Olen siit- sealt kuulnud, et kiirenudvõistlustel pidid osad kütusena lennukibensiini kasutama...
Teab keegi sellest midagi lähemalt?

ju siis on surveastmed niipalju tõstetud, et seda vaja on... lennukibensiin peaks olema oktaanarvuga 105-115. Aga muid omaduserinevusi võrreldes autobensiiniga, peale kontrollitud kvaliteedi, sel ei ole.

tean, et seda segatakse bensiiniga, kui see vastab tõele?

BlingBling kirjutas:

tean, et seda segatakse bensiiniga, kui see vastab tõele?

segatakse jah bensiiniga. ainult lennukikütuse peal tavainimesele kättesaadavad rattad küll ei sõida. kalliks läheks ju-lennukibensiin on kallis ja kolbe pidevalt vahetada pole ka just odav. aga kui seda segada kokku bensiinijaamast saadava kütusega peaks see kasulik olema. laseb mootoril paremini töödata ja vähendab ohtu, et mootor kokku jookseks mingi solkkütuse tõttu.

ok kui teema on juba üleval siis küsiks omalt poolt, et mis siis saab kui panna rolleile lennukibensiini segamini tavalise bensiiniga ntx 98 ? Et kas ära riku, on keegi proovind?

krossikale pandud kyll lennuki bensiini 2ra ta ei riku...
aga ei tea kuidas rolleriga on

ma kallasin lennuki kütsust(õliga segatult) oma forseeritud deltale(surveaste umbes 12) sisse,siis oli ikka aparaat aga 1-2h ja kolb tükkideks, vänttvõll, puks!!

kus üldse lennuki bensu müüakse

kui sul on palju tutvusi, siis saab lennuki bensiini kätte, nagu mina saaks ka seda (muidugi soodsama hinnaga)

madis kirjutas:

kus üldse lennuki bensu müüakse

lennujaamas näiteks

"Eesti lennuvägi" ja "slk" (sõjaväe langevarju klubi) sealt ma sain oma bensiini tasuta,
tgl ma sain ainult 40l

ma saan ka samadest kohtadest lennuki bensiini.

Tere!

Ot ot mehed vennad! Kõigepealt tulge taevast maapeale! Mis asi on lennukibensiin? Mis te arvate, kui palju lennukeid sõidab veel ültse bensiiniga? Bensiiniga sõidab veel ainult ühe käe näppudel loetav hulk lennukeid, ja siis peab ka käsi olema saeveskimehe käsi, millel on vähemalt kaks näppu maha saetud! Kaasaja lennukid sõidavad kõik petrooleumiga(peenpuhastatud petrooleum tegelikult).See, mida teile müüvad, pakuvad mingid ärimehed nossovid, võib olla mingi senitundmatu solge. Mis jutt see on , et ükskõik kes tahab, saab mingite mehikeste käest lennuki bensiini? Kuulsal nõukogude ajal võis jah saada igasugust kraami tutvuse ja pisut pikema rubliku eest , aga mitte tänapäeval. Ma oleks ka väga huvitatud korralikust bensiinist, mis pole solgitud igasuguste kütuse lisanditega, parandamaks saasta kvaliteeti. Küsige nende müüjate käest selle imekütuse oktaanarvu, detonatsioonikindlust, vaigusisaldust, põlemiskiirust, ja te näete, kuidas mehikesed hakkavad kokutama. Tänapäeval müüakse teile kõike, mida te vaid oskate küsida, aga te ei tea iialgi, mida te tegelikult saite(just need althõlma müüjad). No mõelge ikka pisut pikemalt!

Ehk on tegu selle vedelikuga, mis kandis vanasti nime "Aviobensiin" ja seda müüdi värvipoodides pintslite pesemiseks ning kõrvuti atsetooni ja "white spirt"-iga ?
Ausalt öeldes ei tea ma sellest lennukibensiini asjast suurt midagi, aga oluline loogikaviga paistab threadist küll.
- Kui lennukibensiin on surveastmega 100+, siis kuidas ta küll kolbe lõhub tõstmata kompressiooniga masinatel? Mida kõrgema oktaaniarvuga bensiin, seda AEGLASEMALT ( ehk tuimemalt) ta põleb. Seega ei saa kolvid enam nii tugevaid lööke, kui näiteks 91-ga sõites ( sellega läheb juba mõneski mootoris selgelt kuuldav klõbin lahti).

