Nii siis võtan kätte ja putitan võimaluste piirides oma vanakest ka kobedamaks. Ostsin täna tutika velje. Sain 750 rahaga. Kruvin siis uued kodarad lahti, panen tõrva vahele ja uuesti kinni. Lasen tasakaalu ka külge panna. Ja siis ratas alla. Praegu all olev esi velg viskab nii hullusti, et on amordikale alla mõra tekitanud. Siis veel lähevad uued rehvid ka peale. Teised veljed loodan veel timmimisega sirgeks saada.
Ega see suusatõrv nüüd mutreid kinni küll ei hoidnud. Küll aga sai rattad pärast ilma gaasilõikajata alt kätte, kui suusatõrv vahel oli.Alex kirjutas:ilmselt tegu siis suusatõrvaga (vanemad mehed panid autoratastele kah seda peale, et keermed ei roostetaks ja mutrid ise lahti ei tuleks)
. Töö käib mii, et kui olen kõik tõrvaga üle teinud, ja vastu velge kodarad tõmmanud, panen ratta kuhugi hargi vahele võlli pidi ja tõmban ringi käima, ja siis vaatan kuhu poole viskab ja siis vastavalt sellele, kas tõmban peale, või annan järgi kodarast. Lisaks külg viskamisele peab jälgima ka seda, et munaks ei venita. Ah jaaa, kodara peade tagant viilin 4,0 se saeketi viiliga need valamise randid maha. Need järavad muidu õite mõnusalt seda alumiiniumist kodara pesa. Kui rummu kodarapesad tuksis, siis peab seibid alla panema. See käib siis nii, et võtad ¤ 5 se seibi, paned suurema mutri peale, siis võtad ühe kuuli, paned selle seipi peale, ja siis haamriga nätaki, ja seib on koonuses, siis seib kodarale kaela, ja rattakülge. Vot selline lugu sai. Millal reaalselt töö kallale asun ei tea, aga enne kevadet tahan ära teha.Rein kirjutas:Ah jaaa, kodara peade tagant viilin 4,0 se saeketi viiliga need valamise randid maha.
KMZ=Kijevskij MotoZavodAlex kirjutas:mis liiki velg see KMZ on?
. Ei saandki miskit vahele.See mögin tuleb küll ära unustada, kui tegemist on ilmastiku käes olevate keermesliidetega, ainult vanal vene ajal arvati, et on hea rattamutreid määrida enne kokkupanekut... Kõlbab ta ainult mõnedele kinnistele liidetele, kuna ta koostises oleva tavoti elik solidooli ilmastikukindlus on peaaegu olematu ning vähegi keemiat õppinud inimene saab kergesti nuputada, milliseid keemilisi ühendeid süsinik ehk grafiit, teras ja tänavatel lenduv kraam omavahel võivad moodustada. Suusatõrv on mitte väga nõudlikule mehaanikule päris hea vahend, kuna on pikka aega püsiv, ning muudab keermesliite hermeetiliseks ja niiskuskindlaks ja ise ta terasega ei reageeri. Ja siis tulevad muidugi juba erivahendid... juba eelpooltoodud vaskmääre on keerme kaitsmiseks hea, kui aga vaja ka kaitset lahtiloksumise vastu, soovitan mõnd pehmemat keermeliimi.ints0000 kirjutas:Grafiitmääre sobib kah.
Kuramuse värk nüüd küll, jaman juba jupp aega ja ei saa paremat silindrit tööle. Sügisel kooles kuidagi sõidupealt ära ja kogu lugu. Ei muutunud jõuetuks, ega miskit, järsku oli plörr ja vaga. Võtsin täna silindri maha, ei mingeid kriipse-kraapse. Homme, või kunagi, kui saan, mõõdan silindris surved ära, panen klapivahed kaliibriga paika ja vahetan karpad ringi. Süüte värk on korras, vasak ja parem juhe omavahel ringi tõstetud ja käib ikka ainult vasak poolne. Sama asi ka küünlaga tehtud. Pöidlaga survet katsudes on ikka olemas küll, kuid karteris ka tundub väheke suur olema see surve. Küünal jääb peale mõningast tiksumist märjaks. Lasin ka otse karpast piduri puhastust silindrisse, kuid ei hakanud ka siis käima. Et kas klappidega jama, või lihtsalt hõredaks kulunud. Rõngaste lukud olid ka kõik ilusasti erinevates kohtades.
EI saa ikka käima, klapid regullitud, teine karpa, korraks algul teeb häält ja siis jääb vakka. Surve ilusasti 7, nagu olema peab silindris.
