Tere

Tekkis siis selline küsimus, et kui suurel määral mõjuks mu ratta kütusekulule (põhiliselt just maanteel, kuna seal põhilised kilomeetrid kogunevad) ülekande jõulisemaks muutmine? Rattaks on FZR 1000 '93
Plaan vahetada just esimene hammasratas 2-3 hamba võrra väiksemaks. (On meelede jäänud, et üks hammas ees võrdub umbes 4-5 hambaga taga)

Miks esimest just vahetada tahan? - Odavam on.

Holger.

Ketti liialt murdma ei hakka kui ette väiksema paned?
Lugedes nagu meelde jäänud, et kett kulub siis kiiremini kui ette väiksem hammakas panna.

Sutsu pikemas perspektiivis ei ole odavam-väike esihammakas väntsutab ketti rohkem.

On meelede jäänud, et üks hammas ees võrdub umbes 4-5 hambaga taga

Umbes sama tark on väita, et "on meelde jäänud, et 2+3 on kokku viis või kuus või midagi sinna kanti". Üks esimene ei võrdu mitte ühe, kahe ega ka kolme või nelja tagumisega. Oluline on ülekandearv. Ülekandearv on tagumise ja esimese ketiratta hammaste arvu jagatis. Seega ärge arvake ja ärge jätke tuimalt meelde, vaid võtke kalkulaator ja arvutage. Kui ees näit .15 ja taga 45, siis on ülekanne 3,0000000... Kui vahetada ees -1, siis saab jagatiseks 45/14=3,214... Peaaegu sama tulemuse saab tõepoolest kui esimese -1 asemel muuta tagumist ketiratast eelnimetatud 3,000 ülekannet arvestades +3 võrra suuremaks: 48/15=3,200. Seega ei saa kuskilt meelde jääda, et üks vei teine muudatus ees võrdub miski muudatusega taga. Tee lihtne jagamistehe konkreetse tsikli ülekandele ja sul on täpne tulemus olemas. Keskmisel tänavarattal on ülekanne umbkaudu 3 kandis, võimsamatel isenditel aga 2,5 ligi ja isegi alla selle. Krossikatel seevastu 3,5-4 kandis, sest seal pole vaja tänavale vajalikke suuri kiiruseid.

Reede õhtu - natuke võib ju tögada ka Aga tehnikaga olgem siiski täpsed!!!

Ja lõpuks - vastus teemaalgataja küsimusele kütusekulu kohta: seda saad teada ainult katseeksituse meetodil, sest kütusekulu mõjutab nii kasutatav pööretevahemik kui ületamist vajav tuuletakistus. Seega ei saa keegi sulle protsentuaalselt vastata, et -10 või +20% on kütusekulu muutus. Need, kes tihti ülekannet muudavad (võistlussport) ei arvesta ülekande muutmisel küll kütusekulu argumendiga. Seal on oluline, et ülekanne klapiks rajal kasutavate kiirustega ja et kurvidest väljatulekul oleks alati võtta käik kõige magusamast pööretevahemikust. Kütusekulu muutus on ebaoluline...

eeldades, et sõidad sama kiiresti ja mootor töötab teise ülekande pööretevahemikus sama ökonoomselt, siis oleks ikka kütusekulu vähendamiseks loogiline ette suurem ketiratas panna ja pöördeid alla tuua.

näitlikult on sul 100ga sõites peale ülekande muutmist siis endise 5000 asemel 4000 pööret ja selle võrra peaks ka kytust vähem minema.

ees väiksema panek aitab siis kulu alla, kui su mootor mingil suvalisel põhjusel töötab kõrgematel pööretel ökonoomsemalt kui originaal-ülekandega.
põhjuseks võib olla ntx sitalt regullitud karpad, mis mingis pööretevahemikus uputavad üle või muu sarnane anomaalia.

ja natuke mõttetööd koolifyysika raames ei tee tõesti paha, nagu eelnevalt soovitati

Edu!

JA lõppudelõpuks ei saa am aru, miks üldse peaks tänavarattal midagi eriti muutma. Kütusekulus on võit (kui üldse on) minimaalne, mille nullid paari eputamiskiirendusega ära.
Kui just pole oluline paremat kiirendust saada, siis mina ülekandeid ei näpiks.
a kui eriti peeneks minna, siis ilmselt parema jooksuga keti ja rehvide kasutamine ning paremad rattalaagrid toovad suurema võidu kütusekulus ja ka suurema augu rahakotis

Jabur küsimus minu poolt, aga kui tegu tonnise rattaga ja tegu tõesti vaid tänavasõiduga, mitte kiirendusvõistlusega, siis väide, et vaja teha jõulisemaks....
Palju siin foorumis üldse neid mehi on, kes sellise ratta isegi standardseades lõpuni lahti pöörata suudavad? Ja sellise masinaga ka kurvilist teed sõidavad, mitte foorist foorini ei pauguta? Ei mina usu, et seal jõust puudu tuleb, pigem asi kasutatavates käikudes. Iseasi, kui ülekandesuhte muutmisega asja mugavamaks saab - seda vast usun kah. Oma rattal nt sattub kiirusele 100 km/h just resonantssagedus, seega sellisel juhul ülekandesuhte muutmine aitaks küll nihutada selle sagedusvahemiku vähemkasutatavale kiirusele.