Tegu võib olla muidugi lennukikütusega. Huvitav, millega reaktiivmootorid töötavad?

mu arust see just lõhubki, et põleb aeglasemalt - st mootori temp rezhiim läheb paigast ära...ennegi on mehi nähtud, kes vanale M72le 95E penssu topivad ja ei saa aru miks mootor tahmab ja üle kuumeneb

spinna kirjutas:

Huvitav, millega reaktiivmootorid töötavad?

Kui sa mõtled lennukimootoreid, siis need töötavad keroseeniga. Raketid kasutavad vesinikku.

koi kirjutas:

Mis te arvate, kui palju lennukeid sõidab veel ültse bensiiniga? Bensiiniga sõidab veel ainult ühe käe näppudel loetav hulk lennukeid, ja siis peab ka käsi olema saeveskimehe käsi, millel on vähemalt kaks näppu maha saetud! Kaasaja lennukid sõidavad kõik petrooleumiga(peenpuhastatud petrooleum tegelikult).

Pean sind kurvastama... enamus kolbmootoriga väikelennukeid kasutavad kütusena kõigetavalisemat bensiini. Petroolium on turboproppide jaoks.

Vähendaks siis turul tiirlevate kütuste nomenklatuuri veidi


kerossiin, keroseen, jms -> peaks olema eesti keeles vist petrooleum ehk petrool ?

soljarka, soljara, löpö, küte -> peaks olema eesti keeles diise4lkütus või ehk isegi diislikütus.

jänkide filmides kasutatavad väljendid gas ( gasoline) ja ka "petrol" -> need on täiesti tavaline bensiin.


Kui midagi valesti läks, siis parandage. Aga üldiselt üritan selle postitusega vältida vaidlusi, et see masin töötab diisliga vs. ei-ei, see töötab hoopis soljarkaga.
Ja laske edasi, sest jutud on läbi ajaloo rääkinud, et motospordis tõepoolest mingit lennukimahla kasutatakse. Aga mida ja kuidas........

poison kirjutas:

mu arust see just lõhubki, et põleb aeglasemalt - st mootori temp rezhiim läheb paigast ära...ennegi on mehi nähtud, kes vanale M72le 95E penssu topivad ja ei saa aru miks mootor tahmab ja üle kuumeneb

Jah, mingi jama pidi olema küll. Samas vana sovieedimootor laguneb ka plii puudumise pärast bensiinis. Pliil oli ju lisaks oktaaniarvu tõstmisele ka määriv omadus. 66 ja 76 mootorid peaks aga pliivabaga hästi hakkama saama ja nende muresid peaks tõesti vale põlemisrezhiim tekitama.

spinna kirjutas:

kerossiin, keroseen, jms -> peaks olema eesti keeles vist petrooleum ehk petrool ?

Uurisin tsipa asja netist ja targast raamatust, petrooleum (Petroleum, mineral oil, or crude oil) on see must löga, mis maa seest kätte saadakse, edasi toimub selle rafineerimine - eraldatakse koostisosad vastavalt süsinikuaatomite arvule molekulis. Neist 1-4 süsinikuaatomiga on gaasilised (metaan, etaan jne), 5-9 süsinuku aatomiga vedelikku kutsutakse HowStuffWorksi andmetel naftaks, mille edasisel töötlemisel saadakse bensiin (5-12 aatomit). Edasi tuleb keroseen (10-18 aatomit) See selleks...

