Nimelt küsimus
Ühed räägivad ,et pole mingit vahet, et kõik tuleb ühest vaadist ,et ainult ühele,lisatakse värvainet ülivähe,mis kogu kraami siniseks värvib ja muud vahet polegi???????
teised räägivad et see ikka teistsugune ja autole kahjulik , et pole selliseid määrde omadusi jne.

Kas siin on keegi , kes kindlat teab , mis on õige?????????

Küsimus siis diisel kütusest ,mmis Eesti tanklates müüakse, et kas sinisel ja valgel on mingi kvaliteedi vahe?????.
Ei mõtle mingit ahju kütust ega muud , vaid pean silmas ainult sinist ja valget

tänud vastamast
lärm

Selle värvitud kütusega sõidavad kümnetes kordades kallimad sõiduvahendid kui need tavalised tankla sõiduautod.
Edasi saad ilmselt ise aru kas on kvaliteetne või mitte

Soomes kaevandustes sõidavad 1,5 milli maksvad autod punase kütusega - ma ei usu et see värv kvaliteeti rikub.

Sinine nn. eridiisel on kvaliteedilt OK aga mingi värvi sete ikka filtri põhja jääb. Sügisel, kui valge peale üle minek on, siis läheb oma kolm paagitäit, enne kui sinakast toonist lahti saab.
Samas, kui Sa autoga just põldu ei hari või vilja ei kuivata siis TOLL väänab ikka hea litaka vahele jäämisel. Mede kandis käivad lätlased oma diiselpassateid selle sinisega tankimas, kuna neil seda värvijama ei ole ja riik seega ka ei kontrolli, mis selle passati paagis on, ehk siis kannatab sõidukaid tankida küll.
Vanast ajas mäletan, et kui seda punast ahjukütust valgeks pleegitati, siis läks russil iga aasta pump remonti. Peale sinise turule tulekut kannatab kuus-seitse tuhat töötundi varasema tuhande asemel teha, enne kui remonti vajab.

Kindel on see et üks vana kelle nime jätan enda teada sõidab selle sinisega umbes 10 aastat või ka rohkem ja just mitte 124 kere mersuga mis kõike sööb.Uue x5 ja hetkel ml-iga ja mingit setet seal filtri põhjas pole tal olnud ! Küttekulu pidi ka väiksem muideks olema ca liitri jagu sajale.Pigem on linnaõli kütus rämps ja kasutaks isegi sinist aga autud on bensiinikad ! Ja tsikkel ka naftat ei neela ! Halb ta kindlasti pole !

Sinine on tavaline kütus millele lisatakse värvainet.
Värvimiseks kasutatakse 2-e süsteemi: deklareerid ära kütuse, teed mõõtmised ja ämbriga värv mahutisse või lisatakse värv paakauto laadimisel ja deklareeritakse ainult autotäis korraga.

Värvaine on ikka üks põnev elukas. 24000 liitri värvimiseks kulub ca 10L värvainet. Ehk värvaine protsent mahust jääb alla 0,05%'di. Seda rohelise jahutusvedeliku kontsentraadi puhul. Kui sellest teha veel 30%'ne vesilahus, siis jääb ka veel väga roheline...diislile pannakse kindlasti vähem...pakun ca 0,01% mahust.
Sama tüüpi värvaine kasutatakse ka bensiinilekete tuvastamiseks, küttesüsteemide lekete leidmiseks jne...seega sõida rahus

Kunagi üks kütustega tegelenud mees seletas ära, et sinine on tavaline kütus, mis ära värvitud, nagu siin eespool juba mainiti. Punane võib samuti olla, aga ei pea, sest punase, s.t. ahjukütte, kvaliteedinõuded olevat lahjemad.

