumps ümberehituse alla ei läinud.
Kuidas on aga lood sõitja elukindlustusega või mingi litsentsi vms streetbike klassis?

[tramm66]

Nagu ma aru saan on streetbike klassis nii, et sõidan kohale, krutin peeglid maha ja saan rajale?

Nii see on juhul kui ratas on ümber ehitamata.
Sellisel rattal pole nõutud ka tulede teipimine (valdavalt on see ju plastmass, erinevalt peeglitest).

No see on hea. Õnneks sportsumps ümberehituse alla ei läinud.
Kuidas on aga lood sõitja elukindlustusega või mingi litsentsi vms streetbike klassis?

Sorri lemps aga:
2.2.19 Kohustuslikud muudatused ainult juhul kui punktide, vahemikus 2.2.12 kuni 2.2.17, osas esineb erinevusi tootjatehase originaaltoodangust.
Kõik tühjenduskorgid ja õlifilter tuleb stoperdada (kontreerida) traadiga. Kui puudub suletud mootorituulutuse süsteem siis tuleb tuulutus juhtida õlipüüdurisse/kogumispaaki, mis asub kergesti ligipääsetavas kohas ja mida tuleb enne iga starti tühjendada.
Õlipüüduri / kogumispaagi minimaalne mahutavus peab olema 250 cm³
Kui jahutusvedelikuna ei kasutata vett või ethyl-alkoholi ja vee segu siis peab paisupaagi ülevool olema juhitud kas vähemalt 500 cm³ suurusesse anumasse või alt suletud voolundisse (mis peab mahutama vähemalt 5L vedelikku).

Litsentside, kindlustuste kohta peab BHRA-lt küsima...

[pacaan]

punkt: 3.2.11 - Käigukasti või lülitusmehhanismi lisamehhanismid, nt. kiirkäigulülituse süsteemid on lubatud, kuid nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega. Täisautomaatsed, samuti ka distantsjuhtimise süsteemid, ei ole lubatud.

• kas powercommanderi nö poolautomaatne vahetus kus käik lülitub (juhul kui eelnevalt on surve käiguheeblil (juhi juhtimisvõte?)) ainult teatud eelnevalt seadistatud pöördel on lubatud või keelatud?
  Ai, panin ise ka nats pange - see ikkagi ei ole lubatud kuna - tsiteerin: "nende igakordne rakendumine peab olema alustatud juhi enda vastava juhtimisvõttega". See tähendab siis seda ikkagi, et iga käigu lülitamise algatab juht, mitte automaatika.
  Ja eks see ole mõistetav ka sest sõitja omadused on selles spordialas niigi suht teisejärgulised.

mina üldiselt ei poolda selliste piirangute kehtestamist mida pole reaalselt võimalik kontrollida...

antud juhul (powercommanderi kütusekatkestusega vahetus) peab juht tegema IGA käigu lülitamiseks juhtimisliigutuse (ehk siis liigutama käiguheeblit uuesti survesse peale eelmise käigu sisse minemist või muul viisil (nt. muud lülitit kasutades) andma igakordse impulsi), vahetus ise ainult toimub viivitusega (automaatika-elektroonika abil) juhul kui surve heeblile on peal enne eelprogrammeeritud rpm-i, kui hiljem siis vahetus ikkagi surveavaldamise (impulsi) hetkel.

kontrollida on selle võimaluse (samuti kõiki muud tüüpi shifterite puhul) kasutamist aga võimatu.

[ralf]

Hello Pacaan, olen küll hetkel haige ja peaks voodis olema, nohu on nii suur ja pea paks otsas, kuid hetkel isegi minule haigele tekkis sinu "võimatule missioonile" vastulause. Kes keelab tehnilisel ratast näiteks tagapuki peale ajada ja käima panna ja proovida, kas lülitub nii nagu vaja või mitte? See on siililegi selge, et tehniline võib ja tegelikult peabgi kõike proovima, ning kui vaja siis ka lasta ette näidata. Pole ju probleemi!:D
Ja selle kubatuuri kindlaks tegemine: alati on ju pretentsioonide võimalus. Kui on probleeme, siis esita see ja ekspertiis teeb kindlaks, kas on jama või mitte. Mati midagi rääkis, et rinkas on selline seadeldis täiesti olemas, ainult paak ja küünlad tuleb maha kiskuda ja möödetakse elektrooniliselt kuidagi. Tehnilise lehe peale paneb ju tehniline selle kirja mida sõitja talle vastab kui tehnilist passi pole ja võistleja kinnitab selle oma allkirjaga. Seega kui pärast keegi pretensiooni esitab ja eksprtiis teeb kindlaks, et jah, mootor on võimsam kui võistleja väitis, siis pole tehniline otseselt selles süüdi vaid see kes valetas- võistleja, sest tema ju kinnitas oma allkirjaga andmete õigsust.
Lihtne!
Ja noh, kui väga nokkimiseks tahetakse asja ajada, siis võib ju sellise punkti sisse viia, et kõik võistlejad tulevad tehnilisse kõigepealt lahtivõetud mootoriga, näitamaks et seda ei ole tuunitud ja siis lappib ratta kokku ja tuleb terve rattaga uuesti tehnilisse. Kusjuures rattast tohib kokku lappida vaid selleks mõeldud alal ja järelvaataja pilgu all- see on ju jura, kuid võimalik.
Ise loodan et usaldus loeb ka midagi. Meil on piisavalt väike ja sõbralik motopere, et kui mingi pettus või tüssamine välja tuleb, siis ei tahaks temaga kunagi tegemist teha. Võistlus keelu võiks ka taodelda sellisele petturile. OK, ma lõpetan hetkel.
Deem nii haig et vigu nagu raba!

