Seoses selle esimese maal ehitatud roboti maandumisega komeedile teekis küsimus, et kas tavaline õhukompressor töötab kosmoses ?

Töötab, aga ei täida eesmärki s.t kuna pole õhku , mida kokku suruda, siis suruõhku ei tooda.

Sisepõlemismootoriga kompressori puhul on vist keerukam mootorit käimas hoida

Tuleb balloonides suruõhku kaasa võtta

VahurLE kirjutas:

Sisepõlemismootoriga kompressori puhul on vist keerukam mootorit käimas hoida

Arvestades avakosmoses olevat temperatuuri ei hakkaks see kompressor vast ringigi käima:)

Minu uus lemmikteema
Kui õhk kaasa võtta, siis töötab küll.

Piipz kirjutas:

Minu uus lemmikteema
Kui õhk kaasa võtta, siis töötab küll.

Teades kui kulukas on materjali transportimine kosmosesse võtaks mina kaasa ainul hapniku

Õnneks läheb kosmoses nt. rehvi pumpamiseks õhku/gaasi palju vähem, kuna puudub "õhurõhk", mille suhtes ülerõhku tuleb rakendada.

Saaks täitsa kasutada kusjuures klappidaga kolbmootorit, mõningad modifikatsioonid peks siiski sisse viima.
Suruõhuballoonid tuleb ühendada sisselasketrakti ja suruõhk paneb kolvi(d) liikuma.
Väntvõlli otsa tuleb panna raskustega T kujuline konstruktsioon °¯¯¯T¯¯¯¯°
Haara pikkused ja raskused peaksid olema sedasi arvestatud, et väntvõlli liikuma hakkamisega tekkiv inerts paneks suruõhuballoonidega varustatud mootori ümber oma telje pöörlema. Mootori pöörlemine on vajalik, et õlivannis olev õli püsiks tsentrifugaaljõuga ikka õiges tasapinnas. Muidu jookseb see kärakas seal varsti kokku.

Asjad tuleb ikka hoolikalt läbi mõelda

Mõttel on igatahes jumet, mis sest, et töötab dekompressorina...
(Päikse)tuult tiibadesse!

Kui kompressori paak maal täita, siis kosmoses peaks see lõhkema, kuna puudub väline rõhk mis paagi seinu teiselt poolt toetab. Tegemist on siiski peaaegu ideaalse vaakumiga.

See ideaalne vaakum on siiski kõigest ca 1 bar vähem, kui maa peal. Ehk siis kui paak kannatab maa peal veel 1 bar kõrgemat survet, siis ei juhtu temaga kosmoses (vaakumis) midagi.

Aga tavaline vesipeldik töötab? Või viskab tavaari nö. taevasse? - eeldusel muidugi, et taburetkin on paigaldatud alumise otsaga maa poole.
Loogika ütleb, et pärast surumise lõppu peaks staff nagu plasteliin ümber kannikate keerduma ja vesi siis lendama larinal mööda tagumenti, muidugi eeldusel, et eelnevalt on tavalise õhukompressoriga veepaaki väike surve lastud.
Aga, kas tegelikult ka nii töötaks?

joekas kirjutas:

Haara pikkused ja raskused peaksid olema sedasi arvestatud, et väntvõlli liikuma hakkamisega tekkiv inerts paneks suruõhuballoonidega varustatud mootori ümber oma telje pöörlema.

Reaktiivjõud siiski, inerts töötab sellele vastu. Muide, tekkiv tsentrifugaaljõud üksi ei pruugi õli tingimata just ettemääratud karteris hoida - selleks peaks pöörlemiskese olema kuskil silindrikaane kohal.

Mehed, uurige kosmosejaamadega seotud teemasid. Nett on seda infot ju täis. Milleks ratast leiutama hakata.

Meie hulgas on ju muhe motomees hr Mart Noorma aka mr ESTCube-1 . Tema teab kindlasti kõigile neile küsimustele vastuseid. Ehk juhtub seda foorumit vaatama ja ütleb sõna sekka.
Edu!

Vähemalt see on kindel, et peerujõul saab kosmoses liikuda küll. Kui piisavalt mees oled ja õigel ajal skafandri butt-flap'i lahti teed.

reimps kirjutas:

Vähemalt see on kindel, et peerujõul saab kosmoses liikuda küll. Kui piisavalt mees oled ja õigel ajal skafandri butt-flap'i lahti teed.

Eesti Nokia: Kapsaküttel Marsile !

AzA kirjutas:

Aga tavaline vesipeldik töötab? Või viskab tavaari nö. taevasse? - eeldusel muidugi, et taburetkin on paigaldatud alumise otsaga maa poole.
Loogika ütleb, et pärast surumise lõppu peaks staff nagu plasteliin ümber kannikate keerduma ja vesi siis lendama larinal mööda tagumenti, muidugi eeldusel, et eelnevalt on tavalise õhukompressoriga veepaaki väike surve lastud.
Aga, kas tegelikult ka nii töötaks?

Eee... Tavalise vesipeldiku jaoks annab ikka seda vett sinna üles vedada. Seal üleval suurt vahet ei ole, mis suunas maa jääb - gravitatsioon on sisuliselt olematu. Kogu jama tõmmatakse kerge vaakumiga ära, muidu tõesti lendab kõik mõõda elamist laiali.