Ma ei saa aru,miks on vaja tonnisel ülekannet muuta? Eriti, kui enamasti maanteel sõita. Jõust ja kiirendusest sel rattal ju puudu pole.

ju siis ikka on mehi, kel ka praegused superbaigid tehasesättes väheks jäävad, tuunitakse ja turbotatakse ju neid ja mida veel.

Ei saa ju nii suhtuda, et kui mina ei julge 1000st lahti keerata, siis keegi teine ka ei peaks....

Tiba kitsarinnaline ei ole sihuke suhtumine või midagi sellist ?

uuggu kirjutas:

ju siis ikka on mehi, kel ka praegused superbaigid tehasesättes väheks jäävad, tuunitakse ja turbotatakse ju neid ja mida veel.

Sellised mehed ei küsi enam foorumist küsimust ülekannete kohta

Nõus

Ma muutsin oma tonnisel ka ülekannet-ette üks hammas vähemaks,seda puhtalt linnasõidu mugavuse pärast.Nüüd saab teist käiku kasutada ja aeglaselt liikuvates kolonnides pole vaja ka lõputult sidurdada,kui mööda mingil põhjusel minna ei saa.

Lisaks tähtsale jutule vahele, et tavaliselt valetavad käigukastist mõõtvad spidod niigi 5-7 kmh väiksemaks kui tegelikult on ning ette pannes -1 või -2 ammaka siis valetab hoopis 11+ kmh.

Seega võibolla tundub, et "nüüd on mõnus tiksuda" kellal on ilus 60 aga reaalselt sõidadki 49-ga......

Selleks puhuks on speedohealer mis ei tee paha.

Samas beats me.. ei saa aru kuidas pisem ammikas ees odavam võib olla - mingi, et lihtsalt on kuskil üle ja kompunnid ketijooksu ise kokku? Kett läheb pisema esi ammikaga palju kiiremini läbi ning lõpuks ei võida midagi.

Lõpuks vaadake mis teie tonnastel 5-6 käigu gear ratio on.. kui ammikatega seda veel pisemaks muuta siis..... hmm.. nojah aga ega meil siin pole teid ju kus nii kiiresti sõitagi

k

kusjuures praegu ei saanud su küsimusest aru, et mille suhtes sa seda küsisid.
muidu oskaks ainult öelda et loe:
Postitaja StreetMoto » R aug 14, 2009 17:49

Spidokas sai gepsuga üle vaadatud,näitab täpselt 10kmh rohkem.Tõmbasin kleepsu ribad strateegiliste kiiruste peale,VTR-i spidokat niikuinii sõidu ajal lugeda ei näe :lol:Kusjuures pöörded tõusid ca 200.võrra,parasjagu niipalju,et on sobivas vahemikus nüüd.

madone kirjutas:

Lisaks tähtsale jutule vahele, et tavaliselt valetavad käigukastist mõõtvad spidod niigi 5-7 kmh väiksemaks kui tegelikult on ning ette pannes -1 või -2 ammaka siis valetab hoopis 11+ kmh.

Seega võibolla tundub, et "nüüd on mõnus tiksuda" kellal on ilus 60 aga reaalselt sõidadki 49-ga......

Selleks puhuks on speedohealer mis ei tee paha.

Samas beats me.. ei saa aru kuidas pisem ammikas ees odavam võib olla - mingi, et lihtsalt on kuskil üle ja kompunnid ketijooksu ise kokku? Kett läheb pisema esi ammikaga palju kiiremini läbi ning lõpuks ei võida midagi.

Lõpuks vaadake mis teie tonnastel 5-6 käigu gear ratio on.. kui ammikatega seda veel pisemaks muuta siis..... hmm.. nojah aga ega meil siin pole teid ju kus nii kiiresti sõitagi

madone kirjutas:

Lõpuks vaadake mis teie tonnastel 5-6 käigu gear ratio on.. kui ammikatega seda veel pisemaks muuta siis..... hmm.. nojah aga ega meil siin pole teid ju kus nii kiiresti sõitagi

odott.. jutt oli ju esimese vähendamisest, mis vähendab kiirust

mella kirjutas:

madone kirjutas:

Lõpuks vaadake mis teie tonnastel 5-6 käigu gear ratio on.. kui ammikatega seda veel pisemaks muuta siis..... hmm.. nojah aga ega meil siin pole teid ju kus nii kiiresti sõitagi

odott.. jutt oli ju esimese vähendamisest, mis vähendab kiirust

No täpselt.. gear ratio käigukasis jääb samaks ikka aga tagaratta suhtes on veel pisem vahe. Mingi hetk pole lihtsalt enam vahet kas sul on see 6 käik või mitte...