[korke]

Ma võin käe südamele panna ja öelda ma AUSÕNA seda automaat käiguvahetus süsteemi ei pane tsiklile kuna ei tööta see seadeldis päris nii nagu tahaks ja veel enam erineval käigul erineva kiirendusega vahetan erinevatel pööretel käike.

AGA asi mida ma kohe kindlasti luba sul järgi proovida. Kui sa just mulle väiksele paberile alla ei kirjuta kus sa oled nõus vastutama teatud summaga isikliku käendusega ja ma ei tea millega veel ,et kui sa hakkad PUKKIPEAL proovima tsiklit pöördesse ajama ja käikuvahetama. Et, kui peaks mul see kogu krempel laiali lendama ,et maksad selle ilusti kinni.

zx10r'i me proovisime ükskord käike vahetada automaat käiguvahetus süsteemiga pukki peal olles. Kõik toimis ilusti kuni ühel hetkel asi jooksis detonatsiooni ja hakkas imelike hääli tegema. Sama käib r6 kohta,et ei lase seda asja proovida sul kuna selle mootor on nii hõlbuke ja õrnuke. Ntx r6'ga ma ei tohi käike vahetada ringrajal täis gaasiga hoides käigukangi pinges ning sidurit vajutada 2mm ,et väike libisemine tekiks ja toimuks käiguvahetus. Mul lendavad klapid või siis kepsud välja. Teoorias kui aidata järgi natukene mootorit ja siis teha sellist käiguvahetust r6'ga siis peale kolmandat korda enam pole mootorit millel käike vahetada. See r6 jutt ei ole minu välja mõeldud aga inimeste poolt räägitud kes on ehitanud tsikleid aastaid ja nendi kõrval oleme me kõik alles poisikesed.

Ja rääkides Rivoga (aini mehaanik) kes tegi mulle piisavalt hästi selgeks ,et miks ainil läks peavõll propellerisse ja millal ta läks siis jällegi tõestab see ,et pukki peal proovimine lõppeb sittasti kuna koormust ei ole taga. Burnouti ajal hakkas ain käike vahetama ja oligi võll propelleris

Seega kukub ära see pukki peal proovimine sest vaevalt sa tahad seda summat maksta ja vaevalt sa tahad teisel inimesel lõhkuda mootorit kes on kogu oma elu sinna sisse ära uputanud.

Aga kindlasti olen ma valmis gondlid maha kiskuma ning näitama ette kõik oma elektroonika osa jne

Hello Pacaan, olen küll hetkel haige ja peaks voodis olema, nohu on nii suur ja pea paks otsas, kuid hetkel isegi minule haigele tekkis sinu "võimatule missioonile" vastulause. Kes keelab tehnilisel ratast näiteks tagapuki peale ajada ja käima panna ja proovida, kas lülitub nii nagu vaja või mitte? See on siililegi selge, et tehniline võib ja tegelikult peabgi kõike proovima, ning kui vaja siis ka lasta ette näidata. Pole ju probleemi!:D

[ralf]

See on siililegi selge, et tehniline võib ja tegelikult peabgi kõike proovima, ning kui vaja siis ka lasta ette näidata. Pole ju probleemi!:D

Sa ju lugesid seda ikka?
Ja noh, ilma "mõjuva põhjuseta" (nagu sa hetkel kirjutasid) pead sina ju tehnilisele tõestama, et sul pole seda peal, kui sa keeldud ette näitamast. Lasin ju mina ka eelmine aasta paljudel ise tsiklid käivitada ja ainuke mida tegin ise, imiteerisin "kill swits'i", st. tõmbasin ta oma pesast välja. Oli nii? Sest paljudel käivituvadgi juba tsiklid erinevalt. Mida kõike vaja eelnevalt teha ja jälgida, nagu nt. Nitse tsikkel. Mõnel ei jäänud kohapeal korralikult töölegi- meil näiteks. Pole ju probleemi!
Tehniline ei pea mingit vastutuse lepingut täitma. Kui tsikel nii nõrk on et juba enne starti ära laguneb, siis mis sa sellega rajal siis teed? Osta omale vastupidav masin ja pole probleeme!
Ma küll ei tea et meil mingit suurt probleemi selle pukil käiguvahetusega oli eelmine aasta, kui Mati enne starti minemist "lõõrid puhtaks" köhis, samamoodi telgi juures tagapukki peal esimesed 4 käiku peaaegu lõppu ja nii mittu korda!? Lihtne!

Tehnilise lehe peale paneb ju tehniline selle kirja mida sõitja talle vastab kui tehnilist passi pole ja võistleja kinnitab selle oma allkirjaga. Seega kui pärast keegi pretensiooni esitab ja eksprtiis teeb kindlaks, et jah, mootor on võimsam kui võistleja väitis, siis pole tehniline otseselt selles süüdi vaid see kes valetas- võistleja, sest tema ju kinnitas oma allkirjaga andmete õigsust.
Lihtne!

Sama asi käib ka käiguvahetuste koha- kui sina pole lubanud oma tsiklit puutuda, kuid vannud et pole automaatikat peal tehnilisele, pannakse see ilusti lehele kirja, mille kinnitad oma allkirjaga et oled nende andmetega nõus ja kui siis näiteks Pacaan esitab peale esimest sõitu sinuga pretensiooni, ütleb et sul on automaatika peal, siis selle jaoks on tehniline ekspertiis, kes teeb kindlaks, sa kas oled petis ja valetaja või mitte!