Kuskil 15 aastat tagasi oli valge kütus sinisest reeglina kehvem, kui just Statoilist või Nestest ei tankinud. Seda põhjusel, et valge sisaldas toona üldjuhul pleegitamiseks kasutatud hapet. Osutasin sel ajal krusaga veoteenust ja korra, kui tahtsin hulgimüüja käest uut küttelaari osta, ütles see, et kütust tuli juba, aga kohe veel ei saa. Siis kommenteeris kõrval seisnud endale tuttavamale tegelasele, et "paar päeva peab veel käima."

minek autol läheb kindlalt sitemaks kui ostisn sama kütusemüüja käest

kogemus 1,9tdi seat iga
audi a8 4,0 2003

mega1 kirjutas:

minek autol läheb kindlalt sitemaks kui ostisn sama kütusemüüja käest

kogemus 1,9tdi seat iga
audi a8 4,0 2003

Laeval vahetati sinine kütus valge vastu välja- minek jäi täpselt samaks

Tegemist on täiesti tavalise kütusega, millele on lisatud natukene värvainet, kütuse põlemisomadusi see kuidagi ei mõjuta!
Persetunne on teatavasti taatlemata mõõteriist

edu

mis nende hinnavahe üldse hetkel on?

EriD peaks kuskil 0,888s/l olema

Mul palju sõpru (20+ tki) kes sõidavad juba üle 10a sinisega. Üks vist on kunagi trahvi saanud a sellest ka ca 7a möödas. Punase kohta võin õelda, et soomes meil kõik laevad sõidavad sellega ja pole midagi viga. Ise kasutan punast majas. Traktorid ja raske tehnika ka loomulikult, tingimusel, et tee peal ei sõida. Üks mees siin sõitis Põllult teisele üle sõidutee ja kaevati. Toll lendas kohale ja mees sai 70k trahvi. Siinsed trahvid suht haiged, kui vahele jääda. Ka autoga vahele jäädes punasega siis 10 a maksud. Sellepärast ma vene omaga sõidangi.

kurat aga see täitsa tabaline sõidukale mõeldud diisel ju tanklas hetkel ka mingi 0.93 vist. sedavõrd olematu hinnavahe puhul pole justkui nagu mõtet jamadagi...

Vaadake ikka pigem kehtivat hinda.
http://www.alexelaoil.ee/est/avaleht

PS: Tuli googleiga esimesena lihtsalt. Pole kuidagi tanklaga seotud, ega reklaami seda.

Navta hind võib ju langeda, riigimaksud ehk aksiis on see rõõmus osa seal hinna juures

Üritan lühidalt, veidi konkreetsemalt ning tahan kah veidi tarka panna..

1. sinine erimärgistatud diislikütus: tavaline diislikütus kuhu on lisatud sinist värvainet eristamaks teda aktsiisimaksuga maksustatavast kütusest. Mõeldud kasutamiseks põllumajanduses ja mujal, teeliikluses kasutada ei tohi. Ehk tavaline diisel millel vähem makse peal, et toetada põllumajandust jne...Määrimis ja muud omadused samad.
2. punane erimärgistatud diislikütus(praeguseks turult kadunud), ehk nn. vene ahjukütus: tavaline vene päritolu diislikütus, kuhu on lisatud punast värvainet eristamaks teda aktsiisimaksuga maksustavast kütusest. mõeldud kasutamiseks ahjukütusena, kuid sobis ka mujale.
3. punane ahjukütus: mõeldud ainult küttekateldes kasutamiseks, kuna puuduvad määrivad omadused. teeliikluses kasutada ei tohi ja ega mootori tervisele see midagi head kaasa ka ei too(mõned siiski kasutavad, kuid lisavad õli).
4. masuut: paras tökat. Sellega sõitsid juba vist kaks aastat(?) tagasi veel laevad Läänemerel. Vajas pidevat soojendamist ja separeermist jne enne põlemiskambrisse jõudmist. Olid meil laevadel kütusesüsteemid umbes/kinni, pidev puhastamine ette ja taha...räme jama koguaeg. Nüüd kui diisliga sõidame võib masinas ainult kohvi joomas käija ja mõnusat elu nautida. Tuhat tänud rohelisetele kellele see väävli sisaldus häirima hakkas.
5. lennukikütus: puhas petrooleum, midagi white spirdi taolist. Kui lennata tahad, võid osta

Ps.. See, et Teil kütusefiltrid umbes ja autol või millelgil muul minek/käivitamine sittaks läks on täiesti sõltuv sellest kus kohas kütus/nafta alkselt pärineb.Ehk kvaliteet lihtsalt kõigub nii palju ja oleneb millise portus otsa keegi sattub.

Ehk kui sinist/valget kuskilt kätte saad, siis vänta julgelt sisse

TankSlapper kirjutas:

....

