Niisiis .. üle pika aja saab jälle näha kuidas morris võidu sõidab. Juba sellel pühapäeval. Ja ainult 100 km Tallinnast. Vahepeal on tehtud trenni ja remonditud ratast. Oleme nüüd kaks ndlvahetust käinud ka sündmuskohal. Ja võin öelda niipalju et rada on kõva ja kiire (kuivana ülitolmune) ja meeldib meile mõlemale.

Võistlusjuhend siin

Niisiis .. käidud tehtud .. ja mitte kõige halvemini. Aga alustame algusest.
Hommik algas tunniajase sissemagamisega .. lahe onju .. kuna eelnevad päevad olid olnud täis kiireid toimetusi jõudsime kohale ettevalmistamata rattaga .. (viga mida kunagi enam ei tohi juhtuda). Nii saigi hakatud kõigepealt rattaga tegelema .. kvalifikatsioonini tundus olevat aega maa ja ilm .. aga saatus tahtis teisiti. Kui oli aeg minna kvalifikatsiooni sõitu .. ratas ei käivitunud .. lükka või tõmba .. ta ei tee teist nägugi Hetkeks valdas mind masendus .. aga siis paistis päikesekiir läbi tumedate pilvede .. uued küünlad peale .. kaks korda vänta .. ja pill käis nagu ta poleks kunagi jonninudki .. (saa siis neist aru). Heakene küll .. kvalifikatsioon jäi siis sõitmata. Kuna mu enda korvipoiss puudus perekondlikel põhjustel .. ja isa oli kaasa kaubeldud kvalifikatsiooni sõitma .. siis seisin järgmise probleemi ees .. korvipoissi oleks vaja. Lahendus oli kiire tulema .. mu onupoeg, kes ka sõidab korviga, oli trennis käeluust jagu saanud .. ja tal jäi korvipoiss üle .. seega .. lahe .. sõidame. Niisiis .. stardiootus (uskuge mind , see on kõige vastikum aeg .. lõpuks on selline tunne et p****e .. mina ei lähe sõitma) .. ja siis teade .. start lükatakse tund aega edasi .. kuna rada vajab kastmist .. kift.
Ja lõpuks .. start. Kui ülejäänud rada oli kohati kastetud mudaks .. siis peaaegu kõige tähtasm osa .. stardisirge oli neil jäänud kahe silma vahele. Ei ole just kõige meeldivam tunne kui enam lihtsalt ei näe kuhu sõita. Sõidust endast ei olegi nagu midagi erilist rääkida .. kui vaid seda, et üks hüpe läks liiga kõrgeks .. ja maandudes käis mul käsi korraks tagurpidi ja terve sõidu vältel sai võideldud peale jääva gaasiga. Viimasel ringil muutus asi lausa eluohtlikuks kohati. Sõitsin piduri abil .. gaasi keerama ei pidanud .. jäin siis finišijoone juurde seisma .. enam ei julgenud sõita. Tulemus .. 21 koht 24 lõpetanu seas ... (oma klassis 6) ... teise sõitu enam ei kläinud kuna mulle tegi käsi siiski liiga palju valu (on teine praegugi paistes) ja laenatud korvipoisil oli hommikusest matsust veel selg valus.
Aga .. iga kogemus on väärtuslik .. ja mina olen kõige rohkem rahul sellega et tavapärase 3 ringi asemel saime liidritelt pähe 1 ringiga. Ja nüüd kui käsi vähegi lubab on nädala pärast jälle sõit .. seekord Kosel.

Siin ka mõned pildid Türil toimunud võistlustest

Ahjaa .. veel tahaks tänada seda inimest kes mu prillid pihta pani

kui ma klikkasin pilte vaatama siis ma ei imesta miks sa Morris starti ei jõudnud kvalifikatsiooni sõitma

isegi mina jäänud publiku pildile! :O