Motospordis kasutatakse tõepoolest kõrgema oktaanarvuga kütust, sest see võimaldab tõsta surveastet. Liiga madala oktaanarvu ja kõrge surveastme korral läheb kütus lihtsalt ise enne sädet põlema. Bensiini puhul tähendab kõrge oktaanarv enamasti (alati?) seda, et tegemist on etüülitud bensiiniga. Lennukitkütus kah etüülitud, bye bye katalüsaator. Aga lisaks on ju teisi kütuseid mida silindrisse ajada. Kasutatakse näiteks metanooli ja nitrometaani. Valage viimast oma modifitseerimata mootorisse ja vaadake, mis juhtub

Kogu point siis minu arust selles, et kui tahad lennukikütuse kasutamisest tulu saada, siis pead mootori surveastet tõstma. Surveastme - oktaanarvu arvutamiseks on netis kalkulaatorid kah olemas.

TSITAAT :
Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal petrol. (EESTI KEELE
KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 1997
Väljaandja: Eesti Keele Sihtasutus Tallinn, 1997 )

Petrool ei ole see must löga! Musta löga eestikeelne nimetus on masuut ( ja see on kah laensõna). Netist leitud musta löga kirjeldus vastab toornaftale, mida alles hakatakse fraktsioneerima diisliks, petrooliks, bensiinideks ja veel igasugusteks aineteks. Petrooleum on mingi bensiini ja diislikütuse vahepealne ollus. Meenutab olemuselt väga süütevedelikku. Petroolimootoreid tehti veel mõnikümmend aastat tagasi paatidele ja ka autodele. Täiesti oma käega õnnestus katsuda ühte petroolimootorit vanal kaluripaadil veel 2003 a suvel. Ja see mootor teeb täna ka veel mitu korda nädalas tööd.
Nii et täiesti olemas selline asi. Ja ....tuletage meelde, ega teie vanavanemate juures pööningul ei ripu äkki igaks juhuks alles jäetud petrooleumlampi ?

EDIT : vaatasin ka "howstuffworks" lehte ja tõepoolest - siin ongi nüüd tegu nende laensõnadega asetleidvate segadustega. Küll aga on ilusti asjad ära seletatud ja lisan siia lingi http://science.howstuffworks.com/oil-refining2.htm ilusa pildiga.
Asja moraal on siis minu arvates selles, et kui nüüd netist inglise keeles mingit kütuselisandit otsida või seda "sportkütuste" kasutamist tudeerida, siis käesolevas arutelus ilmenenud väljendite segadust arvestades tuleks olla väga ettevaatlik asjadest aru saamisega. Oht on sattuda vääääga valedele jälgedele.

Lennukites kasutatav petrool ehk petrooleum on siis aviopetrool.
Traktori karburaatormootoris kasutatakse tehnilist petrooli ehk traktoripetrooli.

Tere.
Paistab, et ma suskasin oma "petrool"- iga otse herilaste pessa(mida ma tegelikult ei kavatsenud). Tegelikult tundus mulle kõige imelikum, et praegusel ajal saab veel kuskilt odavamalt ? kütust, kui kõikjal ju loetakse raha, väikelennukid,millele see bensiin on mõeldud, on ju kellegi oma ja ka kütust ostab neile ju keegi. Pole nagu enne - N liit ja kõik on meie. Kuidas saab korralik bensiin lihtsalt nii üle jääda, et seda odavamalt müüa? Kas on tegu mingite kvaliteedi kaotanud jääkidega, mida siis suureliselt tuttavatele ja sõpradele jagatakse, või on see lihtsalt kellegi tagant virutatud? Mind teeks see bensiin küll ettevaatlikuks, aga noh - inimesed on ju kõik erinevad. (Ma ei otsi vaidlusteemat).

koi kirjutas:

Paistab, et ma suskasin oma "petrool"- iga otse herilaste pessa(mida ma tegelikult ei kavatsenud).

Ei mingit herilasepesa ! Aga teema on huvitav. Kui nüüd enamvähem teada saaks, mida siis ja miks ikkagi kasutatakse tsiklikütuses. Mõisted, nagu välja tuli, on kaunis laialivalguvad.