1. masuut: paras tökat. Sellega sõitsid juba vist kaks aastat(?) tagasi veel laevad Läänemerel. Vajas pidevat soojendamist ja separeermist jne enne põlemiskambrisse jõudmist. Olid meil laevadel kütusesüsteemid umbes/kinni, pidev puhastamine ette ja taha...räme jama koguaeg. Nüüd kui diisliga sõidame võib masinas ainult kohvi joomas käija ja mõnusat elu nautida. Tuhat tänud rohelisetele kellele see väävli sisaldus häirima hakkas.
   .....

Laevanduses ikka "Raske kütteõli" ning kasutatakse siiani suurtel, "rahuliku" käiguga laevadel.
Masuut on värdsõna vene keelest.
Wiki:

Rasked kütteõlid (inglise keeles heavy fuel oils, kõnekeeles kasutatakse tihti ebakorrektset venekeelset laenu masuut) jagunevad tootmisviisi järgi kahte gruppi - destillaatkütused ja jääkõlidest toodetud kütused. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus mis määrab nende kasutuvaldkonna, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Vajaliku viskoossusega raske kütteõli margi saamiseks segatakse erinevaid destillaatkütuseid ja jääkõlidest toodetud kütuseid omavahel, lisades viskoossuse näitaja täpsemaks määratlemiseks tihti ka gaasiõlisid. Raskeid kütteõlisid kasutatakse eeskätt suurtes katlamajades ja laevakütusena.

edu

aastaid tagasi oli veel olemas nn pestud kütus- sinisele diislile lisati väikeses koguses väävelhapet mis muudab sinise värvmarkeri ära ja jääb valge küte mis on happelisem ja kindasti kahjulik mootorile. sinist diislit tekkis/varastati peamiselt kaevandusettevõtetest (belaz kütusekulu 100l/100 km, päevase läbisõidupealt 600 km võtad 100 endale)

Laevanduses ikka "Raske kütteõli" ning kasutatakse siiani suurtel, "rahuliku" käiguga laevadel.
Masuut on värdsõna vene keelest.
Wiki:

Rasked kütteõlid (inglise keeles heavy fuel oils, kõnekeeles kasutatakse tihti ebakorrektset venekeelset laenu masuut) jagunevad tootmisviisi järgi kahte gruppi - destillaatkütused ja jääkõlidest toodetud kütused. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus mis määrab nende kasutuvaldkonna, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Vajaliku viskoossusega raske kütteõli margi saamiseks segatakse erinevaid destillaatkütuseid ja jääkõlidest toodetud kütuseid omavahel, lisades viskoossuse näitaja täpsemaks määratlemiseks tihti ka gaasiõlisid. Raskeid kütteõlisid kasutatakse eeskätt suurtes katlamajades ja laevakütusena.

Kuidas kellegile külge jäänud on aga tõepoolest õige termin on raske küttus. Kui soovi siis võib leekpunkdidest ja muudest asjadest kah rääkida.

Ei tea, ei oska kommenteerida kas keegi sellega sõidab või ei...iga laevafirma ise teab kas riskib või mitte(ei oska öelda kas on isegi kättesaadav siin piirkonnas). Aga IMO uus väävlidirektiiv hõlmab nii kõiki kauba- kui reisijateveoks ette nähtud laevu Läänemerel, Põhjamerel ja La Manche väinas. Vahet pole kas suur/väike...kiire/aeglase käiguline. Minuarust kellegile erinõudeid ei väljastata. Aga kui korstnast tuleb sul raskeküttusega heitegaase sisaldusega 0,1% siis on kindlasti laeval kasutusele võetud heitgaaside puhastusseadmeid ning selle seaduse silmis kõik õige. Muidugi puudub info kas see on reaalne saavutada või mitte. Pole otseselt sellise senaariumiga kokku juhtunud. Tean, et laeval kus mina olen on kõik normipiires ja pole õnneks seda paberimajandust enam ammu lugenud. Kindlasti on siin mehi kes asjast teisiti arusaanud.
Aga tänud parandamast.
Lugupidamisega,

Soome vanematel kalapaatidel siin see CO ja mis iganes normid nagunii 10x vähemalt ületatud. Vahepeal tööl olles, kui tuul valelt poolt, siis ega eriti hingata ei saa...
Mingitest puhastus süsteemidest pole keegi kuulnud. Huvitav jah, et Soome lubab merel üldse punast kasutada. Samas pole keegi veel rootsis olevat rohelist kütust maininud. Teemast küll veidi välja. Eestis toll pole aga enam nii aktiivne ja sinist paneks vast isegi rahulikult paaki. Pole küll kunagi pannud.