Rein, kas oled kindel, et masina süütepool on parimas korras või peksab kuskilt üle, minu kogemus on näidanud, et need on ühed parajad jurad, kord oli võimalus mitmeid uusi kontrollida ja neist ainult üks või kaks olid normaalsed (teistel oli säde küll olemas, kuid ei andnud vastava tugevusega sädet välja), see on muidugi "kohvipaksu" pealt ennustamine. 
miilits kirjutas:Rein, kas oled kindel, et masina süütepool on parimas korras või peksab kuskilt üle, minu kogemus on näidanud, et need on ühed parajad jurad, kord oli võimalus mitmeid uusi kontrollida ja neist ainult üks või kaks olid normaalsed (teistel oli säde küll olemas, kuid ei andnud vastava tugevusega sädet välja), see on muidugi "kohvipaksu" pealt ennustamine.
Kontrollimiseks tuleks süütepool "pukki" panna ja seal näeb ära kui pikk ja "võimas" surakas on.
Eks vaatan süüte uuesti üle, aga parema poole juhe annab ilusasti peale. On poole ka vahetus fondist, kuigi süüdet ei usu, eile hakkas korraks isegi käima parem poolne.
Viskas siibrisse, lähen homme Põlvasse ja varustan ennast hunniku juppidega. Esmalt elektrooniline süüde jne...
kui minu rattal parem jamama hakkab on see esmane märk tühjenevast akust.Tiba laadimist ja mure kadunud.Kus siin loogika on vot ei tea.
Aku on jah kehvem, kuid kodus töristades olen käianud teda ka laadija-täkk järel ja ka auto aku pealt. Esmaselt kahtlustasin ka ise surnud akut, kuid nüüd hästi ei usu. Aga kui elektron süüde peal, käib sama sitasti, siis võtan ette juhtmed ja ühendused akust kontaktideni. Koolemine toimus täisesti tavalise rahuliku sõidu ajal. Ca 15 kiltsa oli juba liigutud, kui jama pihta hakkas.
Aga pane küünla vahe väiksemaks,kas siis ei muutu midagi.
Tõstan mittekäiva märja küünla vasaku silindri peale, varbaotsaga vänta ja tiksub. Juhtmed on ka ringi tõstetud, ikka täpselt sama teema. Doonor süütemäng on juba peal, ikka ei miskit. Et süüte pudinates kindel olla, panen elektroonse.
Ainuke teema siis veel see, et panna vool otse süütepooli tulema, samas, kui ainult vasaku silindriga käib, siis ka laadimine oli miskit 13 kuga. Järsku on miskine ühendus kehva.
Uus aku peale ja roovima, käis korraks isegi parem poolne silinder, aga vasak oli vait. Panin siis elektron süüte peale ja ikka ei miskit. Vana karpa tagasi ja jälle käis korraks. Regulisin klapid 0,07 pealt 1 peale, ikka sama teema, mingi 5 sekundit käib ja siis jääb vakka. Uue karpaga käis isegi sutsu kauem, kuid käimine oli selline "nõrk". Lammutan veel karpa laiali ja torgin, puhun läbi. Ujuki tasapinna ka kontrollin veelkord üle. Arvuliselt ei mäleta, kuid nii silma järgi panen paika. Avastasin ühe suhteliselt sita asja veel. Vesi oli ilmselt mööda spido trossi käigukasti jooksnud ja too kuramus külmes talvel lõhki. Kasti tegemine ka nüüd veel ees.
jah vesi voolab mööda spido trossi käigukasti,mu omal tross puudus ja augu ees oli shampuse pudeli kork,vesi voolas mööda trosse karpadesse ka,pidevalt oli ilge kepp mootori töötamisega,vesi jälle karpas peale vihma ja ei töödanud üks silinder
Vot kurat, seda nuputasingi kevadel, et kus kuradi kohast see vesi sinna saanud on, isegi gaasisiibrikambris oli vett. Muidugi, mööda gaasitrosse. Kuivailma massin
talveks seisma jättes tuleks karpal alt kruvid ära keerata sest vesi voolab ujuki kambrisse ja jäätub ära ja ujuk läheb mõlki
Plast ujukid. Aga kuna mul hakkas ta sügisel juperdama selle käimisega, siis jätsingi talveks põõsa alla, muidu koguaeg kuivas olnud.
Minu Dnepril olid koik samad jamad. Moned asjad on niimoodi. Ju see siis on selline asjandus.
Elu on muidu liiga lihtne, selleks peabki üks Dnepr hoovinurgas olema