Video ka, kuidas kosmosejaamas olmeelu on:
www.youtube.com/watch?v=fa3nuXxM8yk

http://en.wikipedia.org/wiki/Space_toilet

Matheus kirjutas:

...Seal üleval suurt vahet ei ole, mis suunas maa jääb - gravitatsioon on sisuliselt olematu. Kogu jama tõmmatakse kerge vaakumiga ära, muidu tõesti lendab kõik mõõda elamist laiali....

Eeh, sportlikust huvist, kas "seal üleval" on orbiidil mõnisada km kus sateliidid ja kosmosejaamad lendavad ?
Kui nii - siis seal on ikka meeletu gravitatsioon, isegi 10000km kaugusel on meie planeedil piisavalt tõmmet, et su s**t paneks täie pasaga maa poole ajama.

Põhiline on see, et swearfilter ei erista sitta ega paska

Ega see elu seal meelakkumine ei ole, kui arvestada, et ega midagi vedelat raisku minna ei lasta...

Black kirjutas:

Ega see elu seal meelakkumine ei ole, kui arvestada, et ega midagi vedelat raisku minna ei lasta...

Muuseas: uuriini ei taaskasutata joogiveena just psühholoogilistel põhjustel
Ei viitsi otsida SinuTorust videot, kus seletatakse see kehavedelike väljutamise protsess üksipulgi lahti- igaühel oli oma personaalne alakeha(loe.PERSE) mudel, mida nad san-sõlmes kasutasid ja mis edasi juhtus

Ausalt öeldes ei huvita ka, senikaua kui asi ennast ei puuduta

edu

Melx kirjutas:

Matheus kirjutas:

...Seal üleval suurt vahet ei ole, mis suunas maa jääb - gravitatsioon on sisuliselt olematu. Kogu jama tõmmatakse kerge vaakumiga ära, muidu tõesti lendab kõik mõõda elamist laiali....

Eeh, sportlikust huvist, kas "seal üleval" on orbiidil mõnisada km kus sateliidid ja kosmosejaamad lendavad ?
Kui nii - siis seal on ikka meeletu gravitatsioon, isegi 10000km kaugusel on meie planeedil piisavalt tõmmet, et su s*** paneks täie pasaga maa poole ajama.

Jah, garvitatsioon on küll ja orbiidil olles kukuvadki kõik asjad koguaeg maa/planeedi poole .... ainult et kukuvad koguaeg mööda ... nii kosmosejaamad kui ka jäme seal sees

Kosmoses ei ole külm. Ntx EstCube keskmine temp jääb 15 kraadi juurde. Erilist voolu tõttu soojenemist ei esine, kuna toimib nanovoltidel.

yeekim kirjutas:

Spoiler

Black kirjutas:

Ega see elu seal meelakkumine ei ole, kui arvestada, et ega midagi vedelat raisku minna ei lasta...

Muuseas: uuriini ei taaskasutata joogiveena just psühholoogilistel põhjustel
Ei viitsi otsida SinuTorust videot, kus seletatakse see kehavedelike väljutamise protsess üksipulgi lahti- igaühel oli oma personaalne alakeha(loe.PERSE) mudel, mida nad san-sõlmes kasutasid ja mis edasi juhtus

Ausalt öeldes ei huvita ka, senikaua kui asi ennast ei puuduta

edu

Ma kuskilt lugesin, et kõik vedel kraam laseb läbi puhastus- ja koostise reguleerimissüsteemi ringiratast. Ei usu hästi, et kosmonaudid/astronaudid nii papist poisid on, et selliseid psühholoogilisi tõrkeid tunneksid. Vees ujume ja selle käigus võtame kas meelega või kogemata väiese lonksu ikka. Mis sest, et kalad ja vahest ise ka sinna kuseme või isegi s*****.

Whitebalance kirjutas:

Kosmoses ei ole külm. Ntx EstCube keskmine temp jääb 15 kraadi juurde. Erilist voolu tõttu soojenemist ei esine, kuna toimib nanovoltidel.

Misasja
Tegelt ka ei ole külm kuna seal pole ainet/õhku kuhu soojusel edasi kanduda, samas päikse käes on jälle tuline, hmm
...

Whitebalance kirjutas:

Kosmoses ei ole külm. Ntx EstCube keskmine temp jääb 15 kraadi juurde. Erilist voolu tõttu soojenemist ei esine, kuna toimib nanovoltidel.

IRW, kui nii, siis käib jutt absoluutsest temperatuurist (°K) aga mitte °C
Temp sõltub muidugi sellest, kas jääd päikese kätte või mitte. Kui mõne taevakeha varjus, siis on ikka päris külm.
Nasa vennad arvavad et 2,7°K on max. pimedas ja kiirgusest väljas oleva termomeetri lõplik näit (=-270,3°C)

Whitebalance kirjutas:

Kosmoses ei ole külm. Ntx EstCube keskmine temp jääb 15 kraadi juurde. Erilist voolu tõttu soojenemist ei esine, kuna toimib nanovoltidel.

Toodab keskmiselt 2,4W elektrit oma päikesepaneelidega ja kasutab nii 5voldist kui 12voldist toidet erinevates süsteemides. Kuidas nanovoltidega maaga sidet pidada, seda tahaks isegi õppida...