Mul alles sel suvel täiesti küla vahel kontrolliti. Tundub, et toll viimasel ajal rohkem pärapõrgutes kontrollimas käibki.

Keegi siin kirjutas Soome punasest kütusest. See sisuliselt sama, mis meie sinine, kasutatakse küll ka ahjukütusena, kuid enamjaolt põllu- ja metsamajanduses traktorikütusena. Mitte segi ajada Eesti punase tõuga, mis ilma õli lisamata kiiresti küttepumba peale hakkab. (viide TankSlapperile) Kunagi, kui kütusehindade vahe suurem oli ja meil seda värvilist värki veel eriti ei tuntud, sõitsin Soomes kogu aeg sealse punasega. Eesti registris autodele polnud neil õigust midagi teha. Pärast võeti lausa mingi eraldi seadus vastu, et elimineerida punase kütte kasutamist kaubaveol välismaiste autodega. Aga sõiduautosid see asi ei mõjutanud ja minu andmetel saab Eesti autoga praegugi Soomes punase küttega sõita, ainult, et kui Eestisse tagasi tuled, pead paagi enne puhtaks saama. Eestis pole ise värvilise küttega sõitnud ja kui meil värvidega asi teravaks läks, lõpetasin Soomes selle asja ka ära. Olen viimasel ajal nii vähe sealpool käinud, et see paar eurot mind ei tapa. Jätan siis lihtsalt ühe kohvi vahele.

Punase kütuse saab lihtsalt valgeks. Lased päikse käes seista läbipaistvas kanistris ja ongi valge Ei tea kas sinisega ka toimib see süsteem...

Aga proovi võttes oled sees omadega.

franz125 kirjutas:

Aga proovi võttes oled sees omadega.

Pole siiani keegi tilka endale jätnud, kui värv sobib.

-PitBull- kirjutas:

Punase kütuse saab lihtsalt valgeks. Lased päikse käes seista läbipaistvas kanistris ja ongi valge Ei tea kas sinisega ka toimib see süsteem...

Sinisega on sama teema, päikese käes pleegib valgeks tagasi, eks kui test teha siis näitab ikkagi et on sinine olnud aga puhtalt peale vaadates petab ära küll.

Tegelikult on värviga asi veel lihtsam kui päikesekäes lasta seista, aga see ei ole foorumi jutt

Kyttner kirjutas:

-PitBull- kirjutas:

Punase kütuse saab lihtsalt valgeks. Lased päikse käes seista läbipaistvas kanistris ja ongi valge Ei tea kas sinisega ka toimib see süsteem...

Sinisega on sama teema, päikese käes pleegib valgeks tagasi, eks kui test teha siis näitab ikkagi et on sinine olnud aga puhtalt peale vaadates petab ära küll.

JAMA! ning linnalegend!

Sai proovitud igatsugu läbipaistvate anumatega, nii klaas kui plastik.
Tulemus:
1nädal päikese käes ei muutnud värvi karvavõrdki!

Enamasti sinine kütus "pleegitakse" valgeks keemiliselt aga ka sel juhul jätab ta proovivõtjale jälje.

edu

Täpselt nii see on! Puhas legend! Isegi mitu paaki puhast kütust läbi sõites, jätab värvaine jäljed, mis on kergesti tuvastatavad elementaar proovi võtmisega. Samas silmaga ei pruugi nähtavgi olla!

Kunagi jäi 30 liitrine plastikkanister sinise küttega vedelema, pleekis ära küll. Seda aega, kui kaua ta päikese käes lõpuks oli, ma täpselt ei tea. Ilmselt kõvasti rohkem kui ala üks nädal. Mõte on selles, et nii on võimalik värvist lahti saada. Teine asi on kui mõistlik see tegevus on. Võtaks liialt kaua aega. Ja isegi kui saate sinisest värvist lahti, siis proovid näitavad alati et millega on tegu. Kui üldse sinise kütuse kasutamist saab mõistlikuks pidada. Nii et mina seda enda jaoks päris linnalegendiks ei pea.