Mis moodi saab spidokas valetada 10km/h? Ma vbl loll, kuid kas siis on nii, et seisad foori taga ja spido näitab, et sõidad 10km/h? Natuke naljakas see lugu ju

Äkki paneks mingid suhtarvud? 5% või 10%, 20% - siis saaks aru ka millest jutt käib.

Et sellest aru saada siis tuleb kõigepealt spidomeetrite ja seotud süsteemide ehitust endale selgitada. Kui ei uuri ja ei süvene siis tundubki kõik eks

Esimene ettejuhtuv materjal mis võiks sinu küsimusele vastuse anda.
http://en.wikipedia.org/wiki/Speedometer

franz125: siis on hästi

madone kirjutas:

Et sellest aru saada siis tuleb kõigepealt spidomeetrite ja seotud süsteemide ehitust endale selgitada. Kui ei uuri ja ei süvene siis tundubki kõik eks

Esimene ettejuhtuv materjal mis võiks sinu küsimusele vastuse anda.
http://en.wikipedia.org/wiki/Speedometer

Kui ikka aru ei saanud millest jutt käib, siis püüame lihtsa näite sulle tuua.

Sõidad 50km/h - spido valetab näiteks 5km/h, ehk näitab 55km/h
Kui sa nüüd sõidada 100km/h, siis kui palju spido näitab? 105 või 110km/h?

madone kirjutas:

Lõpuks vaadake mis teie tonnastel 5-6 käigu gear ratio on.. kui ammikatega seda veel pisemaks muuta siis..... hmm.. nojah aga ega meil siin pole teid ju kus nii kiiresti sõitagi

mella kirjutas:

odott.. jutt oli ju esimese vähendamisest, mis vähendab kiirust

Hmm - mitte, et mu kommentaar teemat edasi arendaks aga mulle tundub, et selle "5-6 gear ratio" osas siiski mella hetkel õigesti aru saab aga madone-il veidi segane arusaam (või on küsimus lihtsalt kirjalikult mitmeti arusaadavas väljendamises). Viimaste käikude "gear ratio" võib olla küll alla 1 aga see ei tähenda seda, et lõppülekande suhtarvu tesitmoodi arvutama peaks hakkama. Konkreetse käigu ülekandearv näitab sisuliselt kahe võlli pöörlemiskiiruste erinevust käigukastis. Lõppülekandega jäävad aga asjad ikka endiseks: kui ette väiksem/taha suurem, siis käigud lühemad (kiirendus agressiivsem) ja piiraja tuleb varem vastu. Kui ette suurem/taha väiksem, siis käigud pikad (uimasem kiirendus) ja piirajani ratas ilmselt viimase käiguga ei jõua, sest enne tekib jõu puudujääk.

Kõik mis pole täitsa mööda on hea info

Väljendasin ennast segaselt.

Ma pidasin silmas seda, et kuna gear ratio on konstantne ning muuta ülekanne liiga võimsaks (ette pisem, taha suurem) siis viimaste käikude vahe võib peaaegu olematuks saada.
(viimaste käikude pikkus siis)

Ikkamina: spidoka valetamine erinevate kiiruste juures on erinev. Mida kiiremini sõidad seda suurem on eksimuse %.
Seda ei saa päris nii võtta, et igale kiirusele võib lihtsalt mingi portsu otsa liita

madone lihtsalt väljendus segaselt ja mina sain valesti aru.

Ta pidas silmas, et mingist hetkest pole enam vahet, kas 5. või 6. käik, kuna nende ülekandearvude vahe on niigi väike.

OK, asi selge - nüüd sain aru, mida silmas peetud... See on sama nagu mu Skoda 6k käigukastis, kus kuues käik vähendab 5-ndaga võrreldes maanteel pöördeid üsna marginaalselt, kuid ometi mõjutab kütusekulu 0,2-0,3 liitrit 100-le vähemaks.

spido jääb lugema nii nagu enne, FZR-il spido esirattast

Ok, sai selgeks, et ei ole ikka mõtet esimest vahetada.

Ja nendele vendadele, kes kohe mitte aru ei saa miks mul "tonnisel" vaja ülekannet muuta, siis vastus teile: et ratas läheks teise käiguga kergemini tagarattale. Pigem olgu ratas natuke teravam kui et tippkiirus (mis mul gondlite eemaldamise tõttu nii kui nii kõvasti langes) oleks mõttetult suur.

ok siit mitte väga minulik küsimus aga kas gaasist või siduriga ?

Siduriga.
Esimesega lasen kuidas kunagi, seal ei ole vahet kas vajutad sidurit või mitte, samamoodi üles hüppab ikka.

Ei küsigi
Mul on selleks tehtud oma exeli tabel kus on valemid sisestatud ning muudan ainult hammakate hammaste arvu ja on täpne kiirus teada iga käiguga

mella kirjutas:

uuggu kirjutas:

ju siis ikka on mehi, kel ka praegused superbaigid tehasesättes väheks jäävad, tuunitakse ja turbotatakse ju neid ja mida veel.

Sellised mehed ei küsi enam foorumist küsimust ülekannete kohta