Mina näiteks lisasin nolgina oma sääreka bensu sisse mõnikord toiduõli : teele jäi selline respektaabel krossimehe lõhn hõljuma.....
Midagi muud ei olnud koduste vahendite seast võtta ja ÄSS oli ju vaja igatahes olla

Kuidas toiduõli määrimisomadused ka olid?

Info mõttes: Lennunduses on kasutusel tavaline pliivaba 100LL bensiin, mida kasutavad kõik kolbmootoritega varustatud õhusõidukid. Hind erakliendile Tallinna lennujaama ELF-is 15 kr/l + käive. Kui kedagi huvitab selle bensu väävlisisaldus jms, siis proovige näiteks googlisse sisestada 100LL ja te näete imet

Päikest, Rebaseonu

spinna kirjutas:

Mina näiteks lisasin nolgina oma sääreka bensu sisse mõnikord toiduõli : teele jäi selline respektaabel krossimehe lõhn hõljuma.....
Midagi muud ei olnud koduste vahendite seast võtta ja ÄSS oli ju vaja igatahes olla

See oli sel ajal,kui meie sinuga, Spinna, noored olime, üsna tavaline,et läbi sääreka mootori sai lastud kõik,millele tikust tuli külge hakkas.Nii läksid atsetoon,vedeldaja,diisel+bensiin,nitrolahusti ja veel igasugu ködinaööbikuid.Muidugi tipp oli see,et isa tagant sai ka puskarit pätsatud ja sellegagi proovitud,kuid vaatamata muidu headele põlemis- ja süttimisomadustele ta mootorit siiski ei käivitanud.
Eks see sääreks olnud ju lausa ime Pärast korralikku keemiakursust töötas ta ikka veel aastaid sama vapralt ja tema lõpp saabuski alles siis,kui vargad käisid.Ehh,nostalgia....

lennuki bensiini kastutatakse kyll, aga koige parem kytus muuakse neste tankladel nimaga GREEN RACING, koik rallisoitjad kasutavad seda, mootorattale see ka sobiks kindlasti!

Jube vana teema küll mida arutada aga...

Nn. lennukibensiin on igaühele saadaval lennujaama tanklast. Varem oli liitri hind üks dollar. Tegu pole mingi althõlma solkütusega nagu üks kõiketeadja mainis vaid firma ELF lennukikütusega oktaanarv miski 110 vist ( täpselt ei mäleta sry).
Kui ostad siis annad allkirja, et tangid oma nõusse ja müüja ei võta mingit vastutust sinu ja kaaslendajate ohutuse suhtes jne bla bla

Päris õige racing on jah kas see Neste Green Racing (kunagi oli miksi 45 eek liiter) või siis Elf Racing. Elf racingu oktaanarv peaks olema miski 98 kuid ta on nii puhas ja seal on mingid spetsjomm lisandid nii et põleb metsikult hästi. Hind oli vist mingi 150 eek liiter. Seda kasutatakse tavaliselt rahvusv. võistlustel et mittereeglipärase oktaanarvu pärast (mis isemiksitud 98 pluss avio elf) disklaffi saada ja tähtsamgi põhjus see, et mootor käib imehästi ja kestab ka.

Mõned nendest taiplikutest forsseerijatest kes ei ole peaga mässama hakanud kasutavad ka saebensiini (mingi baltoili toode vist, saepoodides müügil, valmis seguna õli-bensiin) mis pidi väidetavalt puhastatud olema igasugu saastast.
Jutu järgi pidi hea olema. Ise ei tea pole proovinud.

Lennuka oktaan on 102 (RON).
Põhiline hinnaerinevus Neste Racing Greeni ja teiste FIM ja FIA poolt lubatud kütuste (oktaan ka reeglina 98-102) on see, et kütus peab olema pliivaba erinevalt aviobensiinist. Ja pliivaba kütust sellise kõrge oktaanarvuga, mis veel hästi põleks (loe - lisandeid mitte väga palju) on kallis valmistada. Pliibaasil oktaanarvu tõstjad on väga head asjad, kuid kahjuks mürgised .